3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image038 КопироватьHosseini, Khaled. Lohejooksja. - [Tallinn] : Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008. - 343 lk.

"Lohejooksja" on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest. «Laenutusosakond»

 

 

image039 КопироватьRagde, Anne. Tütar / Porgasaar, Kristina, 1971-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 302, [1] lk.

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.

Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse. «Laenutusosakond»

 

image040 КопироватьPerry, Kyle. Järsakud / Kirotar, Martin, 1987-, tõlkija. - Tallinn : Vesta, 2021. - 431, [1] lk.

Maailma kuklapoolel on üks saar. Metsik loodus – jää ja lumi ja kõrvetav kuumus, ja maailma vanimad puud … Räägitakse, et seal elab veel praegugi Tasmaania tiigreid. Räägitakse, et seal elab veel nii mõndagi.

Kui teismeliste tüdrukute punt koolimatkal Tasmaania tühermaale kadunuks jääb, satuvad Limestone Creeki elanikud ärevusse. Kolmkümmend aastat tagasi kadus sel ohtlikul mägismaal viis tüdrukut, ja legend Näljasest Mehest kummitab kohalikke veel tänagi.

Ühe kalju jalamilt leitakse taas surnukeha ning kahtlused hakkavad kulutulena levima, aga ükski neist ei selgita, miks tüdruk, nagu ka kõik ohvrid minevikust, leiti paljajalu, korralikult seotud paeltega kingad natuke maad eemal.

Mis järsakutes juhtus? Keegi teab ... või on kohalikul legendil ikkagi tõepõhi all ... «Laenutusosakond»

 

image041 КопироватьRebane, Helju. Õige valik / Luts, Eva, 1967-, toimetaja. - Tartu : Fantaasia, 2021. - 181 lk.

Helju Rebane (18.07.1948) on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tartus; lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna, olnud samas ülikoolis loogika õppejõud; lõpetanud Moskvas aspirantuuri ja töötanud seal arvutuskeskuses. Aastast 1985 on ta vabakutseline kirjanik.

Helju Rebase lühijutud on põneva intriigi ja ootamatu lõpuga. Luubi all on inimese psühholoogia keerdkäigud, altruism, egoism ja vastavate tegude tagajärjed. Tegelaste iseloomu avamisel on sageli abiks ulmelised olukorrad.

Lühiromaanis „Altrus“ on lustakalt, ent ka iroonia ja sarkasmiga kirjeldatud inimese olukorda ühiskonnas, kus leidub totalitaristlikke jooni.

Helju Rebase loomingut on avaldatud Venemaal, Belgias, Hollandis, Iisraelis, Kanadas; mitmetes antoloogiates (ka koos vendade Strugatskite, V. Pelevini ja M. Velleri loominguga); netis (veebiajakiri Reaktor); äsja ilmunud Jüri Kallase koostatud antoloogias «Läbi valu ja vaeva» (2020).

Uude jutukogusse on koondatud autori lugude paremik. «Laenutusosakond»

image042 КопироватьRattiste, S. M. Betoonhingede aegu / Kaus, Jan, 1971-, toimetaja. - Pärnu : Hea Tegu, 2019. - 137, [4] lk.

Eestlaskonna hajumise teemat vaatlev lühiromaan „Betooningede aegu“ näitab võõrsil ellujäämist, jutustab meestest, tööst ja tungidest.
Raamatu aluseks olnud näidend märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel. Autor tänab usalduse eest Põhjamaades töötanud inimesi, kelle muljete põhjal sündis Rolandi, Sveni, Eevaldi ja Igori lugu.
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image043 КопироватьPetrone, Justin. Minu Viljandi : tagasi alguses / Hool, Raivo, 1975-, tõlkija. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 296 lk., [16] lk. ill.

Siin kaante vahel on sürrealistlik sissevaade aastatesse, mis ma olen veetnud selles väikeses linnas. Ma saabusin ühe suvalise rongiga, ise ka imestades, mida ma jälle siin teen. Mu abielu oli läbi, mu peamised kaaslased olid märkmik ja pliiats. Siis hakkasid asjad juhtuma. Ma armusin Disainerisse, mind võrgutas Preili Pilv, lohutas Emalõvi, vangistas Tiigritüdruk. Mu ümber liikusid diivad, peakokad, ennustajad, diplomaadid, poeedid, muusikud, kindralid, baarmenid, telestaarid ja isegi paadimehed. Ma kogesin lõikuspidusid, folke, kohviku- ja teatristseene, jaanitulesid ja joogatunde. Ja kohvi. Palju kohvi. Aga peamine, mis ma nende aastatega selgeks sain: sa ei saa kirjutada hästi ilma armastuseta. «Laenutusosakond»

 

 

image044 КопироватьJahnn, Hans Henny. Kallasteta jõgi. Teine osa, teine raamat : Gustav Anias Horni kirjapanek, kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vanaks saanud / Sirkel, Mati, 1949-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 655 lk.

Koos sissejuhatava teosega „Puulaev“ (e k 2019) on „Gustav Anias Horni kirjapanek, kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vanaks saanud“ ehk ühtekokku „Kallasteta jõgi“ paljukihiline romaan, niisama polüfoonne nagu tema peategelase, helilooja Gustav Anias Horni teosed. Armastus ja nauding, kuritöö ja karistus, kaastunne inimestele ja loomadele – paljud motiivid läbistavad mahukat teksti, mida paraku tuntakse ainult homoerootiliste stseenide ja drastiliste vägivallakujutluste kaudu. Jahnni mammutteos on retk inimpsüühe sügavustesse. Kord kapituleerub autor keele piisamatu väljendusjõu ees, kord leiab täiesti uusi väljendusvorme. Ka aastakümneid pärast ilmumist on romaan säilitanud oma salapärase aura. Lugeja peab teoses endale ise teed rajama, ilma et ta võiks toetuda kanoniseeritud tõlgendustele. Selline lugeja aktiivne osalus oleks ka täiesti Jahnni meelt mööda, sest ta jättis sihilikult tühikuid seletamata ja palju küsimusi lahtiseks. „Kallasteta jõgi“ on igaühe isiklik lugemisseiklus, mis on väljakutsuv ja mille toime kestab veel kaua pärast viimast lehekülge. «Laenutusosakond»

 

image045 КопироватьPatchett, Ann. Hollandi maja / Eek, Krista, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 367, [1] lk.

Lugu kaotatud paradiisist ja vääramatust jõust, mis sunnib kaevuma sügavale sellesse, mida tähendab meie jaoks pärilikkus, armastus ja andestus, millisena me tahame ennast näha ja kes me tegelikult oleme.

Pärast teist maailmasõda õnnestub Cyril Conroyl tänu õnnelikule juhusele ja üheainsale osavale investeeringule panna alus märkimisväärsele kinnisvaraimpeeriumile, mis lennutab ta perekonna vaesusest rikkuste maailma. Ta ostab oma naisele üllatuskingiks Hollandi maja, Philadelphia äärelinnas asuva luksusliku häärberi, aimamata, et sellest saab alguse pere hävinguni viiv sündmusteahel.

Loo peategelasteks on Cyrili lapsed Danny ja Maeve, kes on sunnitud oma lapsepõlvekodust võõrasema sunnil lahkuma. Jõuka eluga harjunud õde vend langevad tagasi viletsusse, mille ebakindluste keskel saavad nad loota ainult üksteise peale. Õe ja venna vaheline vankumatu side kujuneb nende päästjaks, ehkki see piirab ka nende tulevikku.

„Hollandi maja“ tegevus kandub üle viie aastakümne ning kujutab sünget muinaslugu kahest targast inimesest, kes ei suuda leppida oma minevikuga. Hoolimata kõigist õnnestumistest ja edust tunnevad Danny ja Maeve end tõeliselt vabana vaid üksteise seltsis. Nad pöörduvad ikka ja jälle oma kulunud loo juurde, arutades naeruhoogude ja vihapursete saatel lõputult kõige selle üle, mille nad on kaotanud. Hellitatud Danny ja teda alati kaitsnud Maeve’i suhte tõeline proovikivi saabub aga alles siis, kui nad on sunnitud seisma silmitsi nendega, kes neid aastakümneid tagasi maha jätsid. «Laenutusosakond»

image046 КопироватьKross, Jaan. Mesmeri ring : romaniseeritud memuaarid nagu kõik memuaarid ja peaaegu iga romaan / Hiio, Toomas, 1965-, järelsõna autor. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 493, [1] lk.

Jaan Krossi “Mesmeri ring” on mõtteline järg romaanile “Wikmani poisid”. Jaak Sirkel asub 1938. aastal õppima Tartu Ülikooli ning meie ees rullub lahti kogu ea- ja ajastukohane igapäevaelu ja suure maailma dramaatilised sündmused. 1930ndate Tartu, ülikoolielu, seltsid, korporatsioonid ja kohvikud, loengud, õppejõud ja kaastudengid, harjumine iseseisva eluga, lõputud vaidlused, sõprus ja armastus. Tõusva pingega jälgitakse elu ilusamate aastate taustal toimuvat Eesti iseseisvuse kaotamist, sõja puhkemist ning selle mõju inimsaatustele.

Raamatule on järelsõna kirjutanud Toomas Hiio. «Laenutusosakond»

 

 

image047 КопироватьHoward, Catherine Ryan. Eimidagimees / Olvet, Triin, 1970-, tõlkija. - [Tallinn] : Vesta, 2021. - 265, [3] lk.

Naine ei saa lõpetada kirjutamist, kuni leiab tapja.

Mees ei saa lõpetada lugemist, sest tema on tapja.

Eve Black oli kaheteistaastane, kui sarimõrvar, keda kutsutakse Eimidagimeheks – sest uurijatel pole temast sõna otseses mõttes mitte midagi, ei ühtegi jälge –, tappis terve tema perekonna. Ainsa ellujääjana saadab Eve’i ka täiskasvanuna kinnisidee tuvastada tema elu hävitanud mees. Ja ta kirjutab tõestisündinud mõrvaloost raamatu.

Supermarketi turvatöötaja Jim Doyle loeb „Eimidagimeest“, Eve’i lugu tema perekonda tabanud tragöödiast ja naise püüdlustest mõrtsukale jälile saada, ning iga uue leheküljega tunneb mees suurenevat raevu. Jim ei ole sugugi huvitatud Eimidagimehe kohta kirja pandust. Sest tema ongi Eimidagimees.

