3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image041Gabaldon, Diana. Võõramaalane. VI osa, 1. raamat, Lume ja tuha hingus. / Suits, Krista, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 725, [1] lk.

„Lume ja tuha hingus” jätkab Diana Gabaldoni ülipopulaarset „Võõramaalase” sarja.

Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.

Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja ... mõrtsuklikku emist. «Laenutusosakond»
image041Valton, Arvo. Noppeid maiselt teelt. - [Tallinn] : Kirjastuskeskus, 2020. - 225 lk.

Arvo Valtoni romaani “Noppeid maiselt teelt” peategelane Lemmik sünnib 30ndate Eesti Wabariigis, veedab oma noorukiea Siberis ja sirgub 60ndatel Eestis kirjanikuks. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image042Stalnuhhin, Mihhail. Поводырь / Минник, Ольга, toimetaja. - [Таллинн] : Argo, 2020. - 669 lk.

Mihhail Stalnuhhini romaan „Поводырь“ tähendab tõlkes ’talutajat’ või ’pimedate teejuhti’ ning kujutab endast tegelikult kahte, omavahel kaudselt seotud lugu, millest üks leiab aset kahe tuhande aasta eest ja teine tänapäeval. Ühe peategelaseks ongi pimedate teejuhina mööda Rooma impeeriumi provintse ringi rändav poiss, teise omaks – ajakirjanduspraktikant Viktor millises tahes Euroopa riigis, miks mitte Eestis. Mis on neil ühist? Kes neist on talutaja ja kes talutatav? Kumbki kulgeb oma teed, vastab nendele väljakutsetele, mida talle esitab tema saatus, ja kumbki saab selle, mille on ära teeninud. Kaalukaussidele heidetakse ammumöödunu ja tänapäev, ning mis te arvate, kummale öeldakse: „Kaalutud ja leitud kerge olevat“? Romaanis seguneb bulgakovlik lummus rafineeritud ja julma antiikfilosoofiaga, maalides ühtlasi kentsaka pildi meie kaasaegsest ühiskonnast. Romaani autoriks on küll tegevpoliitik, kuid raamat ei ole poliitikast ega poliitiline. See-eest on tegemist kirjandusliku suursaavutusega – ka vaieldamatute, laialt tuntud ekspertide, näiteks Tallinna Ülikooli vene kirjanduse professori Irina Belobrovtseva hinnangul. «Laenutusosakond»

 

image043Holvandus, Juune. Maja mäletab. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2020. - 341, [1] lk.

Selle raamatu peategelane on maja.

Ta asub Tallinnas Nõmmel Männiku tee ääres, üks vanemaid sealkandis. Ühe sajandi vältel, mis inimelu seisukohalt on pikk, ent ajaloo seisukohalt olematu aeg, on ta peavarju pakkunud paljudele erinevatele inimestele.

Maja võib rääkida, et nende inimeste tee õnnele erineb vaid pealtnäha. Tema on paigal püsinud, kogunud ja põiminud kokku kõigi oma elanike elude lõngad kirevaks pildiks. Vähe on nõnda elatud elusid, kus suudetaks harjunud elustiili muuta, teab maja, ja suunab peenikest naeru pidades elanikke seepärast karvupidi kokku, et nad ometi õpiks koos eksisteerima.

Maja on pika eaga, tema mällu jäävad jäljed kõigist kunagistest elanikest, ka pealtnäha tühistest. Vanasse majja elama asudes pead arvestama, et endiste aegade mõju on tuntav isegi siis, kui oled seinad ja katuse uutega asendanud.

Juune Holvandus on ajakirjanik ja kirjanik. Ta on avaldanud romaani „On sul juba boyfriend?“ (2003), islamimaailma tutvustava raamatu „Arabesk, vesipiip ja umma“ (2007) ning reisijuhi „Punasest merest Jordani jõeni“ (2015). «Laenutusosakond»

image044Adamson, Hendrik. Elu sõnad : järelpõiming / Runnel, Hando, 1938-, koostaja. - Tartu : Ilmamaa, 2020. - 149, [2] lk.

Käesolev kogumik on järelpõimik Hendrik Adamsoni (1891–1946) seni ilmumata rikkalikust luulest, pärit aastaist 1913–1946. Raamat kirjeldab omal moel autori traagilise varjundiga hingeelu ja kulgemist läbi oma elu- ja ajaloo. Individualistlik ja egotsentriline nende jaoks, kes eelistasid poliitkorrektset ajakajalisust, teravalt hingekriipiv lugejale, kes on harjunud pastelsete maastikukirjelduste ja õrna lembeluulega – Adamson ajab üle ääre, ütleb otse või murdes, pahupooli avalikuks jättes ja kirge kartmata. Hinge traagelniidid ja elupaikade kirju lapivaip võivad esmapilgul näida kaosena, kuid lõppkokkuvõttes on see eesti luule kõrgmood. «Laenutusosakond»

 

 

 

image045Ree, Riina. Saja rahva armastuslood. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 175 lk.

Kunagi pandi mulle kaarte. Küsisin, kuidas oma elu armastuse leian. Kaardimoor vastas: „See juhtub ühel reisil, millega läheb midagi viltu”. Küsisin: „Kas see peab olema pikem või kaugem reis?” – „Ei, see võib olla ka paar peatust trammiga.

*

Rääkides paljude inimestega vist kõige köitvamast teemast üldse – armastusest, olen täheldanud, et see kunagi mulle öeldud ennustus kehtib ka paljudele teistele. Armastus leiab meid tihti võõras keskkonnas ja võõra, hoopis teistsuguse taustaga inimese kujul.



Enamus neist lugudest on pärit otse elust, detaile on muudetud äärmiselt vähe. Äkki tuned ära mõne oma sõbra, sõbranna, sugulase, kolleegi või hoopis kuulsa inimese? «Laenutusosakond»

 

image046Lind, Tuule. Viimane piisk. - Tallinn : Eesti Raamat, 2020. - 189 lk.

Õnnetus ei tule kunagi üksi, teadis vanarahvas öelda. Seda saab tunda ka Markus, keda tabab korraga mitu jama: ülemus on rahulolematu, abikaasa kuidagi võõraks jäänud, enesehinnang kipub kiiresti allamäge veerema. Kui siis ämm tuleb välja täiesti uskumatu süüdistusega, tunneb Markus, et eluisu hakkab ära kaduma.

Just sel kõige hullemal ajal saabub tema ellu ootamatult Liisa – naine, kes sipleb samamoodi probleemidepuntras ja oskab seetõttu ära tunda ja aidata meest, kelle kannatustekarikas hakkab täis saama. Kahekesi proovivad nad tulla toime muredeportsuga, millest jaguks kümnele. Aga armastus ja teineteise hoidmine, elutahe ja soov mitte alla anda aitavad nad lõpuks taas valguse kätte.

Tuule Lind on avaldanud kaheksa raamatut: „Pööratud kuu“ (2008), „Päev algab öösel“ (2010), „Vale tõde“ (2011), „Eelijapäev“ (2012), „Ühe elu killud“ (2014), „Kättemaksukohuslane“ (2015), „Tavaline perekond“ (2016) ja „Liivakella helinal“ (2017). «Laenutusosakond»

image047Truija, Uido. Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil / Lind, Tommy, illustrator. - [Habaja] : Kentaur, 2020. - 334 lk. : ill.

Raamatus ei lahata detailselt ülimalt salajast, riskantset, täis ohtusid Seltsimees Majori KGB operatiivtööd, ei nimeta tema teenistusobjektide nimesid, olgu need siis Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu Riiklik Ülikool, Kultuuriministeerium, Haridusministeerium ja teised enam ohtlikud rahvavaenulikud objektid. Ei tooda ära ka agentide perekonnanimesid, keda Seltsimees Major värbas.
Võib-olla ehk mõnikord tuuakse ära agendinimi või pseudonüüm – onu Vasja, spioon Ivan, Paadunud Kommunisti Järglane...
«Laenutusosakond»

 

 

image048Ferreira, Koidu V. G. Domineeriv värv. [1], Tumepunane. - Tallinn : Varrak, 2017. - 462, [1] lk.

