Näitused ja üritused

   
image031Rohtmets, Priit. Eesti usuelu 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 228, [3] lk. : ill.

Ehkki usuteemad ei jäta Eesti inimesi külmaks, tituleeritakse eestlased sageli maailma üheks kõige usuleigemaks rahvaks. Eesti Vabariigi sünni ajal üle saja aasta eest määratlesid peaaegu kõik Eesti inimesed end mõne kiriku või usuühenduse liikmena. Omariiklus tõi endaga kaasa siinsete kirikute ja muude usuliikumise iseseisvumise ning vabanemise sajanditepikkusest riigi eestkostest. Toona paika seatud põhimõtted kehtivad ka sada aasta hiljem, ent nii kirikud ja usuühendused kui ka ühiskond on sajandi jooksul tundmatuseni muutunud. Tänapäeval on end mõne usukogukonna liikmena määratlevate inimeste arv langenud alla kolmandiku Eesti elanikkonnast. Samas on Eesti usuelu väga kirev ja rikas erinevate usuliikumiste poolest ning meie inimene otsib vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nii pühakodadest, loodusest kui ka vabastava hingamise seanssidelt. Käesolevas raamatus antakse ülevaade Eesti usuelu kaugemast minevikust ja põhjalikumalt käsitletakse seda kogu oma rikkuses viimase saja aasta jooksul. «Lugemissaal»

 

 

image032Hasselblatt, Cornelius. Eesti kirjanduse 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 237, [2] lk. : ill.

„Eesti kirjanduse 100 aastat“ soovib anda eesti sõnakunsti kompaktse ülevaate möödunud sajast aastast, mis langevad kokku iseseisva Eesti riigi olemasoluga. Sama moodi nagu riigi heitlik saatus polnud ka kirjanduse areng sirgjooneline, vaid toimus tõusu ja mõõnaga. Seda on raamatus püütud näitlikustada igale ajajärgule iseloomulike teoste, kirjanike või žanrite esiletõstmisega.

Tagasilöökidest hoolimata arenes kirjandus üldiselt siiski mitmekesistumise, silmapiiri avardumise ning kirjanike, teoste ja raamatunimetuste hulga suurenemise suunas. Tulemusena pole aga 21. sajandil hea tahtmisegi korral võimalik enam kõike lugeda. Seepärast on iga katse anda lühike kokkuvõte kui ohtlik köietants, milles tasakaalu säilitamise huvides pillatakse üht-teist maha või jäetakse kõrvale. «Lugemissaal»

 

 

image033Made, Vahur. Eesti välispoliitika 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 188, [3] lk. : ill.

Raamatu autor käsitleb Eesti välispoliitikas viimase saja aasta jooksul aset leidnud muutusi ja liikumisi. Tähelepanu all on Eesti kahepoolsed suhted paljude riikidega – naabritega Põhja- ja Baltimaades, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga ning samuti riikidega Euroopast kaugemal, Ameerika Ühendriikidest Hiinani. Suunavalikut analüüsides vaadeldakse, mil määral on väikeriigil nagu Eesti võimalik mõnele suurjõule toetuda ja sellest toetusest loobuda. Raamatu sisu ei piirdu üksnes Eesti välispoliitikaga. Lugejani tuuakse rahvusvaheline taust, mis on Eesti välispoliitikat mõjutanud ja suunanud ning sundinud tegema ka selliseid valikuid, mis mõnes teises ajastus ja kontekstis oleksid tundunud võimatud. «Lugemissaal»

 

 

 

image034Rosenberg, Tiit. Eesti põllumajanduse 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 223, [1] lk. : ill.

Möödunud saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus ning maaelu pidanud üle elama kolm suurt ja vastandlikku pööret, mis muutsid maaomandi ja tootmiskorralduse aluseid ning maa-asustust ja rahvastikku tundmatuseni. Eesti Vabariigi tekkega käsikäes teostus maareform, mille käigus võõrandati suurmaaomand ja mõisamaad jagati maapuudust kannatavatele talupoegadele. Reform jagas küll maa ümber, kuid ei muutnud selle eraomanduslikku iseloomu ja turumajanduslikku toimimisviisi. Põllumajandus arenes tõusujoones, kuni nõukogude maareform ning põllumajanduse kollektiviseerimine selle kõik põrmu paiskas. Iseseisvusaegsele tootmistasemele jõudmiseks kulus pea inimpõlv. Sotsialistliku majandussüsteemi ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemine andis Eestile uue võimaluse majanduse ümberkorraldamiseks – taas ülemaailmse turumajanduse raames. Läbinud raske maa- ja põllumajandusreformi, mis puudutas jällegi kogu maarahvast, on kujunenud uus omandi- ja tootmisstruktuur ning põllumajandusse jäänud asjatundlike inimeste loodud peretalud ja põllumajandusettevõtted on hakanud uuesti ülesmäge rühkima. «Lugemissaal»

 

 

image035Valitsused ja riigimehed : TEA entsüklopeedia eriväljaanne / Maasing, Madis, 1984-, koostaja. - Tallinn : TEA kirjastus, 2018. - 319, [1] lk. : ill.

„Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsustest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused ning aastail 1953–92 tegutsenud eksiilvalitsused); parlamentaarsetest organitest 13 Riigikogu, 1917–19 tegutsenud Maapäeva, 1919–20 koos olnud Asutava Kogu, aga ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega seotud parlamentaarsetest kogudest: Eesti komiteest ja Eesti Kongressist, Eesti Vabariigi Ülemnõukogust ning Põhiseaduse Assambleest.
Valitsuste puhul käsitletakse nende moodustamist, olulisemaid saavutusi ning tegevuse lõppemise põhjuseid. Lisaks antakse lühike ülevaade nende juhtide elukäigust ja olulisemate ministrite elukäigust. Ka parlamentide juures leiavad käsitlemist selle koosseis ja tegevus, samuti on esitatud nende juhtide elulood.
Lisaks Eesti Vabariigi valitsustele, parlamentidele ja riigitegelastele on käsitletud viimasel sajal aastal Eestis tegutsenud võõrvõimude valitsusorganeid, sealhulgas Nõukogude okupatsioonivõimu Teise maailmasõja ajal ja järel (1940–41 ja 1944–91) ning Saksa okupatsiooni (1941–44). Nõukogude okupatsiooni puhul antakse ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei rollist ning EKP Keskkomitee I sekretäridest, samuti Eesti NSV valitsustest ja valitsusjuhtidest ning Ülemnõukogudest.
«Lugemissaal»

image036Karu, Tõnu. Eesti koduraha põnevad lood / Anderson, Mart, 1969-, kujundaja. - Tallinn : Fahkors, 2019. - 55, [1] lk. : ill.

Käesolev trükis ilmus seoses Eesti Panga Muuseumis 05.04.2019-06.05.2019 paberkodurahadest korraldatud näitusega.Eesmärgiga tõsta huvi kodurahade ja nendega seonduva vastu,uurisin mitmete ettevõtete asutamise põhjuseid ja tekkelugu,arengut,seoseid ümbritsevaga jne.Töö käigus ilmnes huvitavaid tähelepanekuid ja seiku,mida tahtsin jagada ka näituse külastajate ning teiste ajaloohuvilistega.

Raamatust saate teada:

1.Miks on Kärdla linn kujunenud just selliseks nagu ta ka tänapäeval on ?
2.Kuidas on seotud Eesti aurulaevandus Võisiku peeglivabriokuga ?
3.Kuidas oli korraldatud Kloostri mõisas töötajatele paindlik palgamaksmine ?
4.Miks asutati kalevivabrik just Sinti ?
5.Kust tuleb nimetus portlandtsement ?
6.Mis on Tartu liivaraha ? «Lugemissaal»

 

image037Saueauk, Meelis. Riigikantselei 1918-2018 / Rohtmets-Aasa, Helen. - Tartu : Rahvusarhiiv, 2018. - 285 lk. : ill.

Riigikantselei tähistab sel aastal koos Eesti Vabariigiga oma 100. aastapäeva.
11. novembril 1918. aastal alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus koos oma kantseleiga. Sellest kantseleist kasvaski välja Riigikantselei, mille ülesanne on olnud algusest peale toetada Vabariigi Valitsust ja selle juhti – peaministrit või riigivanemat – riigi valitsemisel ning tagada riigijuhtimise järjepidevus. Tänaseks päevaks on kunagisest valitsuse kantseleist saanud valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ning selle elluviimisel toetav valitsuskeskus.


Riigikantselei nõustab ja abistab peaministrit, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tegeleb valitsuse kommunikatsiooniga, koordineerib Euroopa Liidu asju ning riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist, vastutab avaliku teenistuse tippjuhtide valiku jpm. küsimuste eest. Ajaloodoktorite Meelis Saueaugu ja Helen Rohtmets-Aasa kirjutatud raamat annab põhjaliku ülevaate Riigikantselei tegevusest selle loomisest alates kuni tänase päevani välja. Eraldi käsitlemist leiab ka Riigisekretäri institutsioon paguluses. Raamat tugineb põhiosas esmasele arhiiviainesele, mälestustele ja intervjuudele ning on rikkalikult illustreeritud fotode ja dokumentidega. «Lugemissaal»

image038Djukov, Aleksandr. Deporteerimised Eestis : kuidas see toimus tegelikult : Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940-1953 / Iljaševitš, Vladimir, 1954-, toimetaja. - Tallinn : Tarbeinfo, 2009. - 205, [1] lk. : ill.