Jim taipab peagi, kui ohtlikult lähedale on Eve tõele jõudnud ja et naine ei anna alla enne, kuni leiab mõrvari. Tal ei ole valikut, ta peab jõudma esimesena naise peatada …

CATHERINE RYAN HOWARD (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda on nimetatud iiri noir`i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanid „Valetaja tüdruk” ja „Salasilm“ (2020). Catherine`i uusim romaan „Eimidagimees“ valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka. «Laenutusosakond»

image048 КопироватьMetsallik, Mari. Naiselikkuse saladused / Peek, Ingrid, 1977-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2020. - 237, [3] lk.

Mari Metsalliku raamat “Naiselikkuse saladused” viib lugeja metshaldja muinasjutulisse maailma, kus peategelaseks on Armastus, kelle elujõuks on Naiselikkus. Autor jagab vaateid, kogemusi ja salanippe oma isiklikust elust, mis lähtub üdini naiselikust olemise viisist. 

“Naiselik suhtlemine õpetab armastamist, andestamist ja mõistmist ning kingib elurõõmu. Kui lubad endal olla naiselik, seda häbenemata ja vabandamata, kui oled siiras, õrn ja armas, nagu me loodud oleme, kulgeme läbi elu rahulolus. Naiselikkus on ohvrirolli vastand – julge õitsemine. Naiselik suhtlemine jälgib elus lihtsaid põhimõtteid, suhtudes ümbritsevasse nii mõttes kui teos vägivallatult – nii saad ise elada puhta südametunnistusega, elada kahetsuseta. 

Kahetsuseta elu on külluslik, pikk ja hinge toitev. 

Naiselik energia tervendab tühimikke mehe südames ning annab talle jõudu. Ka kõige tahumatum, endassesulgunum ja külmem mees muutub naiseliku energia puudutusest. «Laenutusosakond»

image049 КопироватьStepnova, Marina. Aed / Nõmm, Erle, 1969-, tõlkija. - Tallinn : Tänapäev, 2021. - 336 lk.

19. sajandi keskpaik. Vürstipaar Borjatinskitel sünnib hiline, soovimatu laps, tütar, kes lammutab varem ideaalsena tundunud perekonna. Tusja ei ole algusest peale selline, nagu teised. Ühiskonna poolt seatud rangetes raamides käitub tema justkui absoluutselt, lausa ebanormaalselt sõltumatu inimene. Otsustab ise, millal sündida ja millal rääkima hakata. Kuidas käituda, millest huvituda, keda armastada ja keda vihata. Lugu sellest, kui keeruline on olla vaba inimene mittevabas ühiskonnas. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image050 КопироватьNabokova, Nika. Voodis sinu mehega : armukese märkmed / Alas, Urmas, 1956-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 239, [1] lk.

Nika Nabokova – provokatiivne ja avameelne. Tema ajaveebil on üle 850 000 jälgija. Temalt on nõu saanud tuhandeid inimesi. Kümned tuhanded tänavad teda selle eest, et tema kirjutised on aidanud neil keerulises suhtes ellu jääda. Tema raamatuid on müüdud üle poole miljoni eksemplari.

„Jah, ma olen armuke! Just sellepärast ma teangi kõike sellest, miks, milleks, mille pärast ja mille nimel inimesed petavad. Seda tõde ei kuuluta teile klantspiltidega ajakirjad ega populaarsed jutusaated. Tere tulemast minu maailma, kus ma räägin kõike truudusemurdmise pahupoolest. Mis kuradi pärast mees seda tegi, mida temalt edasi oodata ja mida selle kõigega peale hakata? Võite mind vihata, süüdistada kellegi perekonna hävitamises, karta ja proovida minu olemasolu eitada. Kuid see ei muuda põhiasja – ma tean, kuidas armukolmnurgas ellu jääda.“ 

Ei mingit naiste loogikat, soigumist ega maailmalõppu. Piitsaplaksuna täpne sõnastus, põhjalikud teadmised inimese psüühikast ja suhetest, tõhusad ja raudkindlad meetodid – Nika raputab teid põhjalikult läbi ja tõukab mugavustsoonist välja. OLGE VALMIS! «Laenutusosakond»

image051 КопироватьPärmann, Silvia. Kusagil maailma lõpus / Allikmaa, Eda, 1961-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 173, [1] lk. : ill.

Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse. Kohtadesse, kus vanad traditsioonid on veel elus juba kohale jõudnud moodsa maailma kõrval – küladesse, kus isa on veel kalur, poeg aga juba lohesurfitreener; ema toob sajandite pikkust traditsiooni hoides paljaste kätega ookeani põhjast välja mereande, tütar peab ilusalongi või trendikat kassikohvikut.

Peamiselt vaid koos oma kaameraga, vahel ka sõpradega koos reisiv autor näeb vaeva sulandumisega nendesse maailmadesse, kukub selles läbi – ent sellest hoolimata tabab situatsioone, mille puhul võiks arvata, et ta on majaseintega üheks sulanud, et kohalike elule nii lähedalt pilgu heita saab. Nendes lugudes on kuhjaga huumorit, veel rohkem aga kirjeldamatut vabaduse tunnet.

Silvia Pärmann on fotograaf ja reisiajakirjanik, keda leiab harva populaarsetest puhkusesihtkohtadest. Suurlinnade tuled kutsuvad ka teda, ent olles ka ise pärit ühest maailma lõpust, tunneb ta end eriti koduselt just perifeerias. «Laenutusosakond»

image065 КопироватьRaik, Katri. Viimane lahke maja : Narva kultuurilooline reisijuht. - [Tallinn] : Originaalne KesKus, 2020. - 336 lk. : ill.

„Viimane lahke maja” on enamat kui kultuurilooline teejuht või ülevaade Narva jäädvustamisest reisikirjades, memuaarides ja ilukirjanduses läbi aegade, seda 17. sajandist kuni II Maailmasõjani. 

Narva linna kirglik armastaja Katri Raik ühendab reisiraamatu ja kultuuriloolise ülevaate parimad omadused. Tulemuseks on teos, mida on mõnus lehitseda, otsides just hetkemeeleoluga sobivaid palasid nii tänapäeva kui jäädavalt kadunud Narva põnevamate paikade kohta. Kuid raamatu võib ka kaasa võtta lühematele ja pikematele jalutuskäikudele Narva. 

Oluliste kohtade ja piirkondade järgi liigendatud teos annab põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate sellest, milline on Narva kunagi olnud ning kuidas ta on saanud selliseks, nagu on praegu. Raekoja plats ja selle ümbrus, Hermanni ja Jaanilinna kindlus, Kreenholmi tööstusarhitektuur, Joaoru nüüdseks kadunud puitlinnaosa ning palju muud on leidnud oma tee erinevatesse reisikirjadesse, romaanidesse, luuletustesse ja mälestustesse – kõnekamad katkendid neist manavad lugeja silme ette nii olemasoleva kui hävinud Narva eluolu ja meeleolu. 

Selles suuresti kadunud maailmas aitavad orienteeruda linna piirkondade skeemid ja ajalooline fotomaterjal. «Lugemissaal»

image066 КопироватьKeskused ja kandjad. 1 / Aabrams, Vahur. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. - 304 lk. : ill.

Käesolev raamat on esimene osa 8-köitelisest Balti kirjakultuuri ajaloost, mis jutustab kirja tuleku ja leviku lugu tänasele Eesti ja Läti alale kuni 1840. aastani, vaadeldes eri keeltes kirja pandud tekste koos. Käesolev osa annab ülevaate kirjakultuuri keskustest ja kandjatest, näidates, kuidas tekkis ja aegade jooksul muutus kirjakultuuri toimimiseks vajalik institutsionaalne raamistik ja kujunes kirjanduslik avalikkus. See oli vundament, millele rajanes eesti ja läti kirjakultuur.

Autorid: Vahur Aabrams, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Katre Kaju, Tiina Kala, Kairit Kaur, Martin Klöker, Lea Leppik, Liina Lukas, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Ulrike Plath, Aivar Põldvee, Tiiu Reimo, Aiga Šemeta, Jaan Undusk, Kristi Viiding. «Lugemissaal»

 

 

image067 КопироватьNarusson, Dagmar. Lootuse hoidjale : suhtlus- ja nõustamisoskused sotsiaal- ning kogukonnatöös: inimeste toimevõimekuse arengu toetamine / Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. - 152 lk.

Iga abistaja saab olla keerukasse olukorda sattunud inimese lootuse hoidja. Ka sel hetkel, kui inimene on kaotanud lootuse parema tuleviku suhtes. Nii kõlab raamatu põhisõnum. „Lootuse hoidjale“ esimeses osas on ülevaade neist protsessidest, mida raskustesse sattunud inimene kogeb. Lugeda saab haavatavusest, personaalsest taastumisest, kogukonnaga seotusest, toimevõimekusest ning eneseregulatsiooni muutusest. Teises osas tuleb juttu nüüdisaja sotsiaalala abistaja või kogukonna arendaja jaoks olulistest põhimõtetest, nagu lootus, kohalolu, tugevuste keskmes hoidmine, avatud dialoog, empaatia, ja lisaks on sissevaade suhtlusoskustesse. Raamatu kolmanda osa moodustavad nõustamise protsessi üheksa alaetappi, ülevaated coaching’ust, kogukondlikkusest ja kestlikkusest.

Dagmar Narusson on sotsioloogia doktor ning sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magister, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud, suhtlemistreener, vaimse tervise valdkonnas taastumise mõtteviisi edendaja ja koolitaja. Ta ühendab oma töös kogukonna arenduse, suhtlusoskuste, kogemusnõustamise, avatud dialoogi, coaching’u, inimeste ja looduse elurikkuse põhimõtteid ja väärtuseid. «Lugemissaal»

image068 КопироватьGlasl, Friedrich. Konfliktide lahendamine : praktilised käsitlused, harjutused, meetodid ja kontseptsioonid / Hinno, Krista, 1965-, tõlkija. - [Tallinn] : Helios, 2021. - 229, [1] lk. : ill.

Praktilised käsitlused, harjutused, meetodid ja kontseptsioonid

„See Friedrich Glasli kirjutatud raamat on vastus arvukatele abi- palvetele, millega ta organisatsioonides konfliktinõustajana silmitsi on seisnud. Oma ametialases praktikas on ta täheldanud kollektiivis töötavate inimeste vastuolude, pingete ja hõõrumiste pidevat suure- nemist. Ta märgib ikka ja jälle, et paljud inimesed on sellistes olu- kordades abitud ja enamasti pole organisatsioonidel konfliktidega konstruktiivseks ümberkäimiseks vajalikke oskusi.