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.
Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…


Koidu Ferreira (snd 1975) on pärit Järvamaalt, ta õppis Paide kutsekoolis õmblejaks ja kokaks. 1990. aastatel töötas ta erinevatest paikades Euroopas, kuni ta 1999. aastal abiellus ja jäi elama Prantsusmaale. Tal on väike eraettevõte, mis tegeleb majutuse ja toitlustusega. „Domineeriv värv. Tumepunane” on esimene raamat neljaosalisena kavandatud, noortele suunatud fantaasiasarjast. «Laenutusosakond»

image049Kaminoff, Leslie. Jooga anatoomia / Matthews, Amy. - [Peetri] : Helios Kirjastus, 2013, 2018. - 276 lk. : portr.

„Jooga anatoomia“ on raamat, mis pakub suurima hulga värviliste anatoomiliste illustratsioonide ja süvitsi mineva informatsiooniga sügavamat arusaama nii iga liigutuse kui ka jooga enese struktuuridest ja põhimõtetest.

Hingamisest seisuasenditeni ja keha ümberpööramiseni: näete, kuidas eri lihased liigeste liikumisele reageerivad, kuidas asendi muutmine võib seda tõhusamaks või ebatõhusamaks muuta ning kuidas lülisammas, hingamine ja kehaasendid on kõik fundamentaalsel tasandil ühendatud.

Ükskõik, kas te alles alustate oma teekonda või olete joogaga juba aastaid tegelenud, „Jooga anatoomiast“ saab hindamatu abivahend, mis võimaldab teil iga liigutust täiesti uues valguses näha.

„Jooga anatoomia“ näol on autorid Leslie Kaminoff ja Amy Matthews – mõlemad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid ning anatoomia, hingamise ja kehaga töötamise õpetajad – loonud põhilise infoallika nii joogapraktiseerijatele, instruktoritele kui ka lihtsalt entusiastidele. «Laenutusosakond»

image050Gaines, Linda. Jooga : 30-päevane treeningplaan : [pikem elu, parem enesetunne] / Rütel, Eve, 1964-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2018. - 192 lk. : ill.

Huvi jooga vastu tundub kogu maailmas aina kasvavat ja üha rohkem mõistetakse, millist kasu see tervisele toob.

See raamat pakub 30-päevast sissejuhatavat kursust neile, kes soovivad joogaga tegelema hakata. Nelja nädala jooksul tutvud 50 peamise joogaasendiga (asana) ja näed, kuidas oma füüsilist jaksu ja painduvust päev-päevalt suurendada. Raamatu lõpust leiad treeningkavad mõne spetsiifilise tervisemure leevendamiseks.

Eestikeelse tõlke konsultant on Aale-Triinu Sonn-Tambaur. «Laenutusosakond»

image051Osho. Jooga põhiolemus : kuidas saada kaunimaks ja õnnelikumaks / Orav, Piret, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Sinisukk, 2019. - 317 lk.

Õige loogika viib õige mõtiskluseni, õige mõtisklus viib õige õnneseisundini ja see õnneseisund viib puhta olemise tunnetuseni.

Jooga õpetab, kuidas tasakaalustada oma meelt ja keha. Selle eesmärgiks on iga inimese potentsiaali täielik avamine. Patandžali „joogasuutrad“ on üks oluline jooga-alane teos, milles sisalduvad sügavad õpetused, mida inimesed peaksid igapäevaelus rakendama. Osho jätkabki patandžali „joogasuutrate“ hingeteaduse esitamist ja analüüsi, puudutades kümnes suurepärases loengus meie elu võtmeprobleeme.

Õpi selgeks, kuidas saada õnnelikuks ja kuidas teiste õnne abil õnnelik olla. Tee endale selgeks saladus, kuidas kogu kõiksuse üle, iga õie, kivi, kalju ja tähe üle õnnelik olla; ühine pideva igavikulise pühitsusega.

Osho on 20. sajandi üks provokatiivsemaid ja inspireerivamaid vaimseid õpetajaid. Tema panus sisemise muutumise õpetusse on hindamatu ja selle vägi järjest suurenev. «Laenutusosakond»

image054Teppand, Albert. Eestlased sõdades väljaspool riigipiiri : XX sajand : kaheköiteline memuaaride ja valikuliste dokumentaalsete kirjelduste kogumik eesti ja vene keeles. I том. - [Pärnu-Jaagupi] : A. Teppand, 2017. - 2 kd. (704 lk.) : ill., portr.

Teppand, Albert. Eestlased sõdades väljaspool riigipiiri : XX sajand : kaheköiteline memuaaride ja valikuliste dokumentaalsete kirjelduste kogumik eesti ja vene keeles. II том. - [Pärnu-Jaagupi] : A. Teppand, 2017. - 2 kd. (704 lk.) : ill., portr. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image055Truuts, Sirle. Eduka äriplaani koostamise valem : praktiline käsiraamat äriplaanide ja rahastusprojektide koostamiseks / Rattiste, S. M., pseud., 1964-, toimetaja. - [Tallinn] : Ettevõtluskoolitused, 2020. - 171, [5] lk. : ill.

Raamat „Eduka äriplaani koostamise valem” on praktiline juhend äriplaanide ja rahastusprojektide kirjutamiseks, mis aitab ettevõtjatel paremini mõista ettevõtluses, ärikeskkonnas ja turul toimuvat.

Raamat sisaldab praktilist juhendit äriplaani koostamiseks äriplaani peatükkide kaupa. Lisaks on toodud iga teema juurde praktilisi näiteid edukatest äriplaanidest. Lugejal on võimalik raamatus toodud juhendite, soovituste ja näidiste abil kirjutada objektiivne ja jätkusuutlik äriplaan.

Lisaks on raamatusse on kokku kogunud 75 tüüpilist küsimust, mida rahastajad on ettevõtjatelt küsinud rahastusotsuse tegemise käigus ning jaotanud peatükid vastavalt äriplaani struktuurile. Raamatus „Eduka äriplaani koostamise valem” on ettevõtlusteooria seotud praktiliste näidetega äriplaani ja rahastusprojektide koostamiseks.

Raamatu autoriks on Sirle Truuts, kellel on 10+ aastane kogemust ettevõtluses, äriplaanide kirjutamisel ja rahastusotsuste tegemisel panga krediidikomitees.

Küsimusele “Milline on eduka äriplaani koostamise valem?” vastab Sirle: “Edukas äriplaan ei kirjelda mitte seda, MIDA ettevõtja teeb, vaid annab vastuse küsimusele – KUIDAS ta seda teeb. Edukas äriplaan on praktiline juhend nii ettevõtlusega alustamiseks kui ka uue ärisuuna arendamiseks”.  «Lugemissaal»

image056Tuuder, Madis. Narva. Daatšast paleeni / Paulus, Karin. - Narva : Narva Muuseum SA, 2020. - 240 lk.

„Narva. Daatšast paleeni“ viib uudistaja kahte linna – Narva ja Jaanilinna. Narva võib olla küll Eesti üks suurimaid linnu, ent ometi on selle arhitektuur ja ajalooline keskkond laiemale publikule kahetsusväärselt vähe tuntud. Teoses ei piirduta mitte ainuüksi uhke mineviku kirjeldamisega, vaid minevikku valgustatakse tänapäevase keskkonna kaudu ning näidatakse, et ka praegu pakub linn väga palju avastamisrõõmu.

Peamine tähelepanu raamatus on allesolevatel objektidel ja kihistustel; hävinud pärandil, mida sõdade tallermaaks olnud linnas on palju, peatutakse vähem. Loomulikult leiavad kajastamist Hermanni linnus ja teised kaitserajatised, raekoda ja vanalinna vähesed säilinud majad, Kreenholmiga seotud uhke tööstuspärand, aga ka kaheldamatult Eesti üks silmapaistvamaid ehitisi – Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ka ei puudu siit tüüpelamutega nõukogudeaegsed mikrorajoonid ning vahvate isetekkeliste rajatistega aianduskooperatiivid, sest just neist tänapäevane Narva paljuski ju koosneb. Lisaks käsitletakse tänapäevase Narva ühe olulisema kaubaartikli – elektrienergia – tootmist ja sellega seotud rajatisi. Samuti on heidetud pilk militaarobjektidele ja monumentidele ning Narva jõe kallaste etniliselt kireva elanikkonna minevikule ja tänapäevale.

