Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

logo2

books est

gb s

   

Näitused ja üritused

Narva Keskraamatukogus 5. märtsil 2019 avati näitus
Fotonaitus
23. aprill on raamatu ja autoriõiguste päev ning raamatu ja roosi päev
Loeme Lugemiskoeraga
Saksa Saatkond Tallinnas kutsub Teid - koos Narva Keskraamatukogu ja VitaTiimiga - esimesele filmiõhtule Narvas!
   
image046Ernits, Marje. Kiusamine Eesti moodi, ehk, Üks elu veel / Teesalu, Milvi, 1935-, toimetaja. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 158, [1] lk.

Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image047Swärd, Anne. Vera / Papp, Kadri, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 311, [1] lk.

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.

Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?
Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.


„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.

„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.” «Laenutusosakond»

image048Hiiemäe, Sirly. Kirjanik kübaraga : Lilli Prometi lugu. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 200, [1] lk. : ill.

Kirjanik Lilli Promet (1922–2007) kasvas esimeses vabariigis, tegi läbi teise maailmasõja, rajas oma elu keerulisel nõukogude ajal, koges kirjanduslikku menu, kuid tema elu viimased aastad möödusid suhtelises vaikuses ja unustuses. Siiski on Prometi looming oluline osa eesti kultuuriloost. 
Autor toob avalikkuse ette seni teadmata faktid kirjaniku ja tema perekonna elust, mis aitavad paremini mõista nii Prometi loomingut kui ka ajastut, mida ta loomeisikuna esindas. Raamatu vahendusel saab lugeja asuda teele, mis algab kirjaniku isa Aleksander Prometi sünniga ning peatub siis, kui kirjaniku abikaasa Ralf Parve kirjutab pärast 62-aastast abielu kalligraafilise käekirjaga külalisteraamatusse: „Raamatu lõpp”. Samas on see ka teos Eesti ajaloost – autor alustab tsaariajast Peterburis, kus elas Lilli Prometi isa, ning jõuab välja Eesti iseseisvuse taastamiseni. Raamatu keskmes on siiski Lilli Prometi elu ja loomingu kõige põnevamad ja viljakamad aastakümned. Sellisena aitab teos kaardistada teist maailmasõda vahetult kogenud ning nüüdseks sisuliselt hääbunud kirjanikepõlvkonna kogemusi. 
Kirjaniku elu ja loomingu taustal käsitleb autor üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib tollast seltskonnaelust ja kultuurieliidi omavahelistest suhetest ajastu kontekstis.
See on huvitav lugemismaterjal kõigile Lilli Prometi loomingu austajatele, aga ka neile, keda huvitab Eesti lähiajaloo kultuuripärand. «Laenutusosakond»

 

image049Dicker, Joël. Baltimore'ide raamat / Kruus, Pille, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 442, [2] lk.

Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed.

Pärast aastaid painavaid minevikumälestusi otsustab Marcus möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna, aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.

Suurejoonelise, viit aastakümmet hõlmava perekonnasaaga autorilt Joël Dickerilt on eesti keeles varem ilmunud ohtrate auhindadega pärjatud romaan „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta“ (Tänapäev, 2017). «Laenutusosakond»

 

 

image050Marsons, Angela. Kadunud tüdrukud : [vaneminspektor Kim Stone'i kolmas juhtum] / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 445, [2] lk.

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi.
Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise.
Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks. Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma.
Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga...
Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?


„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas. «Laenutusosakond»

image051Hjorth, Michael. Naine, kes ihkas õiglust : kriminaalromaan / Rosenfeldt, Hans. - [Tallinn] : Helios kirjastus, 2019. - 398, [1] lk.

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.

Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?

„Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat. «Laenutusosakond»

 

image052Bryndza, Robert. Külm very / Puskar, Raili, 1957-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 365, [1] lk.

Kohver oli vettinud ja Erika oli selle avamisega hädas, ent viimaks andis lukk järele ja kohver vajus lahti. Vaatepilt oli kohutav.

Thamesi jõe kaldale uhutud räsitud kohvrist leitakse noore mehe tükkideks raiutud surnukeha. Uurijana on Erika puutunud kokku paljude ränkade kuritegudega, kuid midagi sellist pole ta veel iial näinud. Peagi ilmneb, et mõne aja eest on leitud teinegi kohver, millesse olid kõhedust tekitavalt sarnasel kombel peidetud noore naise säilmed.

Erika mõistab kohe, et tegu on sarimõrvariga, ja järgmisena on sihikul üks Erikale väga lähedane inimene. Aga just siis, kui juurdlus hakkab edenema, satub julma kallaletungi ohvriks Erika ise. Peagi leitakse veel teisedki surnukehad, mis näivad olevat sama mõrvari kätetöö.

