Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

logo2

books est

gb s

   

Näitused ja üritused

Saksa Saatkond Tallinnas kutsub Teid - koos Narva Keskraamatukogu ja VitaTiimiga - esimesele filmiõhtule Narvas!
   
image045Pihel, Peeter. Minu kodu, maa ja meri. Eesti = My home, land and sea. Estonia : lood ja retseptid / Vaik, Kadre, 1970-, tõlkija ; Laurits, Leelo, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2018. - 171, [4] lk. : ill.

“See raamat on minu vahetu tunnetus Eestimaast läbi töö ja juhtumiste. Jutustus külluslikest Eesti köögi maitsetest, eestlase meelelaadist ja tugevast sidemest siinse maa ning loodusega.“ “This book is my personal take on Estonia, a sentiment that has grown through experience and events; a story of the plentiful and unique flavours of Estonian cuisine. It’s a book about the mindset of my countrymen and our strong bond with our land and nature.”

– Peeter Pihel

“Ta on täielikult kohal, siin ja praegu… ta esindab Eesti kööki, vaba ja iseseisvat, mis austab juuri ja kohalikku küllust. Kööki, mis on väga puhas.“ “He is fully present … he is the face of Estonian cuisine, free and independent. Honouring history and local richness. A cuisine of great purity. “
– Alexandre Couillon, La Marine


“Peeter on üks säravaimaid Eesti kokkasid, keda ma olen kohanud! Tema esimene raamat on tähendusrikas lugu Eestist – läbi heade maitsete ja kordumatute inimeste.“ “Peeter is one of the brightest Estonian chefs I have met! His first book is a fascinating insight into Estonia - through its great food and unique people.
– Magnus Nilsson, Fäviken Magasinet
«Tehnikakirjanduse osakond»

image046Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940 : [näitus 16.06.2018-12.05.2019 Eesti Ajaloomuuseumis : kataloog] = Dress code: Estonian ladies' fashion 1920-1940 : [exhibition in Estonian History Museum : catalogue] / Laev, Marion, 1975-, koostaja. - Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2018. - 143, [1] lk. : ill.

"Moejoon: pidulik rõivamood 1920 - 1940" esitleb moodsa Eesti naise garderoobi aastatel 1920–1940. Peamiselt Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogul põhinev näitus tutvustab jõukama linnanaise rõivastust tema elu tähtsündmustel.
Näitusega kaasneb eesti- ja inglisekeelne kataloog, mis annab ülevaate ajastu moodsate naiste rõiva- ja pesumoest ning ilumaailmast.
Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moeõppejõud annab ülevaate 1920. ja 1930. aastate rõivamoest läbi moemaailma suundumuste sidudes sinna ka Eesti arengud. Tunnustatud moeloolane Mari Kanasaar avab usutluses Anu Ojaveele oma kogemust ennesõjaeelse Eesti moe- ja ilumaailma süvahoovustest.
Ajaloolane Kätlin Leokini ülevaade Eesti ilutööstuse ning moemaailma omavahelistest seostest annab teada, millal muutuks popiks poisipea ning millega täpselt tuli end lõhnastada ja puuderdada.
Ajaloolise pesu kollektsionäär Malle Pajula artiklist võib leida, mida kanti toona kaunite kleitide all ehk pesumaailma muutusi 1920.-1930. aastail.


Kataloogis on lisaks ka mahukas ülevaade Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu esemetest – kleitidest ning aksessuaaridest. «Tehnikakirjanduse osakond»

image001Sebag Montefiore, Simon. Romanovid : 1613-1918 / Randmaa, Aldo, 1969-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2016, 2018. - 916, [1] lk

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”. E-raamat ei sisalda illustratsioone. «Laenutusosakond»

 

image002Koidula, Lydia. Emajõe ööbik / Vint, Maara, 1955-, illustreerija. - Tallinn : Sinisukk, 2019. - 87, [1] lk.

Lydia koidula luuletused mõlguvad ikka ja alati eestlaste meeltes. „Emajõe ööbik“ ilmus esimest korda üle 150 aasta tagasi. Nüüd on luulekogu saanud värske hingamise.

„Emajõe ööbik“ ühendab endas lootusrikkust täis isamaaluule, südant pitsitava armastus- ning kauni loodusluule. Ühtede kaante vahele mahuvad tema tuntud luuletused „Emasüda“, „Sind surmani!“, „Mu isamaa on minu arm“ ja teised.

Maara Vindi kaunilt kujundatud kogust on võimalik meelde tuletada ja üle lugeda andeka poetessi – Lydia Koidula – aegumatud värsid. 

Kaunis kingitus nii endale kui sõpradele laulupeo juubeliaastal. «Laenutusosakond»

 

 

image003Bõkova, Anna. Iseseisev laps, ehk, Kuidas saada "laisaks emaks" / Peeter Villmann, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 267 lk. : ill.

See humoorikalt illustreeritud raamat räägib elulistele näidetele tuginedes lihtsatest, kuid sugugi mitte enesestmõistetavatest asjadest. Noorte kohati liigsest lapsemeelsusest on tänapäeval saanud vanematele mureküsimus. Leidub noori, kes on küll füüsiliselt juba suureks kasvanud, kuid pole saanud sealjuures ei täiskasvanuks ega iseseisvaks. 
Kuid selles on oma osa lapsevanematel endil, kellel on palju liigset tarmu, nii et sellest jätkub ka oma laste elu elamiseks, kõikides nende asjades osalemiseks, nende eest otsustamiseks, nende elu kavandamiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Küsimus seisneb selles, kas lapsed seda üldse vajavad. Ja kas ei kujuta see endast hoopiski põgenemist omaenda elust lapse ellu?
Autor juhib tähelepanu sellele, et tuleb ka iseenda eest hoolitseda, lubada endal olla mitte ainult lapsevanem ja leida võimalusi sellest rollist väljumiseks. Selles raamatus ei räägita mitte ehtsast laiskusest, vaid peetakse silmas lapse iseseisvuse arenemiseks vajalike tingimuste loomist.