Raamat käsitleb nii omaette linnana kui ka Narva linnaosast välja kasvanud Jaanilinna, kus olulisima maamärgi – linnuse – kõrval on esile toodud arhitektuuriliselt mitmekihiline ja seni paljude jaoks avastamata Parussinka linnaosa. Välja ei jää ka mainitud asulaid liitev ja lahutav Narva jõgi.

Raamat on suunatud eelkõige arhitektuuri- ja ajaloosõpradele, aga ka kodukanti paremini tundma õppida soovivatele kohalikele. Kuna piirkond on olnud aastasadu eri ideoloogiate ja sõdade tallermaaks, siis soovitakse pakkuda tasakaalustatud ja lugupidavat käsitlust. Liigset nostalgiat vältides demonstreerivad autorid, kuidas Narva kant pakub kohati lausa paralleelreaalsusi, nihestusi ja salasoppe, mis mujal Eestis on juba kadumas. «Lugemissaal»

image064Kilumets, Margit. Elu. Kunst : Epp Maria monograafia / Peil, Mirjam. - [Tallinn] : Menu Kirjastus, 2009. - 203, [5] lk. : ill., portr.

Raamat “Elu. Kunst. Epp Maria mongraafia” annab põhjaliku ülevaate
kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust.
“Kodu on kood, mis muugib inimese lahti ja peegeldab tema olemust – oska
ainult lugeda,” kirjutab Margit Kilumets, kes kirjeldab kunstniku
elukäiku tema üheksa kodu kaudu. “Epp Maria Kokamäe anne on olnud
keelamatu ja käskimatu, ükskõikne moetrendide ja konjunktuurinõuete
suhtes, kuid kuulekas südamekäskudele,” iseloomustab tema loomingut
kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil.
Raamat on suures formaadis ning sisaldab rohkelt fotosid ja näiteid
kunstniku töödest.
«Kunstiosakond»

image065Seppelt, Hajo. Spordi vaenlased : tippspordi allilma saladused / Löer, Wigbert. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 351 lk. : ill.

Tippsport on võimas vaatemäng, mis köidab ja ühendab inimesi üle terve maailma. Kuid see on ka suurte panustega miljardiäri, millega kaasneval pingel on piisavalt jõudu räsida sportlikku vaimu, et selle varjus saaks areenile hiilida spordi vaenlane. 

Spordireporter ja uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt on pikki aastaid liikunud kahes eri maailmas. Neist üks on viinud teda säravatele üritustele, maailmameistrivõistlustele ja olümpiamängudele, teine aga kulisside taha, sinna, kus toimuvad pettused ja korruptsioon. Just seal, kuhu tuledesära valgusvihk enam ei küündi, on ta kohtunud treenerite ja ametnike, arstide, mänedžeride ja sportlastega, kes on petnud ise või aidanud seda teistel teha. 

Rahvusvahelise haardega uuriva ajakirjanikuna on Seppelt püüdnud alati vestelda ka nendega, kes sporti kahjustavad, sellest rikastuvad ja ausa mängu reegleid jalge alla tallavad. Ta nimetab neid spordi vaenlasteks ning on veendunud, et nende kuritegelikud mahhinatsioonid tuleb paljastada. 

Seppelt viib lugeja salajastele kohtumistele ning toob päevavalgele rünnakud oma elu ja karjääri vastu jõudude poolt, kelle kriminaalsetele kandadele on ta jõuliselt astunud. Sõna saavad ka need, kes on spordimaailma mahhinatsioonide vastu julgelt välja astunud. Nii nagu ta isegi, saades 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste eel Venemaalt „preemiaks“ viisakeelu. 

Seppelt on pühendanud end spordile ja juurdlevale ajakirjandusele aastast 1985, pälvides oma ennastsalgava töö eest rohkelt tunnustust. Ta on võtnud nõuks teha spordist taas aus võitlus – missioon, mis on teinud temast tulise eestkõneleja läbipaistva, sõltumatu ja rahaliselt iseseisva dopingutestimise süsteemi ning spordiliitude nimel. Raamatu kaasautor Wigbert Löer on kirjutanud raamatuid dopingust ja rahvusvahelisest spordiennustusest. Ajakirjanikuna on ta paljastanud mitmeid poliitilisi korruptsioonijuhtumeid. «Kunstiosakond»

image028Pilvre, Barbi. Minu Vormsi : Väinamere Twin Peaks. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 248 lk., [8] l. ill

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit." «Laenutusosakond»

 

 

image029Reinart, Heili. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 328 lk. : portr.

MUUSAD, VÕITLEJAD, KUNSTNIKUD JA TEADLASED ... Kaante vahelt leiad 50 naise eluloo, kelle saatus on rikastanud Eesti ajalugu. Nagu inimesed ikka, on mõnedki neist vastuolulised ja nende teod vahel mõistetamatud. Kõik nad väärivad mäletamist ja austust.

Siin pole tõsiteaduslikke uurimistöid, küll aga soov tuua unustusehõlmast välja naisi, kelle nime, elu ja tegusid paljud tänapäeval enam ei tea. «Laenutusosakond»

 

 

 

image030Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani : ajalooline ülevaade. II, Lääne kirjandus antiigist romantismini. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 463 lk. : ill.

Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos „Maailmakirjandus muinasajast täna päevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

II ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset kaanonit –seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud. Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa on valdavalt asendatud nähtuste võrdlevtüpoloogilise käsitlusega. Pearõhk on kirjandusloome esteetilistunnetuslikul algupäral ja teisenemisel.

II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku loomepanuse ja -kogemuse varal. «Laenutusosakond»

image031Peterson, Jordan B. 12 elu mängureeglit : vastumürk kaosele / Doidge, Norman, 1950-, eessõna autor. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 463, [1] lk. : ill.



Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“.

Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. 

Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. 

Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. 

Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. 

Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas. «Laenutusosakond»

image032Hellerma, Kärt. Koidula käsi : novelle ja jutte 2011-2019 / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - Tallinn : Tuum, 2020. - 216 lk. : ill.

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.

Hellerma varasemate teoste hulgas on tähelepanu pälvinud näiteks romaanid „Alkeemia” (1997), „Kassandra” (2000), „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris” (2018), novellikogud „Ma armastasin David Copperfieldi” (2007) ja „Unenäoliiv” (2011) ning reisikirjad „Sinine missa” (2008) ja „Islandi kiri” (2014). Ta on avaldanud ka lasteraamatuid ja luulekogusid, samuti kirjanduskriitikat. «Laenutusosakond»

image033Väike mamma : Kuressaare naise kirjavahetus Saksa sõjavangidega / Tõnisson, Roland, 1968-, koostaja. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 126 lk. koos kaanega : ill.

Nii nagu raamatu „Väike mamma“ koostaja Roland Tõnisson oma eessõnas ütleb – võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui tema käsi Kuressaare Nikolai kirikutorni kapis vihikupakile sattus, oli aeg küps, et neis peituvatele kirjadele taas päevavalgust heita.

Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes oli Tõnissonile koheselt selge, et leitud on midagi erakordset. Esmalt näis, et tegu on ühe vangi päevikuga, sest kõikjalt vaatas vastu sama käekiri. Teksti süvenedes selgus aga, et tegemist on millegi veelgi rariteetsemaga – kirjavahetusega kohaliku proua ja Saksa sõjavangide vahel, mis oli teadmata põhjusel lapse hoolika käekirjaga koolivihikutesse ümber kirjutatud.

Proua S-i, selle raamatu keskse tegelase, enda poeg sundmobiliseeriti ning jäi veidi hiljem Sinimägede lahingutes teadmata kadunuks. Kuressaare naise igatsus oma poja järele ja soov jagada emalikku hoolt jookseb katkematu niidina läbi terve kirjavahetuse – ta riskis paljuga, et pidada ühendust sakslastest sõjavangidega.