Kuidas see toimus tegelikult Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940-1953 «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

 

image039Lüganuse Püha Johannese (Jaani) kiriku kroonika Alutagusemaal / Tamm, Tõnis, koostaja. - [Tartu] : Johannes Esto Kirjastus, 2019. - 130 lk. : ill.

Eestimaa idapoolseimas, Alutaguse praostkonnas asetseb Soome lahe ääres Lüganuse kihelkond. Lüganuse kirik on üks vanemaid Eesti kirikuid. Raamat annab väikese pildi ühest kihelkonnakirikust läbi viimase viiesaja aasta. Kroonika aluseks on Lüganuse kiriku õpetaja Carl Ferdinand Siegmund Waltheri koostatud käsikiri, mille on tõlkinud tuntud Virumaa koduloouurija August Martin, ning lisatud on pastor Johannes Selliovi poolt koostatud uurimistöö. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image041Talviste, Kaire. Digilõks : käsiraamat vanematele, kuidas toetada lapsi nutimaailmas / Mei, Killu, toimetaja. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 207, [1] lk. : ill.

Eesti parimate spetsialistidega koostöös sündinud raamat varustab vanemaid vajalike teadmiste ja nõuannetega, et saaksime olla oma lastele digimaailmas abiks ja toeks.

Tehnoloogia areng on napi ajaga muutnud tormiliselt meie laste igapäevaelu. Digiseadmed avavad neile ukse suhtlemaks kasvõi kogu maailmaga. Aga võimalustega kaasnevad ka ohud, millega varasemad põlvkonnad pole pidanud kokku puutuma. Kuidas tagada digimaailmas oma lapse tervis, heaolu ja turvalisus?

Seda raamatut lugedes saad teada:

* kui palju nutiaega on palju?
* kuidas kaitsta last häiriva veebisisu eest?
* mida teevad nutiseadmed meie ajuga?
* millised piirangud ja kokkulepped võiks nutimaailmas toimida?
* mis aitab küberkiusamise puhul?
* kuidas mõjutab sotsiaalmeedia lapse enesehinnangut? «Tehnikakirjanduse osakond»

image049Mangus, Inga. Tere taas! : eesti keele õpik A2 - B1 (B2) = учебник эстонского языка A2 - B1 (B2) / Simmul, Merge. - [Tammneeme] : Kirjatark, 2019. - 229 lk. : ill.

Eesti keele õpik täiskasvanutele vene keele baasil tasemele A2-B1(B2), mis on õpikute “TERE!” 0-A1 ja “TERE JÄLLE!” A1-A2(B1) järg.

Õppekomplekti “TERE TAAS!” kuulub:
õpik, helisalvestised, grammatikavideod, õppevideod.


Õpiku teemad on valitud selliselt, mis võimaldavad õppijail oma arvamust avaldada ja võimalikult palju rääkida. Igas teemas on rubriik “Lõksud”, kus tuuakse välja kõige vearohkemad sõnad ja väljendid. “Meelelahutuses” on erinevad mängud ja nuputamisülesanded. Kogu grammatika on lahti seletatud vene keeles. Õpiku juurde käivad nii heli- kui ka videofailid leiab kirjastus Kirjatark kodulehelt www.kirjatark.ee või õpikust QR-koodi kaudu. Samuti leiab kirjastuse kodulehelt ja õpikust QR-koodi alt venekeelsed grammatikavideod.

Õpik sobib nii grupis kui ka iseseisvaks õppimiseks. «Laenutusosakond»

 

image064Eesti kaunis kodu 2019 : [kodukaunistamise konkursi võitjad : fotoalbum]. - Tallinn : Eesti Kodukaunistamise Ühendus, 2018. - 111 lk. : ill.

„Eesti kaunis kodu 2019“ on MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse iga-aastane väljaanne, milles võetakse kokku Vabariigi Presidendi patronaaži alla toimunud 2019 aasta kaunite kodude konkursi tulemused nii sõnas kui pildis. 

Kõvakaaneline raamat on ning trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Antalis AS poolt tarnitud taaskasutuspaberile ning on kujundatud värvitrükis Marju Pottisepa poolt. 

Igaaastane kaunite kodude konkurss viiakse läbi ühtse reglemendi alusel, kus iga maakond valib kolm kaunist kodu teiste osalenute seast. 