Peaasjalikult on see raamat mõeldud emadele, kes üritavad alati viimase peal head olla. Ja neile, kes tahavad teada, mida teha, kui laps ütleb, et ta ei oska või ei taha, ja kuidas panna teda iseendasse uskuma. «Laenutusosakond»

image038Julie Hagen-Schwarz : Eesti esimene naiskunstnik = the first Estonian female artist : die erste Künstlerin Estlands / Eiskop, Merli-Triin, koostaja. - Tartu : Tartu Kunstimuuseum, 2018. - 297 lk. : ill.

Julie Hagen-Schwarzi võib pidada esimeseks Eesti naiskunstnikuks. Kuigi maalikunsti harrastasid paljud hästikasvatatud baltisaksa daamid, siis Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja August Matthias Hageni tütar lõi läbi professionaalses kunstimaailmas õppides Dresdenis ja Münchenis. Viimases saavutatud läbimurre Müncheni Kunstiühingu näitusel avas talle uksed tegutsemaks vaba kunstnikuna Euroopa kunstipealinnas Roomas. Noore naise kunstnikutee meestekeskses ja piiranguterohkes 19. sajandi Euroopas ei kulgenud lihtsalt – 1854. aastal oli ta sunnitud tagasi Tartusse pöörduma ja abielluma oma õe lese astronoom Ludwig Schwarziga. Kõigest hoolimata pälvis Julie 1858. aastal teise naisena kogugu impeeriumis Peterburi Kunstide Akadeemialt akadeemiku tiitli portreemaali alal. Julie Hagen-Schwarz oli viljakas portretist kuni surmani ja just tema maalide kaudu tunneme mitmeid 19. sajandi Tartu Ülikooli teadlasi ja tuntud baltisakslasi. «Kunstiosakond»

 

image039Joonistatud ruum : töid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust = Drawn space : works from the archives of the Museum of Estonian Architecture / Mälk, Sandra, 1987-, koostaja. - Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2018. - 215, [1] lk. : ill.

Muuseumi südameks on tema kogud. Arhitektuurimuuseumi kollektsiooni üks väärtuslikemaid osi on arhitektuursed joonised: abstraktsed kavandid, detailideni viimistletud vaated ja suurejoonelised linnaruumilised lahendused, mille autor on paberile pannud oma käega. See on muusemi n-ö kullafond, millest mitmed tööd on vaataja ees esmakordselt, teised aga leidnud juba laia tunnustust oma kunstilise väljendusrikkuse poolest. Raamatus ära toodud ligikaudu 150 joonist annavad pildi arhitektide visuaalse mõtte ajaloost alates 20. sajandi algusest kuni 1990. aastateni, praeguse digitaalajastu alguseni. Need on joonistatud ruumid, milles on esikohal arhitektide isikupära, aga ka ajastuomane kujutamisviis ning soov arhitektuur publikule lähemale tuua. Lisaks albumile koos jooniste täpsete kirjelduste ja taustalooga leiab raamatust ülevaate nii arhitektuurimuuseumi kui ka arhitektuurijooniste ajaloost ning nende rollist tänapäeval. Mahuka väljaande eesmärk on tutvustada muuseumi kogu ning tõsta teadlikkust arhitektuurijooniste väärtuslikkusest, tänades ühtlasi kõiki annetajaid, tänu kellele on raamatus lahti rulluv arhitektuuriajalugu visuaalselt palju rikkam. «Kunstiosakond»

image040Uus vaev : Eesti noor disain 1980. aastatel = New pain : young Estonian design in the 1980s / Kermik, Jüri, 1957-, koostaja. - Tallinn : [Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum], 2018. - 304 lk. : ill.

Värskelt raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.
Raamast tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimisööle ja selle käigus koondatud materjalidele. 


Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise.
Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance’id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist.
Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.


Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste. Raamatu koostaja on Jüri Kermik. «Kunstiosakond»

image041Jaanson, Mart. Eesti muusika 100 aastat / Remmel, Ia, 1965- toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 199, [1] lk. : ill. – (100 aastat).

Eestlaste kujunemisel rahvuseks, rahvuse püüdlustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tuntuse omandamisel on tähtsat rolli mänginud muusika. Raamatu autor on võtnud ülesandeks pakkuda lugejale sissevaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase eksistentsi. See žanripõhisena korraldatud, peamiselt heliloojakeskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud mahust, olles sellisena paratamatult ebatäielik. Kui aga lugeja pärast raamatu sulgemist tunneb, et temas on tärganud huvi eesti muusika varakambriga põhjalikumalt tutvuda, loeb autor oma ülesande täidetuks. «Kunstiosakond»

 

 

 

image042Kalm, Mart. Eesti arhitektuuri 100 aastat / Lutsepp, Elo, 1959-, toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 204, [3] lk. : ill. – (100 aastat).

Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt monumentaalne ERM Tartus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, Kirde-Eesti kaevandused, kolhoosikeskused või keldripoed võivad tunduda nii mõttetud, pole neid kunagi paha pärast ehitatud. Aeg ja olud on püstitanud erinevaid ehitusülesandeid, mille tagamaid ja lahendusviise püüab käesolev raamat avada. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image043Newkey-Burden, Chas. Justin Bieber : noore muusiku lugu / Mauser, Gregor, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2011. - 216 lk., [8] l. ill.

Kui ema 13-aastase Justin Bieberi lauluvideosid YouTube’i üles panema hakkas, kogusid need uskumatu kiirusega mitu miljonit vaatajat ning algas verinoore laulutähe tee kuulsusele. Kolm aastat hiljem esines ta juba 30 tuhande pealtvaataja ees. Raamat jutustab noore talendi põnevast argipäevast, tema iseloomust ja lauludest ning publiku meeletust vaimustusest, mis tema tegemisi kõikjal saadab. Lahe lugemine koos värvifotodega on maiuspala igale fännile. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image044Alamaa, Hele-Mai. Söögivahetund : koolikokkadelt kodukööki / Ilves, Evelin. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2014. - 187, [4] lk. : ill

Raamat “Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki” pakub üle saja retsepti Eesti armastatud koolikokkadelt. Presidendiproua Evelin Ilves ja fotograaf Hele-Mai Alamaa tegid kahe aastaga tiiru peale Eesti koolidele. Istusid lastega laua taga ja maitsesid roogi. Uurisid õpilastelt lemmiktoite ja kokkadelt nippe. Kui ikka lapsed õhkasid: “Tahaks kodus süüa sama hästi kui koolis!”, oli selge, et koolikokk oli oma tööd südamega teinud.