Nendes kirjades avanevad lood inimestest, kes elasid hoopis teistsugusel ajal. Need jutustavad sellest, milline oli vaenlase küüsi langenud meeste elu sõjaeelsel Saksamaal, milliseid tundeid ja ahastust tekitasid meeletu koduigatsus ja siinne vangipõli. Oli ju siinne okupatsioonivõim öelnud lahti Genfi konventsioonist ega tunnistanud mingeid kohustusi sõjavangide ees. Erinevalt liitlaste kätte sattunuist ootas neid sageli siin ees surm.

Paljud meist on kuulnud lugusid sõjakeerises tärganud helgematest tunnetest. Nendeski kirjades jookseb läbi sümpaatia ja igatsus millegi järele, mis aitaks taluda elu kurnavat karmust, tuletades meile meelde, et inimlikkus ei kao kuhugi ka rasketel aegadel. «Laenutusosakond»

image034Kalapüük Norras : kalad. Püügitehnikad. Retseptid / Pajuste,Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus : MTÜ Kalale, 2015. - 80 lk. : ill.

Norra, suurte kalade paradiis

Viimastel aastakümnetel on Norrast saanud paljude Eesti kalameeste palverännu sihtkoht, unelmate maa, kus kalata jääda ei ole võimalik. Ookeanis tursad, saidad, mereahvenad, paltused, tundrajõgedes-järvedes paaliad, forellid ja harjused... Lisaks hingematvalt võimas loodus – kes korra Norras ära käinud, see enam selle kauni maa kütkeist ei vabane.

„KALAPÜÜK NORRAS. Kalad. Püügitehnikad. Retseptid.“ jagab põhjalikke soovitusi, millal, kus ja kuidas Norras püüda ning mida maitsvat püütud kaladest valmistada. Põnevat lugemist ja asjalikku nõu leiab nii ookeani- kui tundrapüügi kohta, lisaks soovitusi, kuidas käib matkamine vahel üsna karmides tundratingimustes.

Raamatu autoriteks on kalateadlane Arvo Tuvikene ning kaugelt üle kümneaastase Norra-kogemusega kalamehed Alvar Heiste, Peeter Raja ja Martin Meier. Raamatu koostas ja otsis huvitavaid retsepte Norra köögist ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste.

„Kalapüük Norras.“ on viies raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast. Mõnusat lugemist! «Laenutusosakond»

image035Kalapüük Soomes / Pajuste, Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2016. - 80 lk. : ill.

Meie põhjanaaber Soome on Eesti kalamehe jaoks tõeline kalapüügi Meka, kus vee-elukad palju suuremad kui kodus ja neid on seal nii palju, et käsi väsib ära nende väljasikutamisest.
Hoolimata sellistest müütidest tuleb ka Soomes kala kättesaamiseks mõnevõrra vaeva näha: kas või ennast kurssi viia, kus, millal ja kuidas missugust kala püüda. Raamatus „Kalapüük Soomes“ annab ülevaate meie põhjanaabrite enamlevinud püügikaladest ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste. Aastaid Soomes püüdnud kalamehed Rain Erala, Koit Kikas ja Marek Rebane jagavad oma kogemusi Eesti kalamehele enam huvi pakkuvamate kalade püügist meie põhjanaabrite juures: rekordhaugid, -kohad ja aukartustäratavad 10+ kilosed lõhed. Raamat annab ka lühikese ülevaate, milliseid lube-litsentse on vaja Soomes kalastamiseks.


„Kalapüük Soomes“ on üheksas raamat Kalale! populaarsest kalaraamatute sarjast. «Laenutusosakond»

 

 

image036McNab, Rosi. Prantsuse keele kursus iseõppijale : [kesktasemele / Meristo, Merilyn, 1975-, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2008. - 197 lk. eraldi pag. : ill.

Kursus koosneb õpikust ja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad õppijat ja võimaldavad harjutada prantsuse keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole.
Kursus on jagatud kuude peatükki, igas peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat, ent omavahel seotud teemat. Lühidalt on tutvustatud ka maa tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et suhtlemist hõlbustada.
Keele õppimine on innustav seiklus – uus keel annab võimaluse näha maailma uue vaatenurga alt. «Laenutusosakond»

 

 

image037Buttrose, Ita. Silmad terveks! : õige toitumine annab hea nägemise / Jones, Vanessa. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2014. - 191 lk. : ill.

Tänapäeva maailmas on silmade tervis tähtsam kui iial enne. Silmad on oluliseks töövahendiks lastest eakateni ja silmade eest tuleb meil kõigil igapäevaselt hoolt kanda.
„Silmad terveks!“ on uus praktiline raamat populaarsest sarjast „Tervis ja toit”, mis selgitab lihtsas keeles elustiili, õige toitumise ja silmade tervise vahelisi seoseid.
Raamat annab nõu silmadele kasulike toiduainete valimiseks ja pakub mitmekesise valiku tervislikke retsepte, millega silmahaigusi ennetada ja nägemist parandada.
• Maitsvad ja tervislikud road, sh hommikueined
• Suupistete tegemine ja serveerimine
• Köögiviljade, eriti lehtaedviljade kasutamine
• Tervislikud salatipuistesegud vürtsidest, seemnetest ja pähklitest
• Köögiviljatoitude vürtsisegud, ja nende valmistamine
• Road mereandidest
• Tervislikud ja maitsvad magustoidud ning joogid
Selged ja atraktiivsed fotod teevad raamatu kasutamise lihtsaks ning meeldivaks.
«Laenutusosakond»

image038Vana arm ei roosteta : mälestusteos Ilmar Külveti 85. sünniaastapäevaks / Külvet, Vaike, 1936-, koostaja. - [Tartu] : Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. - 439 lk. : ill., portr.

Juubeliteos sisaldab tuntud välis-Eesti ajakirjaniku ja «Ameerika Hääle» saatejuhi artikleid, reisikirju, arvustusi, samuti tema kohta avaldatut. 
Illustreeritud rohkete fotodega.

Raamat sisaldab ka: Urmas Oti intervjuu Ilmar Külvetiga TV-sarjas "Carte blanche" ; Otsekui parm piriseb / Mardi Valgemäe ; Ilmar Külveti proosast / Hellar Grabbi ; Mälestuskilde Ilmar Külvetist ja "Ameerika Häälest" / Markus Larsson
«Laenutusosakond»

 

 

 

image052Taylor, Neil. Eesti ajalugu / Liiders, Lauri, 1983-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2020]. - 240 lk. : ill.

Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab kõrvuti maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka Eesti ajalugu käsitlev teos: „Estonia: a Modern History“ (2018), autoriks inglane Neil Taylor. Nüüd on ka eestlastel võimalik tutvuda värskema välismaise vaatega meie ajaloole.

Neil Taylor: „Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal „Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada“, ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale.“

Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike – samas on siin üks maailmajao kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Neil Taylor on kirjutanud esimese tõsiseltvõetava ingliskeelse ülevaate tillukese Balti riigi ajaloost, kaardistades Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all. I maailmasõja järel, tänu rahvuslikule ärkamisele ja Vene ja Saksa impeeriumide kokkuvarisemisele, tunnustati Eestit 1920. aastal viimaks iseseisva riigina. Omariiklus ei kestnud kaua – II maailmasõja ajal käis Eesti puna- ja natsivõimu vahel käest kätte, kuni liideti viimaks N Liiduga, mis tõi kaasa poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja hädadest täidetud aja. Iseseisvumislootus ei kustunud aga kunagi ning 1991. aastal taastati Eesti vabariik. See aus ajalooraamat sisaldab ka värvikaid ja lustakaid episoode, nagu ühe suursaadiku meenutused nudistide rannast ja presidendi presskonverents lennujaama räpase peldiku ees. «Lugemissaal»

image053Õun, Mati. Eesti Teises maailmasõjas 1939-1945 : vaade merelt / Ojalo, Hanno. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 256 lk. : ill., portr.

