3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image016 КопироватьShah, Sonia. Pandeemia : koolerast tulevikuviirusteni / Urbanik, Helen, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 280 lk.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid „enneolematu haiguspuhang“. Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees.

See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli.

Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda „koolera lapseks“, sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee.

Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi.

Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et „Üks mees pasandas end täis“, polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud. «Laenutusosakond»

image017 КопироватьStaecker, Jörn. Viikingid : maadeavastajad ja vallutajad / Toplak, Matthias. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 508 lk.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala „rokkarid“ endiselt meie ümber – seriaalides, reklaamides, popkultuuris jm. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne.

Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased?

Üllatuslikult näeme, et viikingeid paelusid mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon.

Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele. «Laenutusosakond»

image018 КопироватьGreene, Graham. Armastusloo lõpp / Loodus, Mihkel, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 286, [2] lk.

Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.

Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.

Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.

Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas. «Laenutusosakond»

image019 КопироватьJohns, Ana. Naine valges kimonos / Orav, Piret, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 334, [2] lk.

Jaapan, 1957. 17-aastast Naoko Nakamurat ootab korraldatud abielu isa äripartneri pojaga; see kindlustaks nende perele Jaapani ühiskonnas vajaliku staatuse. Kuid Naoko südame on võitnud Ameerika meremees, gaijin, ja abielu temaga saadaks pere häbisse. Siis aga toob ootamatu avastus endaga kaasa kujuteldamatud valikud, mille mõju ulatub üle aastakümnete.

Tänapäeva Ameerika. Sureva isa eest hoolitsev Tori Kovač leiab kirja, mille sisu seab küsimärgi alla kõik, mida ta isast, endast ja oma perest seni on teadnud. Tõeotsingud viivad naise teisele poole maakera, väikesesse mereäärsesse külla Jaapanis, kus tal tuleb rahu leidmiseks minevikuga silmitsi seista.

Tõsielust inspireeritud ning Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust jutustav „Naine valges kimonos“ loob meeldesööbiva portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

Slovaki juurtega Ana Johns õppis ajakirjandust ja töötas enne kirjutama hakkamist üle kahekümne aasta kunsti vallas. Praegu elab ta Indianapolises. „Naine valges kimonos“ on tema esimene raamat. «Laenutusosakond»

image020 КопироватьKantra, Virginia. Carolina kodu / Kasela, Katrin, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Romaan perekonnasidemeist, uutest algustest, kogukonna jõust ja armastuse võimust…

SAAGE TUTTAVAKS DARE ISLANDI FLETCHERITEGA:

• visa Matt – poeg, kes jäi kodukohta;

• ambitsioonikas Meg – tütar, kes ei vaadanud kunagi tagasi;

• ja mässuline Luke – merejalaväelane, kes arvas, et ei naase enam iialgi koju.

Põlvkondi Fletcherite kodupaigaks olnud Dare Island on kaluriküla, mida raputavad muutuvad ajad. Selle traditsioonid uhutakse minema nagu Põhja-Carolina rannaliiv. Üksikisa ja kalalaeva kapten Matt Fletcher ohverdas oma unistused, et olla toeks võõrastemaja pidavatele vanematele ja ehitada tulevikku oma kuueteistaastasele pojale. Matt on harjunud elutormides toime tulema, tüürides kindlal emotsionaalsel kursil... ja suhtudes armastusse nii, et ei loo enam püsivaid suhteid.

Uustulnuk Allison Carter tuli Dare Islandile, et pääseda oma rikka perekonna surve alt. Noor õpetajanna kavatseb siin ehitada üles oma elu, luua endale püsiv kodu. Ta ei taha olla veel üks neist paljudest naistest, „kes kunagi käisid Matt Fletcherigaˮ. On küll ahvatlev, aga ka ohtlik uskuda, et tema võiks olla midagi rohkemat.

Siis tuleb Matti vend Luke äkki koju tagasi, kaasas laps – ja palve, mis muudab nende kõigi elu. Kui kaalul on lapse heaolu, peab Matt pöörduma Allisoni poole, et naine õpetaks teda minevikust lahti laskma, oma silmi avama… ja südame kutsele järgnema. «Laenutusosakond»

image021 КопироватьBerg, Oliver. Migratsioon. - Tallinn : EKSA, 2020. - 406 lk.

„Migratsiooni“ tegevus toimub lähiminevikus, mis nüüdseks tundub aga olevat ootamatult kaugel ja ootamatult süütu. Romaan algab ajal, mil Donald Trump ja pandeemia pole veel igapäevased teemad, kuid märgid annavad juba mõista, et ees ootab üks põhjalikum raputus. Selles maailmas on veel võimalik harjumuspärane migratsioon, millest ka juttu tuleb, ent piirid, milles liigutakse ja mida ületatakse, ei ole ainult riigipiirid. Lugu keskendub kolmele hipilike kalduvustega sõbrale, kes avastavad end segasest armukolmnurgast, ajal kui maailm sammub üha räigema poliitilise vastandumise poole. 

Aga kui kaugele me ilma sildade ehitamiseta jõuame? „Migratsioonis“ on ekslemist ja leidmist, põgenemist ja vastutuse võtmist, melanhooliat ja psühhedeeliat … aga ennekõike on see lihtsalt üks armastuslugu. «Laenutusosakond»

 

 

image022 КопироватьKraft, Meelis. Saared : jutukogu. - Nõo vald : Sooroheline, 2020. - 224 lk.

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

 

image023 КопироватьBiin, Aarne. Roosa rapsoodia / Ojamaa, Maarja (kirjastustöötaja), toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Raamat, [2020]. - 207, [1] lk.

„Roosa rapsoodia“ on romaan ühe noore mehe muusikuks kasvamisest möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, läbi ahistava vaesuse ning KGB jälitamise kiuste.

Selle noore mehe, Aldo Merene süü nõukogude võimu silmis on ülisuur – tema isaks oli itaallasest Saksa ohvitser, Saksa julgeolekupolitsei ametnik. Kui isa sõjakeerises kadunuks jäi, suutis Aldo ema rinnalapsega kodumaale jõuda ja kasvatas poja üksi üles. Kuigi tal oli õpetajakutse, sai ta tööd vaid sanitari või koristajana. Sellega lapsele muusikaalast haridust anda polnud mingit võimalust. Seetõttu läks Aldo keskkooli asemel tehnikumi ja õppis nahktoodete tehnoloogiks, maakeeli kingsepaks – tehnikumis maksti isegi väikest stipendiumi.

Aga unistus muusikukutsest oli nii võimas, et see viis ta lõpuks ikkagi konservatooriumi katsetele. Ja kuigi tal polnud piisavat alusharidust, võeti ta siiski vastu koorijuhtimise erialale.

Romaan keskendub toonasele üliõpilaselule, tudengite omavahelistele suhetele, armumistele ja lahkuminekutele, leivateenimisele kõrtsibändides. Aldo kuum lõunamaine temperament viib teda tihti sekeldustesse, eriti suhetes naistega.

Varjuna aga saadab Aldot neil „kuldseil kuuekümnendail“ KGB valvas silm.

Aarne Biin (sünd 1942) sai kirjanikuna tuntuks 1979 ilmunud romaaniga „Tema kuninglik kõrgus“. Ta on avaldanud üle paarikümne teose. Viimati ilmus temalt romaan „Põrgu taga lagedal“ (2020). «Laenutusosakond»

image024 КопироватьLamp, Anneli. Introverdi kaitseala : päevaraamat / Hallik, Heli, toimetaja. - Pärnu : Hea Tegu, 2020. - 285, [1] lk.

Introvert (vahel depressiivne ja ülitundlik) vajab privaatsust ja palju ruumi ning üsna vähe väliseid stiimuleid, sest aju erutustase on niigi kõrge. Ta väsib ruttu. Kõige enam kurnavad vaimu ja füüsist emotsioonid (ka positiivsed) ning suhtlemine ekstravertsete inimestega. Õnneks aitavad huumorimeel, eneseiroonia ja südametäiega sajatamine eluga toime tulla.