Raamatus on esindatud veel peale nimetatud kaunite kodude erilist tunnustamist väärivad objektid, mida valitakse üle riigi igast kategooriast vaid üks: „Parim tervisespordirajatis“, „Parim kortermaja“, „Kaunis muinsuskaitse objekt“, „Parim tööstusmaastik“ ning „Eesti tark kodu“.«Kunstiosakond»

image040Kordemets, Gerda. Viktor Korol, Siberi võmm : Tallinn lõhnab / Visnap, Margot, 1959-, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2018. - 295 lk.

Ta seisis nüüd lennujaama ees, silmad kinni, üks käsi kohvrisangal, teine natuke häbelikult peaaegu südamel, sulges silmad ja tõmbas Tallinnat sügavale kopsudesse. Tallinn lõhnas nagu tõotatud maa. Nii saabub Eestisse Viktor Korol, Siberi võmm, umbes 45, sportlik, brünett, ebamääraste pruunikasroheliste silmadega, mille paremast nurgast lookleb arm.

Teleseriaalist tuttav seltskond lahendab selle raamatu kaante vahel kolm mõrvalugu – „Pokemonid“ „Hole in One“ ja „Ainult üks kord elus“ – aga Korolilt endalt ei õnnestu tema kolleegidel saladuseloori kergitada, hoolimata patoloog Mõisniku analüütilisest mõistusest, Tanja sarmist või Priki visadusest. «Laenutusosakond»

 

 

image041Mackay, Janis. Magnus Vesse ookeaniseiklus / Tillemann, Kati, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 222 lk.

Šotimaal väikeses mereäärses linnakeses elav Magnus Vesse ei kuulu kohe päris kindlasti klassi populaarseimate laste hulka – ikka on teised teda ja tema vanemaid kummaliseks pidanud. Üheteistkümnenda sünnipäeva eel viskab poiss merre pudeli, milles on kiri sooviga leida endale sõber ja saada julgemaks. Ent seda, mil moel tema soovi kuulda võetakse, poleks ta küll osanud ette näha …

Magnus saab teada, et ta on poolenisti selki, hüljesinimene, ja et tema veealused sugulased vajavad hädasti abi. Hirmuäratav, õel ja võimuahne anastaja on trüginud merede valitseja, kuningas Neptunuse troonile ning peletise rumaluse tõttu on ookean hakanud surema.

Magnus peab veeilma ja oma pere päästmiseks aitama hülgerahval koletisest jagu saada ning mürgiunne vajunud Neptunuse äratama. Kas Magnus leiab endas julguse ja suudab ookeani seda ähvardava ohu küüsist päästa? Ja kas ta leiab sõbra, kellest on alati unistanud? «Laenutusosakond»

 

 

image042Bjørk, Samuel. Poiss pimedusest : põnevik / Tooming, Sigrid, 1959-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2019. - 317, [1] lk.

On jõuluaeg. Vana mees sõidab autoga üle mägede. Korraga märkab ta midagi pimeduses ja jõuab hädavaevu pidurdada. Tema ees lumesajus seisab väike poiss, huuled külmast sinised ja peas metskitsesarved. Neliteist aastat hiljem leitakse sealt lähedalt mägijärvest surnud tütarlaps, kel on seljas baleriinikostüüm. Järvekaldal seisab kolmjalal fotoaparaat. Kaldataimede vahel on leht lasteraamatust „Vennad Lõvisüdamed”.

Mia Krügerit vaevab endiselt kaksikõe surm. Holger Munch on pikalt puhkusel viibinud, et hoolitseda tütre eest. Ühiselt asuvad nad uurima seda kummalist ja keerukat juhtumit ja loodavad selle peagi lahendada. Aga võta näpust! Neil pole aimugi, mis neid ees ootab.

SAMUEL BJØRK on norra kirjaniku Frode Sander Øieni pseudonüüm. Tema kaks eelmist kriminaalromaani „Ma reisin üksinda” ja „Öökull” on rahvusvahelised menukid ning tõlgitud mitmekümnesse keelde. «Laenutusosakond»

 

image043Moriarty, Liane. Üheksa võhivõõrast / Jesmin, Riina, 1958-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, [2019]. - 470, [1] lk.

Kas kümme päeva tervenduskeskuses võivad sind tõesti igaveseks muuta? Liane Moriarty kaasahaaravas romaanis asuvad üheksa võhivõõrast seda välja selgitama.