Olukord muutub aga eriti kriitiliseks, kui röövitakse Erika kolleegi, Londoni politsei ringkonnaülema Marshi kaksikud tütred.

Kas Erikal õnnestub päästa süütute laste elu, enne kui on hilja? Aeg hakkab otsa saama, kui ühtäkki teeb Erika kõike muutva avastuse: mõrvareid on rohkem kui üks. «Laenutusosakond»

image053Giles, Stephen. Poiss teisel pool lukuauku / Paal, Marge, 1975-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019 ([Tallinn]. - 284, [1] lk.

Iga kriuks põrandal, iga samm trepil, iga võtmepööre lukuaugus – see maja räägib oma lugusid kõigile, kel on vähegi oidu kuulata. See maja ei pea su saladusi, vaid reedab nad.

Üheksa-aastane Samuel elab koos majapidajanna Ruthiga Inglismaal Surreys, kunagi nii suurejoonelises härrastemajas. Poisi isa on surnud ja ema viibinud juba neli kuud välismaal, väidetavalt selleks, et oma abikaasa kiratsevale ärile elu sisse puhuda. Ema lahkus rutakalt ühel ööl, kui Samuel magas, ega jätnud pojaga isegi hüvasti. Kui harvad postkaardid välja arvata, pole Samuel emast midagi kuulnud.

Päev-päevalt muutub poisi igatsus ahastavamaks, ent talle on seltsiliseks vaid Ruth, kes juhib majapidamist raudse käega ja pakub tröösti harva. Ainult tema ja Samuel teavad, kui rangelt naine majas tegelikult korda peab. Samueli ja Ruthi pealtnäha üksluisesse ellu murravad aga ühel päeval sisse linnakeses hoogu võtnud kuulujutud, ning Samueli hakkab painama kahtlus: mis siis, kui tema ema ei olegi ära sõitnud, vaid pere üksildases maahäärberis on teoksil midagi hoopis pahaendelisemat?

Klaustrofoobset õhkkonda loov ja pinevusest pakatav „Poiss teisel pool lukuauku“ on Stephen Gilesi vapustav debüütromaan, mis räägib ohtlikust köielkõnnist tõe ja läbinägelikkuse piirimail ning jahmatavatest tegudest, mida suletud uste taga teinekord toime pannakse. «Laenutusosakond»

image054Martin, Charles. Vesi minu südamest : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2019. - 320 lk.

Hingemattev lugu mehest, keda ajendab tegutsema lootus lunastusele.

Charlie Finn on nelikümmend aastat elanud privilegeeritud seltskonna äärealal ja seal kenasti hakkama saanud. Ta on olnud iseseisev alates kuueteistkümnendast eluaastast ja sai stipendiumi Harvardisse, mis muutis ta elu. Seal sai ta rohkem elukogemust kui akadeemilisi teadmisi, omandades oskuse teenida teiste pahede arvelt. See oskus aitas teda jõhkras ärimaailmas edasi, nagu ka nüüd Miami ranniku lähedal tulusamat, ent ka ohtlikumat äri ajades.

Charlie on alati isiklikke suhteid tööasjadest rangelt lahus hoidnud, ent kui ta kaks maailma järsku põrkuvad, toovad tema valikud talle kallitele inimestele kaasa hävitavaid tagajärgi. Otsus tehtud ülekohut kuidagi heastada viib ta teekonnale läbi Kesk-Ameerika. Nicaraguas kohtub ta süütute inimestega, kes on tema tegude eest maksnud kõrgeimat hinda, kaasa arvatud üks noor naine ja tema väike tütar. Selle saatusliku kohtumise kaudu saab Charlie võimaluse elada elu, mida pidas võimatuks – ja tema süda võib viimaks olla vaba, et armastada üht naist nii, nagu ta kunagi poleks lootnud armastada. «Laenutusosakond»

 

image055Sullivan, Mark. Veripunase taeva all / Hool, Raivo, 1975-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 463 lk.

Unustatud kangelase tõestisündinud lool põhinev „Veripunase taeva all“ on võimas lugu ühe noore mehe uskumatust vaprusest ja sitkusest ajaloo süngeimatel hetkedel.

Pino Lella ei taha ei sõjast ega natsidest midagi teada. Ta on tavaline Itaalia teismeline, kellele meeldivad üle kõige muusika, toit ja tüdrukud, kuid nooruspõlve süütud ja muretud mängud on lõppemas. Kui ta kodumaja Milanos liitlasvägede pommirünnakus hävib, ühineb Pino põrandaaluse võrgustikuga, mis aitab juutidel teisele poole Alpe pageda, ning armub endast kuus aastat vanemasse kaunisse leske Annasse.