Raamatus on assotsiatsioone, kirjeldusi, meenutusi, meeleolusid, heietusi ning inimesi. Nimega ja nimeta. Otse või kaude. Võimalik, et Sinagi ... Lugedes leiad. «Laenutusosakond»

 

 

image025 КопироватьPenny, Louise. Tappev külm : peainspektor Gamache'i mõrvajuhtum / Habicht, Juhan, 1954-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 343, [1] lk.

Tuledes särav ja lumelt peegelduv jõuluootus toob Kolme Kuuse külla Kanadas seekord rohkesti kutsumata külalisi, nende seas vikatimehe ja mitme eriala kriminaliste. Kui selgub, et terves kogukonnas ei leidu eriti kedagi, kes poleks hiljuti küla õuduste majja kolinud daami vihanud, tuleb Armand Gamache’il kindlaks teha, kes külatäie vihkajate seast on päriselt mõrvar ... või mõrvarid. Mõrvu on peagi mitu, nende uurimisel joonistuvad välja keerukad seosed tegelaste mineviku ja oleviku, kujutluste ja tõelisuse, kunsti ja esoteerika vahel.

Raadioajakirjanik Louise Penny oli 18 aastat töötanud Kanada rahvusringhäälingus, kui otsustas proovida kätt kirjanikuna. Kuna kohe esimest, 2005. aastal ilmunud kriminaalromaani „Still Life” (eesti k „Vaikelu”, 2009) tabas auhinnasadu, usaldas autor peategelase peainspektor Armand Gamache’i üha uusi mõrvajuhtumeid lahendama. „Tappev külm” on sarjas seni ilmunud viieteistkümnest romaanist teine. «Laenutusosakond»

 

image026 КопироватьMarshall, Laura. Kolm väikest valet / Kepler, Ragne, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 352 lk.

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab.

Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...

Uus põnevik Eestis menuka krimiromaani „Sõbrakutse“ autorilt «Laenutusosakond»

 

image027 КопироватьMeredith, Anne. Mõrvari portree : jõuluaegne krimilugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2020. - 253 lk.

„Mõrvari portree“ on jõuluaegne mõrvalugu, mille kõleda südatalvega kenasti kooskõlas olev toon heiastub selle avasõnades:
„Adrian Gray oli sündinud mais 1862 ning ta lahkus elust 1931. aastal jõulude ajal vägivallateo tõttu, mille pani toime üks tema enda lastest. Kuritegu toimus ainsa hetkega ja ettekavatsematult, mõrvari pilk pöördus relvalt laual surnud mehele kootud kardinate varjus – mitte kartlikult, isegi mitte pelglikult, vaid uskumatult ja tuimalt.“
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image028 КопироватьBrockmeier, Kevin. Surnute lühiajalugu / Jaaska, Margit, 1977-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 298, [6] lk.

Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.

Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.

Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa ... Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.

Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani. «Laenutusosakond»

image029 КопироватьRuussaar, Anne. Vabad müürlased : 250 aastat vabamüürlust Eestis = 250 years of freemasonry in Estonia / Pening, Milan. - [Tallinn] : MTÜ Eesti Vabamüürlaste Selts : Eesti Ajaloomuuseum, [2020]. - 130 lk. : ill.

Mis on vabamüürlus?

Ühest vastust sellele anda on raske, kui mitte võimatu. Ametlikult on see organisatsioon, mis ühendab eri rahvusest ning erineva nahavärvi ja usutunnistusega häid mehi, kes keskaja müürseppade õpetuste kaudu soovivad saada veelgi paremaks. Mismoodi nad seda täpselt teevad ja kuidas õpetus neid paremaks muudab, teavad vaid vennaskonna liikmed ise. Organisatsiooni enam kui kolmesajaaastase ajaloo vältel on sellest, mis vabamüürlaste kinnistel koosolekutel aset leiab, räägitud nii fantaasiaküllaseid legende kui seda detailitäpselt kirjeldatud. Kõik see jääb siiski lõpuni mõistetamatuks inimesele, kes ühingusse ei kuulu, sest vabamüürlus on alati isiklik: seda ei saa selgeks õppida, vaid kogeda.

Kuidas ja miks vabamüürlik liikumine tekkis? Milline on organisatsioon seestpoolt ja kuidas see toimib? Mis on vennaskonna tegevuse eesmärk ja sügavam mõte? Mida on maailmale ja Eestile andnud nende pürgimused? Ja kes siis ikkagi on vabamüürlane?

What is Freemasonry?

It is di­fficult, if not impossible, to give a single answer to this question.Officially, it is an organization that unites good men of different nationalities, different skin colors and different religions, who want to become better people through the teachings of medieval masons. Only the members of the brotherhood themselves know exactly how this is done and how the doctrine makes them better. Throughout the organization’s more than three-hundred-year history, what happens in the closed meetings of the Freemasons has been discussed in fantasy-filled legends as well as described in precise detail. However, this all remains completely incomprehensible to a person who does not belong to the association, because Freemasonry is always personal: it cannot be studied, but experienced.

How and why did the Masonic movement emerge? How is the organization structured and how does it work? What is the purpose and deeper meaning of the activities of the brotherhood? What have their aspirations given to the world and to Estonia? And who after all is a Freemason? «Laenutusosakond»

image030 КопироватьTaska, Maire. Me saame muuta, kui me näeme! / Taska, Helena. - [Jäneda] : Kenter, 2020. - 81, [1] lk.

Raamatus oleme andnud ülevaate oma kogemusest ja teadmistest. konstellatsiooni meetodiga tööst. Oleme kõik teemad lühidalt avanud, mis on olulised antud meetodis. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image048 КопироватьPriimägi, Tristan. 101 Eesti filmi. - Tallinn : Varrak, 2020. - 239 lk. : ill.

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

Julgustagu see raamat inimesi nägema käputäiest kõige kuulsamatest filmidest kaugemale ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. Kellel tõesti ei tule „Kevade” ja „Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee. «Kunstiosakond»

 

image049 КопироватьVäljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis = Outlook – 40 Years of Street Photography in Estonia / Laur, Kristel, 1976-, koostaja. - [Tallinn] : Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, 2020. - 112 lk. : fot.

Augustis avatud tänavafotograafia väljapanekust on valminud eesti- ja inglisekeelne raamat, mis talletab kaante vahele läbilõike Eesti tänavafotograafia 40 aastast. See on Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse esimene mahukam trükis, mille on koostanud kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet ning kujundanud Aadam Kaarma.

Raamatusse on koondatud tööd Eesti tänavafotograafia neljakümneaastasest ajavahemikust, mis algab tinglikult 1980. aastast – sügavast Nõukogude ajast ning lõpeb kaasaegse tänavapildiga 2020. aastal.


Raamatus on kokku 90 tööd nii legendaarsetelt autoritelt kui värsketelt talentidelt. Väljaandest leiab töid 40 erinevalt fotograafilt: Aare Leinpere, Aiki Järviste, Ain Protsin, Andres Teiss, Andrii Mur, Ardi Kivimets, Arno Saar, Aron Urb, Eino Pärnamets, Erko Ever, Eve Toomla, Harald Leppikson, Heiki Sirkel, Heikki Leis, Indrek Pleesi, Iris Kivisalu, Josif Brašinski, Jüri Talts, Kalju Suur, Kalmer Allik, Maiké Tubin, Mark Raidpere, Martin Murusalu, Mati Hiis, Matt Anso, Mihkel Ulman, Olev Kõll, Oskar Vihandi, Peeter Langovits, Priit Loog, Rait Tuulas, Reelika Vilt, Sanna Larmola, Sven Ustintsev, Targo Miilimaa, Tiina Kõrtsini, Tobias Tikenberg, Tõnu Noorits, Väino Meresmaa ja Ülo Josing. «Kunstiosakond»

image050 КопироватьAllen, Woody. Nii muuseas : autobiograafia / Ahi, Eda, 1990-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 383, [1] lk.