Kirjanik Frances Welty, kunagine menukate lemberomaanide autor, saabub Tranquillum House’i, et ravida selja- ja südamevalu ning erakordselt tigedat paberihaava pöidla otsas. Teised külalised – kellest enamik ei paista küll mingit ravi vajavat – pakuvad talle otsemaid huvi, ent veel rohkem paelub teda tervenduskeskuse kaunis ja karismaatiline juhataja Maša. Kas sel inimesel on tõesti vastused, mida Frances enese teadmata otsib? Kas Frances peaks kahtlused kõrvale heitma ja süüvima kõigesse, mida Tranquillum House’il pakkuda on – või hoopis põgenema, kuni veel suudab?
Õige pea esitavad endale sama küsimuse kõik Tranquillum House’i külalised.
Ühendades kõike, mis on teinud tema loomingust nende inimeste lemmiku, kes otsivad teravmeelset, põnevat, naljakat ja kohati ahhetama panevat lugemist, näitab Liane Moriarty oma romaaniga „Üheksa võhivõõrast“ taas, miks ta on oma ala meister.
«Laenutusosakond»

 

image044Tolstaja, Tatjana. Taevane leek : valitud jutustused / Hallas, Katrin, 1956-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 250, [1] lk.

Külluslikus ja elegantses stiilis ning võluvalt ekstsentriliste tegelastega jutustused viisid Tatjana Tolstaja 1980. aastatel tänapäeva vene kirjanduse tippu. Segades südamevalu ja huumorit, peadpööritavat fantaasiat ja maaelu idülli, on Tolstajast saanud vene kirjanduses Gogoli, Bulgakovi ja Nabokovi mantlipärija.

Tolstaja on kirjutanud 24 n-ö kanoniseeritud jutustust, eesti keeles ilmub neist 14, lisaks veidi teises laadis „Anastassia ehk Elu pärast surma“ ja „Lilith“. Kogumiku viimane lugu „Karu“ on üks tema blogikirjutisi.

Paljud jutud räägivad lapsepõlvest. Lapsed on teadagi elava fantaasiaga ja reageerivad olukordadele ülitundlikult. Ka täiskasvanud tegelane on Tolstajal sageli veidrik, vähemasti mingil viisil ühiskonnaga halvasti kohanev isik. Tolstaja ise on autorina humanistlikul positsioonil. Iseenesest irooniline ja satiiriline, ei ole ta seda kunagi kõige nõrgemate suhtes. «Laenutusosakond»

 

image045Ivanov, Andrei. Isevärki kalmistu asukad / Einberg, Veronika, 1966-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 534, [1] lk.

Ajaloolis-poliitiline põnevik „Isevärki kalmistu asukad” jutustab sündmustest 20. sajandi Prantsusmaal, kulmineerudes 1968. aasta kevadsuvel toimunud Pariisi rahutustega. Kirju tegelaskonnaga romaani keskmes on Nõukogude Liidust põgenenud ajakirjanik ja 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi elama sattunud vene emigrandid.

Vahetult pärast II maailmasõja lõppu asus Prantsusmaa territooriumil kümneid repatrieerimislaagreid, kus hoiti ajutiselt sõjapõgenikke ja väljarännanuid, keda nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt saadeti Prantsusmaalt Nõukogude Liitu. Stalin oli lubanud "amnestiat" kõigile emigrantidele ja kutsus neid kodumaale tagasi. Tagasipöördumisele ei järgnevat mingeid sanktsioone – see oli loomulikult vale. Paljud inimesed läksidki tagasi Venemaale ja kadusid seal jäljetult.

Andrei Ivanov uurib oma uues romaanis inimhinge pimedaid soppe ning kompab madaluse ja ülevuse piire. Mismoodi saaks inimene vastastikuse umbusu, kahtlustuste ja hirmu õhustikus säilitada oma nime, tõelise eluloo, väärikuse ja tõe? Kuidas mitte reeta, mitte manduda ja mitte hävida? «Laenutusosakond»

image046Jõepera, Marion. Minu Šotimaa : süda seljakotis / Randus, Tiina, 1975-, toimetaja. - Tartu : Petrone Print, 2019. - 200 lk., [16] lk. ill. : ill.

Kahe eriti suure mäe vahele jõudes ootas meid ees tihe pilv, millest ei olnud võimalik läbi näha. Pilv oli nagu pehme värav, mille avamiseks tuli lihtsalt ennast usaldada. Seisin seal ja vaatasin pilve sisse. Maailm hakkas mind endale avama. Mitte millelgi ei olnud enam vahet. Taevas ja maa said üheks, minu jalad ja maa said üheks. Nahk minu kehal hingas iga pooriga. Minu mõtted, mu keha ja ala minu ümber moodustasid ühes taktis hingava terviku. Sain aru, et tegelikult ei oleks vahet, kui minu asemel seisaks siin kuusepuu, rebane või sirmik. Sest kõik on üks. Sest kohalolu on üks. Ja igasugune looduses viibimine on alati kahepoolne suhtlus. Astusin pilve sisse. 
…Šotimaale tõi mind elu parim rännukaaslane – juhus. Sattusin Šotimaa lähedusse elama aastal 2011. Just siis hakkasin nii dramaturgi kui ka seiklejana huvituma sellest, kuidas me tajume ennast ümbritsevat ja miks meid tõmbavad tundmatud keskkonnad. Nii jutustangi rohkem õues kui toas viibimisest. Raamat sobib kõigile, kellele meeldib kohtuda millegi sõnulseletamatuga, olgu see siis viskiklaasis või matkaradadel.
«Laenutusosakond»

 

 

image047Mihkelson, Marko. Murdeajastu / Saar, Velve, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2019. - 339, [1] lk

Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.
Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.


Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni. «Laenutusosakond»

 

image048Eesti järved. - Tallinn : Varrak, 2019. - 254, [2] lk. : ill.

Esimesed asulad tekkisid Eestis just vee lähedusse. Vett on vaja joogiks, vee abil saab taimi ja loomi kasvatada, veest saab toitu, vettpidi saab liigelda, vee voolamist saab arenguks rakendada ja vee läheduses on niisama hea olla. Vee ja veekogude olulisust on raske üle hinnata. Seal, kus on vesi, seal on ka elu.

Viimasest väikejärvede raamatust on möödunud üle 40 aasta, selle tühimiku täidab nüüd käesolev populaarteaduslik raamat väikejärvedest ja nendes peituvatest loodusväärtustest. Veekogude registris on järvedena arvel ligikaudu 2000 objekti, mis sellesse raamatusse paraku ei mahu. Siin tutvustavad autorid lähemalt 96 Eesti populaarsemat väikejärve, mida on käesoleval sajandil uuritud. «Lugemissaal»

 

 

image065Rahvuslik mood : näituse "Eestlane olla..." kataloog : 2009-2018 / Hint, Anu, 1961-, koostaja- - Tallinn : Eesti Moekunstnike Ühendus, 2019- - 128 lk. : ill.

Ehted: Anna-Helena Saarso ja Eesti Käsitööpood Modellid: Bertha Vilms, Chrislin Lind, Elisabeth Pihela, Triinu Malv.2009. aastal korraldas Eesti Moekunstnike Ühendus Hobusepea galeriis esivanemate tõekspidamistele ja ilumeelele pühendatud näituse, mida tänaseks on eksponeeritud 30 korral.

55 nimekat moedisainerit ja käsitöömeistrit on üheksa aasta jooksul erinevates maades näidanud, et eesti rahvakunsti kujundikeel, värvid ja mustrid on nende ilumeelde kodeeritud ja aastasadade jooksul väljakujunenud eesti stiil elab edasi ka tänapäeva rõivadisainis. Näitusemudelite inspiratsiooniallikaks on meie rikkalik rahvakunst – ornamendid keskaegsetest tikandikirjadest, erinevate külade ja kihelkondade rahvariided ja 30-ndatel kujundatud rõivad. Rahvuslikus moes puuduvad kindlad reeglid, disainerite loomisrõõmust on sündinud põnevad ja mängulised mustrite-värvide-vormide kombinatsioonid. Paralleelselt julgete ideede ja uudsete materjalidega on traditsioonilisi elemente kasutatud respektitundega ja eetilises võtmes. Moekunstnike ühisloomingust kumavad läbi mõned eestlastele vägagi omased näitajad nagu julgus, nutikus, praktilisus ja põhjamaine karge maitsekus. Rõivaste taustaks on fotodel Eesti Vabaõhumuuseumi, Harjumaa, Muhu ja Heimtali muuseumi tekid, rõhutamaks seoseid vanade tekstiilide ja kaasaegse moekunsti vahel. Loodetavasti saavad raamatu lugejad inspiratsiooni nii esiemade käsitööst kui ka tänapäeva moeloojate etnilisest disainist. «Kunstiosakond»

image035Hennoste, Tiit. Eesti ajakirjanduse 100 aastat / Kurvits, Roosmarii. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 231 lk. : ill.

Eesti rahvus on ärganud kolm korda ja iga kord on selles olulist rolli mänginud ajakirjandus. Rahvuslik ärkamine algas Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehest. Eesti Vabariik algas ajalehtedest, eriti sajandialguse Jaan Tõnissoni Postimehest. Lehtede kaudu tehti poliitikat ja ajakirjanikest kasvasid poliitikud, kes vabariigi lõid ja seda juhtima asusid. Ka viimane ärkamine 1980. aastate lõpus algas raadio- ja telesaadetest, milles hakati kõnelema nii fosforiidi kaevandamise ohtudest kui ka eestlaste tagaplaanile surumisest Eestis.