Paljudes vaidlustes ei peaks see sugugi nii olema, et abi oodatakse ainult väljastpoolt. See raamat annab kontseptsioone, harjutusi ja praktilisi meetodeid, mida saab konfliktide lahendamiseks kasutada. Seetõttu on raamat mõeldud kõigile inimestele, kes mingis kollektii- vis vastutustundlikult töötavad.” «Lugemissaal»

 

image069 КопироватьSorokin, Pitirim. Revolutsiooni sotsioloogia / Runnel, Simo, 1977-, tõlkija. - Tartu : Ilmamaa, 2021. - 904 lk.

Pitirim Sorokin (1889–1968), komi-vene-ameerika sotsioloog, õppejõud ja poliitiline aktivist pole Vene revolutsiooni vapustusi ja traagilisi tagajärgi uurides ja neist kirjutades erapooletu, aga samal ajal pakub ta küpse uurija ning väljapaistva õpetlasena ühiskonnaelus esinevate nähtuste ja toimuvate sündmuste igakülgset ja kõige sügavamat analüüsi. Kirglikult kirjeldab ta ka seda, mida hiljem nimetab “sotsiaalse illusionismi seaduseks” – hämmastavat lahkuminekut revolutsiooni ideaalide ja loosungite ning selle tegelike tagajärgede ja viljade vahel. “Revolutsioon sotsioloogiat” ei pea võtma puhta tõe allikana, vaid ainena edasimõtlemiseks. Kui autor teeb järeldusi mitte ainult mineviku ja oleviku, vaid ka tuleviku kohta, on eksimise võimalus suur, nagu ka tema kriitikutel. Siiski on vaja valmistuda tuleviku saabumiseks ning teha selleks mõttetööd. Teose juhtmotiiviks on revolutsiooni kui järsult vastava maa arengukäiku muutva ühiskondliku ilmingu sotsiaalse iseloomu uurimine.

Köide sisaldab Juri Jakovetsi eessõna ning Ivan Kurase, Ivan Lukinovi ja Timofei Derevjankini saatesõna, mis asetavad Sorokini maailma sotsioloogia konteksti. Eesti lugejatele on järelsõna kirjutanud tõlkija Simo Runnel. «Lugemissaal»

 

image070 КопироватьZuckerman, Gregory. Turgude isand / Süvari, Aet, 1977-, tõlkija. - Tallinn : Äripäev, 2021. - 384 lk.

Endine matemaatikaprofessor James Simons, ettevõtte Renaissance Technologies asutaja, on tänases finantsmaailmas üks edukaimaid kauplejaid. Aastast 1988 on Renaissance’i lipulaev Medallioni riskifond näidanud keskmiselt 66%-st aastatootlust, teenides kauplemiselt rohkem kui 100 miljardit dollarit kasumit. Keegi teine ei saa sellele ligilähedalegi, ka mitte Warren Buffett, George Soros, Peter Lynch, Steve Cohen ja Ray Dalio, kirjutab Gregory Zuckermani raamatus „Turgude isand“. 

Simonsi näol on tegemist mehega, kes juba karjääri algusaastail otsustas läbi närida tohututest andmemassiividest, rakendada kõrgemat matemaatikat ning luua ultramoodsaid arvutimudeleid, sellal kui teised lähtusid oma prognoosides sisetundest, vaistust ja vanakooli taustauuringutest. Just Simons pani aluse investeerimismaailma tabanud revolutsioonile.

Zuckermani hinnangul küünib Simonsi vara tänaseks ligi 23 miljardi dollarini, tema ettevõtte keskmisel töötajal pea 50 miljoni dollarini. Need suurusjärgud annavad enam kui alust väita, et Simons ja tema meeskond on tabanud investeerimise kohta midagi, mille mõistmisest teised vaid unistavad. Ja seda olukorras, kus Simonsi ettevõttesse on eelkõige oodatud matemaatikud ja teadlased, kes ei tea investeerimisest ja Wall Streeti telgitagustest enamasti suurt midagi. Mõned neist on kapitalismi suhtes suisa skeptilised. 

Kuigi Simonsi näol on tegemist ülimat privaatsust hindava mehega, õnnestus Zuckermanil teha enam kui nelisada intervjuud rohkem kui 30ne endise ja praeguse Renaissance’i töötajaga, lisaks Simonsi sõprade, pereliikmete ja raamatus mainitud sündmuste asjaosalistega. Nii sündis haarav lugu, mis räägib Simonsi noorusajast ja tööst külma sõja aegse koodimurdja ning murrangulise matemaatikuna, samuti tema ettevõtte tormilistest algusaastatest. Allikad jagasid seniteadmata üksikasju Renaissance’i kõige tähtsamatest murdepunktidest, aga ka viimasel ajal aset leidnud sündmustest, milles oli rohkem draamat ja intriigi, kui seda oleks osanud ettegi kujutada. «Lugemissaal»

image071 КопироватьJohnson, Matt. Pimenägemine : (enamasti) varjatud viisid, kuidas turundus meie aju ümber kujundab / Ghuman, Prince. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 334, [1] lk. : ill.

Miks maitseb vein paremini, kui peame seda kalliks? Miks hindame originaalteoseid kõrgemalt kui nende koopiaid? „Pimenägemine“ on neuroteaduse ning vürtsikate turundusnäidete laineharjal kulgev lustakas reis tarbimiskäitumise maailma.

Brändilogod, mida näeme; kuulutused, millest uudisvoos mööda kerime; reklaamid, mis ekraanilt vastu kumavad; rakendused, mida igapäevaselt kasutame – need on kõigest tarbimismaailma nähtavaks kihiks. Teine, sügavam kiht, on aga hoolega kujundatud nõnda, et see kasutaks ära aju kummalist toimimist, mis mõjutab meid ilma meie teadmise või nõusolekuta.

Neuroteadlane Matt A. Johnson ja turundaja Prince Ghuman heidavad valgust aju ja tarbimise sügavatele vastasmõjudele. Nad annavad turunduse vaatenurgast ülevaate mälestuste ja kogemuste, naudingu ja valu, emotsiooni ja loogika, taju ja tegelikkuse, tähelepanu, otsuselangetuse, sõltuvuse, uudsuse, sümpaatia, empaatia, suhtluse ja teadvustamata sõnumite edastamise neuroteadusest. Teisisõnu, kuidas toimub aju ning kuidas brändid seda ära kasutavad.

Tandem väidab, et meie taju on ekslik: me ei koge maailma päris nii, nagu see tegelikult on, mängides turundajatele kätte ideaalse võimaluse. Selle paremaks mõistmiseks sukelduvad autorid viisidesse, kuidas konstrueerib aju meie kogemust igapäevaelust. Maitseb ju koeratoit hõrgult üksnes siis, kui panna sööjat uskuma, et tegemist on jumaliku pâté’ga. Uuringud, muide, näitavad, et selle kulinaarse eksiarvamuseni on vägagi lihtne jõuda.

Tempokas, nutikas ja haarav „Pimenägemine“ heidab uut valgust sügavalt juurdunud uskumustele ja mõttemustritele, mida brändid eelistuste loomiseks osavalt jälgivad. Johnson ja Ghuman põimivad teadusuuringute tulemused suurepärasteks lugudeks, pakkudes tarbijatele, turundajatele, brändidele või lihtsalt neuro-uudishimulikele piisavalt materjali, mille najal järgmisel kogunemisel säravaid etteasteid teha. «Lugemissaal»

image072 КопироватьVihma, Helgi. Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja / Simmermann, Edakai, 1949-, toimetaja. - [Tallinn] : EKSA, 2021. - 111, [1] lk. : ill.

Eesti suurima keelereformija Johannes Aaviku nimi ei vaja tänapäeval enam tutvustamist. Tema eesmärgiks oli kahekümnenda sajandi esimese veerandi üsna lihtsakoelise eesti kirjakeele arendamine Euroopa tasemel kultuurkeeleks. Keeleuuendus põhines sügavalt mõtestatud keelefilosoofial, mida tollal alati ei mõistetud. 21. juulil 1918 on Johannes Aavik kirjutanud oma päevaraamatus: „Vahest alles 1960–80 hakatakse mind täieliselt mõistma ja hindama. Ja ses ajajärgus oleksin oma loomingulisemas miljöös.” 

See ennustus läks täide. 1971. aastal ilmus Eestis Johannes Aaviku 90. juubeli puhul koguteos „Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule”, mis tõi paguluses elanud Johannes Aaviku elutöö laiemalt kodueestlaste teadvusse. Suuri teeneid Aaviku pärandi uurimisel ja tutvustamisel on teiste teadusasutuste kõrval Johannes Aaviku Seltsil, mille eestvedajaks ja asutajaliikmeks on käesoleva raamatu autor Helgi Vihma. Tänaseks on Johannes Aaviku keelefilosoofia ületanud eesti keele piirid ja saanud rahvusvahelise uurimise ning tunnustuse osaliseks. «Lugemissaal»

image089 КопироватьZaidan, George. Koostis : kummaline keemia, mida me endale sisse topime ja peale määrime / Zaidan, George, illustreerija. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 246 lk. : ill.

Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime. 

Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla. 

Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu. «Tehnikakirjanduse osakond»

image090 КопироватьVirkus, Lia. Pähklipureja mõnus elu : toidud pähklite ja seemnetega / Lebane, Tiina. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2015. - 167, [1] lk. : ill.

Pähklid ja seemned on ehe näide, et head asjad on sageli pisipakendis ‒ vaid ühte ampsu on kogutud südamele tervislikud rasvad, valgud, vitamiinid ja mineraalained. Pähkleid või seemneid tuleks tervise huvides tarbida iga päev. Kuidas neid põnevalt toitudesse pikkida ning mida head leidub igas erinevas seemne- ja pähklisordis, ongi kirjas selles kaunis ja põhjalikus kinkeraamatus. Seemne- ja pähklirohked snäkid, taimsed võided, leivad, pearoad ja koogid ‒ 70 isuäratava pildiga retsepti seast leiab oma lemmiku igaüks!

Olete teretulnud taevalikult maitsvasse ja tõeliselt tervislikku pähkli-seemnemaailma! «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image091 КопироватьKülaots, Marju. Kuidas valmib argine beebigurmee? / Pääsik, Triinu. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2017. - 110, [2] lk. : ill.

Kuidas valmistada beebidele toitu, mis õpetab neid edaspidises elus hoolima tervislikest roogadest? Mis on üleüldse tervislik? Tänapäeva maailmas on igal inimesel toitumise kohta oma tarkus, kuid kas see passib ka pisitegelastele? Kõik need supertoidud poodide lettidel! Kas need on head ka beebidele? 