Woody Allen – koomik, muusik, kirjanik, näitleja ja filmirežissöör – on üks meie aja suurimaid filmitegijaid. Kauaoodatud mälestusteraamatus pakub ta brutaalselt ausa sissevaate oma ellu, kirjeldades teekonda lapsepõlve Brooklynist ihaldatud Manhattani katusekorterisse.

Pärast rasket algust mööduvad kuuskümmend aastat professionaalseid kukerpalle tele- ja filmitööstuses maailma tuntuimate filmitähtede plejaadi saatel, eraelus aga vahelduvad romansid, elukaaslased ja abikaasad. Saame teada tema skandaalidest ja deemonitest, vigadest ja kordaminekutest, rääkimata neist, keda ta armastas, kellega töötas ja kellelt õppis.

Nagu Woody Alleni filmidki, panevad tema anekdootlikud ja halenaljakad lood elust enesest ühtaegu nutma ja naerma, põhjustades mõnikord piinlikkust ning tänu, et see kõik pole juhtunud meie enesega (ja mõnikord kadedust ka).

Eneseirooniast pakatava, erakordselt vaimuka ja värvika autoportree eestikeelse tõlke on toimetanud Neeme Raud.

Mart Juur soovitab: “Geniaalse režissööri pingeline autobiograafia jutustab sellest kuidas valmisid kuulsad filmid, kuidas töötavad psühhoanalüütikud ja juristid ning kui ebamugav on elada New Yorgi katusekorteris, mille aknast avaneb pargivaade.” «Kunstiosakond»

image041 КопироватьRowlands, Betty. Mõrv mäeharjadel / Lemetti, Piret, 1967-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2020. - 275, [1] lk.

Prantsuse juustud, peened veinid ja ... salapärane mõrvajuhtum?

Mõnus pärastlõunane jalutuskäik muutub õudusunenäoks, kui Prantsuse mägedesse meeldivalt aega veetma kogunenud kunstnike seltskonna üks liige märkab kaljujalamil mehe surnukeha. Nende seas on ka binokliga varustatud Melissa Craig, kes leiab end ühtäkki tõeliselt hämmastava müsteeriumi keskpunktist. Kas see oli õnnetus või lükkas keegi meest?
Naise kahtlused saavad kinnitust, kui neli päeva hiljem avastatakse täpselt samast kohast teinegi surnukeha. See ei saa olla kokkusattumus: keegi selles idüllilises Prantsuse külas haub kurja ja Melissal tuleb välja uurida, kes. Ekstsentrilised kohalikud ja vembumeestest külalised – võimalikest kahtlusalustest Melissal puudust ei tule. Kas seda tegi musta minevikuga tõre meistrimees või ehk meisterlikust golfimängijast lühinägelik lesknaine? Aga kõige olulisem küsimus on see, kui lähedale kaljuservale satub Melissa ise kurikaela jahtides?
«Laenutusosakond»

 

image042 КопироватьLellep, Triin. Minu Pariis : oh là là! / Lender, Mae, 1981-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 224 lk., 8 l. ill. : ill.

„Nii, siin peame tegema ühe akti, midagi näha ei jää, ainult käed, jalad, natuke pead, aga riideid siia pildi peale ma ei taha, see pole mingi moefoto! Ruttu nüüd, või peame siia ööseks jääma!“ kiirustab fotograaf mind tagant. Pariisi kuulsaima surnuaia vahti ei paista kusagil, nii roningi kunsti nimel südame värinal alasti hauakabelisse. 

Minu lapsepõlve unelmate linna viis mind seitsmeks aastaks modellitöö, laulmine ja… õpingud kommunistlikus ülikoolis. Enne minekut oli mul Pariisist romantiline kujutelm: Chaneli kandvad glamuursed naised, võluvad hooned Eiffeli torniga taamal, head maneerid ja gurmeeõhtusöögid ühes ohtra šampanjaga. Jah, Pariisis peaks meid ootama elu roosades värvides ehk „La vie en rose“, nagu laulis Edith Piaf. Aga elu seal näitas, et Pariisis on ka mässud, kelmid, turistide hordid, sõjaväepatrullid tänavatel ja krõbedad hinnad. Ning gurmee võib tähendada hoopis krooksuvaid konnasid ja limaseid tigusid. 

Ja kuigi mu „elust roosades värvides“ sai elu suurlinnas, olen endiselt veendunud, et Pariis on üks erilisemaid linnu maailmas, mida korra elus peaks kindlasti külastama! «Laenutusosakond»

image043 КопироватьAxe, Josh. Ketotoitumine : 30-päevane tegevuskava kaalu kaotamiseks, hormoonide tasakaalustamiseks, ajutegevuse ergastamiseks ja haiguste seljatamiseks / Sarapu, Janar, 1992-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 327, [5] lk. : ill.

Ketogeenne toitumine on maailmas kõige kiiremini populaarsust koguv toitumismeetod. Ja seda põhjusega, sest kui ketotoitumise põhimõtteid õigesti rakendada, on see suurepärane moodus, kuidas põletada rasva, pärssida põletikku ja tasakaalustada organismis hormoonide tootmist, aidates kehal vabaneda ka paljudest kroonilistest haigustest. Kahjuks pole inimesed pahatihti teadlikud nii mõnestki ketotoitumise võtmefaktorist, mis aitavad tagada pikaajalise tulemuse. Raamatus „Ketotoitumine“ teeb dr Josh Axe asjad selgeks, pakkudes põhjalikku ja järkjärgulist juhendit elukestva hea tervise saavutamiseks. Ta tutvustab viit erinevat ketogeense toitumise kava ja selgitab, miks on oluline valida just enda kehale ja elustiilile sobilik viis. „Ketotoitumine“ on ainus täielik teemakäsitlus, mis peale lihtsasti arusaadavate teaduslike selgituste sisaldab ka retsepte ja treeningkavasid. Dr Josh Axe on kiropraktik, loodusliku meditsiini arst ja toitumisteadlane, kelle töö ja kirg on panna inimesed tervislikult sööma ja elama. Tema käe all on abi saanud tuhanded mitmesuguste tervisehädade ja haigustega kimpus olnud inimesed. Samuti nõustab ta päevast päeva professionaalseid sportlaseid. 2008. aastal asutas Axe Nashville’is funktsionaalmeditsiini keskuse, millest on saanud kogu maailma üks hinnatumaid kliinikuid. Ta on välja andnud mitu tervise- ja toitumisteemalist raamatut. «Laenutusosakond»

image044 КопироватьKuik, Kaarel. Tänavalt troonile : [kuritegelikult teelt edukaks ettevõtjaks] / Avila, Ander, 1989-, kujundaja. - [Kuressaare] : Lazy AF Group, 2020. - 190 lk.

See on karm, julm ja uskumatult põnev tõestisündinud lugu ühe Eesti tänavanooruki teekonnast läbi kriminaalse nooruse ausaks ning edukaks rahvusvaheliseks ettevõtjaks. Elu tänaval, metalliäri, rongivargus, vanglad, luksusautod ja kõige kaotus on alles selle loo algus… See on lugu sellest, kuidas kõikide raskuste kiuste on ka sinul võimalik luua endale täpselt selline elu, nagu sa soovid. See on elulugu, põnevik, ettevõtlusõpik ning enesearenguõpik üheskoos. See on lugu, mida iga ettevõtja ja ka ettevõtlusest huvituv tegutseja peaks kindlasti lugema! «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image053 КопироватьKassikäpp, Leelo. Pikantsed jutukesed. - [Tabasalu] : Kassikäpp, 2020. - 209 lk.

Leelo Kassikäpa täiskasvanutele mõeldud kogumik „Pikantsed jutukesed” koosneb kahekümnest erootilise alatooniga lookesest, mis on kohati väga üksikasjaliku seksistseeni kirjeldusega vürtsitatud. Siiski ei kohta me rõvedaid väljendeid, vaid naiselikult pehmes kõnepruugis kaasahaaravaid ladusaid lookesi, mille kohta naissoost lugeja avaldas arvamust, et üht rida lugedes haaravad silmad juba kiiresti järgmist. Meessoost lugeja arvamusel on neid lugusid võimatu lugeda, ilma et nad sind „käima tõmbaks”. Sellisel juhul on need lookesed meie madala iibe korral igati teretulnud vaheldus välismaistele pornosaitidele, mida, olgem ausad, mõned mehed suure andumusega vaatavad.

