Näitused ja üritused

   
image026Makarov, Ivan. Venelane Eestimaal : valitud mälulüngad ja artiklid / Tamm, Aksel, 1931-, idee autor. - Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019. - 281, [2] lk., [30] l. ill.

„Kas Makarovit lugesid?”

„No mis sa tänasest Makarovist arvad?”

Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele.

Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles.

Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis.

Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.

Tuleb välja, et on lihtsalt vaja elada seda elu, mille oled valinud. Valinud ise, kas rõõmuga, asjaolude tõttu, kõheldes, trotslikult, ükskõik kuidas, aga ikkagi ise valinud, sest keegi ju enam ei sunni siin elama.

Ja tunda end selles elus toimekalt ning reipalt. Heasoovliku asjaosalisena.

Nii nagu Ivan Makarov, käesoleva raamatu autor, venelane Eestimaal.

Aksel Tamm «Laenutusosakond»

image027Klandorf, Kalle. Palgasõdur. Viies raamat, Stockholmi ensüüm / Jakob, Andreas E. - [Tallinn] : Cellarius, 2020. - 343, [1] lk.

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja "Palgasõdur" V osa on kirjutatud koostöös Tallinnas sündinud, kuid nüüd juba aastaid Rootsis elava eestlase Andreas E. Jakobiga.

Romaani sündmused toimuvad viimasel kümnendil peamiselt Stockholmis ja Pärnus, kuid rulluvad vahepeal üle kogu Euroopa ja koguni Põhja-Aafrikasse. Lugeja märkab üllatusega, et tänapäeva elu Rootsi suurlinnades meenutab suurest Eestit 1990.aastatel.
Raamatu autorid avaldavad põhjusi, miks lähevad immigrandid kuritegelikule teele, miks neil tekib soov hävitada teine riik ja kultuur. Tõsielusündmusi ja ilukirjandust osavalt põimivas romaanis tõmmatakse terrorismivastasesse sõtta poolkogemata ka Rootsi väike naaber Eesti. Loomulikult on asjasse segatud ka GRU eesotsas "Palgasõduri" sarjast varem tuntud kurikuulsa kindrali Nikolai Dmitrievitši ja "palgasõduri" Heikoga. 
«Laenutusosakond»

 

image028Prins, Helen. Pargimõrvad. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2020. - 223, [1] lk.

Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.
Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.
Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.


„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis. «Laenutusosakond»

 

image029Raud, Piret. Verihurmade aed / Lepasaar, Jane, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 204, [1] lk.

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.


“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga". «Laenutusosakond»

 

image030Neuvel, Sylvain. Ärkavad jumalad / Laur, Eve, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 383, [1] lk.

Puhas rikkumata kirjanduslik eskapism, kus esinevad hiiglasuured tapjarobotid ja inimkonda ähvardav hukk. Ühesõnaga: käestpandamatu. – Kirkus Reviews

Lapsena tegi Rose Franklik jahmatava avastuse: ta leidis hiiglasuure metallist käe, mis oli sügavale maasse maetud. Täiskasvanuna on ta pühendanud oma hiilgava teadlasekarjääri selle mõistatuse lahendamisele, mis tol saatuslikul päeval alguse sai: miks oli teadmata päritolu titaanlik robot tükkide kaupa üle maailma laiali maetud? Aastatepikkune uurimine on andnud intrigeerivaid vastuseid – ja tekitanud veelgi mõistatuslikumaid küsimusi. Aga tõde on lähemal kui eales varem, kui Maale materialiseerub uus, esimesest massiivsem robot ja oma surmarelvad käiku laseb.

Nüüd seisab inimkond silmitsi õudse sissetungistsenaariumiga, mis saab tõeks, kui aina rohkem kolossaalseid roboteid planeedi eri paikadesse maandub. Aga Rose ja Maa Kaitsekorpuse töörühm ei ole nõus alla vanduma. Nad saavad asjale teise suuna anda,kui neil õnnestub lahti muukida arenenud maavälise tehnika viimased saladused. Inimkonna suurim relv on teadmised, mille abil võib viimses lahingus pärida Maa… ja ehk koguni tähed.