See ülevaade on esimene raamatuna ilmuv tervikpilt 20. sajandi eesti ajakirjanduse olemusest ja muutumisest. Siin on juttu ajakirjanduskontsernidest ja ajakirjanikkonnast, tsensuurist ja ajakirjanduspoliitikast, olulistest ajalehtedest, ajakirjadest, raadiost, telest ja internetiajakirjandusest. «Lugemissaal»

 

 

image036Luts-Sootak, Marju. Eesti õiguse 100 aastat / Siimets-Gross, Hesi. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 205, [3] lk. : ill

Saja aasta jooksul pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist on vähemalt kahel põlvkonnal olnud ainulaadne võimalus ja kohustus kujundada oma riigile päris oma õigus. Eesti esimesel iseseisvusajal ei jõutud kogu õiguskorda oma käe järgi uueks luua ning nii jäi paljudes valdkondades kehtima Vene impeeriumi ajast pärit normistik. Nõukogude võim pühkis ajaloo prügikasti kogu Eestis kehtinud õiguse, olenemata selle algupärast.

Iseseisvuse taastamisega algas jälle õiguse uuendamine ja oma õiguskorra ülesehitamine. See on õnnestunud edukamalt kui varem. Ka rahvusvaheline õigusraamistik on endisest sootuks erinev. Eesti uue õiguse sisustamisel on olnud tähtis osa Euroopa Liidul, kuid liidu liikmena saab Eesti võrdsena kaasa rääkida Euroopa õiguse sisu määramisel. «Lugemissaal»

 

 

 

image037Zirnask, Villu. Eesti panganduse ja kindlustuse 100 aastat / Kukk, Kalev, 1951-, toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 196, [4] lk. : ill

See raamat valmis Eesti panganduse jaoks murrangulisel ajal, kus 2000-ndatel aastatel pea kogu Eesti turu hõivanud Skandinaavia pankadest väiksemad taandusid rahapesuskandaalide tõttu ja isegi turuliidrite ette kerkis samal põhjusel küsimus, kas Balti turud on neile väärtus või koorem. On põnev jälgida, kuhu see tegur ja finantstehnoloogia areng Eesti panganduse ja kindlustuse viivad, kuid põnevamakski veel võib pidada paljusid Eesti panganduse ja kindlustuse paarisaja-aastase ajaloo sündmusi. Eestlaste krediidiasutuste tärkamine baltisakslaste vastutöötamise tingimustes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, Nõukogude Vene kulla vahendamine läände 1920-ndate aastate alguses, turumajandusliku panganduse taastamine 1990-ndate alguses – need on vaid mõned Eesti pangandus- ja kindlustusajaloo pöördelisematest episoodidest, mida selles raamatus kirjeldatakse. «Lugemissaal»

 

 

image046Eesti rahva rõivad / Jalava, Anneli, koostaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 206, [1] lk. : ill.

Albumis on 170 etnograafilist fotot, mille autorid on seitse enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kultuuriloos väga olulist professionaalset ja nimeka fotograafi:
Eesti ärkamisaja üks suurkujusid, Tallinna 19. saj tuntuim päevapiltnik Charles Borchardt (1834–1892); 1869. aastal Tartus fotoateljee avanud Reinhold Sachker (1844–1919); 20. sajandi alguses esimesi paikseid Kuressaare piltnikke Otto Eduard Buhgan (1859–1942); pärandkultuurist huvitunud Heinrich Tiidermann (1863–1904); Sõrve kolinud Vene keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla (1855–1929); juba oma tegevuse algusaegadel tuntud fotograafid ja kirjastajad GeorgJohannes Parikas (1880–1958) ja Peeter Parikas (1889–1972) ning Carl Sarap (1893–1942), kelle 10pildiliste fotopostkaardikomplektide seeria „Kaunis kodumaa” oli kasutusel ka illustreeriva õppevahendina koolides.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

image047Laitinen, Niina. Muinasjutulised silmused : koo villaseid sokke ja labakuid / Plado, Helen, 1981-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 159 lk. : ill.

Koome villastesse sokkidesse ja labakutesse muinasjuttude maagiat.
Selles raamatus on kolm teemat. Esiteks armastuslugu, kaks õnnelikku inimest. Siis uurime loomariiki: paabulinde, veehaldjaid ja sipelgaid. Lõpuks aga rändame maailmas tuttavate järvistute juurest võlumaale välja.


Aina muinasjutulisemad kudumid luuakse mitmes erinevas tehnikas.

Niina Laitinen on hetkel Soomes populaarseim kudumilooja, kelle esimene raamat "Villaste sokkide aasta" oli väga edukas ka eesti keeles. «Tehnikakirjanduse osakond»

image048Mikk-Sokk, Margit. Eesti rahvustoidud = Traditional Estonian cooking / Sokk, Ragnar. - [Tallinn] : Tulip, [2019]. - 127, [1] lk. : ill.