... Mees ei andnud talle aega pikalt mõelda. Asus kohe energiliselt tegutsema, tema nõudlikud käed kobasid naise ihu ja liikusid sihikindlalt allapoole – keelatud tsooni. Katre ei suutnud enam tõrkuda, ühtegi mõtet ei olnud peas. Kindlasti oli selles omajagu süüd joodud veinil. Mõistus oli tema keha reetnud ja ürgsele kutsele valla jätnud. Seda olukorda mees nüüd kiiresti kasutaski. Tema käsi liikus mööda naise paljast säärt ülespoole ... siis veel kõrgemale ... lõpuks ei olnudki enam kuhugi liikuda ja selles kohas tundis mehe käsi, et naine on tema jaoks täiesti valmis. Seejärel pani mees oma teise käe naise alaseljale ja sealt edasi aluspükste ääre alla, paljale ihule. Peatus hetkeks kõhklevalt, justkui luba küsides ... «Lugemissaal»

image054 КопироватьBrowne, Christopher H. Väärtusinvestori taskuraamat. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 210 lk.

Leidub kuhjaga tõendeid, et just väärtusinvesteerimine toob pika perioodi jooksul turu keskmisest parema tootluse. Ometi tunnistavad väärtusinvesteerimise põhimõtteid vähesed investorid ja professionaalid. Mõnedel hinnangutel kõigest 5–10%. 

Väärtusinvesteerimine nõuab arusaamist üksnes mõningatest põhimõtetest, mis on mõistetavad igale keskmiselt intelligentsele inimesele. Asja tuum seisneb selles, et väärtpabereid tuleb osta nende seesmisest väärtusest odavamalt. Teisisõnu, ostetakse ettevõtte fundamentaalse väärtuse, mitte aktsiaturul toimuva möllu järgi. 

Miks on siis väärtuspõhine investeerimine nõnda ebatavaline? Browne kahtlustab, et küsimus on temperamendis. Turu kapriise arvestades ei saa kunagi ette näha, kas aktsia väärtust hakatakse tunnistama nädala, kuu või aastate pärast. Paljudel pole aga sellist kannatust. Ihatakse kiiret meelehead või teiste heakskiitu. Kuid just enamuse kõhklus loob vähemusele võimaluse. Neile, kellele piisab heakskiidu asemel kasumist, on Browne veendunud. 

„Väärtusinvestori taskuraamat“ on suurepärane teejuht, mis teeb väärtusinvesteerimise põhimõtted puust ja punaseks. Oma ala tõelise praktiku poolt kirja pandud ajatu klassika selgitab, kuidas aktsiate väärtust hinnata ning selle põhjal oma lopsakat portfelli üles ehitada. «Lugemissaal»

image055 КопироватьAngermann, Norbert. Baltimaade ajalugu / Brüggemann, Karsten. - Tallinn : Varrak, 2020. - 341, [1] lk.

Eestit, Lätit ja Leedut mainitakse meelsasti üheskoos, tegelikult aga on kolm Baltimaad oma olemuselt täiesti erinevad. Mis neid ühendab, on asjaolu, et ikka ja jälle on nad sattunud olema tugevamate jõudude mängukanniks ja alles Nõukogude Liidu lagunedes said hakata vabalt arenema.
Tänapäeva Baltimaade alasid iseloomustab juba ammusest ajast tihe seotus naabermaadega. Hansa Liidu ajal olid tihedad kontaktid Saksamaaga, kuid ka Venemaal ja Skandinaavia riikidel olid Läänemere ääres omad huvid. Poola omakorda moodustas aastasadu Leeduga ühise riigi. Need erinevad mõjud ei olnud Baltimaade jaoks alati sugugi positiivsed: ikka ja jälle langes see piirkond okupatsioonide või vallutuste ohvriks või sattus sõdade tallermaaks. Piirkonna geopoliitiline aktuaalsus ei ole kadunud ka tänapäeval.


Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, kaks nimekat ajaloolast, saadavad lugejat läbi ainulaadse piirkonna vaheldusrikka ajaloo, käsitledes sündmusi alates keskaegsest linnaõigusest, partisanivõitlusest ja poliitilistest laulupidudest kuni e-residentsuseni, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud. «Lugemissaal»

image056 КопироватьGil, Carlos (digiturundaja). Turunduse lõpp : kuidas muuta oma tootemark sotsiaalmeedia ja tehisintellekti ajastul inimlikuks / Riikoja, Kaja, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 229 lk. : ill.

Business Book Awards 2020 – rahvusvahelise äriraamatu kategooria nominent. 

Legendaarne turundusguru Carlos Gil on veendunud, et turundus on surnud. Seda vähemalt kujul, mida siiani teadsime. Kuigi tegu pole enam ülearu värske uudisega, on see ometigi paljudest turundajatest vaikselt mööda libisenud. Enamus kasutab ju sotsiaalmeediat jätkuvalt selleks, et teha samu vanu vigu – pigem rääkida kui kuulata, reklaamida kui õpetada, koguda jälgijaid selmet kogemusi ja kogukondi luua. 

Läbi on ajad, mil kampaania edukust määras kopsakas eelarve, mida teles ja paberlehes laiaks lüüa. Nüüd oled võitjate poolel siis, kui sotsiaalmeedias vadistavad sinu tootest sinu sihtgrupi sõbrad – tänane tarbija tahab suhelda, protsessis osaleda, mitte aga kuulekalt müügijutule alluda. Sinu tootest peab saama tema sõber, kellega suhelda. Päris nägu, kes seob brändi inimesega ja veenab teda konkurendi kraami asemel just sinu oma kassast läbi piiksutama.

LinkedIn, Winn-Dixie, Save-A-Lot, BMC Software – need on kõigest mõned gigandid, kelle sotsiaalmeedia strateegiaid on Gil rohkem kui kümne aasta jooksul edukalt vedanud. Mustkunstniku kombel tõmbab ta kõnekaid näiteid kui küülikuid oma kübarast, et demonstreerida sotsiaalmeedia tegelikku võimsust ning viise, kuidas sellest kõigest oivalist kasu lõigata. «Lugemissaal»

image065 КопироватьVanaselja, Siire. Käsitöökingitused / Nurmik, Kai, 1969-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2020. - 191 lk. : ill.

Paljude käsitööraamatute autor Siire Vanaselja näitab, kuidas meisterdada väheste lihtsate võtete ja vahenditega nutikaid üllatavaid kingitusi lähedastele, sõpradele ja kaugemalegi rahvale. Autor käib kaasas looduse rütmide ja aastaaegade vaheldumisega, alustades jõuluaegsete värskete ideedega ja lõpetades sügisese meeleolu võtmes. Ajast aega liikudes leiame näiteid, kuidas muuta meeldejäävaks sõbrapäev ja vabariigi aastapäev, tuua lusti ja värvirikkust kevadpühadesse, kaunistada ema ja emadepäeva, toetada saunarõõme ja luua õisi koos suvega või pidada meeles vanavanemaid. Isetegemise rõõm on suurim rõõm ja isetehtud kingitused kindlasti kõige isiklikumad. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image066 КопироватьPärtel, Eva. Vegani tordid ja koogid : maitsvalt ja kõigile. - [Tallinn] : Perenaise Ärid, 2020. - 79 lk. : ill.

Perenaise Pagariäri eestvedaja ja kokaraamatute autor Eva Pärtel on loonud uued tortide-kookide retseptid, mis on veganisõbralikud, gluteenivabad ning ilma valge suhkruta. „Need küpsetised maitsevad sama hästi nii veganitele kui ka omnivooridele. Selle raamatu kirjutamise mõte oligi kummutada levinud müüt, et veganikoogid ei ole maitsvad,“ ütleb Eva.