Raamat annab ülevaate Eesti saatusest Teises maailmasõjas läbi laevade, meremeeste, Eesti sõjalaevastiku ja mereväelaste tegevuse. Juttu tuleb ka eestlastest NSV Liidu, Saksa ja Soome mereväes, 1944. aasta Suurest Põgenemisest ja viikingireisidest üle Atlandi ookeani peale maailmasõja lõppu. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image054Ojalo, Hanno. Narva Teises maailmasõjas 1939-1945. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 195 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate Narva linna ja selle elanike katsumustest Teises maailmasõjas, suurematest lahingutest, linna hävingust 7.märtsi 1944 pommitamises ja linnaelanike evakueerimisest. Lisaks tuleb juttu Narva sildadest, eesti väeosadest linnas, Narva jõelaevandusest, ajalehtedest ja olulisematest sõjas hävinud ehitistest. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image055Salgamata ilusaim linn : Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel / Hiie, Ruth, koostaja. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2020. - 159 lk. : ill.

Väljaandesse on koondatud Tallinna piltkujutised, mis on ilmunud 17.-19. sajandi raamatutes ja ajakirjades nii Eestis kui ka Hollandis, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Tallinna vaateid kohtab reisiraamatutes, ajaloolis-geograafilistes ülevaadetes, vaimuliku sisuga teostes ja ka tarbetrükistes.

Väljaande ülesehitus on kronoloogiline, rohkete illustratsioonide, kommentaaride ja registritega. Välja on toodud illustratsiooni tehnika, mõõdud, asukoht raamatus ja selle kirje. Registreeritud on kõik teadaolevad väljaanded, kus esitatud pilt või selle teisendid on ilmunud.

Raamat algab vanima teadaoleva trükis ilmunud Tallinna piltkujutisega, milleks on Anthonis Goeteerise 1619. aasta reisikirjas ilmunud vasegravüür ning lõppeb Tallinna vaadete mosaiigiga aastast 1897.
Lisaks tuntumatele panoraamvaadetele Merianilt ja Oleariuselt, leiab väljaandest ka esimese eestikeelses trükises ilmunud Tallinna vaate
̶ Uue Testamendi esitrüki (1715) detailirohke puulõikes tiitelpildi.
Märkimisväärne hulk vanemaid Tallinna vaatega trükiseid leidub vaid välismaa mäluasutustes. Mitmed vaated pärinevad ka unikaalsetest ainsa eksemplarina säilinud trükistest.

Raamat on ühtlasi väike tähelepanuavaldus Tallinnale, kes tähistas 2019. aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva.

Raamatul on ingliskeelne eessõna. «Lugemissaal»

image056Erelt, Mati. Eesti keele käsiraamat / Erelt, Tiiu. - Tallinn : Eesti Keele Instituut : [Eesti Keele Sihtasutus], 2020. - 653 lk. : ill.

Eesti kirjakeel. Õigekirjutus. Vormiõpetus. Sõnamoodustus. Lauseõpetus. Sõnavaraõpetus. Üldharivate teadmiste kogu eesti kirjakeele ehituse kohta. Praktiline abivahend kirjakeele kasutamiseks. Kooskõlas „Eesti õigekeelsussõnaraamatuga ÕS 2018“. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image057Ojalo, Hanno. Turmtules : Eesti Diviisi suurtükivägi 1943-1945 / Kullo, Märt, toimetaja. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 135 lk. : ill.

Raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Saksa sõjaväe koosseisus võidelnud Eesti Diviisi Suurtükiväerügemendi, õhutõrjemeeste ja tankiküttide võitlustest Ukrainas, Valgevenes, Eestis ja Saksamaal. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image058Stelmach, Irina. Rajada Juudi Riik : sionism Eesti Vabariigis (1918-1940) : suuline ajalugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - Tallinn : Adel TV : Eesti Juudi Muuseum, 2020. - 253, [1] lk. : ill.

See raamat on sõdadevahelises Eestis (ja Lätis) tegutsenud sionistlike organisatsioonide liikmete antud intervjuude kogumik. Peaaegu kõik nad repatrieerusid Iisraeli. Nende meenutused puudutavad ka sõjajärgset aega, mil nad sionistliku tegevuse eest Nõukogude Liidus küüditati, samuti nende sionistlikku pürgimust kodumaal. Raamatu žanri võiks määratleda suulise ajaloona, mida tänapäeval vajab iga tõsiselt võetav teaduslik uurimus. Selle meetodi kohaselt talletatakse vestlejate laused paberile toimetaja sekkumiseta, säilitades öeldu intonatsiooni ja omapära. Raamat on mõeldud neile, keda huvitab sionismi, eriti aga Eesti juudi kogukonna ajalugu. See pakub nii mõndagi ka Iisraeli kristlastest sõpradele. «Lugemissaal»

 

 

 

image059Itaalia : vaimustu, kavanda, avasta, tutvu / Teppan, Hanna, tõlkija. - Tallinn : Koolibri, 2020. - 560, [1] lk. koos kaanega : ill.

DK Silmaringi reisijuht on saanud uue välimuse, aga sisult on see ikka seesama usaldusväärne kaaslane, kes pakub igale rännumehele põnevaid reisisihte, detailseid kaarte, uusi ideid, täpseid aadresse ja kõige uuemat külastusteavet. Kõik selleks, et Sinu imepärane Itaalia-reis oleks võimalikult sujuv ja elamusterohke.
* Reisijuhi lehekülgedelt leiad rohkesti inspiratsiooni: pildid ja ideed aitavad kavandada ideaalset reisi.
* Enam pole vaja läbi kammida läbi sadu internetilehekülgi. Kõik, mida vajad, on siin: asjatundlikud nõuanded, selged kaardid ja praktiline teave.
* Vali, mis Sind rohkem huvitab ja lisa need oma reisiplaani: siin leidub kõike igale maitsele.
* Lisaks olulistele vaatamisväärsustega saad häid nõuandeid kohaliku elu ja Itaalia köögiga tutvumiseks.
Vihjed aitavad avastada peidetud pärleid. «Lugemissaal»

 

 

image068Lancaster, Phil. Bowie sünni juures : elu mehega, kellest sai legend / Cann, Kevin. - Tallinn : Sinisukk, 2020. - 272 lk.

Ligikaudu 140 miljonit müüdud albumit, ohtralt erinevaid muusikaauhindu, auväärne koht ajakirja rolling stone kõigi aegade parimate lauljate edetabelis, täht hollywoodi kuulsuste alleel – kõik need saavutused kuuluvad muusikamaastiku ikoonile David Bowiele. 

Bowiest sai alates 70 ndatest muusikamaailma suurkuju ja uuendaja, sest tema novaatorlik looming ja näitlejameisterlikkus tõid popmuusikasse uue mõõtme, mõjutades tugevalt nii juba olemasolevat popmuusikat kui ka selle tulevikku. Bowiet on nimetatud ka muusikaliseks kameeleoniks, sest ei enne ega pärast teda pole keegi suutnud viljeleda nii paljusid erinevaid muusikastiile. Phil Lancaster räägib oma raamatus kohtumisest David Bowiega ja sellest, kuidas temast sai davie jones and the lower thirdi liige. Isiklik ja intiimne vaatenurk mehelt, kes nägi oma silmaga, kuidas sündis muusikale uue tähenduse andnud laulja David Bowie. 

„Bowie sünni juures“ on põnev lugemine kõigile, keda huvitab, miks ja kuidas sai alguse David Bowie teekond muusikamaailma tippu. «Kunstiosakond»

image072Auto juhtimise põhimõtted : iseõppija ABC / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 71, [1] lk. : ill.