Tunnustamaks osavate koolikokkade tööd, ongi siia raamatusse koondatud parimad koolitoidud, mida võiks kodus järele teha. Koolikokkade loomingu on kodukööki sobivaks timminud hobikokk ja toidublogi pidaja Tuuli Mathisen. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image045Ulman, Jaak. Eesti side 100 aastat / Moorlat, Merle, kujundaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 205, [3] lk. : ill.

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel. Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks. Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks. Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image046Vaimann, Toomas. Eesti energeetika 100 aastat / Risthein, Endel. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 173, [2] lk. ill.

Kuigi selle raamatu pealkiri on „Eesti energeetika 100 aastat“, haarab see lühidalt ka ajavahemikku sellest ajast, mil inimasustus Eesti aladel pärast jääaega võimalikuks sai, kuni Eesti riigi tekkeni. Põhitähelepanu on siiski pööratud aastaile 1918–2018, võttes kõne alla meie oma põhiliste energiavarude – puidu, turba ja põlevkivi – kasutamise nii kütteks kui ka tehnoloogilistes protsessides (nt põlevkiviõlitööstuses) ja elektrienergia tootmiseks. Käsitletud on ka hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat. Puudutamata ei saanud jätta imporditavaid energiakandjaid: kivisütt, naftasaadusi ja maagaasi. Piltliku ettekujutuse saamiseks Eesti energeetika arengust piisab vast teada, et kui meie riigi algusaastail mõõdeti jõujaamade elektri võimsusi nende iseloomustamiseks kilovattides, siis praegu toimub see mega- ja gigavattides. Eesti kuulub alates taasiseseisvumisest nende ligikaudu kolmekümne riigi hulka, milles nii kaubalise energia kui ka elektrienergia tarbimine on olnud vähemalt kaks korda kõrgem kui maailma keskmine. «Tehnikakirjanduse osakond»

image046Ernits, Marje. Kiusamine Eesti moodi, ehk, Üks elu veel / Teesalu, Milvi, 1935-, toimetaja. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 158, [1] lk.

Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image047Swärd, Anne. Vera / Papp, Kadri, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 311, [1] lk.

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.

Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?
Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.


„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.

„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.” «Laenutusosakond»

image048Hiiemäe, Sirly. Kirjanik kübaraga : Lilli Prometi lugu. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 200, [1] lk. : ill.

Kirjanik Lilli Promet (1922–2007) kasvas esimeses vabariigis, tegi läbi teise maailmasõja, rajas oma elu keerulisel nõukogude ajal, koges kirjanduslikku menu, kuid tema elu viimased aastad möödusid suhtelises vaikuses ja unustuses. Siiski on Prometi looming oluline osa eesti kultuuriloost. 
Autor toob avalikkuse ette seni teadmata faktid kirjaniku ja tema perekonna elust, mis aitavad paremini mõista nii Prometi loomingut kui ka ajastut, mida ta loomeisikuna esindas. Raamatu vahendusel saab lugeja asuda teele, mis algab kirjaniku isa Aleksander Prometi sünniga ning peatub siis, kui kirjaniku abikaasa Ralf Parve kirjutab pärast 62-aastast abielu kalligraafilise käekirjaga külalisteraamatusse: „Raamatu lõpp”. Samas on see ka teos Eesti ajaloost – autor alustab tsaariajast Peterburis, kus elas Lilli Prometi isa, ning jõuab välja Eesti iseseisvuse taastamiseni. Raamatu keskmes on siiski Lilli Prometi elu ja loomingu kõige põnevamad ja viljakamad aastakümned. Sellisena aitab teos kaardistada teist maailmasõda vahetult kogenud ning nüüdseks sisuliselt hääbunud kirjanikepõlvkonna kogemusi. 
Kirjaniku elu ja loomingu taustal käsitleb autor üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib tollast seltskonnaelust ja kultuurieliidi omavahelistest suhetest ajastu kontekstis.
See on huvitav lugemismaterjal kõigile Lilli Prometi loomingu austajatele, aga ka neile, keda huvitab Eesti lähiajaloo kultuuripärand. «Laenutusosakond»

 

image049Dicker, Joël. Baltimore'ide raamat / Kruus, Pille, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 442, [2] lk.

Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed.

Pärast aastaid painavaid minevikumälestusi otsustab Marcus möödunule silma vaadata ning enda ja oma nõbude perekonna traagilise loo kirja panna, aimamata, et see viib ta taas kokku ka ühega nende hävingu põhjustajatest.

Suurejoonelise, viit aastakümmet hõlmava perekonnasaaga autorilt Joël Dickerilt on eesti keeles varem ilmunud ohtrate auhindadega pärjatud romaan „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta“ (Tänapäev, 2017). «Laenutusosakond»

 

 

image050Marsons, Angela. Kadunud tüdrukud : [vaneminspektor Kim Stone'i kolmas juhtum] / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 445, [2] lk.

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi.
Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise.
Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks. Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma.
Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga...
Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?


„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas. «Laenutusosakond»

image051Hjorth, Michael. Naine, kes ihkas õiglust : kriminaalromaan / Rosenfeldt, Hans. - [Tallinn] : Helios kirjastus, 2019. - 398, [1] lk.

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.

Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?

„Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat. «Laenutusosakond»

 

image052Bryndza, Robert. Külm very / Puskar, Raili, 1957-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 365, [1] lk.

Kohver oli vettinud ja Erika oli selle avamisega hädas, ent viimaks andis lukk järele ja kohver vajus lahti. Vaatepilt oli kohutav.

Thamesi jõe kaldale uhutud räsitud kohvrist leitakse noore mehe tükkideks raiutud surnukeha. Uurijana on Erika puutunud kokku paljude ränkade kuritegudega, kuid midagi sellist pole ta veel iial näinud. Peagi ilmneb, et mõne aja eest on leitud teinegi kohver, millesse olid kõhedust tekitavalt sarnasel kombel peidetud noore naise säilmed.