Küpsetistes on palju eestimaiseid hooajalisi saadusi (nt mustasõstratort valge šokolaadiga, piparmündi-šokolaaditort, mustikavahutort), aga ka eksootilisemat toorainet (matcha-maasika tort, passioni-juustukook). Selleks et raamat ei jääks riiulile koostisosade kättesaamatuse tõttu, on retseptides kasutatud vaid Eesti kauplustes müüdavaid aineid. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image072 КопироватьMäetamm, Marko. Kolmas raamat = The third book / Mäetamm, Marko, 1965-, tõlkija. - [Tallinn] : Suur Kommaan, 2020. - 799, [1] lk. : ill.

Raamat sisaldab autori kunstiloomingut aastatel 2013 - 2020 koos endapoolsete kontekstualiseerivate vahetekstidega eesti ja inglise keeles. Raamat on järg 2006 aastal ilmunud raamatule "Marko Mäetamm" ja 2013 aastal ilmunud raamatule "Perekonnalood ja igasugused teised lood". «Kunstiosakond»

 

 

 

image073 КопироватьRaig, Kulle. Georg Ots 100 / Siitan, Kersti, kujundaja. - Tallinn : Aleksandra, 2020. - [161] lk.

Fotoalbum on välja antud Georg Otsa 100. sünniaastapäeva puhul. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image074 КопироватьEesti kaunis kodu 2020 : [kodukaunistamise konkursi võitjad : fotoalbum]. - Tallinn : Eesti Kodukaunistamise Ühendus, 2020. - 111 lk. : ill.

Eesti Vabariigi Presidendi poolt autasustatud ja EKKÜ 2020 aastal korraldatud konkursi „Eesti kaunis kodu 2020“ laureaatide fotod ja seletavad tekstid. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

 

image075 КопироватьPeil, Mirjam. Meie kodude kraam / Saar, Velve, toimetaja. - Tallinn : Hea Lugu, 2020. - 171, [5] lk. : ill.

Igas Eesti kodus leidub vanematelt ja vanavanematelt päritud eestiaegseid asju: nõusid, tekstiile, karbikesi, raamatuid. Aja jooksul muutuvad need järjest väärtuslikumaks.

Kunstiajaloolane Mirjam Peil tutvustab esemeid, mille sarnaseid võib kodudes veel alles olla.

Era- ja muuseumikogudest valitud asjad on pärit murrangulisest ajast 19. sajandi lõpukümnendeist Teise maailmasõja alguseni, mil uus moodne eluviis hakkas vana ja traditsioonilist välja tõrjuma. Selle aja eesti kodu puhvetkapis peitusid Lorup ja Langebraun, kapinurgal seisis RET-i raadio, raamaturiiulil Nobeli laureaadid ja Taska köites "Kalevipoeg", kohvilaual oli fileepitsist lina ja kirjutuslaual marmorist jalaga lamp, köögis Tallinna vaatega plekist purgid ja AEG kodutehnika. Neist kõigist on raamatus juttu. «Kunstiosakond»

 

76Benton, Dave. Olen see, kes olen : suur intervjuu / Rajamets, Tarmo, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : GoodNews Kirjastus, 2020. - 143, [1] lk. : portr.

Dave Benton on meile tuntud kui laulja, kes 2001. aastal koos Tanel Padariga Eesti riiki säravalt kogu maailma melomaanidele tutvustas, meid Eurovisiooni võitjate austavasse nimekirja ja koos sellega ka kultuuriajalukku jäädvustas.

On aga palju põnevat, mida me Dave Bentonist veel ei tea – kas olete kuulnud, et tema pärisnimi on Efren Eugene Benita? Et lisaks lauljakarjäärile on ta ka alternatiivtervendaja ja reikimeister, gemmoloog ja kvalifitseeritud juveliir?

Raamat “Olen see, kes olen” on väga aus lugu ühe Arubalt läbi mitmete rännakute Eestisse tulnud mehe isikliku elu tõusudest ja mõõnadest, sisemaailmast, uskumustest ning elufilosoofiast. See on üks aus kõnelus oma sügava sisemise minaga, tema kogemuste sõnastamine ja elutarkuste jagamine lugejalegi.

Kokku saab raamatus vastuse ligi paarisajale erinevale intrigeerivale ja isiklikule küsimusele, mida on Dave’ile esitanud artistid, sõbrad ja vanad kolleegid, muusikud, promootorid, esinejate mänedžerid, ärimehed ja –naised, psühholoogid, poliitikud, ajakirjanikud, turundusspetsialistid ja pereliikmed. «Kunstiosakond»

image040 КопироватьHirsch, Joe. Tagasisidest edasisideni : unusta minevik, tervita tulevikku ja näita teed muutuste juurde / Velbri, Epp, 1964-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 166, [1] lk. : ill.

Tagasiside andmine ei ole pelgalt kohmetukstegev kõrvalepõige koosolekuruumis, vaid elu möödapääsmatu osa. Anname seda ka siis, kui kommenteerime mõnda blogi, hindame Uberi juhti või kaalume, kui palju teenindajale jootraha jätta. Ometi võtame Columbia ülikooli psühholoogi Kevin Ochsneri väitel kuulda vaid 30% tagasisidest. Ülejäänud kas blokeerime või moonutame juba selle saamise hetkel.

Nõnda näibki, et vajame enamat, kui traditsiooniline tagasiside suudab meile pakkuda. Kui senine praktika ei toimi, tekkib küsimus, kuidas edasi? „Tagasisidest edasisideni“ autor Joe Hirsch teab, mida teha – mineviku asemel tuleb pilk tulevikku suunata.

Edasiside on uus lähenemisviis sooritusele. See põhineb ideel, et inimesed arenevad enim just siis, kui nad suunavad oma energia ja tähelepanu mineviku asemel tulevikule. Naastes minevikku, tuleb meil vigu taas läbi elada, tuleviku puhul saame keskenduda edule. Minevik on peegelduse aeg, tulevik on tegutsemiskoht. Erinevalt minevikust saame tulevikku alati ümber kujundada.

Edasiside ei ole üksnes äriedu võluvits – see on eluline oskus, mis muudab suhtluse tooni ja trajektoori, aidates kujundada kaasteeliste sooritust ning potentsiaali. «Lugemissaal»

image041 КопироватьMontier, James. Käitumusliku investeerimise taskuraamat : kuidas mitte olla iseenda suurim vaenlane / Doorslaer, Triin van, 1972-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 224 lk. : ill.

Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava tõeni on jõudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda.

Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi üle 8%. Aktiivsed haldajad võtavad sellest 1–2% ja nii võibki jääda mulje, et investeerimisfondi üksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vähenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti põhjusel, et enamasti on ostu- ja müügitehinguid kõige halvemal võimalikul ajahetkel tehtud.

Ent pilt ei pea sugugi nii trööstitu olema, leiab Montier. Seda küll üksnes juhul, kui õppida ära nõks või paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkäigule kõige levinumate käitumuslike väljakutsete ja mõtteeksimuste rägastikku, pakkudes välja strateegiaid, mille abil kaasasündinud kalduvusi lõplikult murda.

Lisaks destruktiivsetele käitumisviisidele ja levinud mõttevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjääri jooksul professionaalide juures korduvalt märganud, analüüsib ta psühholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu põhjustavad. Ta jagab praktilist nõu, kuidas neid enda juures märgata ning seeläbi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sõna saavad ka investeerimismaailma tuntud näod, kes on püüdnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil käitumuslikke eksimusi minimeerida. «Lugemissaal»

image054 КопироватьLaitinen, Niina (kudumidisainer). Villaste sokkide uus aasta / Plado, Helen, 1981-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 175 lk. : ill.

Aastaringist inspireeritud sokid on lihtsad, aga efektsed. Neisse on kootud aastaaegade vahelduvaid meeleolusid, looduse hõrke detaile ning unistusi, üllatusi ja maagiat.
Selle raamatu sokkides on pitse, palmikuid, mustreid ja nende erinevaid kombinatsioone. Sekka ka mõni rohkem oskusi nõudev mudel. Juhised on tehtud võimalikult lihtsad, et sokid valmiksid jõudsasti.