Sylvain Neuveli uuenduslik sari, mis jutustab inimeste-tulnukate kontaktist, astub veel ühe hiiglasliku sammu edasi „Magavate hiiglaste” haaravas järjes, mida Pierce Brown on nimetanud „Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutavaks säravaks vandenõusaagaks.

Sylvain Neuvel langes viieteistkümneaastasena keskkoolist välja. Elu jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja Kanadas ukselt uksele mööblit. Tal on Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraad. Ta on õpetanud Indias lingvistikat ja töötanud Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on mõningane nõrkus halloween’i vastu. Ta armastab üle kõige mänguasju; tema elukaaslane üritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekääne märulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi). «Laenutusosakond»

image031Valpy, Fiona. Mälestuste meri / Liidja, Marja, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 262, [2] lk.

Kui Kendra külastab esimest korda oma haiget vanaema, on vanaemal üksainus soov: et Kendra kirjutaks üles tema loo, enne kui ta kõik unustab…

1937. aastal muutub seitsmeteistkümneaastase Ella elu alatiseks, kui ta sõidab suveks ilusale Île de Ré saarele ja tutvub karismaatilise loova Christophe’iga. Nad veedavad suve koos, matkavad saare liivastel randadel ja ujuvad kristallselges vees, ning Ella tunneb end esimest korda elus täiesti vabana.

Aga sõja puhkemine seab kõik uude valgusesse. Ella peab pöörduma tagasi Šotimaale, kus ta läheb vabatahtlikuna sõjaväe abiteenistusse koos kena ja vapra Angusega. Uues maailmas tunneb Ella, et ta eemaldub järjest rohkem sellest olemusest, mis tal oli Île de Rél. Kas ta leiab kunagi tee sinna tagasi? Ja kas ta soovibki seda?

„Mälestuste meri”, mis viib lugeja tuuliselt Île de Rélt karmile Šoti mägismaale, on köitev teekond mälestuste jõust, armastusest ja uutest algustest. «Laenutusosakond»

image032Mallery, Susan. Isaks õppimine / Sau, Siiri, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 286, [2] lk. – (New York Timesi bestsellerite autor) ; (Kodulinna hurmurid ; [3]).

Üksikema Sandy Walker tuli Glenwoodi lootuses leida vaikne ja sõbralik koht, kus oma kolm last üles kasvatada. Tal polnud kavaski otsida metsikut seiklust kurikuulsa poissmehe Kyle Haynesiga. Mis siis, et see võimatult seksikas asešerif paelus ta lapsi ja pani Sandy ihast värisema? Ta vajas enda kõrvale tõsist partnerit, mitte seiklejat.

Kuusteist aastat oli Kyle varjanud oma hinges armumist Sandysse. Kuid paraku ei soovinud Sandy olla sõbrast enamat. Ta väitis, et Kyle pole isatüüp. Aga kas ta siis ei mõistnud, et Kyle oli kogu elu selleks rolliks valmistunud?

Sarja eelmised raamatud:
Parim pruut
Abielu esimesel võimalusel
«Laenutusosakond»

 

image033Donaldson, Julianne. Edenbrooke : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Marianne Daventry teeks mida iganes, et pääseda igavast Bathist ja soovimatu kosilase tähelepanuavalduste käest. Kui kaksikõde Cecily kutsub teda uhkesse maamõisasse, haarab ta võimalusest kinni. Marianne loodab, et saab talle armsas Inglise maakohas end vabalt tunda ja seda nautida, kuni õde üritab võluda Edenbrooke’i kena pärijat ja ta avastab siiski, et isegi kõige täpsemad plaanid võivad kiiva kiskuda.

Pääsenud hirmutava maanteeröövli käest ja sattunud pealtnäha süütu flirtija juurde, avastab Marianne, et on kistud ootamatusse seiklusse, mis on täis romantikat ja intriige, nii et mõte peab kogu aeg töötama. Kas Marianne suudab oma reeturlikku südant ohjeldada või rabab salapärane võõras ta jalust? Selgub, et kui saatus Marianne Edenbrooke’i läkitas, oli tal varuks midagi muud kui puhkust võimaldav suvi. «Laenutusosakond»

 

 

image034Freethy, Barbara. Alati minuga / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 288 lk.