Pino vanemad tahavad poega säästa ning sunnivad teda astuma Saksa armeesse – nende arvates pääseb ta niimoodi rindele saatmisest. Kui aga Pino haavata saab, võetakse ta pelgalt kaheksateistkümne aastasena Adolf Hitleri asemiku Itaalias ning ühe Kolmanda Reich’i kõige mõistatuslikuma ja võimsama väejuhi kindral Hans Leyersi isiklikuks autojuhiks.

Nüüd, kus Pinol on võimalik liitlaste hüvanguks Saksamaa kõrgema väejuhatuse järele luurata, suudab ta oma salajast võitlust pidades välja kannatada nii sõjakoledused kui ka natside okupatsiooni ning tema julgusele annab tiivad armastus Anna vastu ja unistus nende tulevasest ühisest elust. Raamatu põhjal on valmimas teleseriaal. «Laenutusosakond»

image056Natt och Dag, Niklas. Stockholm 1793 : kriminaalromaan / Mäe, Ene, 1964-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 383, [1] lk.

Rootsi kuningas Gustav III surmast on möödunud üks aasta. Kroonprints on alaealine ja sõja-aastad on tühjendanud riigikassa. Võimukandjad ajavad omakasu taga ja rahvas kannatab. Keegi ei usalda kedagi. Kõikjal vohab rahulolematus ja paranoia.

1793. aasta sügisel leitakse Stockholmis Södermalmi aguli solgijärvest käte ja jalgadeta surnu. Tiisikushaige jurist Cecil Winge, kellel on õiglusejanuse idealisti maine, on otsustanud kuritöö ohvri isiku ja saatuse iga hinna eest välja selgitada.

Romaan „Stockholm 1793” maalib Gustav III aja lõpust naturalistliku, tumedates toonides pildi. Jurist Cecil Winge, sõjaveteran Mickel Cardell, velskriõpilane Kristofer Blix, ketrusmaja vang Anna Stina Knapp ja teised tegelased, kelle lood romaanis põimuvad, on igaüks omal moel sõjast, haigustest, julmusest, ebaõiglusest ja kõlvatusest sandistatud aja ohvrid, kes siiski kannavad hinges unistust paremast tulevikust.

Selle teose iseloomustamiseks on vermitud mõiste Bellman noir, mis annab mõista, et ajastu ja olustiku kirjeldamisel on autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Teos pälvis 2017. aastal Rootsi parima debüütkriminaalromaani auhinna. «Laenutusosakond»

image057Zafón, Carlos Ruiz. Vaimude labürint. Esimene raamat / Kolli, Eva, 1968-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 399, [1] lk.

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega. «Laenutusosakond»

 

 

image058Adichie, Chimamanda Ngozi. Pool kollast päikest / Pakk, Triinu, 1966-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2018. - 565, [2] lk.

Chimamanda Ngozi Adichie kujutab pöördelist momenti Aafrika lähiajaloos – Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlusi 1960. aastate Nigeerias ja võigast vägivalda, mis sellele järgnes. Hämmastavalt empaatiline ja sundimatu jutustajaandega Adichie põimib teoses kokku kolme traagiliste sündmuste keskele sattunud tegelase elud. 13-aastane Ugwu asub tööle teenijana revolutsiooniliselt meelestatud ülikooliprofessori majapidamisse. Olanna on professori kaunis armuke, kes on tolmuse ülikoolilinna ja oma sarmika armsama kasuks loobunud privilegeeritud elust Lagoses. Ja Richard on häbelik Inglise noormees, kes on lummatud Olanna kaksikõest – mõistatuslikust naisest, kes ei soovi kuuluda kellelegi. Kui Nigeeria sõjavägi tungib peale ja kolm tegelast peavad oma elu eest võitlema ja põgenema, pannakse tugevalt proovile nii nende ideaalid kui ka ustavus üksteisele.

Eepiline, ambitsioonikas ja meisterlikult kirjutatud romaan jutustab moraalsest vastutusest, koloniaalajastu lõpust, rahvuslikust kuuluvusest, klassist ja rassist – ning viisist, kuidas armastus muudab seda kõike veel keerulisemaks. Adichie kujutab vaimustavalt ajastu lootusi ja rusuvat pettumust ning toob meieni ühe kõige võimsama, dramaatilisema ja emotsionaalsema pildi Aafrika lähiajaloost. «Laenutusosakond»

image059Hustvedt, Siri. Lõõmav maailm / Nurm, Krista, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2018. - 407, [1] lk.

Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule tähelepanu ei pööra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel näitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike „maskide“ taha. Näituste edu näib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas tähelepanu pälvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lõpeb veelgi ebameeldivama puändiga: kui Harriet oma maskid langetab, ei jää sugugi kõik teda kui autorit uskuma.

„Lõõmav maailm“ on üles ehitatud kui salapärase kunstniku Harriet Burdeniga seotud tekstide kogumik. Burdeni lugu rullub lahti mitme allika kaudu, mille hulgas on tema enda (mitte täienisti usaldusväärsed) päevaraamatud ning ta laste, armukese ja hea sõbra tunnistused. Iga seletus on ometigi erinev ja saladusi tuleb järjest juurde.

Burdeni loo kaudu arutleb USA kirjanik Siri Hustvedt kunsti ja loominguga seotud küsimuste üle, sh selle üle, kui võrdsed ikkagi on nais- ja meesloojate võimalused ennast teostada. «Laenutusosakond»

 

image060Barnes, Julian. Aja müra / Varik, Aet, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 175, [1] lk.

Julian Barnesi „Aja müra” on romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, võimu ja vaimu suhetest ning loomingu võimalikkusest terrori valitsemise all. Autor annab küll kolmandas isikus, ent sisemonoloogi vormis pildi Šostakovitšist kolmel raskel eluhetkel: hukatuse ootuses pärast ooperi „Mtsenski maakonna leedi Mac­beth” hukkamõistmist ajalehes Pravda, millele järgnesid ka teised mitmesugused repressioonid; häbitundes pärast fiaskoga lõppenud Ameerika-reisi ning viimaks ka kommunistliku partei ridadesse astumise eelõhtul. Neid hetki elustavad iroonia ning eneseirooniaga vürtsitatud mõtisklused võimu ja vaimu vahekorrast, muusikast ja elu keerdkäikudest.

Raamat avab nüansirikkalt helilooja raske saatuse ja siseheitlused. Selgesti on märgatavad autori suur kirjanduslik ja muusikaline eruditsioon ning kindlasti on huvipakkuv tema püüe heita n-ö seestpoolt pilk teisele, tema enda omast paljuski väga erinevale ajastule ja kultuurile. «Laenutusosakond»

 

 

image061Mittermayr, Liina. Minu Austria : suusamägedest põgenikeni. - [Tartu] : Petrone Print, 2019. - 256 lk., [8] l. ill.

Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba üle 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle pärast tookord tuldud sai. 
Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika võlu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen või „Helisev muusika”. Või hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad mäemassiivid, hõrgult söögi ja joovastavalt hõõgveini järele lõhnavad mägihütid, kus heatujuline peremees pistab eine lõppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga. Mu siiajäämise põhipõhjused on lihtsad ja samas keerulised... 
Esiteks suusamäed ja tegutsemine suusainstruktorina – töö ja lõbu nauditavaim kooslus. Ning teiseks töö põgenikega – valus teema paljude umbsõlmedega, mille harutamine käib tihtipeale üle jõu ka kõige nobedamatele näppudele. 
Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. Või siis süda mägedele kaotada ja nende keskele jäädagi...
«Laenutusosakond»

 

 

image062Kõivupuu, Marju. Pärandiaabits lastele ja suurtele / Karu, Liis (kunstnik), kujundaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 263 lk. : ill.

“Pärandiaabits lastele ja suurtele” on täitnud ühe suure tühiku Eesti kultuuri vallas – pannud kirja põhilised kultuuripärandiga seotud mõisted ja nähtused. Paljud veel äsja meie elus olulist rolli täitnud asjad on hakanud meil meelest kaduma või siis saanud hoopis uued tähendused … aga kust need pärit on?

“Pärandiaabits” täidab selle tühimiku mõnusalt ja lustlikul kujul ja kenas koduses eesti keeles. Kaks ühes: lust ja tarkus korraga!

Raamatus on ligi 150 märksõna, mis on jaotatud kaheksasse suuremasse alajaotusesse: taluelu, rahvariided ja ehted, toidud, pühad ja tähtpäevad, muusika ja laul, usund, meie inimesed ja uuema aja asjad. Teoses on ohtralt originaalillustratsioone ja fotosid, mis pärinevad nii muuseumide arhiividest kui ka tänapäevast. «Lugemissaal»

image063Lotman, Piret. Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018 / Reimo, Tiiu, 1953-, toimetaja. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2018- - 333 lk. : ill., portr.

„Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018“ on arhiiviallikatel põhinev monograafia.

Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.

Ülevaade on jagatud kolme perioodi:

Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.

Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.

Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.

Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. «Lugemissaal»

image070Trubetsky, Tõnu. Vaikne hooaeg : Eesti punk 1990–1999 / Lehola, Kalev. - [Tartu] : Vaiguviiul, 2018. - 464 lk. : ill.

Kuigi Eesti taasiseseisvumise järel oli 1980. aastatele omase aktiivse punkliikumise hoog raugenud, ei tähendanud see kaugeltki veel pungi surma. 1990. aastatel loobus punk muusikalises väljenduses mõneti senisest teravast ja otsesõnalisest protestist ning rõivastus – suuresti küll Vennaskonna ja The Tuberkuloitedi eestvõttel – pigem koleilusa romantika rüüsse. Ehkki kesksemad punkbändid pälvisid kiiresti laiema kuulajaskonna tähelepanu, ei tähendanud see neile endile tingimata meinstriimistumist. Sellest, kuidas kohalik punkrokk kujunes punkliikumise hääbumise kiuste just 1990. aastal ülemaailmses tähenduses millekski täiesti erakordseks, ja paljust muust saab täpsemalt lugeda käesoleva aasta novembris ilmuvast raamatust. Kõvakaanelist ja poole tuhande leheküljelist raamatut illustreerivad ligi viissada fotot. «Kunstiosakond»

 

 

 

image071Säde, Enn. Kadri-Katariina : pajatusi, meenutusi ja vahelugemisi. - Pärnu : Pärnu Muuseum, 2018. - 295, [1] lk. : ill.

Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse. “Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut? Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi” mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.
Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on
seetõttu erilise väärtusega. Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.


Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud. “Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu” lisab Vunk.

Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte „Pääsuke”. Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat „Säde filmist“. Film ”Nelli ja Elmar” pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film “Jätkusõja viimased sõdurid” sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film „Jüri – see mulk...” kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia. «Kunstiosakond»

image076Liikluseeskiri ja liiklusmärgid : Redaktsioon 2019. - Tallinn : Jutulind, 2019. - 256 lk.

Tegemist on 1. juulil 2011 vastuvõetud liiklusseaduse uue, 1. jaanuaril 2019 jõustunud redaktsiooniga, mis sisaldab ka värvitrükis liiklusmärkide osa. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

 

image077Derr-Smith, Heather. Thrust : poems. - New York : Persea Books, 2017. - 62 p.

Winner of the 2016 Lexi Rudnitsky Editor’s Choice Award, this potent collection revisits a backwoods Virginia marred by sexual violence. In explosive poems, which explore the confluence of trauma and desire, Heather Derr-Smith reclaims a troubled past, empowering the present through an unlikely chorus of grace and fury. «Ameerika Keskus»

 

 

 

 

 

image078Aria, Barbara. The Spirit of the Chinese Character: Gifts from the Heart / EngGon, Russel. - San Francisco: Chronicle Books, 1992. - 96 p. : ill.

From the fluid strokes in the characters denoting "grace," "enlightenment," and "tranquility" to the complex meanings inherent in the words for "honor," "love," and "wisdom," the richness and depth of the Chinese language come alive in this compact, elegant volume of 40 beautifully rendered ideograms. Every character is accompanied by a simple chart showing its physical composition, stroke by stroke, as well as an informative text describing the myriad linguistic components from which its meaning is derived.

As a result, the reader can grasp each character's significance and connection to centuries of Chinese philosophy and, ultimately, gain an understanding of the language beyond a mere familiarity with linguistic symbols. Complete with two-color printed end-papers and a charming full-color bookmark, The Spirit of the Chinese Character makes a lovely gift or keepsake volume, sure to inspire a fascination with the complexity of an incomparably beautiful and evocative language. «Ameerika Keskus»

image079Sturman, Peter Charles. Mi Fu: Style and the Art of Calligraphy in Northern Song ChinaMi Fu: Style and the Art of Calligraphy in Northern Song China. - New Haven : Yale University Press, 1997. - 276 p.

Mi Fu, one of the most celebrated figures in the history of Chinese art, was a prominent calligrapher in eleventh-century China. A member of the educated elite, or literati, he also contributed a great deal to discussions of theoretical issues of function and style in calligraphy, the primary means of graphic expression for the literati. In this book Peter Sturman examines Mi Fu's calligraphy within the framework of the artist's fascinating life, the Northern Song culture in which he lived, and the literati theory of art he helped to formulate. «Ameerika Keskus»

   
© Narva Keskraamatukogu 2019