Pisipõnnide emad Triinu ja Marju on lihvinud beebidele toidu valmistamise kunsti täiuseni. Nad on uurinud spetsialistide soovitusi ning lugenud kilode kaupa erialast kirjandust. Mis aga kõige olulisem – beebid armastavad nende toitu! Triinu ja Marju road pole hallid tittede pläustid, vaid kirevad ja toredad. Nad teavad, et näputoit võlub beebisid ning räägivad oma kogemusest, kuidas seda valmistada ja serveerida. 

Raamatus on 37 beebitoiduretsepti ja palju-palju näpunäiteid. «Tehnikakirjanduse osakond»

image092 КопироватьKaio, Heidit. Kuidas valmib gluteenivaba pereroog? : laktoosivabad retseptid / Saar, Velve, toimetaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2017. - 110, [2] lk. : ill.

Selle raamatu eesmärk on pakkuda inspiratsiooni peredele, kes peavad jälgima gluteeni- ja laktoosivaba menüüd. Kõik retseptid on töökindlad ja läbinud argipäevase tuleproovi ‒ toidud valmivad kiiresti ja maitsevad lastele. Lisaks pakub raamat terviklikku pilti, kuidas panna kokku töökindel peremenüü hoidistest magustoitudeni ja hommikusöögist õhturoogadeni.

„Mäletan end istumas käsipõsakil pere söögilaua taga tol õhtul, kui sain teada, et mu poja Mattise aastaid kestnud kõhuhädade põhjus on gluteenitalumatus ja kehv laktoosi talumine. Mõtlesin: „Mida ta üldse süüa saab, kui jahu ja piimatooted ei sobi?““ kirjutab raamatu autor Heidit Kaio, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja. Heiditi peres kasvab kolm last ‒ Saskia, Mattis ja Villu ‒, kes on andnud retseptidele mitme aasta jooksul oma heakskiidu. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image093 КопироватьSmõslova, Maia. Värvid toidus / Virkus, Lia. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2014. - 107, [1] lk. : ill.

Me sööme silmadega. Värvid taldrikul ergutavad maitsemeeli, turgutavad söögiisu ja pakuvad silmale suurt naudingut. Ühtses toonis puhtad toorained moodustavad taldrikul ahvatleva terviku, tekitavad elevust ning mõjuvad kutsuvalt ja isuäratavalt. „Soovin, et toiduvalmistamine pakuks katsetajatele rohkem mänguruumi ja oleks sööjatele huvitav. Proovige, nautige head toitu ja rõõmustage selle üle!” ütleb Kalamaja kohviku Sesoon peakokk Maia Smõslova, kes ammutas raamatu koostamisel inspiratsiooni just külluslikust värvipaletist. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image098 КопироватьMaiste, Juhan. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg / Oruaas, Anne, 1953-, teksti autor. - Anija : SA Anija Mõisa Haldus, 2020. - 424 lk. : ill.

Olulise kultuuriajaloolise väärtusega teos aitab lahti mõtestada Eesti ajaloos olulist peatükki, puudutab paljusid mõisasid ning on üks põhjalikumaid Eestis ilmunud mõisaajaloo käsitlusi.
„Tahan lugejale pakkuda raamatu, milles erinevalt seni Eesti ajalooteaduses tavaks saanule, on üht lugu üritatud jutustada kahest erinevast perspektiivist: nii mõisniku kui talupoja seisukohast vaadatuna, nii taeva piirilt linnusilmast kui maast ja mullast vihmaussi vaatena,“ kirjeldab Maiste.
Seesugust raamatut, kus on korraga kirjeldatud nii aadlike kui talupoegade elu, ei olegi Eestis varem välja antud. See on justkui romaan, millel on kaks algust – üks on mõisast ja mõisakultuurist, mõisahärradest-prouadest, teine koormistest, talurahvast ja selle klassivõitlustest.
Raamatu tarbeks on autor kaevunud sügavale ajalooallikatesse ning käsitlenud oluliselt enamat kui ühe piirkonna lugu: „Jutustades Anija mõisast ja maast selle ümber, on möödapääsmatu näha laiemat tausta, kõike seda, mis toimus samal ajal Eestis ja selle piiride taga. Otsida üles allikad, kust kultuuriojad on läinud liikvele,“ sõnab Maiste.


Raamatus on 320 illustratsiooni.  «Kunstiosakond»

image099 КопироватьKilumets, Margit. Ita Ever. Elu suuruses / Hainsalu, Esta, 1973-, toimetaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, [2006]. - 207 lk. : ill., portr.

Autor Margit Kilumets pole võtnud teatriloolase kohustust üksipulgi lahata armastatud näitlejanna teatri-, filmi- ja telerolle. Pigem on see raamat Ita Everist kui kolleegist, naisest, emast, vanaemast koos rohke pildimaterjaliga. Ja Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image100 Копировать

Laasik, Andres. Teatri vang : Leo Kalmeti kirjutamata elulugu / Paaver, Ene, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2014. - 430 lk. : ill.

Leo Kalmet juhtis Eesti Draamateatrit vaheajaga aastatel 1927 kuni 1944, tõstes selle tollase esindusteatri Estonia tugevaks konkurendiks. Sõja- ja sõjaeelsesse aega jäid eesti teatri tippu kuuluvad lavastused, samuti andis ta tohutu panuse teatripedagoogina.

Nõukogude ajal kirjutas Kalmet ise oma autobiograafia „Pool sajandit teatriteed“, kus ta paraku ei saanud kirja panna paljut oma elus toimunut. Seal ei olnud midagi osalemisest Eesti Vabadussõjas, GULAG-i saatmisest ja seal viibimisest. Paljudest eluseikadest ei rääkinud Kalmet ka oma lähedastele.

Leo Kalmet on ehe näide eestlase mahavaikitud elukäigust ja ajaloost, millesse ei mahtunud vaid traagilised elusündmused, vaid ka ühe tippteatri ülesehitamine. «Kunstiosakond»

 

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN

 

image040 КопироватьKanteletar : Soome kangelaslugusid, ballaade, tundelaule ja nõidusluulet / Mirov, Ruth, 1928-. "Kanteletari" lüürika August Annisti tõlkes. - Tartu : Ilmamaa, 2020. - 623, [1] lk. : ill.

August Annisti koostatud ja tõlgitud, Soome rahvaluulet tutvustava “Kanteletari” teine väljaanne (1. tr. 1930–1931) pakub ajaloolist ja seni ületamatut Eesti-poolset vaadet meie põhjanaabrite runoloomingule. Siin kajastub nii rahvalaulude koondumine Lönnroti “Kalevalasse”, naaberrahvaste rahvaluule ühine juuretis kui ka soome runoilma eriline õhustik ja temaatika. Raamatu kaht poolt saadavad põhjalikud sissejuhatused ja selgitavad vahetekstid. Ruth Mirovi artikkel tutvustab raamatu koostamislugu ja tõlkepõhimõtteid. Köide sisaldab ka haruldasemate sõnade sõnastikku ja keelemärkmeid.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital. «Lugemissaal»

 

 

image041 КопироватьÜks elu : Valda Raud : päevaraamat, kirjad, tõlked / Tomson, Ela, 1945-, koostaja. - [Tallinn] : SE&JS, 2020. - 357, [3] lk. : ill.

Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister.

Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.”

Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt.

“On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”. «Lugemissaal»

image071 КопироватьMichaels, Walter Benn. Ühiskondliku probleemi ilu : fotograafia, autonoomia ja majandus / Lopp, Neeme, 1980-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. - 224 lk. : ill.

Walter Benn Michaelsi raamat “Ühiskondliku probleemi ilu” (orig. 2015) on palju poleemikat tekitanud raamat, mis uurib mitmete tänapäevaste fotokunstnike näitel, kuidas esteetiline autonoomia ja pöördumine taas kunstiteose vormi poole suhestub tänapäeva kultuurimudeli ja poliitökonoomia küsimustega. Tema kriitika on suunatud n-ö Ameerika postmodernistliku kunstipraktika ja -tõlgenduse vastu ning teda huvitavad kaasaegsed kunstnikud, kes oma tegevuses sellest praktikast lahknevad, ehkki nende tegevus on samas ka mõeldamatu ilma tolle teoreetilise panuseta. Ta uurib praktikaid, mis püüavad vabaneda ühiskondliku vaateviisi küsimustest (kunsti eetiline mõjumudel), et jõuda kunstiteose vormi kaudu tema iluni, mis meid ümbritsevaid ühiskondlikke vastasseise ei taanda, vaid, vastupidi, selle vastasseisu struktuuris õieti esile tulebki (lastes meil sellest struktuurist aimu saada). Seejuures seob ta postmodernistliku kunstipraktika. «Kunstiosakond»

 

 

image072 КопироватьMichaels, Walter Benn. Ühiskondliku probleemi ilu : fotograafia, autonoomia ja majandus / Lopp, Neeme, 1980-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. - 224 lk. : ill.

Walter Benn Michaelsi raamat “Ühiskondliku probleemi ilu” (orig. 2015) on palju poleemikat tekitanud raamat, mis uurib mitmete tänapäevaste fotokunstnike näitel, kuidas esteetiline autonoomia ja pöördumine taas kunstiteose vormi poole suhestub tänapäeva kultuurimudeli ja poliitökonoomia küsimustega. Tema kriitika on suunatud n-ö Ameerika postmodernistliku kunstipraktika ja -tõlgenduse vastu ning teda huvitavad kaasaegsed kunstnikud, kes oma tegevuses sellest praktikast lahknevad, ehkki nende tegevus on samas ka mõeldamatu ilma tolle teoreetilise panuseta. Ta uurib praktikaid, mis püüavad vabaneda ühiskondliku vaateviisi küsimustest (kunsti eetiline mõjumudel), et jõuda kunstiteose vormi kaudu tema iluni, mis meid ümbritsevaid ühiskondlikke vastasseise ei taanda, vaid, vastupidi, selle vastasseisu struktuuris õieti esile tulebki (lastes meil sellest struktuurist aimu saada). Seejuures seob ta postmodernistliku kunstipraktika. «Kunstiosakond»

image032 КопироватьLe Carré, John. Agendi mäng / Eichenbaum, Allan, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 277, [2] lk.

Nat, 47-aastane Briti salaluureteenistuse kauaaegne töötaja, usub, et tema päevad agenditalitajana on möödas. Ta on tagasi Londonis oma naise juures, kes on pidanud kaua üksinda hakkama saama. Korraga aga paistab, et tööandjatel on Natile siiski veel viimane ülesanne ja ta peab võtma üle Rahusadama, allakäinud alambüroo juhtimise. Rahusadama äraaetud ametnike argipäeva elavdab vaid noor praktikant Florence – ta on võtnud sihikule ukraina oligarhi, kelle näpud on sügaval Vene piruka sees.