„Eesti rahvustoidud. Traditional Estonian Cooking“

Unustamatud hetked hea toiduga on elamused, mis jäävad meiega kogu eluks. Maailmas rännates kogeme me uusi, eksootilisi maitseid, kuid koju jõudes tõdeme taas, et ei ole midagi paremat kodusest Eesti köögist.

Milline on õige eesti maitse? Proovi järele, kuidas maitseb sumedal suveõhtul ritsikate laulu saatel värske kartul soola, tilli ja sulavõiga või käredal talveajal seapraad hapukapsaga või verivorst pohlamoosiga.

Selles raamatus on Eesti rahvusköögi kullafondi parimad palad. Need, mida tegid meie emad, vanaemad, vanavanaemad ja mida tänaseni palavalt armastatakse.

Need on toidud, mis sulavad suus, teevad terveks ja õnnelikuks. Neis on mälestused lapsepõlvest, kodusoojusest, hea toidu naudingutest, pere koosolemise rõõmust. «Tehnikakirjanduse osakond»

image058Treier, Heie. Eesti fotograafia 100 aastat / Lutsepp, Elo, 1959-, toimetaja. - Tallinn : Post Factum, 2019. - 252, [3] lk. : ill.

Eestlaste enesemääramine sai hoogu, kui maarahvas, nagu end kutsuti, 1860. aastate keskel fotodele ilmus. „Eesti foto 100 aastat” järgibki mõtteliselt ajatelge, ometi selgub igas peatükis, et ajatelg ei taha rangelt võetuna kehtida. Nimelt on fotograafia ise ning fotoga tegelevad isiksused pidevas dialoogis olnuga, vahetu ümbrusega, mineviku ja oleviku inimestega, kohtade ning ajaga. Fotograafia lugu on pigem ruumiline kui lineaarne, mida võib ilmselt öelda teistegi valdkondade kohta.
Raamat on üles ehitatud nii, et üldistavatele osadele järgnevad n-ö juhtumid, kus heidetakse punktvalgust mõnele teemale või aspektile, selle asemel et püüda kirjutada „kõigest”. Juhtumeid on püütud valida nii, et nad pigem täiendaksid juba ilmunud põhjalikke käsitlusi ja kasvataksid sedavõrd paeluva valdkonna suhtes huvi veelgi.
«Kunstiosakond»

 

 

image059Beljakov, Aleksei. Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused / Nõmm, Erle, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 446 lk. : ill.

Mis oleks Vene estraad Alla Pugatšovata? Teda võib armastada või vihata, pidada suurepäraseks lauljaks või kergemeelseks tuulepeaks, nõudlikuks professionaaliks või autoritaarseks matrooniks, aga teda tunnevad kõik. Vähemasti arvavad, et tunnevad. Ta on siiani üks Venemaa mõjukamaid naisi, kuigi lahkus lavalt juba mitu aastat tagasi. Milles peitub tema saladus?

Aleksei Beljakovi raamatust selgub, kuidas ema nahutas väikest Allat märja käterätiga, et too õpiks solfedžot, kuidas Pugatšova sattus juhuslikult festivalile Kuldne Orpheus ja leidis laulu „Arlekino“, kuidas peksis segi lavastajast abikaasa uue Žiguli aknad, kuidas teda aitas KGB kindral, kuidas lauljatar tahtis lahkuda Nõukogude Liidust pärast skandaali hotellis Pribaltiiskaja, kuidas ta vaakus elu ja surma piiril pärast plastilist operatsiooni Šveitsis, kuidas temast sai imeliste kaksikute ema ja mis on tema erakordse elurõõmu saladus.
Alla Borissovna on mitu korda tahtnud ka ise oma elulugu kirja panna, kuid väidetavalt olevat talle ennustatud, et siis juhtub tema elus midagi halba. Sestap soovitab ka Alla ise just seda raamatut.

„Väga raske on öelda Pugatšova kohta midagi, mida keegi veel ei tea, aga Beljakov on sellega hakkama saanud. Autor on suutnud hoida tasakaalu peategelase isikliku elu ja loometegevuse vahel: raamatus on kõik tihedalt läbi põimunud ja üks lugu läheb teiseks üle loomulikult. Andest, sihikindlusest, skandaalidest, kaklustest, alkoholist, muusikalistest triumfidest ja isiklikest läbikukkumistest, müstikast, kuraasist, võitudest ja vigadest kujuneb lai kujutluspilt artistist, kes on endiselt meie esilaulja. Paljud on püüdnud seda edu korrata, aga neil on puudu jäänud kõige olulisemast: selleks et see kõik toimiks, on vaja olla Pugatšova,“ kirjutab raamatu kohta Aleksei Mažajev InterMediast. «Kunstiosakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019