„Auto juhtimise põhimõtted” on abiks tulevasele juhile, mille vältel saab õpilane edukalt omandada auto juhtimise põhioskused. Selle kestel õpitakse pedaalide ja teiste juhtimisseadmete õiget käsitsemist, autoga manööverdama ning antakse põgus ülevaade kontrolltulede ja näidikute tähendusest.
Harjutuste eesmärk on kujundada õppijal õiged juhtimisvõtted ja manööverdamise oskused, mida hiljem edukalt liikluses kasutada. Erinevalt intensiivsest liikluskeskkonnast on õppesõiduplatsil juhtimisoskuse omandamine ohutum ja pingevabam. Seetõttu on ka sõidukogemuste saamine märksa efektiivsem ja nauditavam.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image073Liiklemine tänavatel ja teedel / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 64 lk. : ill.

Raamat keskendub erisuguse raskusastmega liiklusolukordadest arusaamisele ja õigele tegutsemisele. 240 skeemil on illustreeritud põhilised liiklusolukorrad, mis tulevad ette sõidueksami sooritamisel, hiljem igapäevases liikluses ning välismaal sõites. Kooskõlas liiklusseaduse ja ohutu liiklemise põhimõtetega on iga illustratsiooni juures välja toodud juhi õige tegutsemine ja selgitused.
„Liiklemine tänavatel ja teedel” on abiks tulevasele juhile liiklemise põhialuste omandamisel.
Loodan, et raamatust saab tubli abiline õppesõidueksamiks valmistumisel ja heaks juhiks saamisel.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image074Tegmark, Max. Elu 3.0 : inimelu tehisintellekti ajajärgul / Ardus, Andreas, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 352 lk. : ill.

Milliseks kujuneb inimkonna tulevik alates päevast, mil õnnestub luua üliinimlik tehisintellekt? Seni on TI arengustsenaariumid olnud üksnes kitsa teadlaste ringi arutada, Max Tegmark aga toob selle üliolulise küsimuse kogu maailma avalikkuse ette. Kosmilisi mõõtmeid võttev lugu räägib elu võimalikest tulevikustsenaariumidest meie universumis.

Max Tegmark on Massachusettsi Tehnikainstituudi füüsikaprofessor ning Future of Life Institute’i (Elu Tuleviku Instituut) president. Ta on esinenud kümnetes populaarteaduslikes filmides ning tema kirg ideede, seikluste ja põneva tuleviku vastu on nakkav.

„Postimehe raamatu“ sarja 5. raamatule on kirjutanud eessõna Jaan Tallinn, Future of Life Institute’i kaasasutaja: „Haarav raamat annab ainulaadse võimaluse osa saada ühest meie aja põnevamast ja tähtsamast teemast – inimelu kestvuse stsenaariumist tehisintellekti ajajärgul. Ühiskondlik debatt tehisintellekti plahvatuslikust või järkjärgulisest arengust, riskide maandamisest, muutustest tööjõuturul, riikide haavatavatest demokraatiatest, relvasüsteemide autonoomsusest või inimkonna arengusuundadest käesolevas ajas aitab kindlustada, et isegi potentsiaalselt kontrolli alt väljunud tehisintellekti puhul oleks tema arusaam heast tulevikust sama mis inimestel.” «Tehnikakirjanduse osakond»

image075Liiklusseadus : jõustumine 1.07.2011 ; Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele : jõustumine 1.07.2011. - Tallinn : Cum Laude, 2020. - 176 lk. : ill.

Raamatus on liiklusseaduse terviktekst, mis sisaldab aastatel 2011-2020 tehtud seadusemuudatusi. Liiklusmärkide ja teemärgiste aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ koos aastatel 2011-2020 tehtud muudatustega. «Tehnikakirjanduse osakond»

image026Makarov, Ivan. Venelane Eestimaal : valitud mälulüngad ja artiklid / Tamm, Aksel, 1931-, idee autor. - Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019. - 281, [2] lk., [30] l. ill.

„Kas Makarovit lugesid?”

„No mis sa tänasest Makarovist arvad?”

Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele.

Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles.

Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis.

Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.

Tuleb välja, et on lihtsalt vaja elada seda elu, mille oled valinud. Valinud ise, kas rõõmuga, asjaolude tõttu, kõheldes, trotslikult, ükskõik kuidas, aga ikkagi ise valinud, sest keegi ju enam ei sunni siin elama.

Ja tunda end selles elus toimekalt ning reipalt. Heasoovliku asjaosalisena.

Nii nagu Ivan Makarov, käesoleva raamatu autor, venelane Eestimaal.

Aksel Tamm «Laenutusosakond»

image027Klandorf, Kalle. Palgasõdur. Viies raamat, Stockholmi ensüüm / Jakob, Andreas E. - [Tallinn] : Cellarius, 2020. - 343, [1] lk.

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja "Palgasõdur" V osa on kirjutatud koostöös Tallinnas sündinud, kuid nüüd juba aastaid Rootsis elava eestlase Andreas E. Jakobiga.

Romaani sündmused toimuvad viimasel kümnendil peamiselt Stockholmis ja Pärnus, kuid rulluvad vahepeal üle kogu Euroopa ja koguni Põhja-Aafrikasse. Lugeja märkab üllatusega, et tänapäeva elu Rootsi suurlinnades meenutab suurest Eestit 1990.aastatel.
Raamatu autorid avaldavad põhjusi, miks lähevad immigrandid kuritegelikule teele, miks neil tekib soov hävitada teine riik ja kultuur. Tõsielusündmusi ja ilukirjandust osavalt põimivas romaanis tõmmatakse terrorismivastasesse sõtta poolkogemata ka Rootsi väike naaber Eesti. Loomulikult on asjasse segatud ka GRU eesotsas "Palgasõduri" sarjast varem tuntud kurikuulsa kindrali Nikolai Dmitrievitši ja "palgasõduri" Heikoga. 
«Laenutusosakond»

 

image028Prins, Helen. Pargimõrvad. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2020. - 223, [1] lk.

Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.
Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.
Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.


„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis. «Laenutusosakond»

 

image029Raud, Piret. Verihurmade aed / Lepasaar, Jane, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 204, [1] lk.

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.


“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga". «Laenutusosakond»

 

image030Neuvel, Sylvain. Ärkavad jumalad / Laur, Eve, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 383, [1] lk.

Puhas rikkumata kirjanduslik eskapism, kus esinevad hiiglasuured tapjarobotid ja inimkonda ähvardav hukk. Ühesõnaga: käestpandamatu. – Kirkus Reviews

Lapsena tegi Rose Franklik jahmatava avastuse: ta leidis hiiglasuure metallist käe, mis oli sügavale maasse maetud. Täiskasvanuna on ta pühendanud oma hiilgava teadlasekarjääri selle mõistatuse lahendamisele, mis tol saatuslikul päeval alguse sai: miks oli teadmata päritolu titaanlik robot tükkide kaupa üle maailma laiali maetud? Aastatepikkune uurimine on andnud intrigeerivaid vastuseid – ja tekitanud veelgi mõistatuslikumaid küsimusi. Aga tõde on lähemal kui eales varem, kui Maale materialiseerub uus, esimesest massiivsem robot ja oma surmarelvad käiku laseb.

Nüüd seisab inimkond silmitsi õudse sissetungistsenaariumiga, mis saab tõeks, kui aina rohkem kolossaalseid roboteid planeedi eri paikadesse maandub. Aga Rose ja Maa Kaitsekorpuse töörühm ei ole nõus alla vanduma. Nad saavad asjale teise suuna anda,kui neil õnnestub lahti muukida arenenud maavälise tehnika viimased saladused. Inimkonna suurim relv on teadmised, mille abil võib viimses lahingus pärida Maa… ja ehk koguni tähed.

Sylvain Neuveli uuenduslik sari, mis jutustab inimeste-tulnukate kontaktist, astub veel ühe hiiglasliku sammu edasi „Magavate hiiglaste” haaravas järjes, mida Pierce Brown on nimetanud „Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutavaks säravaks vandenõusaagaks.

Sylvain Neuvel langes viieteistkümneaastasena keskkoolist välja. Elu jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja Kanadas ukselt uksele mööblit. Tal on Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraad. Ta on õpetanud Indias lingvistikat ja töötanud Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on mõningane nõrkus halloween’i vastu. Ta armastab üle kõige mänguasju; tema elukaaslane üritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekääne märulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi). «Laenutusosakond»

image031Valpy, Fiona. Mälestuste meri / Liidja, Marja, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 262, [2] lk.