Erika mõistab kohe, et tegu on sarimõrvariga, ja järgmisena on sihikul üks Erikale väga lähedane inimene. Aga just siis, kui juurdlus hakkab edenema, satub julma kallaletungi ohvriks Erika ise. Peagi leitakse veel teisedki surnukehad, mis näivad olevat sama mõrvari kätetöö.

Olukord muutub aga eriti kriitiliseks, kui röövitakse Erika kolleegi, Londoni politsei ringkonnaülema Marshi kaksikud tütred.

Kas Erikal õnnestub päästa süütute laste elu, enne kui on hilja? Aeg hakkab otsa saama, kui ühtäkki teeb Erika kõike muutva avastuse: mõrvareid on rohkem kui üks. «Laenutusosakond»

image053Giles, Stephen. Poiss teisel pool lukuauku / Paal, Marge, 1975-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019 ([Tallinn]. - 284, [1] lk.

Iga kriuks põrandal, iga samm trepil, iga võtmepööre lukuaugus – see maja räägib oma lugusid kõigile, kel on vähegi oidu kuulata. See maja ei pea su saladusi, vaid reedab nad.

Üheksa-aastane Samuel elab koos majapidajanna Ruthiga Inglismaal Surreys, kunagi nii suurejoonelises härrastemajas. Poisi isa on surnud ja ema viibinud juba neli kuud välismaal, väidetavalt selleks, et oma abikaasa kiratsevale ärile elu sisse puhuda. Ema lahkus rutakalt ühel ööl, kui Samuel magas, ega jätnud pojaga isegi hüvasti. Kui harvad postkaardid välja arvata, pole Samuel emast midagi kuulnud.

Päev-päevalt muutub poisi igatsus ahastavamaks, ent talle on seltsiliseks vaid Ruth, kes juhib majapidamist raudse käega ja pakub tröösti harva. Ainult tema ja Samuel teavad, kui rangelt naine majas tegelikult korda peab. Samueli ja Ruthi pealtnäha üksluisesse ellu murravad aga ühel päeval sisse linnakeses hoogu võtnud kuulujutud, ning Samueli hakkab painama kahtlus: mis siis, kui tema ema ei olegi ära sõitnud, vaid pere üksildases maahäärberis on teoksil midagi hoopis pahaendelisemat?

Klaustrofoobset õhkkonda loov ja pinevusest pakatav „Poiss teisel pool lukuauku“ on Stephen Gilesi vapustav debüütromaan, mis räägib ohtlikust köielkõnnist tõe ja läbinägelikkuse piirimail ning jahmatavatest tegudest, mida suletud uste taga teinekord toime pannakse. «Laenutusosakond»

image054Martin, Charles. Vesi minu südamest : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2019. - 320 lk.

Hingemattev lugu mehest, keda ajendab tegutsema lootus lunastusele.

Charlie Finn on nelikümmend aastat elanud privilegeeritud seltskonna äärealal ja seal kenasti hakkama saanud. Ta on olnud iseseisev alates kuueteistkümnendast eluaastast ja sai stipendiumi Harvardisse, mis muutis ta elu. Seal sai ta rohkem elukogemust kui akadeemilisi teadmisi, omandades oskuse teenida teiste pahede arvelt. See oskus aitas teda jõhkras ärimaailmas edasi, nagu ka nüüd Miami ranniku lähedal tulusamat, ent ka ohtlikumat äri ajades.

Charlie on alati isiklikke suhteid tööasjadest rangelt lahus hoidnud, ent kui ta kaks maailma järsku põrkuvad, toovad tema valikud talle kallitele inimestele kaasa hävitavaid tagajärgi. Otsus tehtud ülekohut kuidagi heastada viib ta teekonnale läbi Kesk-Ameerika. Nicaraguas kohtub ta süütute inimestega, kes on tema tegude eest maksnud kõrgeimat hinda, kaasa arvatud üks noor naine ja tema väike tütar. Selle saatusliku kohtumise kaudu saab Charlie võimaluse elada elu, mida pidas võimatuks – ja tema süda võib viimaks olla vaba, et armastada üht naist nii, nagu ta kunagi poleks lootnud armastada. «Laenutusosakond»

 

image055Sullivan, Mark. Veripunase taeva all / Hool, Raivo, 1975-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 463 lk.

Unustatud kangelase tõestisündinud lool põhinev „Veripunase taeva all“ on võimas lugu ühe noore mehe uskumatust vaprusest ja sitkusest ajaloo süngeimatel hetkedel.

Pino Lella ei taha ei sõjast ega natsidest midagi teada. Ta on tavaline Itaalia teismeline, kellele meeldivad üle kõige muusika, toit ja tüdrukud, kuid nooruspõlve süütud ja muretud mängud on lõppemas. Kui ta kodumaja Milanos liitlasvägede pommirünnakus hävib, ühineb Pino põrandaaluse võrgustikuga, mis aitab juutidel teisele poole Alpe pageda, ning armub endast kuus aastat vanemasse kaunisse leske Annasse.

Pino vanemad tahavad poega säästa ning sunnivad teda astuma Saksa armeesse – nende arvates pääseb ta niimoodi rindele saatmisest. Kui aga Pino haavata saab, võetakse ta pelgalt kaheksateistkümne aastasena Adolf Hitleri asemiku Itaalias ning ühe Kolmanda Reich’i kõige mõistatuslikuma ja võimsama väejuhi kindral Hans Leyersi isiklikuks autojuhiks.

Nüüd, kus Pinol on võimalik liitlaste hüvanguks Saksamaa kõrgema väejuhatuse järele luurata, suudab ta oma salajast võitlust pidades välja kannatada nii sõjakoledused kui ka natside okupatsiooni ning tema julgusele annab tiivad armastus Anna vastu ja unistus nende tulevasest ühisest elust. Raamatu põhjal on valmimas teleseriaal. «Laenutusosakond»

image056Natt och Dag, Niklas. Stockholm 1793 : kriminaalromaan / Mäe, Ene, 1964-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 383, [1] lk.

Rootsi kuningas Gustav III surmast on möödunud üks aasta. Kroonprints on alaealine ja sõja-aastad on tühjendanud riigikassa. Võimukandjad ajavad omakasu taga ja rahvas kannatab. Keegi ei usalda kedagi. Kõikjal vohab rahulolematus ja paranoia.