Pärast kolmandat katkestatud kihlust tuleb
Gianna Campbell koju oma tädile poodi appi ja ravima murtud südant, taibates, et temast on saanud linna naerualune – põgenev pruut. Nagu sellest ei piisaks, tuleb linna tagasi ka tema endine kallim Zach Barrington, kel on põhjust teda vihata.


Zach tuleb Whisper Lake’i tagasi mitte ainult töö pärast, vaid ka isiklikku lunastust otsima. Viimane, keda ta kohata tahab, on Gianna, kelle tõttu ta kunagi aeti minema ainsast kohast, kus ta end harmoonilisena tundis. Ent kui naine järve kukub, on mõlemad selle aastaid hiljem toimunud kohtumise järel hingetud.

Ja järsku on minevik palju lähemal...

Zach ja Gianna eemalduvad teineteisest kiiruga, kuna kardavad haiget saada. Üllatavad saladused, eluohtlikud paljastused ja võimalus armastusele, mis on tugevam kui nad ette kujutada osanuks, paneb neid järele mõtlema, kas nad võivad teineteist seekord usaldada. «Laenutusosakond»

image035Foster, Lori. Cooperi lummus / Kull, Anne, 1958-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 328 lk.

Üks suvi, kaks õde ja võimalus alustada uuesti...

ENNE MURDVARGUST, MIS HÄVITAS TEMA enesekindluse, oli Phoenix Rose’il kihlatu, edukas kauplus ning elu oli toimekas ja õnnelik. Pärast kuid kestnud saatuse meelevallas triivimist asub ta tööle järveäärses kämpingus Cooper’s Charm. Ümbritsetuna kaunist loodusest, sõbralikest kolleegidest ja karismaatilisest lesestunud ülemusest, liigub Phoenix aeglaselt tagasi pärismaailma.

Kui Ridley Rose külastab Cooper’s Charmi, et uurida, kuidas ta nooremal õel läheb, nõustub ta hetke ajel majapidajanna ametikohal tööle asuma. Ikka veel muserdava abielulahutuse järel ebakindel, tunneb ta rahuldust hästi tehtud tööst... ja puhkekeskuse nägusa sukeldumisinstruktori tähelepanust.

Cooper’s Charm pidi Phoenixile ja Ridleyle olema vaid ajutine peatuspaik. Ent see kõrvalepõige võib juhatada nad kohta, kus neil on tarvis kõige enam olla, kus tulevik on ühtviisi rahuldust pakkuv ja üllatav... «Laenutusosakond»

image036London, Jack. Ürgne kutse / Heinaste, Ester, 1927-2013, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 137, [1] lk.

Tugev ja noor koer nimega Buck röövitakse oma kodust Californiast ja toimetatakse Alaska lumiste mägede vahele, Yukoni kullapalaviku möllu keskele. Seal metsikus keskkonnas saab temast kelgukoer, kes peab ellujäämise nimel õppima kavalust ning karmust.

Vaatamata kohanemisele ja sugenenud sõprusele tuleb Buckil lõpuks valida, kas elada edasi inimeste maailmas või naasta loodusesse.

Jack London (1876 – 1916) oli ameerika silmapaistev kirjanik ja ajakirjanik, kes sai kuulsaks just nimelt jutustusega „Ürgne kutse“, mis nägi ilmavalgust 1903. aastal. Ka tema hilisemate teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, mille kohta omandas ta kogemused Alaska kullakaevanduses töötades. «Laenutusosakond»

 

image037Dahl, Arne. Suured veed / Tallinn : Eesti Raamat, 2015. - 318, [1] lk.

Stockholmi eeslinna kortermajas võetakse kinni viis väljasaatmisele mõistetud aafriklast, kellest üks saab põgenemiskatsel kuulitabamuse. Laskjaks osutub staažikas politseinik, kes on selle mõrva ette kavatsenud. Politsei sisejuurdlust asub läbi viima A-rühm eesotsas Paul Hjelmi ja Kerstin Holmiga. Peaaegu samal ajal leiab murdvaras ühest Stockholmi kesklinna korterist laiba. Hüvastijätukiri, mis viitab enesetapule, sisaldab krüpteeritud sõnumit ja viib uurijad veel ühe võika kuriteo jälgedele. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image038Dahl, Arne. Suveöö unenägu / Jesmin, Mari, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2016. - 317, [1] lk.