Nat ei ole aga ainult spioon, ta on ka kirglik sulgpallimängija. Tema vastaseks esmaspäevaõhtustel mängudel on temast poole noorem Ed, kes vihkab Brexitit, vihkab Trumpi ja vihkab oma tööd hingetus meediaagentuuris. Ed on mõtlik ja üksildane tüüp ning paistab suhtlevat vabalt ainult oma sõbra Natiga, kes hoiab oma tegelikku ametit kiivalt saladuses. Õige pea selgub aga, et Nat pole ainus, kellel on saladusi.

Vanameister John le Carré põnev, terava huumoriga vürtsitatud romaan annab kohati õudusvärinaid tekitava selgusega pildi Brexiti-aegsetest pingetest ja meie ajast üldiselt. «Laenutusosakond»

 

image033 КопироватьKross, Jaan. Professor Martensi ärasõit / Seppius, Rein, 1958-, kujundaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 352 lk.

Friedrich Fromhold von Martens oli Pärnu rätsepa poeg, kellest sai üks 19. sajandi lõpu ja 20. alguse olulisemaid õigusteadlasi Venemaal ning ilmselt rahvusvaheliselt tunnustatuim Eesti jurist üldse. Jaan Krossi romaanis sõidab Martens eluõhtul rongiga Pärnust Peterburi ning vaatab monoloogi või sisekõne vormis tagasi oma sündmusterohke elu peamiselt inimlikust vaatenurgast olulistele sündmustele. Uut väljaannet täiendab akadeemik Lauri Mälksoo järelsõna. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image034 КопироватьBarry, Jessica. Vaba langemine / Raid, Bibi, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2020]. - 455 lk.

Kui kogu su elu on vale, võib tõde su tappa!

Kui Allison Carpenteri kihlatu eralennuk Colorado Kaljumäestikus alla kukub, õnnestub temal imekombel ellu jääda. Ent võitlus elu eest alles algab. Allison on aastaid varjanud kohutavat saladust, vapustavat tõde, mida mõjuvõimsad mehed üritavad kõigest väest maha matta. Kui nad peaksid teada saama, et Allison elab, ei jätaks nad seda niisama. Ta peab enne koju jõudma.

Maine’i osariigis asuvas väikelinnas Owl’s Creekis saab Maggie Carpenter teada, et tema ainus laps on eeldatavasti hukkunud. Kuid võimudel ei ole õnnestunud leida tema surnukeha ning see annab Maggiele killukese lootust. Ka tema varjab häbistavat saladust: ta ei ole kaks aastat oma tütrega suhelnud, sellest ajast peale, kui perekonnatragöödia Allisoni kodust minema peletas.

Sellal kui Allison üritab jääda ellu mägede reetlikus metsikuses, asub Maggie meeleheitlikult vastuseid otsima. Ta sukeldub Alli­soni ellu ning avastab sealt viimseni lihvitud seltskonnadaami, kes varjab hämaraid saladusi. Mille eest Allison põgenes ja kas Maggie suudab paljastada tõe enne, kui tema päästmiseks on juba liiga hilja? «Laenutusosakond»

 

image035 КопироватьHellerma, Kärt. Koidula käsi : novelle ja jutte 2011-2019 / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - Tallinn : Tuum, 2020. - 216 lk. : ill.

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.

Hellerma varasemate teoste hulgas on tähelepanu pälvinud näiteks romaanid „Alkeemia” (1997), „Kassandra” (2000), „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris” (2018), novellikogud „Ma armastasin David Copperfieldi” (2007) ja „Unenäoliiv” (2011) ning reisikirjad „Sinine missa” (2008) ja „Islandi kiri” (2014). Ta on avaldanud ka lasteraamatuid ja luulekogusid, samuti kirjanduskriitikat. «Laenutusosakond»

image036 КопироватьMacomber, Debbie. Kahtluste küüsis / Kaljuvee, Kersti, tõlkija. - Tallinn : Ersen, 2020. - 200 lk.

Kõige viimane, kellega Carla Walker on valmis arvestama, on politseinik – niivõrd, kui see puudutab tema armuelu. Carla isa on politseinik, seetõttu on ta juba otsustanud, et sellist tulevikku ta endale ei soovi. Talle on tuttavad pikad tööpäevad, ootamatud telefonikõned, pidev oht. Carla kohtab Philip Garrisoni puhkusel ja sellest kujuneb midagi enamat kui puhkuseflirt. Ta armub mehesse. Meeletult. Ja siis saab ta teada, et too on politseinik... «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image037 КопироватьFenwick, Liz. Cornwalli suvi / Tõnismann, Lii, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 398, [2] lk.

Selle Cornwalli raamatu kaks huvitavat peategelast on kirjanduse õppejõud ja ajaloolane Hebe ning tema õetütar Lucy. Viiekümne viie aastane Hebe, kes peab toime tulema varajase Alzheimeri tõvega, jätab maha oma noore armukese ja varjub Cornwalli, kus ostab pereliikmete suureks üllatuseks sellesama ajaloolise maja, mis kuulus kunagi Thomas Gryllsile, kellest Hebe juba mitmendat aastat salamisi raamatut kirjutab.
Õetütar Lucy saadetakse algul Hebe hullu majaostumõtet ära hoidma, ent asjalood kujunevad sedasi, et Lucy, kelle armulugu abielus parlamendisaadikuga pälvib kõmulehtede liigset tähelepanu, asub tädile vana maja restaureerimise juures appi.
Liigutavas loos paljastub ridamisi perekonnasaladusi ning Alzheimeri tõppe haigestumise traagika paneb Hebe saatusele kogu südamest kaasa elama.
«Laenutusosakond»

 

 

image038 КопироватьJohnstone, Carole. Peeglimaa / Suursalu, Karin, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2020. - 263 lk.

“Peeglimaa” on lugu kaksikõdedest ja mehest, keda nad mõlemad armastavad, ning süngest lapsepõlvest, mida nad ei suuda unustada.
Cat elab Los Angeleses, võimalikult kaugel kaksikõest Elist ning Edinburghis asuvast lapsepõlvekodust.
Seal asus kord Peeglimaa – õdede poolt välja mõeldud tume ja salapärane koht, kus nende arvates elutsesid piraadid, nõiad ja klounid.
Täiskasvanuna mõtleb Cat harva nende lapsepõlvekodule ja Elile, kes elab endiselt seal koos abikaasa Rossiga.
Kui aga El ühel päeval mõistatuslikult oma purjepaadiga kaob, on Cat sunnitud naasma suurde vanasse majja, mis pole kahekümne aasta jooksul põrmugi muutunud.
See on endiselt täis varjulisi peiduurkaid, kus Cat komistab tahtmatult tüdrukute minevikku looritanud saladustele ja tontidele. Nimelt on keegi – El? – jätnud Catile kõikjale mõistatusi ja vihjeid, mis viivad järjekindlalt tagasi Peeglimaale, kus pikka aega varjul olnud tõde ootab avastamist. «Laenutusosakond»

 

 

image039 КопироватьTõnisson, Roland. Uue Maailma hällilaul / Mikli, Marika, 1947-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2020. - 444, [1] lk.

Romaani „Uue Maailma hällilaul” tegevus paigutub enamjaolt aastatesse 1940–1945 ning selles räägitakse Uue Maailma linnajaos Suur-Ameerika tänaval asuva üürimaja asukate elust ning saatusest. Raamat algab 1940. aasta ülestõusmispühade eelse ajaga ja lõpeb sisuliselt sõja lõpuga. Kokku põrkavad erinevad maailmavaated ja generatsioonid, ent lõppkokkuvõttes on kõik kannustatud vaid soovist selles ajas ellu jääda. Toona üleskeerutatud madalaimad instinktid tõid inimestest välja halvima ja ka parima, mis piiratud oludes ja võimalustes leiduda võis, ning see kajastub ka selles loos.
Teos on kirjutatud, mõeldes 1940.–1941. aasta sündmustele, mil Eestis muutus riigikord ja ühtlasi põhjalikult ka kogu rahva elu.
Rõhk ei ole sõjasündmustel, vaid toonasel olustikul, mille edasiandmiseks on kasutatud mälestusi nendelt, kes ise selles ajas elasid. «Laenutusosakond»

 

 

image040 КопироватьHoward, Elizabeth Jane. Cazalet kroonika. I, Valguse aastad / Alari, Ann, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 519, [1] lk. : ill.

Elizabeth Jane Howard (1923–2014) on inglise kirjanik, kes peamiselt mälestuste põhjal oma suguvõsast kirjutas viieosalise Cazalet’ perekonna kroonika, mis tõi talle plahvatusliku kuulsuse kogu ingliskeelses maailmas. Raamatuid müüdi miljonites eksemplarides, BBC tegi loo alusel menuka teleseriaali, autorist sai elav klassik.

Viiest romaanist esimene, „Valguse aastad”, ilmus 1990. Raamatu sündmustik hakkab hargnema Londonis aastal 1937 ning kandub kohe seejärel ka Sussexi krahvkonda, suguvõsa maakodusse. Kolme venna – Hugh’, Edwardi ja Ruperti – lapsepõlvekodu Home Place on koht, kus nad koos oma naiste, laste ja külalistega veedavad pealtnäha muretuid jõulu- ja suvevaheaegu. Õnnelikule pealispinnale vaatamata võib juba raamatu esimestest lehekülgedest peale hoomata pereliikmete muresid, hirme ja ebakindlust.

Käesoleva romaaniga algav Cazalet’ perekonna kroonika on põhjalik käsitlus Inglise keskklassi elust enne ja pärast Teist maailmasõda. Autor pakub lugejale võimalust mõnda aega oma tegelaste seltsis elada, saada osa nende arutlustest – ka teemadel, millest veel suhteliselt hiljuti palju ei räägitud. «Laenutusosakond»

image041 КопироватьIsand-Savinski, Kristiina. Kasvamine Iseendaks: Puurilind / Pukk, Taavi, toimetaja. - Piira küla : Kasvamine Iseendaks, 2020. - 84 lk.

Psühholoogiline nõustaja Kristiina Isand-Savinski on luuleridadeks vorminud emotsioonid, mõtted ja kimbatused, mida elu on paljudele meist teele paisanud. Need lood pakuvad äratundmist ja kaasamõtlemist, kuid kõige enam julgustavad hindama iseenda jõudu ja elujanu. Raamatut kaunistavad Krõõt Tarkmeele kunstilised fotod autorist. «Laenutusosakond»

 

image042 КопироватьMurakami, Haruki. Tantsi, tantsi, tantsi / Juurikas, Margit, 1974-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 431, [1] lk.