1793. aasta sügisel leitakse Stockholmis Södermalmi aguli solgijärvest käte ja jalgadeta surnu. Tiisikushaige jurist Cecil Winge, kellel on õiglusejanuse idealisti maine, on otsustanud kuritöö ohvri isiku ja saatuse iga hinna eest välja selgitada.

Romaan „Stockholm 1793” maalib Gustav III aja lõpust naturalistliku, tumedates toonides pildi. Jurist Cecil Winge, sõjaveteran Mickel Cardell, velskriõpilane Kristofer Blix, ketrusmaja vang Anna Stina Knapp ja teised tegelased, kelle lood romaanis põimuvad, on igaüks omal moel sõjast, haigustest, julmusest, ebaõiglusest ja kõlvatusest sandistatud aja ohvrid, kes siiski kannavad hinges unistust paremast tulevikust.

Selle teose iseloomustamiseks on vermitud mõiste Bellman noir, mis annab mõista, et ajastu ja olustiku kirjeldamisel on autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Teos pälvis 2017. aastal Rootsi parima debüütkriminaalromaani auhinna. «Laenutusosakond»

image057Zafón, Carlos Ruiz. Vaimude labürint. Esimene raamat / Kolli, Eva, 1968-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 399, [1] lk.

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule mäng“, „Ingli vari“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid).

Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega. «Laenutusosakond»

 

 

image058Adichie, Chimamanda Ngozi. Pool kollast päikest / Pakk, Triinu, 1966-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2018. - 565, [2] lk.

Chimamanda Ngozi Adichie kujutab pöördelist momenti Aafrika lähiajaloos – Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlusi 1960. aastate Nigeerias ja võigast vägivalda, mis sellele järgnes. Hämmastavalt empaatiline ja sundimatu jutustajaandega Adichie põimib teoses kokku kolme traagiliste sündmuste keskele sattunud tegelase elud. 13-aastane Ugwu asub tööle teenijana revolutsiooniliselt meelestatud ülikooliprofessori majapidamisse. Olanna on professori kaunis armuke, kes on tolmuse ülikoolilinna ja oma sarmika armsama kasuks loobunud privilegeeritud elust Lagoses. Ja Richard on häbelik Inglise noormees, kes on lummatud Olanna kaksikõest – mõistatuslikust naisest, kes ei soovi kuuluda kellelegi. Kui Nigeeria sõjavägi tungib peale ja kolm tegelast peavad oma elu eest võitlema ja põgenema, pannakse tugevalt proovile nii nende ideaalid kui ka ustavus üksteisele.

Eepiline, ambitsioonikas ja meisterlikult kirjutatud romaan jutustab moraalsest vastutusest, koloniaalajastu lõpust, rahvuslikust kuuluvusest, klassist ja rassist – ning viisist, kuidas armastus muudab seda kõike veel keerulisemaks. Adichie kujutab vaimustavalt ajastu lootusi ja rusuvat pettumust ning toob meieni ühe kõige võimsama, dramaatilisema ja emotsionaalsema pildi Aafrika lähiajaloost. «Laenutusosakond»

image059Hustvedt, Siri. Lõõmav maailm / Nurm, Krista, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2018. - 407, [1] lk.

Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule tähelepanu ei pööra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel näitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike „maskide“ taha. Näituste edu näib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas tähelepanu pälvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lõpeb veelgi ebameeldivama puändiga: kui Harriet oma maskid langetab, ei jää sugugi kõik teda kui autorit uskuma.

„Lõõmav maailm“ on üles ehitatud kui salapärase kunstniku Harriet Burdeniga seotud tekstide kogumik. Burdeni lugu rullub lahti mitme allika kaudu, mille hulgas on tema enda (mitte täienisti usaldusväärsed) päevaraamatud ning ta laste, armukese ja hea sõbra tunnistused. Iga seletus on ometigi erinev ja saladusi tuleb järjest juurde.

Burdeni loo kaudu arutleb USA kirjanik Siri Hustvedt kunsti ja loominguga seotud küsimuste üle, sh selle üle, kui võrdsed ikkagi on nais- ja meesloojate võimalused ennast teostada. «Laenutusosakond»

 

image060Barnes, Julian. Aja müra / Varik, Aet, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 175, [1] lk.

Julian Barnesi „Aja müra” on romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, võimu ja vaimu suhetest ning loomingu võimalikkusest terrori valitsemise all. Autor annab küll kolmandas isikus, ent sisemonoloogi vormis pildi Šostakovitšist kolmel raskel eluhetkel: hukatuse ootuses pärast ooperi „Mtsenski maakonna leedi Mac­beth” hukkamõistmist ajalehes Pravda, millele järgnesid ka teised mitmesugused repressioonid; häbitundes pärast fiaskoga lõppenud Ameerika-reisi ning viimaks ka kommunistliku partei ridadesse astumise eelõhtul. Neid hetki elustavad iroonia ning eneseirooniaga vürtsitatud mõtisklused võimu ja vaimu vahekorrast, muusikast ja elu keerdkäikudest.

Raamat avab nüansirikkalt helilooja raske saatuse ja siseheitlused. Selgesti on märgatavad autori suur kirjanduslik ja muusikaline eruditsioon ning kindlasti on huvipakkuv tema püüe heita n-ö seestpoolt pilk teisele, tema enda omast paljuski väga erinevale ajastule ja kultuurile. «Laenutusosakond»

 

 

image061Mittermayr, Liina. Minu Austria : suusamägedest põgenikeni. - [Tartu] : Petrone Print, 2019. - 256 lk., [8] l. ill.