Kui Kendra külastab esimest korda oma haiget vanaema, on vanaemal üksainus soov: et Kendra kirjutaks üles tema loo, enne kui ta kõik unustab…

1937. aastal muutub seitsmeteistkümneaastase Ella elu alatiseks, kui ta sõidab suveks ilusale Île de Ré saarele ja tutvub karismaatilise loova Christophe’iga. Nad veedavad suve koos, matkavad saare liivastel randadel ja ujuvad kristallselges vees, ning Ella tunneb end esimest korda elus täiesti vabana.

Aga sõja puhkemine seab kõik uude valgusesse. Ella peab pöörduma tagasi Šotimaale, kus ta läheb vabatahtlikuna sõjaväe abiteenistusse koos kena ja vapra Angusega. Uues maailmas tunneb Ella, et ta eemaldub järjest rohkem sellest olemusest, mis tal oli Île de Rél. Kas ta leiab kunagi tee sinna tagasi? Ja kas ta soovibki seda?

„Mälestuste meri”, mis viib lugeja tuuliselt Île de Rélt karmile Šoti mägismaale, on köitev teekond mälestuste jõust, armastusest ja uutest algustest. «Laenutusosakond»

image032Mallery, Susan. Isaks õppimine / Sau, Siiri, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 286, [2] lk. – (New York Timesi bestsellerite autor) ; (Kodulinna hurmurid ; [3]).

Üksikema Sandy Walker tuli Glenwoodi lootuses leida vaikne ja sõbralik koht, kus oma kolm last üles kasvatada. Tal polnud kavaski otsida metsikut seiklust kurikuulsa poissmehe Kyle Haynesiga. Mis siis, et see võimatult seksikas asešerif paelus ta lapsi ja pani Sandy ihast värisema? Ta vajas enda kõrvale tõsist partnerit, mitte seiklejat.

Kuusteist aastat oli Kyle varjanud oma hinges armumist Sandysse. Kuid paraku ei soovinud Sandy olla sõbrast enamat. Ta väitis, et Kyle pole isatüüp. Aga kas ta siis ei mõistnud, et Kyle oli kogu elu selleks rolliks valmistunud?

Sarja eelmised raamatud:
Parim pruut
Abielu esimesel võimalusel
«Laenutusosakond»

 

image033Donaldson, Julianne. Edenbrooke : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Marianne Daventry teeks mida iganes, et pääseda igavast Bathist ja soovimatu kosilase tähelepanuavalduste käest. Kui kaksikõde Cecily kutsub teda uhkesse maamõisasse, haarab ta võimalusest kinni. Marianne loodab, et saab talle armsas Inglise maakohas end vabalt tunda ja seda nautida, kuni õde üritab võluda Edenbrooke’i kena pärijat ja ta avastab siiski, et isegi kõige täpsemad plaanid võivad kiiva kiskuda.

Pääsenud hirmutava maanteeröövli käest ja sattunud pealtnäha süütu flirtija juurde, avastab Marianne, et on kistud ootamatusse seiklusse, mis on täis romantikat ja intriige, nii et mõte peab kogu aeg töötama. Kas Marianne suudab oma reeturlikku südant ohjeldada või rabab salapärane võõras ta jalust? Selgub, et kui saatus Marianne Edenbrooke’i läkitas, oli tal varuks midagi muud kui puhkust võimaldav suvi. «Laenutusosakond»

 

 

image034Freethy, Barbara. Alati minuga / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 288 lk.

Pärast kolmandat katkestatud kihlust tuleb
Gianna Campbell koju oma tädile poodi appi ja ravima murtud südant, taibates, et temast on saanud linna naerualune – põgenev pruut. Nagu sellest ei piisaks, tuleb linna tagasi ka tema endine kallim Zach Barrington, kel on põhjust teda vihata.


Zach tuleb Whisper Lake’i tagasi mitte ainult töö pärast, vaid ka isiklikku lunastust otsima. Viimane, keda ta kohata tahab, on Gianna, kelle tõttu ta kunagi aeti minema ainsast kohast, kus ta end harmoonilisena tundis. Ent kui naine järve kukub, on mõlemad selle aastaid hiljem toimunud kohtumise järel hingetud.

Ja järsku on minevik palju lähemal...

Zach ja Gianna eemalduvad teineteisest kiiruga, kuna kardavad haiget saada. Üllatavad saladused, eluohtlikud paljastused ja võimalus armastusele, mis on tugevam kui nad ette kujutada osanuks, paneb neid järele mõtlema, kas nad võivad teineteist seekord usaldada. «Laenutusosakond»

image035Foster, Lori. Cooperi lummus / Kull, Anne, 1958-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 328 lk.

Üks suvi, kaks õde ja võimalus alustada uuesti...

ENNE MURDVARGUST, MIS HÄVITAS TEMA enesekindluse, oli Phoenix Rose’il kihlatu, edukas kauplus ning elu oli toimekas ja õnnelik. Pärast kuid kestnud saatuse meelevallas triivimist asub ta tööle järveäärses kämpingus Cooper’s Charm. Ümbritsetuna kaunist loodusest, sõbralikest kolleegidest ja karismaatilisest lesestunud ülemusest, liigub Phoenix aeglaselt tagasi pärismaailma.

Kui Ridley Rose külastab Cooper’s Charmi, et uurida, kuidas ta nooremal õel läheb, nõustub ta hetke ajel majapidajanna ametikohal tööle asuma. Ikka veel muserdava abielulahutuse järel ebakindel, tunneb ta rahuldust hästi tehtud tööst... ja puhkekeskuse nägusa sukeldumisinstruktori tähelepanust.

Cooper’s Charm pidi Phoenixile ja Ridleyle olema vaid ajutine peatuspaik. Ent see kõrvalepõige võib juhatada nad kohta, kus neil on tarvis kõige enam olla, kus tulevik on ühtviisi rahuldust pakkuv ja üllatav... «Laenutusosakond»

image036London, Jack. Ürgne kutse / Heinaste, Ester, 1927-2013, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 137, [1] lk.

Tugev ja noor koer nimega Buck röövitakse oma kodust Californiast ja toimetatakse Alaska lumiste mägede vahele, Yukoni kullapalaviku möllu keskele. Seal metsikus keskkonnas saab temast kelgukoer, kes peab ellujäämise nimel õppima kavalust ning karmust.

Vaatamata kohanemisele ja sugenenud sõprusele tuleb Buckil lõpuks valida, kas elada edasi inimeste maailmas või naasta loodusesse.

Jack London (1876 – 1916) oli ameerika silmapaistev kirjanik ja ajakirjanik, kes sai kuulsaks just nimelt jutustusega „Ürgne kutse“, mis nägi ilmavalgust 1903. aastal. Ka tema hilisemate teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, mille kohta omandas ta kogemused Alaska kullakaevanduses töötades. «Laenutusosakond»

 

image037Dahl, Arne. Suured veed / Tallinn : Eesti Raamat, 2015. - 318, [1] lk.

Stockholmi eeslinna kortermajas võetakse kinni viis väljasaatmisele mõistetud aafriklast, kellest üks saab põgenemiskatsel kuulitabamuse. Laskjaks osutub staažikas politseinik, kes on selle mõrva ette kavatsenud. Politsei sisejuurdlust asub läbi viima A-rühm eesotsas Paul Hjelmi ja Kerstin Holmiga. Peaaegu samal ajal leiab murdvaras ühest Stockholmi kesklinna korterist laiba. Hüvastijätukiri, mis viitab enesetapule, sisaldab krüpteeritud sõnumit ja viib uurijad veel ühe võika kuriteo jälgedele. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image038Dahl, Arne. Suveöö unenägu / Jesmin, Mari, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2016. - 317, [1] lk.