Haruki Murakami „Tantsi. Tantsi? Tantsi!” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib ... kõige ootamatumatel viisidel! «Laenutusosakond»

 

 

image043 КопироватьVeiko, Erki. Kingitus. - Häätaru : Erki Veiko, 2020. - 128 lk.

Kui kõik inimesed käituks nagu mina täna, kas maailm oleks parem paik? Pingutasin hallollust, et teised maailma inimesed samamoodi käituma modelleerida. Kõik on ärrituvad, kavalad, lärmakad, ambitsioonikad, uudishimulikud, ropud, ettevõtlikud, sportlikud, vastuolulised, egoistlikud, pohhuistlikud, hoolivad. Hirmul, aga enesekindlad. Lõbusad, aga pessimismile kalduvad. Segaduses, aga otsusekindlad. Seltskondlikud, aga omades mõtetes. Mõtlikud, aga mõttetustega koormatud.

Seitse miljardit erkiveikolikku inimest sibas oma igapäevast leiba teenida ja seejuures mitte ühtegi jumalat. Jumal teenis neid, mitte vastupidi.

Nad kõik olid veendunud, et maailm toimib suurepäraselt ka siis, kui koguaeg saab pulli. Kõik ööd ja päevad, hommikud ja õhtud. Ükski töö ei jää tegemata lõõpimise ja lõkerdamiseta, samal ajal lärmates ning ebasobivaid kommentaare loopides, tundmata piinlikkust ja piire... «Laenutusosakond»

image044 КопироватьKünnap, Asko. Minu riik : ja rikkus pole pärit siinsest ilmast / Sinijärv, Karl Martin, 1971-, toimetaja. - [Põltsamaa] : Seitse Sõlme, 2021. - 110, [1] lk. : ill.

Me ootasime midagi.
Ja see midagi, ei-midagi,
see jõudiski Jõuludeks:
vihma sadas, kärnkonni,
nööbid pudenesid pintsakult,
taevas mõrust kurjaks keris,
valusaiks viimaseiks Jõuludeks.


"Künnap on suur meister verbaalses kaameratöös. Tõeline autorikino. Kaadrit sisse ja välja suumides, vajadusel negatiivi keerates, üle- ja läbivalgustades ning vaatepunkte vahetades jõuab ta oma värssides äraspidise aegluubis reaalsuseni."

"Millal järgneb küpsemisele üleküpsemine? Või koguni roiskumine? Siiani pole seda veel juhtunud. Künnapi stiil, mis mõjus sajandivahetuse paiku väga värske ja ajastuväärilisena, pole minu silmis vahepeal vanunud ega vananenud." «Laenutusosakond»

image045 КопироватьDucharme, Charlotte. Lahedad vanemad = õnnelikud lapsed / Keevallik, Sirje, tõlkija. - Tallinn : Tänapäev, 2020. - 186 lk.

Me teame, et lapsukese sündimise järel saabub keeruline argipäev, aga kes meist on selleks päriselt valmis?

Laps röögib, sest võtsite temalt luti ära. Ta ei taha asju teistega jagada. Ta ei kuula üldse sõna. Te võitlete jonnihoogudega ja olete konfliktide lahendamisest väsinud. Aga abi on lähedal. Positiivse kasvatuse abil, mis seisneb vägivalla puudumises, empaatia ja eneseaustamise arendamises, inimõigustest hoolimises ja teistest lugupidamises, on võimalik oma elu kergemaks teha.

See positiivse kasvatuse ideedest lähtuv raamat ei sisalda keeled ega käske, vaid annab võtme liikumiseks teoorialt praktikale. Saagem lahedateks vanemateks, kelle õnnelikest lastest kasvavad kompleksivabad ja ennastteostavad mehed ja naised! «Laenutusosakond»

 

image046 КопироватьTieri, Joseph. Tehke lõpp igapäevasele valule vanuses 50+ : [venitus-, jõu- ja liikumisharjutustest koosnev programm, mis aitab valu haardest vabaneda vaid 10 minutiga päevas] / Õuemaa, Virge, 1974-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 168 lk. : ill.

Lisatud üksikasjalikud fotod.

Venitus-, jõu- ja liikumisharjutustest koosnev programm, mis aitab valu haardest vabaneda vaid kümne minutiga päevas

Tehke lõpp lihase- ja liigesevalule

Arvatavasti olete kuulnud, et vananedes kogete kindlasti rohkem lihase- ja liigesevalu. See lihtsalt ei vasta tõele. Need kroonilised tervisehädad tulenevad aastatepikkusest vähenenud tegevusest ja kehvast rühist – mitte vananemisest. Raamat tutvustab täielikku programmi, millele kulub 10 minutit päevas ja mis on aitab leevendada varasemaid kahjustusi, arendada tervemaid liigeseid ja vältida valu igas vanuses.

Selle raamatu sammsammuline lähenemine pakub kiiret leevendust ja kestvaid tulemusi, parandades lihtsa venitamise ja liikumisega teie keha joondust. Raamat pakub meetodeid, mille abil ravida kõiki valutavaid kehaosi, kaasa arvatud:

• kaela jäikust;
• õlaliigese limapaunapõletikku;
• kõõlusepõletikku;
• puusade valet joondust;
• peavalusid;
• alaseljavalusid;
• istmikunärvivalu;
• meniski rebendeid.
«Laenutusosakond»

image047 Копировать

Cat, Herman. Postinfotehnoloogia, ehk, Maailm rakutasandil / Uri, Kim, toimetaja. - Tallinn : Paranoia, 2020. - 68 lk.

Raamatute triloogia räägib tüdrukust ja poisist, kes otsivad oma lapsepõlves leitud armastust. Raamat on lahendatud kahes võtmes: elu taevas ja maa peal. Oleme energiad ja seega pidevas ühinemises — nagu vesi ojas on pidevas liikumises. Tüdruk ütleb alati, et: „Nagu ma aru saan, olen sind igavesti armastanud ja meie armastusest on nii palju sündinud, seega jätan su eluks ajaks alles.“ Kuna kõik juhtus kuni triljon 3200 aastat tagasi, siis tõestused, et see on ikka sama poiss, pihustuvad iga kord unustuste hõlma.

Käesolev, triloogia esimene raamat keskendub kahele ääretult tugevale mehele nii meie keskel kui ka taevas. Nad lahendavad kahekesi — energiatena — kõik maapealsed küsimused, mis puudutavad inimkonna ajalugu, keemiat, füüsikat, usuteadust ja isegi tänapäeva modelleerimist, sest pool oma vabast ajast kulutavad mehed omavaheliseks suhtlemiseks Messengeris. Nad meenutavad, kuidas tekkis universum ja kuidas me siia planeedile saime. «Laenutusosakond»

 

 

image048 КопироватьWaldorfpedagoogika põhijooned lapsepõlves: sünnist kuni kolmanda eluaastani / Puumeister, Külli, tõlkija. - Pärnu : Kriimu Kiisu Kirjastus, 2020. - 104 lk.

Antroposoofilisele inimõpetusele tuginev käsiraamat lapsevanematele ja kasvatajatele.

"... Lapsed ei pööra pilku aga mitte ainult asjade maailmale, vaid just eriti inimestele enda ümber. Matkides tajuvad nad isiku omapära, iseloomulikku suhtlemislaadi – kuidas nad omavahel räägivad, millised on nende hoiakud jne. Niimoodi talletatakse sügavalt alateadvuslikult tavad ja kombed, isegi moraali alged. Inimene ei ole oma ümbrusega kunagi tihedamalt seotud kui kolmel esimesel eluaastal..." «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image049 КопироватьRangøy, Øyvind. Oled ikka veel see poiss : Ühe lapsepõlve fragmendid / Kivisilla, Veronika, toimetaja. - Põltsamaa : Seitse Sõlme, 2020. - 160 lk.

Ja järsku olin ise kaelast saati vees. Hirmu ma ei mäleta, seda ka mitte, mitu sekundit ma seal viibisin. Mäletan ainult pootshaaki, millega mind kindlalt ja jõudsalt päästevesti kraest üles tõsteti. Kiiret sõitu koju. Kuuma vanni. Ja seda meeletut uhkustunnet: kukkusin merre! 

"Rangøy Norra maastiku, õigupoolest veestiku kirjeldusi tasub lugeda kas või geograafilises ja antropoloogilises võtmes. Tema maailmanägemis- ja kujutamisviis on üllatavalt kaugel heaoluühiskonnale iseloomulikust pseudoprobleemistikust."-- Pille-Riin Larm, Vikerkaar

"Ta poetiseerib merd ja merendust, lausudes vastavaid oskussõnu iselaadse hellusega."
-- Alvar Loog, Postimees


"Tänu isiklikule perspektiivile tekib asjadest laiem arusaamine, laiem vaade ajale, ruumile, ajaloole ja oma identiteedile."-- Mariliin Vassenin, Looming «Laenutusosakond»

image070 КопироватьVingissar, Marika. Kirgliku kokkaja parimad kodused toidud : [101 retsepti]. - [Tallinn] : Vesta : Ühinenud Ajakirjad, 2020. - 223, [1] lk. : ill.

See raamat on mõeldud hea toidu sõbrale.

Siin leidub retsepte, mille järgi saab valmistada lihtsa õhtusöögi kiire tööpäeva lõpuks, mõnusa hommikusöögi puhkepäeva hommikuks ning ka peolaua väärilisi roogasid. Toitude valmistamine nende retseptide järgi on jõukohane kõigile. Tuleb vaid varuda head toorainet usaldusväärsetelt müüjatelt ning söögitegu võibki alata!

Esindatud on supid, salatid, lisandid, kala- ja liharoad, pirukad ja magustoidud. Iga retsepti saadab illustreeriv foto. Raamatus on 101 retsepti.

Autor on retseptid oma eelistuste järgi välja timminud, kuid julgustab teid ka enda meeli usaldama ja maitsetega katsetama.

Marika Vingissar on tuntud kokaraamatute autor. «Tehnikakirjanduse osakond»

image076 КопироватьKarusoo, Merle. Panso 100 : nii palju kui andsid koerale... : mina, mu õpetaja ja teised tegelased : subjektiivne dokumentaarium. 1. - Tallinn : Varrak, 2020. - 383, [1] lk. : ill.