Inimesele on omane avastamiskirg. Mina avastasin Austria juba üle 20 aasta tagasi, kuid juba ammu ei hoia mind siin kinni inimene, kelle pärast tookord tuldud sai. 
Olen avastanud nii palju, millest ma enam loobuda ei saa. Olgu see ooperi- ja operetimuusika võlu ning sellele naudingule keiserlikult uhkeldavat raami pakkuvad ehitised, Mozarti fenomen või „Helisev muusika”. Või hoopis Austria muinasjutuline talv, paksu lumekatte all uhkeldavad mäemassiivid, hõrgult söögi ja joovastavalt hõõgveini järele lõhnavad mägihütid, kus heatujuline peremees pistab eine lõppedes pihku pitsi ise tehtud napsiga. Mu siiajäämise põhipõhjused on lihtsad ja samas keerulised... 
Esiteks suusamäed ja tegutsemine suusainstruktorina – töö ja lõbu nauditavaim kooslus. Ning teiseks töö põgenikega – valus teema paljude umbsõlmedega, mille harutamine käib tihtipeale üle jõu ka kõige nobedamatele näppudele. 
Sel pisikesel ja maagiliselt maalilisel maalapil on pakkuda rohkem, kui usute. Tuleb vaid tulla ja avastada. Või siis süda mägedele kaotada ja nende keskele jäädagi...
«Laenutusosakond»

 

 

image062Kõivupuu, Marju. Pärandiaabits lastele ja suurtele / Karu, Liis (kunstnik), kujundaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 263 lk. : ill.

“Pärandiaabits lastele ja suurtele” on täitnud ühe suure tühiku Eesti kultuuri vallas – pannud kirja põhilised kultuuripärandiga seotud mõisted ja nähtused. Paljud veel äsja meie elus olulist rolli täitnud asjad on hakanud meil meelest kaduma või siis saanud hoopis uued tähendused … aga kust need pärit on?

“Pärandiaabits” täidab selle tühimiku mõnusalt ja lustlikul kujul ja kenas koduses eesti keeles. Kaks ühes: lust ja tarkus korraga!

Raamatus on ligi 150 märksõna, mis on jaotatud kaheksasse suuremasse alajaotusesse: taluelu, rahvariided ja ehted, toidud, pühad ja tähtpäevad, muusika ja laul, usund, meie inimesed ja uuema aja asjad. Teoses on ohtralt originaalillustratsioone ja fotosid, mis pärinevad nii muuseumide arhiividest kui ka tänapäevast. «Lugemissaal»

image063Lotman, Piret. Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018 / Reimo, Tiiu, 1953-, toimetaja. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2018- - 333 lk. : ill., portr.

„Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018“ on arhiiviallikatel põhinev monograafia.

Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.

Ülevaade on jagatud kolme perioodi:

Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.

Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.

Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.

Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. «Lugemissaal»

image070Trubetsky, Tõnu. Vaikne hooaeg : Eesti punk 1990–1999 / Lehola, Kalev. - [Tartu] : Vaiguviiul, 2018. - 464 lk. : ill.

Kuigi Eesti taasiseseisvumise järel oli 1980. aastatele omase aktiivse punkliikumise hoog raugenud, ei tähendanud see kaugeltki veel pungi surma. 1990. aastatel loobus punk muusikalises väljenduses mõneti senisest teravast ja otsesõnalisest protestist ning rõivastus – suuresti küll Vennaskonna ja The Tuberkuloitedi eestvõttel – pigem koleilusa romantika rüüsse. Ehkki kesksemad punkbändid pälvisid kiiresti laiema kuulajaskonna tähelepanu, ei tähendanud see neile endile tingimata meinstriimistumist. Sellest, kuidas kohalik punkrokk kujunes punkliikumise hääbumise kiuste just 1990. aastal ülemaailmses tähenduses millekski täiesti erakordseks, ja paljust muust saab täpsemalt lugeda käesoleva aasta novembris ilmuvast raamatust. Kõvakaanelist ja poole tuhande leheküljelist raamatut illustreerivad ligi viissada fotot. «Kunstiosakond»

 

 

 

image071Säde, Enn. Kadri-Katariina : pajatusi, meenutusi ja vahelugemisi. - Pärnu : Pärnu Muuseum, 2018. - 295, [1] lk. : ill.

Raamatu liikumapanevaks teljeks on üks Pärnus Ülejõel asuv tagasihoidlik, tänapäevaselt Kadri, varasemalt Katariina nimeline tänav ja seal elanud inimesed ning nende saatused. Sündmused leiavad aset enne sõda, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda ning kanduvad ka Pärnu lähiümbrusse. “Ma pakun lugejale lihtsa ja klassikalise ülesehituse: üks poiss, üks perekond, üks maja, üks tänav, üks linn. Ning üks aeg – sõda. Kas aeg, millesse ma sündisin, ootas mu ilmale tulekut? Loodetavasti pole tegu siiski puhta memuaarkirjandusega, mitmed asjad on ju esmakordselt lugeja ees omas ootamatuses ehk isegi avastuslikkuses. Vähemalt mulle endale. Ja üllatavaid inimesi mitte nii hirmkaugest minevikust. Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi” mõtiskleb autor Enn Säde uues raamatus.
Raamat sisaldab autori isiklike mälestuste ja arusaamade (aeg-ajalt astub autor ka dispuuti kasutatud allikatega) kõrval tema enese poolt aastakümnete jooksul kogutud teiste kaasaegsete mälestuste/salvestuste avaldamist, mis näevad esmakordselt ilmavalgust just käesolevas raamatus. Need annavad veel ühe vaatenurga toimunud sündmustele ja on
seetõttu erilise väärtusega. Raamatus on oluline koht illustratiivsel materjalil, ulatuslik fotomaterjal pärineb autori ja tema vanema venna erakogust, Pärnu ja teiste muuseumide kogudest ning kasutatud on ka omaaegsete dokumentaalfilmide stoppkaadreid.


Pärnu Muuseumi juhataja Aldur Vunk põhjendab raamatu väljaandmist sellega, et peab tähtsaks nii erinevate põlvkondade mälestuste kui mõttemaailma jäädvustamist. See väljendub kõige eredamalt ja haaravamalt just oma elu jooksul talletatud mälestuskilde ja ümberringi toimunut seostades – igaühe oma ajaloona. Just nii, nagu lähiajalugu on kirjutajale avanenud ja paistnud. “Selles raamatus kajastatud sündmused ning isikud on seotud Pärnu ja Pärnumaaga. Nii on Pärnu Muuseumile aukohuseks avaldada Enn Säde originaalpildid, mälestused ja mõttelennud, et säilitada, tutvustada ja tekitada huvi Pärnumaa kultuuriloo vastu” lisab Vunk.