Niina Laitinen on üks Soome populaarsemaid kudumiloojaid. Tema kaks esimest raamatut, "Villaste sokkide aasta" ja "Muinasjutulised silmused"

on olnud väga populaarsed ka Eestis. «Tehnikakirjanduse osakond»

image055 КопироватьRoosalu, Mati. Kuidas nutitelefoniga häid pilte teha / Roosalu, Mati, 1948-, kujundaja. - [Viljandi] : Maksifoto, 2020. - 88 lk. : ill.

Põhjalik käsiraamat nutitelefonite kasutajatele, kes soovivad teha põnevaid ja kvaliteetseid pilte.

Sellest raamatust leiate näpunäiteid nii iPhone’i kui android-telefoni kaamera seadistamiseks ja soovitusi erinevate pildirežiimide kasutamisel.
Raamatus on palju praktilisi näiteid erinevate motiivide jäädvustamiseks. Paljudel lehekülgedel on õppevideote QR-koodid, saate neid oma telefonis vaadata.


Suurte fotograafiaalaste kogemustega autor jagab nõuandeid, kuidas teha igas olukorras pilkupüüdvaid ja kvaliteetseid pilte.

Kammköites raamatut on mugav lahtiselt hoida, et samal ajal oma telefoni seadistusi ja võimalusi tundma õppida. «Tehnikakirjanduse osakond»

image056 КопироватьKeerus-Jusupov, Eve. Google Analytics ettevõtjale ja turundajale / Kapanen, Airi, 1969-, toimetaja. - [Saare küla (Jõgevamaa)] : KoduleheKoolitused, 2020. - 108 lk. : ill.

Google Analyticsi õpik ettevõtjale ja turundajale

Suure tõenäosusega kasutad sa Google Analyticsit järgmiselt:
• kord kuus või harvem logid sisse ja vaatad, mitu inimest on su kodulehel käinud ja
• missuguse sisu vastu nad on huvi tundnud, või
• uurid, mis kanali kaudu on nad sinu kodulehele jõudnud.
Sellega tavaliselt kogu analüüs piirdubki, kuid nii vähese ja pealiskaudse info põhjal ei ole kodulehel võimalik teha olulisi muudatusi, mis aitaksid sul kasvatada käivet.
Õigupoolest ei ole veebianalüütika üksnes selleks, et veebiliiklust mõõta ja kodulehe kasutatavust parandada. Veebianalüütika on ka sinu äri ja müügimudelite tasuvuse tööriist, mis ühtlasi aitab parandada sinu kodulehe efektiivsust.
Esimesest eestikeelsest veebianalüütika õpikust saad
• täpselt teada, millele veebianalüütikas tähelepanu pöörata,
• juhised, kuidas luua töölaudu, aruandeid ja segmente,
• oskuse seadistada eesmärke ja moodustada kasutajarühmasid taasturundamiseks Google Adsis,
• väärt nõuandeid, kuidas leida üles müüki mõjutavad tehnilised kitsaskohad.
Olen Eve Keerus-Jusupov ja annan siin õpikus ette olulised küsimused, mida peaks küsima iga kodulehe või e-poe omanik või sisuturundaja või Google Adsi tegija, soovides Google Analyticsiga kogutud andmeid analüüsida ja neid tõlgendada. Abiks on sul 151 joonist ja samm-sammulised juhised, mida on lihtne jälgida. Kõik see kokku moodustabki sinu targa abimehe - veebianalüütika õpiku ettevõtjale ja turundajale.
Soovin sulle edukat kodulehe analüüsimist!
«Tehnikakirjanduse osakond»

image062 КопироватьEesti pargid. 2 / Abner, Olev, 1966-, koostaja. - Tallinn : Varrak : Keskkonnaministeerium : Muinsuskaitseamet, 2012. - 647, [1] lk. : ill.

„Eesti pargid“ on Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös ette valmistatud teatmeteos, mille 1. köide ilmus 2007. aastal ning 2. köide nüüd. See sisaldab süstematiseeritult koondatud andmetele tuginevad kirjeldused Eesti kaitsealuste parkide kohta. Need on esitatud maakondade kaupa ning ühistel alustel on käsitletud nii muinsus- kui looduskaitsealuseid parke. 1. köite juhatas sisse ajaloolase Ants Heina põhjalik artikkel, mis andis ülevaate Eesti parkide kujunemise ajaloost ning aitas omavahel siduda nii ajaliselt kui ruumiliselt järgnevaid üksikkirjeldusi. 1. köites käsitleti Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa parke, 2. köide sisaldab tähestiku järjekorras kõiki ülejäänud maakondi. Iga pargi ajalugu, kujundust, hetkeolukorda ning taimestikku käsitletakse eraldi. Kirjeldused tuginevad varemavaldatud kirjalikele allikatele, arhiivimaterjalidele, koostamise käigus tehtud välitöödele ja taimestiku osas Tallinna Botaanikaaia andmetele ning on rikk. «Kunstiosakond»

 

image063 КопироватьMasini, Beatrice. Kangelannad, kes saadavad meid läbi elu / Ingerpuu-Rümmel, Eva, 1978-, tõlkija. - Tallinn : Koolibri, 2020. - 139, [4] lk. : ill.

Kirjanduslikud kangelannad võivad ühtaegu olla sõbrad, head kaaslased, kes vaimustavad ja toetavad, on eeskujuks. Raamatusse on nii vanematest kui ka uuematest tähtteostest valitud kakskümmend kaks silmapaistvat naistegelast. Emma Bovary, Jane Eyre, Lady Chatterly ja Anna Karenina, aga ka Pipi Pikksukk ja Alice – need on naised, neiud ja tütarlapsed, kel kõigil on üks ühine omadus. Igaüks neist on omas ajas teisitimõtleja, reeglite murdja, vastuvoolu ujuja.

Kakskümmend kaks portreed on stiililt mitmekesised: vastavalt kangelanna iseloomule, tüübile ja ajastule on illustraator Fabian Negrin kasutanud eri tehnikaid ja ammutanud ideid kuulsatelt kunstnikelt. Iga portreed saadab tsitaat teosest ja inspireeriv tekst, mille kaudu autor Beatrice Masini jagab noorte lugejatega oma emotsioone ja tõlgendusi, sidudes ajalugu tänapäevaga ja ärgitades üha uusi tõlgendusi. «Kunstiosakond»

image064 КопироватьVilgats, Kaire. Ilusad suured tüdrukud : [avameelselt volüümika naise elust ja enese väärtustamisest laval ja lava taga] / Oja, Dagmar. - [Tallinn] : Pilgrim, 2020. - 155, [5] lk. : ill

Naised, armastage ja väärtustage ennast nii nagu teid on loodud!

Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus.

Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus.

Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia.

Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.”

Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.”

Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!” «Kunstiosakond»

image067 КопироватьLevin, Adik. Tervisenõuanded elukogenud arstilt / Pitsner, Inge, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2020. - 272 lk. : ill.

Meditsiiniteaduste doktor Adik Levin (17.08.1940) peatub selles raamatus teemadel, mille pärast ta on oma pika arstipraktika jooksul südant valutanud ning mis on tema elu ja ka isiklikku tervist oluliselt mõjutanud. Vastsündinute pediaatriasse tõi dr Levin murrangu mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. 1979. aastal loodi Tallinna Lastehaiglas osakond, kus vastsündinud ja enneaegsed lapsed said olla ööpäevaringselt koos emaga. Sellest kasvas välja humaanse vastsündinute meditsiini filosoofia, mis on leidnud tunnustust üle maailma. 25-s Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa haiglas viidi läbi kolmeaastane uuring, mille tulemusena kinnitati meie lastehaiglas välja töötatud süsteem kuldseks standardiks tervele maailmale. Adik Levini sulest on ilmunud üle 150 teadusartikli ja tosin raamatut. Ta on üks tsiteeritumaid Eesti pediaatreid maailmas. Ligi 20 aastat oli ta Tallinna Ülikooli õppejõud, aidates koolitada tulevasi sotsiaaltöötajaid. Teda on autasustatud Punase Risti I klassi teenetemärgiga ning ta on Tallinna teenetemärgi kavaler.