Panso tuli teatrist ära, tuhmus. Kui polnud enam märatsevat vitaalsust, energiat, kui polnud enam ümber ei sõpru, ei jüngreid… Ometi tundub just see aeg – esimesest infarktist 1973. aasta alguses kuni surmani – ilus ja hirmuäratav nagu päikeseloojang. Ajal, mil Panso kirjutab siin raamatus tsiteeritud kaarte, olid veel ütlemata kõik need suured, ilusad ja õiged sõnad, mida jätkus küllaga pärast tema surma. Seepärast jutustavad kaardid pigem üksindusest, valust, mahajäetusest – ajast, mil ta nii väga puudust tundis elu hoida aitavatest sõnadest. Ja mina olen üks nendest, kes ei osanud talle neid sõnu ütelda. Meil suuremat meest teatrisajandis ei ole, ometi on tema pärand läbi töötamata. Mina seda lünka ei täida, mina kirjutan oma võlast.

Merle Karusoo «Kunstiosakond»

 

 

image077 КопироватьConnolly, Ray. Elvis Presley : üksildane elu / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - XX, 345, [1] lk., [12] l. ill.

Mis tunne oli olla Elvis Presley? Mida kogeb inimene, kelle meeletu kuulsus muudab ta vangiks? Maailma esimese rokkstaarina polnud tal kellegi kogemusele toetuda. 

Võluv ja seksikas, laval enesekindel ja stuudios rabavalt andekas. Fännidele näis, et Elvisel on kõik olemas. Ometigi oli ta vang nii oma rollis kui ka kehas. Ameerika vaeses lõunaosas kasvanud poisina suutis ta ühildada nii gospelmuusikat, mustanahaliste rütmibluusi kui ka valgete kantrilugusid, nii et sündis talle ainuomane rock’n’roll. Elvis sai meeletult kuulsaks ja rikkaks, kuid ta pani oma ande mänedžeri sepitsuste saatel panti, kuni saabus tasumise tund. Ta unistas näitlejakarjäärist, kuid hakkas põlgama oma filme ja lugusid, mida neis esitas. Ta võinuks vastu hakata, aga ei teinud seda. Miks? 

Raamatus „ELVIS PRESLEY“ heidab autor erapooletu pilgu maailma kõigi aegade edukaima meelelahutaja elule ning avastab ebatavalise, särava andega mehe, kes muutis popkultuuri. Mehe, kelle albumeid müüdi miljardeid eksemplare ning kel oli rohkem hittlugusid kui ühelgi teisel lauljal, ent kes langes ikkagi iseenda nõrkuste lõksu. 

Ray Connolly on kirjutanud romaane, näidendeid, telesarju ja elulugusid, viimaste seas näiteks raamatu muusik John Lennonist. Lisaks on ta teinud dokumentaalfilmi näitleja James Deanist «Kunstiosakond»

image078 КопироватьPožarskaja, Ieva. Juri Nikulin : peaaegu naljakalt / Kall, Toomas, 1947-, tõlkija. - [Tallinn] : Helios, 2020. - 424 lk., [8] l. ill. : ill.

Miks alati, kui öeldakse kaks lihtsat sõna – „Juri Nikulin“, lähevad inimestel näod kas või natukenegi lahkemaks ja südamel hakkab kuidagi soe? Ühed mäletavad tema säravat klounaadi Moskva tsirkuses, teised on korduvalt vaadanud tema komöödiafilme, kolmandad on lugenud tema koostatud naljakogumikke. Seda inimest ei ole meie hulgas juba üle kahekümne aasta, kuid miks ei taha rahvas teda kuidagi unustada? Neile küsimustele annab vastuse tema elu.

Ajakirjanik Ieva Požarskaja kirjutatud Juri Nikulini elulugu taastab suurepärase kunstniku elu tema mälestuste, intervjuude, sugulaste ja sõprade mälestuste põhjal.

Raamatu on vene keelest tõlkinud Toomas Kall.

Mart Juur soovitab: “Kuulus Vene kloun ja näitleja Juri Nikulin on samasugune legend nagu Woody Allen, aga sellega sarnasused ka lõpevad. Haarav jutustus Vene elust, tsirkusest ja Nõukogude filmitööstuse kuldajastust.” «Kunstiosakond»

image016 КопироватьShah, Sonia. Pandeemia : koolerast tulevikuviirusteni / Urbanik, Helen, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 280 lk.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid „enneolematu haiguspuhang“. Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees.

See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli.

Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda „koolera lapseks“, sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee.

Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi.

Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et „Üks mees pasandas end täis“, polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud. «Laenutusosakond»

image017 КопироватьStaecker, Jörn. Viikingid : maadeavastajad ja vallutajad / Toplak, Matthias. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 508 lk.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala „rokkarid“ endiselt meie ümber – seriaalides, reklaamides, popkultuuris jm. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne.

Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased?

Üllatuslikult näeme, et viikingeid paelusid mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon.

Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele. «Laenutusosakond»

image018 КопироватьGreene, Graham. Armastusloo lõpp / Loodus, Mihkel, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 286, [2] lk.

Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.

Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.

Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.

Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas. «Laenutusosakond»

image019 КопироватьJohns, Ana. Naine valges kimonos / Orav, Piret, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 334, [2] lk.

Jaapan, 1957. 17-aastast Naoko Nakamurat ootab korraldatud abielu isa äripartneri pojaga; see kindlustaks nende perele Jaapani ühiskonnas vajaliku staatuse. Kuid Naoko südame on võitnud Ameerika meremees, gaijin, ja abielu temaga saadaks pere häbisse. Siis aga toob ootamatu avastus endaga kaasa kujuteldamatud valikud, mille mõju ulatub üle aastakümnete.

Tänapäeva Ameerika. Sureva isa eest hoolitsev Tori Kovač leiab kirja, mille sisu seab küsimärgi alla kõik, mida ta isast, endast ja oma perest seni on teadnud. Tõeotsingud viivad naise teisele poole maakera, väikesesse mereäärsesse külla Jaapanis, kus tal tuleb rahu leidmiseks minevikuga silmitsi seista.

Tõsielust inspireeritud ning Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust jutustav „Naine valges kimonos“ loob meeldesööbiva portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

Slovaki juurtega Ana Johns õppis ajakirjandust ja töötas enne kirjutama hakkamist üle kahekümne aasta kunsti vallas. Praegu elab ta Indianapolises. „Naine valges kimonos“ on tema esimene raamat. «Laenutusosakond»

image020 КопироватьKantra, Virginia. Carolina kodu / Kasela, Katrin, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Romaan perekonnasidemeist, uutest algustest, kogukonna jõust ja armastuse võimust…

SAAGE TUTTAVAKS DARE ISLANDI FLETCHERITEGA:

• visa Matt – poeg, kes jäi kodukohta;

• ambitsioonikas Meg – tütar, kes ei vaadanud kunagi tagasi;

• ja mässuline Luke – merejalaväelane, kes arvas, et ei naase enam iialgi koju.

Põlvkondi Fletcherite kodupaigaks olnud Dare Island on kaluriküla, mida raputavad muutuvad ajad. Selle traditsioonid uhutakse minema nagu Põhja-Carolina rannaliiv. Üksikisa ja kalalaeva kapten Matt Fletcher ohverdas oma unistused, et olla toeks võõrastemaja pidavatele vanematele ja ehitada tulevikku oma kuueteistaastasele pojale. Matt on harjunud elutormides toime tulema, tüürides kindlal emotsionaalsel kursil... ja suhtudes armastusse nii, et ei loo enam püsivaid suhteid.

Uustulnuk Allison Carter tuli Dare Islandile, et pääseda oma rikka perekonna surve alt. Noor õpetajanna kavatseb siin ehitada üles oma elu, luua endale püsiv kodu. Ta ei taha olla veel üks neist paljudest naistest, „kes kunagi käisid Matt Fletcherigaˮ. On küll ahvatlev, aga ka ohtlik uskuda, et tema võiks olla midagi rohkemat.

Siis tuleb Matti vend Luke äkki koju tagasi, kaasas laps – ja palve, mis muudab nende kõigi elu. Kui kaalul on lapse heaolu, peab Matt pöörduma Allisoni poole, et naine õpetaks teda minevikust lahti laskma, oma silmi avama… ja südame kutsele järgnema. «Laenutusosakond»

image021 КопироватьBerg, Oliver. Migratsioon. - Tallinn : EKSA, 2020. - 406 lk.

„Migratsiooni“ tegevus toimub lähiminevikus, mis nüüdseks tundub aga olevat ootamatult kaugel ja ootamatult süütu. Romaan algab ajal, mil Donald Trump ja pandeemia pole veel igapäevased teemad, kuid märgid annavad juba mõista, et ees ootab üks põhjalikum raputus. Selles maailmas on veel võimalik harjumuspärane migratsioon, millest ka juttu tuleb, ent piirid, milles liigutakse ja mida ületatakse, ei ole ainult riigipiirid. Lugu keskendub kolmele hipilike kalduvustega sõbrale, kes avastavad end segasest armukolmnurgast, ajal kui maailm sammub üha räigema poliitilise vastandumise poole. 

Aga kui kaugele me ilma sildade ehitamiseta jõuame? „Migratsioonis“ on ekslemist ja leidmist, põgenemist ja vastutuse võtmist, melanhooliat ja psühhedeeliat … aga ennekõike on see lihtsalt üks armastuslugu. «Laenutusosakond»

 

 

image022 КопироватьKraft, Meelis. Saared : jutukogu. - Nõo vald : Sooroheline, 2020. - 224 lk.

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

 

image023 КопироватьBiin, Aarne. Roosa rapsoodia / Ojamaa, Maarja (kirjastustöötaja), toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Raamat, [2020]. - 207, [1] lk.

„Roosa rapsoodia“ on romaan ühe noore mehe muusikuks kasvamisest möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, läbi ahistava vaesuse ning KGB jälitamise kiuste.

Selle noore mehe, Aldo Merene süü nõukogude võimu silmis on ülisuur – tema isaks oli itaallasest Saksa ohvitser, Saksa julgeolekupolitsei ametnik. Kui isa sõjakeerises kadunuks jäi, suutis Aldo ema rinnalapsega kodumaale jõuda ja kasvatas poja üksi üles. Kuigi tal oli õpetajakutse, sai ta tööd vaid sanitari või koristajana. Sellega lapsele muusikaalast haridust anda polnud mingit võimalust. Seetõttu läks Aldo keskkooli asemel tehnikumi ja õppis nahktoodete tehnoloogiks, maakeeli kingsepaks – tehnikumis maksti isegi väikest stipendiumi.

Aga unistus muusikukutsest oli nii võimas, et see viis ta lõpuks ikkagi konservatooriumi katsetele. Ja kuigi tal polnud piisavat alusharidust, võeti ta siiski vastu koorijuhtimise erialale.

Romaan keskendub toonasele üliõpilaselule, tudengite omavahelistele suhetele, armumistele ja lahkuminekutele, leivateenimisele kõrtsibändides. Aldo kuum lõunamaine temperament viib teda tihti sekeldustesse, eriti suhetes naistega.