Jaanipäev on ukse ees, on aeg puhata ja valitsema peaks rahu. Aga Keskkriminaalpolitsei rahvusvaheliste vägivallakuritegude osakonna eriüksuse, rohkem tuntud kui A-rühm, jaoks kujuneb see nädal pingeliseks. Ootamatult süüdistatakse rühma ühte liiget minevikus toime pandud kuriteos ja Stockholmis leiavad järjestikku aset kummalised vägivallakuriteod. Võõrtöölisest Poola meditsiiniõde tapetakse kirvehoobiga, ühe telekanali produtsent lastakse pärast värske tõsielusarja ekraaniletulekut maha, kavatsetav aumõrv võtab ootamatu pöörde, Riddarfjärdenil tõuseb pinnale laip, pöörab kõik pea peale ja muutub lõpuks politseiinspektor Jorge Chavezi jaoks ülimalt isiklikuks. 

Raamatus on ühendatud parim, mida Dahli austajad ootavad: intensiivne stiil, milles üks ootamatu pööre järgneb teisele, keerukad karakterid ja paras annus kibedat musta huumorit.

„Suveöö unenägu” on kuues raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso” (2008), „Veresüü paine” (2010), „Koos mäeharjale mingem” (2012), „Europa blues” (2013) ja „Suured veed” (2015). «Laenutusosakond»

image039Dahl, Arne. Sisemaa : kriminaalromaan / Tallinn : Eesti Raamat, 2018. - 319, [1] lk.

Kui endine uurija Sam Berger silmad lahti teeb, ei ole tal aimugi, kus ta viibib. Ta leiab end üleni valgest märkideta maailmast. Aga siis ilmub tema kõrvale endine kaitsepolitseinik Molly Blom ja Bergerile saab selgeks, et nad on jooksus õigusemõistmise eest, mis ei mõista õigust. Põhja-Rootsi inimtühjal sisemaal redutav detektiivipaar saab ootamatu ülesande, mis meenutab Sam Bergerile üht ebameeldivat juhtumit minevikust. Kas tookord mõisteti mõrvas süüdi ikka tõeline süüdlane? Pealtnäha lihtne ülesanne vestelda ühe hüsteerilise vandenõuteoreetikuga võtab ehmatavalt tõsise ja isikliku pöörde.

Arne Dahli menuka põneviku „Piirimaa” järg „Sisemaa” on närvekõditav retk pimeduse jääkülma südamesse. Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud „Piirimaa” ja kuus teost raamatusarjas „Mirabilia”.

„Intensiivne, järskude ootamatute kurvidega, kohati pisut irooniline, kuid äärmiselt kaasahaarav. Elamus on suurepärane.” Jaan Martinson Arne Dahli põnevikust „Piirimaa” «Laenutusosakond»

 

image040Dahl, Arne. Piirimaa : kriminaalromaan / Mäe, Ene, 1964-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2017. - 303, [1] lk.

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata. Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop. „Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele. „Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.” –Peter James „Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“ –Geir Tangen «Laenutusosakond»

image043Tallinna ajalugu. II, 1561-1710 / Kõiv, Lea, 1961-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 326 lk. : ill., portr.

Eesti pealinna Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab nüüdse Tallinna piirkonna vanimat geoloogilist minevikku, muinasaegset asustust ja linna tekkimist 13. sajandi esimesel poolel ning linna ajalugu kuni Rootsi võimu alla minekuni 1561. aastal. II köide on pühendatud Rootsi ajale, s. o. ajajärgule kuni Tallinna langemiseni Vene võimu alla Põhjasõja ajal (1710). 

Nende perioodide kaupa annab väljaanne süstemaatilise ülevaate linna õigus- ja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni. 

Tallinn on esimene Eesti linn, kus omariikluse taastamise järel on sedavõrd suur, keeruline ja mahukas töö ette võetud. Koguteose koostamisse on kaasatud meie ajalooteaduse parimad jõud Tallinna Linnaarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Ajaloomuuseumist jm. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja on Tallinna Linnaarhiiv. 

Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975). Uus käsitlus on vajalik lugemisvara teadusasutustele, uurijatele ja laiadele ajaloohuviliste ringkondadele. Mõlemad köited on avaldatud täisvärvitrükis. Kava kohaselt ilmuvad III ja IV köide 2020. aastal. «Lugemissaal»

image044Tallinna ajalugu. III, 1710-1917 / Kala, Tiina, 1967-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 414 lk. : ill., portr.

Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse III köide hõlmab aega alates linna minekust Vene võimu alla Põhjasõja ajal 1710. aastal kuni tsaariaja lõpuni 1917/18. aastal. Pärast laastavat Põhjasõda, mis tõi kaasa linnaelanike arvu drastilisele vähenemise, tuli linnavõimul kohaneda uue poliitilise olukorraga ja üha enam arvestada keskvõimu nõudmistega. Kasvas vene rahvusest elanike ning vene keele osatähtsus. Selle ajajärgu viimastel aastakümnetel arenes Tallinn osalt veel keskaegsete majandusvormidega tagasihoidlikust provintsilinnast moodsaks tööstuskeskuseks. Linna rahvaarv mitmekordistus, seisuslik valitsemiskord asendus demokraatlikumaga. Nende kaante vahele mahub ülevaade Tallinna haldusest ja valitsemiskorrast, poliitilisest elust, rahvastikust, majandus-, haridus-, kultuuri- ja seltsielust jpm. Raamatusse on koondatud nii senistest uurimustest ammutatud teadmised kui ka värskeimad leiud arhiiviallikatest. «Lugemissaal»

 

image045Eesti linnaehituse ajalugu : keskajast tsaariaja lõpuni / Agarmaa, Kadri, 1961-, tõlkija ; Hansar, Lilian, 1949-, koostaja ja toimetaja. - Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2019. - 616 lk. : ill.

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks.

Rikkalikult illustreeritud mahukas raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnadeTallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihulalugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad on kujunenud ja arenenud. «Lugemissaal»

 

image046Puustusmaa, Tiia. Pühäsenulgad = Icons and sacral art in Seto homes / Puustusmaa, Tiia, 1972-, koostaja. - [Saviranna] : T. Puustusmaa, 2019. - 139, [4] lk. : ill.

Raamat tutvustab seto kultuuri ühe eriomase elemendi - ikooninurga ehk pühäsenulga lugu, kohta ja rolli setode elukorralduses ja kultuuris, aga ka ruumipoeetikas.
Fotode ja lugude jäädvustamise kaudu väärtustatakse ja säilitatakse tulevaste aegade tarvis üht olulist osa seto kultuurist ja kombestikust.


Raamatus on 30 erinevat kodu ja inimest/peret, kelle kaudu ikooninurga lugu lugejani tuuakse.

Raamat ilmub 3 keeles (eesti, seto ja inglise). «Lugemissaal»

 

image047Karistusõigus ja kriminaalmenetlus. I osa, Karistusõigus ja karistusregister : õigusaktide kogumik = Уголовное право и производство по виновным деяниям. Часть I, Уголовное право и регистр наказаний : сборник законов / Kalmet, Tanel, 1973-, eessõna autor. - Tallinn : EstLex, 2019. - 184, [1] lk. koos kaantega.

Kas Teil on olnud vaja selgitada kehtivat õigus, pidada nõu õigusküsimuses, osaleda kohtu- või muul istungil või muus toimingus vene keeles? Isegi, kui õigusnorm on teada ja keel suus, võib sätte õigusliku sisu täpne edasiandmine või õige termini leidmine valmistada raskusi.

Käesolev raamat on Teile käepäraseks abivahendiks! Oleme koondanud karistusõiguse ja süütemenetlusega seotud seadused paralleelsete tekstidena ühtede kaante vahele (kolm osa). Õigusakti eestikeelse teksti järgi on õige paragrahv kiiresti leitav. Eestikeelse teksti kõrval olev tõlge vene keelde aitab paremini sätte sõnastusest aru saada ja seda vene keeles selgitada. Teavikus on sisukord, mille abil on õigusakti sätet võimalik kiiresti üles leida. Trükis on tehtud kammköites, mida on mugav ja lihtne kasutada. «Lugemissaal»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
raamatukogud plakat 210x297mm cmyk bleed 5mm EST v2
   
history est
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
es
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019