Pärnu poisist, kes veel keskkooli lõpuklassis ei teadnud, mida tähendab sõna „pediaater“, sai lõpuks armastatud lastearst, kes aastakümneid on võidelnud väikeste ilmakodanike ellujäämise ja õiguste eest. Pärast pensionile jäämist on dr Levin tegelenud toitumisteemade ja isikliku tervisega ning jaganud enda kogemusi raamatute ja artiklite kaudu. «Laenutusosakond»

 

image068 КопироватьChild, Lee. Tasub surra / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 399, [1] lk.

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.

Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.

Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.

Jaan Martinson soovitab: “Lee Childil ja tema loodud üksildasel uitajal Jack Reacheril on suur fänkond, kuhu rahvast aina lisandub. Kusjuures Reacheri kaasaegses vormis kirjutatud mõõga ja mantli saagasid armastab ka õrnem sugu. No kes ei tahaks, et õiglus võidutseks, kuigi selleks tuleb kasutada suuremal või vähemal määral vägivalda." «Laenutusosakond»

image069 КопироватьDi Maio, Camille. Kaunid tundmatud / Liidja, Marja, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 312 lk.

Vaikse ookeani äärses legendaarses hotellis elustuvad unistused, armastus ning lummav saladus.

1958. Kate Morgan, kes on käsist-jalust seotud oma perekonna kiratseva restorani külge San Franciscos, otsib võimalust sealt pageda. Ta saab selle võimaluse, kui nõustub täitma haige vanaisa arusaamatut palvet: otsi üles kaunis tundmatu. Otsingud viivad ta Hotel del Coronadosse, mis on Lõuna-California ookeaniäärne vaatamisväärsus ja kus parajasti käivad filmi „Džässis ainult tüdrukudˮ võtted.

Filmifänn Kateʼile on see tõelisuseks saanud fantaasia. Samuti võimalus pääseda tööle kuulsasse hotelli. Sama kiiresti hakkab ta südames idanema uus armastus. Aga kuigi Kate on kindel, et Coronado on tema tulevik, avastab ta ka, et seal kummitavad minevikuvarjud. Kuuekümne aasta eest suri üks külastaja traagiliselt ja selle naise vaimu nähakse hotellis ikka veel.

Kui kahe eri põlvkonnast naise elukäigud põimuvad, muutub Kateʼi uljas teekond rohkem, kui ta oskas kujutleda. Ja kuna Coronado asub püsivalt tema hinge, peab ta järgima oma unistusi… kuhu need ka ei vii. «Laenutusosakond»

image070 КопироватьLäckberg, Camilla. Kuldne puur : [naise kättemaks on ilus ja jõhker] / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 302, [1] lk.

Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…

Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis. «Laenutusosakond»

image071 КопироватьLiivamägi, Kristjan. Rahaedu põhimõtted : kuidas haarata kontroll oma rahaasjade üle ja saavutada rahaline vabadus / Talpsepp, Tõnn. - [Tallinn] : Rahaedu, 2020. - 319 lk. : ill.

Kas sa soovid suuremat rahaedu või lausa täielikku rahaliselt vabadust? Võttes teravasse fookusesse igapäevased rahaasjad, elus ettetulevad rahalised olukorrad ja investeerimise, annab käesolev raamat läbi autorite praktiliste kogemuste ja teadustausta lihtsas keeles edasi rahaedu saladused, teadmised ja oskused. Raamat on kirjutatanud Eesti autorid Eesti lugejale, keskendudes seega just Eesti oludele.

Raamatu autoreid seob ühine kirg rahanduse vastu: nad on pikaajalise kogemuse ja doktorikraadiga investorid, õppejõud ning investorite käitumise uurijad, kelle auhinnatud teadustööd on avaldatud rahvusvahelistes rahandusalastes tippteadusajakirjades. Nende teooriat ja praktikat kombineerivaid loenguid ja koolitusi saadab väga suur menu. «Laenutusosakond»

 

 

image072 КопироватьPisano, Gary P. Ettevõtte loov arendamine : katkematu uuendamise DNA / Riikoja, Kaja, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 294 lk. : portr.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad sooda pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. 

Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. 

Firmade tüüpiliseks „surma“ põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud „haigusteks“ on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. 

Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. „Ettevõtte loov arendamine“ uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks. «Laenutusosakond»

image073 КопироватьKalvø, Are. Matk põrgusse / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 287, [1] lk.

Norras populaarne stand-up koomik Are Kalvø (snd 1969) on 25 aastat andnud etendusi ning kirjutanud raamatuid muuhulgas usu, poliitika, jalgpalli ja ajaplaneerimise teemal. Sageli on tal kombeks kirjutada sellest, millest ta väga palju ei tea. „Matk põrgusse" on tema esimene raamat vaimustusest, mida ta ei mõista, kuratlikult naljakas ja teravmeelne kirjeldus Põhjamaade inimeste suhtest loodusega. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image074 КопироватьSolovjova, Ülle. Meie kalkunid : Viidik, Supikalkun, Emakesed ... ja teised / Petrone, Epp, 1974-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 144 lk., [16] lk. Ill.

"Väikese Myy nime taha peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. 

Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, kes oma privaatsuse hoidmiseks tegutseb ainult interneti teel. 

Mida me sellest raamatust teada saame? Peale linnupsühholoogia ja põnevate-kurbade lugude saame aimu, kas meile võiks sobida kalkunite pidamine, olgu siis koos kanadega või eraldi. Miks kalkuneid pidada, kuidas seda teha, kas see on mõistlik, kas see tasub ära, mida see õpetab? See raamat pakub meile ses osas mõtteainest." 

„Meie…“ on kirjastuse Petrone Print uus sari, harivad kogemuslood maaelust. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьPüüa, Endel. Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939-1941 / Pesti, Olavi, 1950-, toimetaja. - Kuressaare : Saaremaa Muuseum, 2020. - 207, [1] lk. : ill.

Raamatus antakse ülevaade 28. septembril 1939 NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale surutud Baaside lepingust tulenevatest tagajärgedest Saare maakonnale. Lepinguga said enim kannatada just Lääne-Eesti saared. Saaremaal läks baaside alla koguni viis protsenti saare pindalast. Siia oli kavas rajada 25 sõjaväebaasi.

Baaside lepingu elluviimisel kujunes kõige julmemaks ja traagilisemaks majapidamiste likvideerimine ja elanike evakueerimine. Saaremaal kuulus võõrandamisele 448 majapidamist, millest arhiiviandmeile toetudes likvideeriti kuni 337 üksust. Kõige rängemini kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus esialgu 144 majapidamist. Enamus saarlastest leidis uue elupaiga kodusaarel, kuid kümned pered kolisid mandrile, pidades Saaremaad liialt ohtlikuks piirkonnaks.

Rängalt mõjutas baasiväelaste kohalolek ja sellega kaasnevad piirangud Saare maakonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Punaväelaste sunniviisiline majutamine halvendas saarlaste elamistingimusi, üha enam tunti puudust toiduainetest ja esmatarbekaupadest. Piiritsooni kehtestamine sulges vaba sissepääsu saarele, mõjus rängalt siinsetele põhilistele elatusallikatele – kalandusele ja meresõidule – ning soiku jäi kuurordielu.

Käsitlemist leiab ka Nõukogude sõjaväebaaside ehitamine, milles osales tuhandeid saarlasi. Teksti paremaks mõistmiseks on lisatud 25 teemaga seonduvat tabelit, hulk fotosid ja kodudest ilma jäänud saarlaste mälestusi. «Lugemissaal»

image085 КопироватьKuressaare ajalugu. II / Kesküla, Kalle, 1949-, koostaja. - Kuressaare : Kuressaare Raeühing, 2019. - 168 lk. : ill.