Varjuna aga saadab Aldot neil „kuldseil kuuekümnendail“ KGB valvas silm.

Aarne Biin (sünd 1942) sai kirjanikuna tuntuks 1979 ilmunud romaaniga „Tema kuninglik kõrgus“. Ta on avaldanud üle paarikümne teose. Viimati ilmus temalt romaan „Põrgu taga lagedal“ (2020). «Laenutusosakond»

image024 КопироватьLamp, Anneli. Introverdi kaitseala : päevaraamat / Hallik, Heli, toimetaja. - Pärnu : Hea Tegu, 2020. - 285, [1] lk.

Introvert (vahel depressiivne ja ülitundlik) vajab privaatsust ja palju ruumi ning üsna vähe väliseid stiimuleid, sest aju erutustase on niigi kõrge. Ta väsib ruttu. Kõige enam kurnavad vaimu ja füüsist emotsioonid (ka positiivsed) ning suhtlemine ekstravertsete inimestega. Õnneks aitavad huumorimeel, eneseiroonia ja südametäiega sajatamine eluga toime tulla.

Raamatus on assotsiatsioone, kirjeldusi, meenutusi, meeleolusid, heietusi ning inimesi. Nimega ja nimeta. Otse või kaude. Võimalik, et Sinagi ... Lugedes leiad. «Laenutusosakond»

 

 

image025 КопироватьPenny, Louise. Tappev külm : peainspektor Gamache'i mõrvajuhtum / Habicht, Juhan, 1954-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 343, [1] lk.

Tuledes särav ja lumelt peegelduv jõuluootus toob Kolme Kuuse külla Kanadas seekord rohkesti kutsumata külalisi, nende seas vikatimehe ja mitme eriala kriminaliste. Kui selgub, et terves kogukonnas ei leidu eriti kedagi, kes poleks hiljuti küla õuduste majja kolinud daami vihanud, tuleb Armand Gamache’il kindlaks teha, kes külatäie vihkajate seast on päriselt mõrvar ... või mõrvarid. Mõrvu on peagi mitu, nende uurimisel joonistuvad välja keerukad seosed tegelaste mineviku ja oleviku, kujutluste ja tõelisuse, kunsti ja esoteerika vahel.

Raadioajakirjanik Louise Penny oli 18 aastat töötanud Kanada rahvusringhäälingus, kui otsustas proovida kätt kirjanikuna. Kuna kohe esimest, 2005. aastal ilmunud kriminaalromaani „Still Life” (eesti k „Vaikelu”, 2009) tabas auhinnasadu, usaldas autor peategelase peainspektor Armand Gamache’i üha uusi mõrvajuhtumeid lahendama. „Tappev külm” on sarjas seni ilmunud viieteistkümnest romaanist teine. «Laenutusosakond»

 

image026 КопироватьMarshall, Laura. Kolm väikest valet / Kepler, Ragne, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 352 lk.

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab.

Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...

Uus põnevik Eestis menuka krimiromaani „Sõbrakutse“ autorilt «Laenutusosakond»

 

image027 КопироватьMeredith, Anne. Mõrvari portree : jõuluaegne krimilugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2020. - 253 lk.

„Mõrvari portree“ on jõuluaegne mõrvalugu, mille kõleda südatalvega kenasti kooskõlas olev toon heiastub selle avasõnades:
„Adrian Gray oli sündinud mais 1862 ning ta lahkus elust 1931. aastal jõulude ajal vägivallateo tõttu, mille pani toime üks tema enda lastest. Kuritegu toimus ainsa hetkega ja ettekavatsematult, mõrvari pilk pöördus relvalt laual surnud mehele kootud kardinate varjus – mitte kartlikult, isegi mitte pelglikult, vaid uskumatult ja tuimalt.“
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image028 КопироватьBrockmeier, Kevin. Surnute lühiajalugu / Jaaska, Margit, 1977-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 298, [6] lk.

Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.

Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.

Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa ... Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.

Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani. «Laenutusosakond»

image029 КопироватьRuussaar, Anne. Vabad müürlased : 250 aastat vabamüürlust Eestis = 250 years of freemasonry in Estonia / Pening, Milan. - [Tallinn] : MTÜ Eesti Vabamüürlaste Selts : Eesti Ajaloomuuseum, [2020]. - 130 lk. : ill.

Mis on vabamüürlus?

Ühest vastust sellele anda on raske, kui mitte võimatu. Ametlikult on see organisatsioon, mis ühendab eri rahvusest ning erineva nahavärvi ja usutunnistusega häid mehi, kes keskaja müürseppade õpetuste kaudu soovivad saada veelgi paremaks. Mismoodi nad seda täpselt teevad ja kuidas õpetus neid paremaks muudab, teavad vaid vennaskonna liikmed ise. Organisatsiooni enam kui kolmesajaaastase ajaloo vältel on sellest, mis vabamüürlaste kinnistel koosolekutel aset leiab, räägitud nii fantaasiaküllaseid legende kui seda detailitäpselt kirjeldatud. Kõik see jääb siiski lõpuni mõistetamatuks inimesele, kes ühingusse ei kuulu, sest vabamüürlus on alati isiklik: seda ei saa selgeks õppida, vaid kogeda.

Kuidas ja miks vabamüürlik liikumine tekkis? Milline on organisatsioon seestpoolt ja kuidas see toimib? Mis on vennaskonna tegevuse eesmärk ja sügavam mõte? Mida on maailmale ja Eestile andnud nende pürgimused? Ja kes siis ikkagi on vabamüürlane?

What is Freemasonry?

It is di­fficult, if not impossible, to give a single answer to this question.Officially, it is an organization that unites good men of different nationalities, different skin colors and different religions, who want to become better people through the teachings of medieval masons. Only the members of the brotherhood themselves know exactly how this is done and how the doctrine makes them better. Throughout the organization’s more than three-hundred-year history, what happens in the closed meetings of the Freemasons has been discussed in fantasy-filled legends as well as described in precise detail. However, this all remains completely incomprehensible to a person who does not belong to the association, because Freemasonry is always personal: it cannot be studied, but experienced.

How and why did the Masonic movement emerge? How is the organization structured and how does it work? What is the purpose and deeper meaning of the activities of the brotherhood? What have their aspirations given to the world and to Estonia? And who after all is a Freemason? «Laenutusosakond»

image030 КопироватьTaska, Maire. Me saame muuta, kui me näeme! / Taska, Helena. - [Jäneda] : Kenter, 2020. - 81, [1] lk.

Raamatus oleme andnud ülevaate oma kogemusest ja teadmistest. konstellatsiooni meetodiga tööst. Oleme kõik teemad lühidalt avanud, mis on olulised antud meetodis. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image048 КопироватьPriimägi, Tristan. 101 Eesti filmi. - Tallinn : Varrak, 2020. - 239 lk. : ill.

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

Julgustagu see raamat inimesi nägema käputäiest kõige kuulsamatest filmidest kaugemale ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. Kellel tõesti ei tule „Kevade” ja „Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee. «Kunstiosakond»

 

image049 КопироватьVäljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis = Outlook – 40 Years of Street Photography in Estonia / Laur, Kristel, 1976-, koostaja. - [Tallinn] : Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, 2020. - 112 lk. : fot.

Augustis avatud tänavafotograafia väljapanekust on valminud eesti- ja inglisekeelne raamat, mis talletab kaante vahele läbilõike Eesti tänavafotograafia 40 aastast. See on Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse esimene mahukam trükis, mille on koostanud kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet ning kujundanud Aadam Kaarma.

Raamatusse on koondatud tööd Eesti tänavafotograafia neljakümneaastasest ajavahemikust, mis algab tinglikult 1980. aastast – sügavast Nõukogude ajast ning lõpeb kaasaegse tänavapildiga 2020. aastal.


Raamatus on kokku 90 tööd nii legendaarsetelt autoritelt kui värsketelt talentidelt. Väljaandest leiab töid 40 erinevalt fotograafilt: Aare Leinpere, Aiki Järviste, Ain Protsin, Andres Teiss, Andrii Mur, Ardi Kivimets, Arno Saar, Aron Urb, Eino Pärnamets, Erko Ever, Eve Toomla, Harald Leppikson, Heiki Sirkel, Heikki Leis, Indrek Pleesi, Iris Kivisalu, Josif Brašinski, Jüri Talts, Kalju Suur, Kalmer Allik, Maiké Tubin, Mark Raidpere, Martin Murusalu, Mati Hiis, Matt Anso, Mihkel Ulman, Olev Kõll, Oskar Vihandi, Peeter Langovits, Priit Loog, Rait Tuulas, Reelika Vilt, Sanna Larmola, Sven Ustintsev, Targo Miilimaa, Tiina Kõrtsini, Tobias Tikenberg, Tõnu Noorits, Väino Meresmaa ja Ülo Josing. «Kunstiosakond»

image050 КопироватьAllen, Woody. Nii muuseas : autobiograafia / Ahi, Eda, 1990-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 383, [1] lk.

Woody Allen – koomik, muusik, kirjanik, näitleja ja filmirežissöör – on üks meie aja suurimaid filmitegijaid. Kauaoodatud mälestusteraamatus pakub ta brutaalselt ausa sissevaate oma ellu, kirjeldades teekonda lapsepõlve Brooklynist ihaldatud Manhattani katusekorterisse.

Pärast rasket algust mööduvad kuuskümmend aastat professionaalseid kukerpalle tele- ja filmitööstuses maailma tuntuimate filmitähtede plejaadi saatel, eraelus aga vahelduvad romansid, elukaaslased ja abikaasad. Saame teada tema skandaalidest ja deemonitest, vigadest ja kordaminekutest, rääkimata neist, keda ta armastas, kellega töötas ja kellelt õppis.

Nagu Woody Alleni filmidki, panevad tema anekdootlikud ja halenaljakad lood elust enesest ühtaegu nutma ja naerma, põhjustades mõnikord piinlikkust ning tänu, et see kõik pole juhtunud meie enesega (ja mõnikord kadedust ka).

Eneseirooniast pakatava, erakordselt vaimuka ja värvika autoportree eestikeelse tõlke on toimetanud Neeme Raud.

Mart Juur soovitab: “Geniaalse režissööri pingeline autobiograafia jutustab sellest kuidas valmisid kuulsad filmid, kuidas töötavad psühhoanalüütikud ja juristid ning kui ebamugav on elada New Yorgi katusekorteris, mille aknast avaneb pargivaade.” «Kunstiosakond»

   

Viited  

энергия 1

krenh small
lastekas s est
america22 

books est

gb s

   
Raamatukogud 1200x1200px EST v2
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019