Jaanipäev on ukse ees, on aeg puhata ja valitsema peaks rahu. Aga Keskkriminaalpolitsei rahvusvaheliste vägivallakuritegude osakonna eriüksuse, rohkem tuntud kui A-rühm, jaoks kujuneb see nädal pingeliseks. Ootamatult süüdistatakse rühma ühte liiget minevikus toime pandud kuriteos ja Stockholmis leiavad järjestikku aset kummalised vägivallakuriteod. Võõrtöölisest Poola meditsiiniõde tapetakse kirvehoobiga, ühe telekanali produtsent lastakse pärast värske tõsielusarja ekraaniletulekut maha, kavatsetav aumõrv võtab ootamatu pöörde, Riddarfjärdenil tõuseb pinnale laip, pöörab kõik pea peale ja muutub lõpuks politseiinspektor Jorge Chavezi jaoks ülimalt isiklikuks. 

Raamatus on ühendatud parim, mida Dahli austajad ootavad: intensiivne stiil, milles üks ootamatu pööre järgneb teisele, keerukad karakterid ja paras annus kibedat musta huumorit.

„Suveöö unenägu” on kuues raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso” (2008), „Veresüü paine” (2010), „Koos mäeharjale mingem” (2012), „Europa blues” (2013) ja „Suured veed” (2015). «Laenutusosakond»

image039Dahl, Arne. Sisemaa : kriminaalromaan / Tallinn : Eesti Raamat, 2018. - 319, [1] lk.

Kui endine uurija Sam Berger silmad lahti teeb, ei ole tal aimugi, kus ta viibib. Ta leiab end üleni valgest märkideta maailmast. Aga siis ilmub tema kõrvale endine kaitsepolitseinik Molly Blom ja Bergerile saab selgeks, et nad on jooksus õigusemõistmise eest, mis ei mõista õigust. Põhja-Rootsi inimtühjal sisemaal redutav detektiivipaar saab ootamatu ülesande, mis meenutab Sam Bergerile üht ebameeldivat juhtumit minevikust. Kas tookord mõisteti mõrvas süüdi ikka tõeline süüdlane? Pealtnäha lihtne ülesanne vestelda ühe hüsteerilise vandenõuteoreetikuga võtab ehmatavalt tõsise ja isikliku pöörde.

Arne Dahli menuka põneviku „Piirimaa” järg „Sisemaa” on närvekõditav retk pimeduse jääkülma südamesse. Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud „Piirimaa” ja kuus teost raamatusarjas „Mirabilia”.

„Intensiivne, järskude ootamatute kurvidega, kohati pisut irooniline, kuid äärmiselt kaasahaarav. Elamus on suurepärane.” Jaan Martinson Arne Dahli põnevikust „Piirimaa” «Laenutusosakond»

 

image040Dahl, Arne. Piirimaa : kriminaalromaan / Mäe, Ene, 1964-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2017. - 303, [1] lk.

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata. Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop. „Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele. „Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.” –Peter James „Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“ –Geir Tangen «Laenutusosakond»

image043Tallinna ajalugu. II, 1561-1710 / Kõiv, Lea, 1961-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 326 lk. : ill., portr.

Eesti pealinna Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab nüüdse Tallinna piirkonna vanimat geoloogilist minevikku, muinasaegset asustust ja linna tekkimist 13. sajandi esimesel poolel ning linna ajalugu kuni Rootsi võimu alla minekuni 1561. aastal. II köide on pühendatud Rootsi ajale, s. o. ajajärgule kuni Tallinna langemiseni Vene võimu alla Põhjasõja ajal (1710). 

Nende perioodide kaupa annab väljaanne süstemaatilise ülevaate linna õigus- ja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni. 

Tallinn on esimene Eesti linn, kus omariikluse taastamise järel on sedavõrd suur, keeruline ja mahukas töö ette võetud. Koguteose koostamisse on kaasatud meie ajalooteaduse parimad jõud Tallinna Linnaarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Ajaloomuuseumist jm. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja on Tallinna Linnaarhiiv. 

Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975). Uus käsitlus on vajalik lugemisvara teadusasutustele, uurijatele ja laiadele ajaloohuviliste ringkondadele. Mõlemad köited on avaldatud täisvärvitrükis. Kava kohaselt ilmuvad III ja IV köide 2020. aastal. «Lugemissaal»

image044Tallinna ajalugu. III, 1710-1917 / Kala, Tiina, 1967-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 414 lk. : ill., portr.

Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse III köide hõlmab aega alates linna minekust Vene võimu alla Põhjasõja ajal 1710. aastal kuni tsaariaja lõpuni 1917/18. aastal. Pärast laastavat Põhjasõda, mis tõi kaasa linnaelanike arvu drastilisele vähenemise, tuli linnavõimul kohaneda uue poliitilise olukorraga ja üha enam arvestada keskvõimu nõudmistega. Kasvas vene rahvusest elanike ning vene keele osatähtsus. Selle ajajärgu viimastel aastakümnetel arenes Tallinn osalt veel keskaegsete majandusvormidega tagasihoidlikust provintsilinnast moodsaks tööstuskeskuseks. Linna rahvaarv mitmekordistus, seisuslik valitsemiskord asendus demokraatlikumaga. Nende kaante vahele mahub ülevaade Tallinna haldusest ja valitsemiskorrast, poliitilisest elust, rahvastikust, majandus-, haridus-, kultuuri- ja seltsielust jpm. Raamatusse on koondatud nii senistest uurimustest ammutatud teadmised kui ka värskeimad leiud arhiiviallikatest. «Lugemissaal»

 

image045Eesti linnaehituse ajalugu : keskajast tsaariaja lõpuni / Agarmaa, Kadri, 1961-, tõlkija ; Hansar, Lilian, 1949-, koostaja ja toimetaja. - Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2019. - 616 lk. : ill.

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks.

Rikkalikult illustreeritud mahukas raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnadeTallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihulalugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad on kujunenud ja arenenud. «Lugemissaal»

 

image046Puustusmaa, Tiia. Pühäsenulgad = Icons and sacral art in Seto homes / Puustusmaa, Tiia, 1972-, koostaja. - [Saviranna] : T. Puustusmaa, 2019. - 139, [4] lk. : ill.

Raamat tutvustab seto kultuuri ühe eriomase elemendi - ikooninurga ehk pühäsenulga lugu, kohta ja rolli setode elukorralduses ja kultuuris, aga ka ruumipoeetikas.
Fotode ja lugude jäädvustamise kaudu väärtustatakse ja säilitatakse tulevaste aegade tarvis üht olulist osa seto kultuurist ja kombestikust.


Raamatus on 30 erinevat kodu ja inimest/peret, kelle kaudu ikooninurga lugu lugejani tuuakse.

Raamat ilmub 3 keeles (eesti, seto ja inglise). «Lugemissaal»

 

image047Karistusõigus ja kriminaalmenetlus. I osa, Karistusõigus ja karistusregister : õigusaktide kogumik = Уголовное право и производство по виновным деяниям. Часть I, Уголовное право и регистр наказаний : сборник законов / Kalmet, Tanel, 1973-, eessõna autor. - Tallinn : EstLex, 2019. - 184, [1] lk. koos kaantega.

Kas Teil on olnud vaja selgitada kehtivat õigus, pidada nõu õigusküsimuses, osaleda kohtu- või muul istungil või muus toimingus vene keeles? Isegi, kui õigusnorm on teada ja keel suus, võib sätte õigusliku sisu täpne edasiandmine või õige termini leidmine valmistada raskusi.

Käesolev raamat on Teile käepäraseks abivahendiks! Oleme koondanud karistusõiguse ja süütemenetlusega seotud seadused paralleelsete tekstidena ühtede kaante vahele (kolm osa). Õigusakti eestikeelse teksti järgi on õige paragrahv kiiresti leitav. Eestikeelse teksti kõrval olev tõlge vene keelde aitab paremini sätte sõnastusest aru saada ja seda vene keeles selgitada. Teavikus on sisukord, mille abil on õigusakti sätet võimalik kiiresti üles leida. Trükis on tehtud kammköites, mida on mugav ja lihtne kasutada. «Lugemissaal»

   
raamatukogud plakat 210x297mm cmyk bleed 5mm EST v2
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
es
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019