See raamat on jätkuks 2015 ilmunud Kuressaare vanemale ajaloole. Nüüd on keskmes Põhjasõja-järgne aeg, eeskätt seni avaldamata andmed, linnaplaanid ja -elanikud. Murtakse müüt 1710. aasta katkust ellu jäänud 11 kodaniku kohta – mustvalgel on selles raamatus kirjas palju rohkem inimesi. 1740. ja 1747. aasta kaardid olid siiani varjul Moskva Sõjaajaloo Arhiivis, nüüd on see valge laik likvideeritud. 1747. aasta linnaplaani juurde kuuluvas kinnistuomanike loetelus on üle 200 nime koos kodukoha täpse äramärkimisega.

Siit leiab nii kohalikke uurijaid kui tuntud ajaloolasi. Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo kõrval kuulub eriline tänu jätkuvalt Ivar Leimusele, kes aitas ajaloo keerdkäike seletada ja gooti kirja lahti lugeda. «Lugemissaal»

 

 

image086 КопироватьMölder, Holger. Teekond Magellani pilve : dokumentaalmüüt / Olmaru, Indrek. - [Tallinn] : Holger Mölder : Indrek Olmaru, [2020]. - 280, [1] lk. : ill.

Miks dokumentaalmüüt? Selles loos saavad kokku dokumentaalkirjandus ja müüt. Dokumentaalselt tõestatavad ajaloolised sündmused nagu Portugali-Hispaania meresõitja Fernão de Magalhãesi juhitud ümbermaailmareis kuueteistkümnenda sajandi alguses, Eesti mõtleja, teoloogi ja kirjaniku Uku Masingu elu ja looming kahekümnendal sajandil ning Eesti Humanitaarinstituudi rajamine 1980-ndate aastate lõpus moodustavad ühtse konteksti Eesti kultuuriloos oluliste inimestega, kellega on aastatel 1992–2014 läbi viidud kümme intervjuud. Läbi erinevate inimeste ja nende maailmavaate moodustub sümbioos, mis annab põhjaliku ülevaate eestlaste mitmekesisest aja- ja mõtteloost ühe sajandi kestel alates kahekümnenda sajandi teisest kümnendist ja lõpetades kahekümne esimese sajandi teise kümnendiga. Erinevate ajastute sündmusi seob omavahel müüt ja see kõik kokku ongi dokumentaalmüüt. «Lugemissaal»

 

 

image087 КопироватьHesmondhalgh, David. Kultuuritööstus / Lips, Marilin, 1973-, tõlkija. - Tallinn : TLÜ Kirjastus, 2020. - 612 lk. : ill.

2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalgh’ raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. 
Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus.
Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks.
«Lugemissaal»

 

 

image088 КопироватьKrull, Edgar. Õppekava koostamise lähtealused : teooria ja praktika / Paalits, Kalle, 1971-, kujundaja. - [Tartu] : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. - 287 lk. : ill.

„Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ võtab kokku parima olemasoleva teadmise õppekavade koostamise ja arendamise kohta. Raamat on kasutatav nii õpikuna kui ka käsiraamatuna. Selles käsitletakse õppekavatööd laias tähenduses. Õppekava uuendusena nähakse nii varem kasutusel olnud õppekava kopeerimisest ja kohandamisest kui ka mõnest arendusmudelist lähtuva täiesti uue õppekava koostamist. Nii ühe kui teise strateegia teadlik rakendamine eeldab paljude otsuste langetamist. Langetatud otsused on asjakohasemad, kui õppekava koostajad on informeeritud võimalikest valikutest ja nende tagajärgedest. Raamat avab valikuvõimalused õppekavade koostamiseks ja analüüsimiseks, käsitledes
- õppekavaalaseteoreetilise mõtlemise ajaloolist kujunemist;
- Eestis käibinud üldhariduskoolide õppekavasid;
-põhilisi õppekavateooriaid, haridusfilosoofilisi käsitusi ja hariduspoliitika rolli õppekavaarenduses;
- õppimise olemust;
- õppekavade koostamise mudeleid ja disainide vormistamist;
- õppekavauuenduste levitamise strateegiaid ning
- õppekavade hindamise käsitusi ja praktikat.
Ka pakub raamat hulgaliselt näiteid teiste riikide, eriti aga Soome ja teiste Põhjamaade üldhariduskooli riiklike õppekavade koostamise ja rakendamise praktikast.
«Lugemissaal»

image089 КопироватьGallo, Carmine. Jutuvestja saladus : miks mõni mõte kütkestab ja teine mitte, ole sa TED-i täht või ärilegend / Korjus, Signe, 1980-, tõlkija. - [Tallinn] : Million Mindset, 2020. - 299 lk. : ill.

Kuidas sai Venice Beachi T-särgimüüjast kõige edukam televisiooniprodutsent? Kuidas suutis ettevõtja, kes alustas äritegevust garaažis, jõuda niikaugele, et lansseeris kõige enam kõneainet tekitanud tooteid? Kuidas suutis inimõiguste jurist teenida TED-i kõnedest kõige pikema ovatsiooni püsti seisvalt publikult?

Põhjus on selles, et nad rääkisid kõige säravamaid lugusid.

Kommunikatsiooniekspert Carmine Gallo annab raamatus „Jutuvestja saladused“ võtmed, kuidas rääkida võimsaid lugusid, mis innustavad, motiveerivad, harivad, ehitavad kaubamärke, aitavad algatada liikumisi ja muudavad elusid.

Raamatus on käsitletud 50 maailmakuulsa juhi ja legendi, sealhulgas Richard Bransoni, Sara Blakely, Elon Muski, Steve Jobsi, Martin Luther Kingi ja mitme teise lugusid. Siit leiab näiteid nii Starbucksi, Southwest Airlinesi, Whole Foodsi kui ka Pixari kohta.

Sõltumata sellest, kas sinu eesmärk on teisi harida, leida rahastust, innustada meeskonda, luua erakordset kultuuri või koostada unustamatut esitlust, on loo jutustamise võime võrratu oskus, mis võib anda sulle teiste ees hindamatu eelise. «Lugemissaal»

image106 КопироватьKookmaa, Veronika. Peipsimaa köök / Dzgarkava, Anzela, kujundaja. - [Jõgevamaa] : MTÜ Vanausulised, 2020. - 139, [5] lk. : ill.

Peipsimaa – see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, Peipsi järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja turismiobjektid ning põline laadakultuur.

Peipsimaa köök on väga mitmetahuline, mis kajastab paljude kultuuride toidutegemise eripära. Esimese asjana, mis Peipsiäärset kööki meenutab on loomulikult kala, sibul ja kurk. Uuesti on avastatud sigur, keedetud suhkur, samovaritee, Ivan Chai, Kalganovka ja Pasha sai, malasolnikud, sibulapirukad ja paljud muud maitsvad toorained ja retseptid, mis on siia raamatusse Peipsimaalt kokku kogutud. «Tehnikakirjanduse osakond»

image107 КопироватьKurcova, Barbora. 52 loodusest inspireeritud käsitööprojekti : [põnevaid meisterdusi kogu aastaks] / Tõnismann, Lii, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 143, [1] lk. : ill.

Vali raamatust meelepärane projekt ning ühenda looduslähedus käsitööga. Kasuta jalutuskäigult korjatud looduslikke materjale ja loo neist isikupäraseid kingitusi ja sisustuselemente. Raamatus on meisterdamisideid aasta igaks nädalaks, paljudel tööjuhenditel on iga etapi juures foto. Autor on seadnud põnevad materjalid põhjamaise disaini teenistusse. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

image110 КопироватьMuinsuskaitse aastaraamat 2019 / Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. - Tallinn : [Muinsuskaitseamet], 2020. - 136 lk. : ill.

Tänavune aastaraamat võtab kokku eelmise aasta olulisemad teod Eesti muinsuskaitsemaastikul. Aastaraamatu teeb eriliseks asjaolu, et autorid on kõik ise restaureerimistöödes osalejad ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam. Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke. Lood peegeldavad muinsuskaitse valdkonna võlu – iga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle ehk mida tuleks tingimata säilitada ja kuidas seda teha. «Kunstiosakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
Raamatukogud 1200x1200px EST v2
   
ria 210x297mm est
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019