Autor Enn Säde on Pärnus sündinud helirežissöör ja 1978. aastast alates ka dokumentaalfilmide stsenarist ning režissöör. Tema käe all on valminud ligikaudu 22 dokfilmi, lisaks on ta osalenud kolleegide filmides toimetajana, avaldanud siin-seal kirjatükke filmindusest ning koos Ago Ruusiga välja andnud filmihuviliste infolehte „Pääsuke”. Aastal 2016 ilmus tema esimene raamat „Säde filmist“. Film ”Nelli ja Elmar” pälvis Chicago Rahvusvahelisel Filmifestivalil 1998. aastal oma alagrupis parima filmina Silver Hugo auhinna. Film “Jätkusõja viimased sõdurid” sai Kultuurkapitali Missioonipreemia (2002) ning film „Jüri – see mulk...” kuulutati filmikriitikute poolt 2004. aasta parimaks filmiks, autorile anti Kultuurkapitali Missioonipreemia ning hiljem ka Riigi Kultuuripreemia. «Kunstiosakond»

image076Liikluseeskiri ja liiklusmärgid : Redaktsioon 2019. - Tallinn : Jutulind, 2019. - 256 lk.

Tegemist on 1. juulil 2011 vastuvõetud liiklusseaduse uue, 1. jaanuaril 2019 jõustunud redaktsiooniga, mis sisaldab ka värvitrükis liiklusmärkide osa. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

 

image077Derr-Smith, Heather. Thrust : poems. - New York : Persea Books, 2017. - 62 p.

Winner of the 2016 Lexi Rudnitsky Editor’s Choice Award, this potent collection revisits a backwoods Virginia marred by sexual violence. In explosive poems, which explore the confluence of trauma and desire, Heather Derr-Smith reclaims a troubled past, empowering the present through an unlikely chorus of grace and fury. «Ameerika Keskus»

 

 

 

 

 

image078Aria, Barbara. The Spirit of the Chinese Character: Gifts from the Heart / EngGon, Russel. - San Francisco: Chronicle Books, 1992. - 96 p. : ill.

From the fluid strokes in the characters denoting "grace," "enlightenment," and "tranquility" to the complex meanings inherent in the words for "honor," "love," and "wisdom," the richness and depth of the Chinese language come alive in this compact, elegant volume of 40 beautifully rendered ideograms. Every character is accompanied by a simple chart showing its physical composition, stroke by stroke, as well as an informative text describing the myriad linguistic components from which its meaning is derived.

As a result, the reader can grasp each character's significance and connection to centuries of Chinese philosophy and, ultimately, gain an understanding of the language beyond a mere familiarity with linguistic symbols. Complete with two-color printed end-papers and a charming full-color bookmark, The Spirit of the Chinese Character makes a lovely gift or keepsake volume, sure to inspire a fascination with the complexity of an incomparably beautiful and evocative language. «Ameerika Keskus»

image079Sturman, Peter Charles. Mi Fu: Style and the Art of Calligraphy in Northern Song ChinaMi Fu: Style and the Art of Calligraphy in Northern Song China. - New Haven : Yale University Press, 1997. - 276 p.

Mi Fu, one of the most celebrated figures in the history of Chinese art, was a prominent calligrapher in eleventh-century China. A member of the educated elite, or literati, he also contributed a great deal to discussions of theoretical issues of function and style in calligraphy, the primary means of graphic expression for the literati. In this book Peter Sturman examines Mi Fu's calligraphy within the framework of the artist's fascinating life, the Northern Song culture in which he lived, and the literati theory of art he helped to formulate. «Ameerika Keskus»

image005Püttsepp, Juhani. Eesti looduskaitse 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 206, [1] lk. : ill.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse saja-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image006Tooman, Heli. Eesti turismi 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum : Riigikantselei, 2018. - 221, [3] lk. : ill., portr.

„Eesti turismi 100 aastat” on eelkõige sügav kummardus kõigile neile, kelle ühise hoole, targa ja sihikindla tegevuse toel on turismist kujunenud meie riigile oluline majandusharu, meie inimestele aga oluline tööandja ja parema elukvaliteedi kujundaja. Sellise tõhusa ühistöö tulemusena on väikene Eesti saanud maailmas üha tuntumaks ja ihaldusväärsemaks paigaks, mida mitmesugustel põhjustel külastatakse, imetletakse, usaldatakse, kuhu soovitakse tagasi tulla ja mida teistele soovitatakse.
Käesolev raamat ei pürgi kajastama kõiki ajaloolisi fakte ja sündmusi Eesti kirevast turismiloost. Tegemist pole akadeemilise kirjatööga, vaid pigem paljudele teabekillukestele tugineva jutustusega turismist läbi erinevate ajaperioodide. Raamatus antakse põgus ülevaade Eesti turismi olulisematest sündmustest ja inimestest, kes meie turismi „teinud on“. Vürtsiks on turismitegijate lood, fotod, samuti väljavõtteid nende isiklikust arhiivist pärit dokumentidest.
«Lugemissaal»

 

 

 

image007Talbot, Fiona. Avalda oma kirjaliku inglise keelega muljet : kuidas rakendada kirjasõna mõjujõudu ettekannetes, aruannetes, suhtekorralduses ja koosolekutel / Haav, Helen, tõlkija. - [Tallinn] : LE Grupp, 2011. - 136, [1] lk.

On äärmiselt vähetõenäoline, et tänapäevases inglise ärikeeles kirjutamine käib nii, nagu sulle õpetati koolis või ülikoolis. Sarnasused võivad tihtilugu piirduda vaid kirjavahemärgistuse ja grammatikareeglitega.
Hea inglise ärikeele saladus ei peitu inglise keelega “ärategemises” (over-Englishing the English). See juhtub siis, kui inglise keelt võõrkeelena kõnelevad autorid pingutavad üle ja kukuvad läbi. 
Raamatust saad teada, kuidas kasutada kirjaliku teksti mõjujõudu oma sõnumite edendamiseks ja müümiseks ning enda „kaubamärgi” loomiseks. 
Sa õpid, kuidas oma kirjaliku inglise keelega head muljet jätta, olgu siis tegemist:
· pressiteadete
· ettekannete
· aruannete
· koosolekuprotokollide
· kasutusjuhendite
· või muu sellisega.
Sa oskad tulla toime mitmete raskustega, et kirjutada silmapaistvalt heas inglise keeles.
«Lugemissaal»

 

image008Holahan, Cate. Leskmehe naine : [romaan] / Kitsnik, Ann, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2018. - 304 lk.

Kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse pimedus, mis varitseb näiliselt täiusliku elu pinna all.

Ana Bacon, kaunis noor ema ja abikaasa, kukkus kruiisilaevalt tumedasse surmatoovasse vette. Ana on läinud, temast jäid maha jõukas abikaasa ja armas tütar, kuid tema kadumine on endiselt mõistatuslik. Millised saladused jäid temast veel maha?

Kindlustusfirmas töötav Ryan Monahan on arvude mees. Kui tema firma annab talle uurida Baconi juhtumi, mis võib tähendada mitme miljoni suurust väljamakset, hakkab Monahan kahtlema, kas naise surm oli ikka õnnetusjuhtum. Ent abikaasal on kindel alibi, mitmed tunnistajad väidavad, et nägid Ana kukkumist, ja kohtuotsus näib vett pidavat.

Ent kui Monahan Ana elu kohta üht-teist teada saab, mõistab ta, kui paljud inimesed on valmis oma saladuste varjamiseks tapma. Mida lähemale ta tõele jõuab, seda tugevamaks muutub aimdus, et ka teda ootab saatuslik langemine. «Laenutusosakond»

 

image009Trollope, Joanna. Sõprade linn / Kraut, Tiiu, 1970-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2018. - 245, [1] lk.

Päev, mil Stacey Grant kaotab töö, näib jäävat tema elu viimaseks. Vähemasti viimaseks päevaks tema senises elus. Sest kes ta siis on kui mitte Londoni investeerimisfirma edukas osanik? Kui Stacey püüab kohaneda oma uue eluga, milles pole ei erialaseid saavutusi ega kohtumisi, vaid on pikad kodus veedetud päevad koera ja haiglase ema seltsis, saab ta vähemalt loota Tüdrukutele: Bethile, Melissale ja Gabyle. Tüdrukud, kellest nüüdseks on saanud naised, on olnud tema parimad sõbrad ülikoolipäevist alates. Kuid ka neil on oma mured, ja kui Stacey koondamine toob ilmsiks reetmise, mis oleks pidanud jääma saladuseks, pannakse naiste sõprus tõsiselt proovile. «Laenutusosakond»

 

 

 

image010Dawson, Juno. Puhtaks / Urb, Hella, tõlkija. - [Tallinn] : Helios kirjastus, 2018. - 405, [1] lk. : portr.

Tunnen seda oma soontes litritena sädelemas …, see on sulakuld.

Peale seda kui peotibi Lexi Volkov üledoosi võtab, jõuab talle kohale, et on täiesti põhja käinud.

Ta eksib. Põhjas maandub ta alles siis, kui sunniviisiliselt rehabilitatsiooniasutusse viiakse.

Nii Lexi ise, ta “kaasvangid” kui ka müstiline Brady avastavad, et asjad saavad edaspidi vaid paremaks minna.

Isiklike deemonitega maadeldes saab Lexi aru, et kõige võimsam droog on hoopis armastus …

Puhtaks saamine on üks räpane ettevõtmine … «Laenutusosakond»

 

 

image011Lahe, Jaan. Uks teise maailma : valik jutlusi. - [Tallinn] : Hildegarde Raamat, 2018. - 215, [1] lk. : portr.

Jaan Lahe on Eesti luterliku kiriku isikupärasemaid vaimulikke, ühendades endas tipptasemel teoloogilise kompetentsi, laiapõhjalise humanitaarse eruditsiooni, vahetu ja isikliku usu Jumalasse ning missiooni tutvustada kristliku usu aegumatut sisu kaasaja inimesele mõistetavas keeles.
Jutlustajana on Lahe leebe ja taktitundeline teejuht, kes ei suru ennast peale, vaid jätab pigemini oma isiku, kogemused, arvamused ja hinnangud varju ning laseb evangeeliumil kuulajat või lugejat
kaasa kutsuda. Ta ei püüa ka anda praktilisi näpunäiteid või arutleda päevakajalistel teemadel, vaid eeldab, et kokkupuude evangeeliumiga muudab inimest, avardab tema piire, laseb tal Jumala kirkuse valguses maailma ja iseend selgemini näha ning annab talle Vaimu ja väge kristlasena – Jumala lapsena elamiseks.
«Laenutusosakond»

 

image012Börjlind, Cilla. Uinu, pajuurvake / Börjlind, Rolf ; Tuulik, Mari, tõlkija. - [Tallinn] : Sinisukk, 2018. - 463, [1] lk.

Lahtikaevatud hauast avanes sünge pilt. Suguelundite põhjal võis arvata, et laip kuulus noorele poisile, kuid säilinud ei olnud eriti midagi. Kõhuõõs oli lõhki rebitud ning siseelundid kadunud. Suurem osa laiba pehmekoest oli kadunud või tükkidena keha kõrval. Nägu oli hullusti kannatada saanud. Vasakul käel puudus kaks sõrme ja üks jalg oli kogunisti puudu. Räbaldunud püksisäärest turritas murtud reieluu.

2015. aasta sügis. Rootsit on tabanud pagulaskriis. Vabatahtlikud üritavad anda endast parima, et sisserännanuid aidata, ent mitte kõigil ei ole nii head kavatsused …
Mette Olsäteri uurimisrühm hakkab tegelema metsast leitud surnud poisi juhtumiga. Poisi isikut ei õnnestu tuvastada, ent mõrvarelv ja poisi mustlaslik välimus vihjavad, et vastuseid võib leida Rumeeniast. Nii saadabki Olsäter uurijad Tom Stiltoni ja Olivia Rönningu Rumeenia pealinna, et loosse selgust tuua. Kuid ka Bukarest ja selle sünged kanalisatsioonikäigud ei anna uurijatele vajalikke vastuseid loo lahendamiseks.
Ohvrite arv aga kasvab, sest rootsist leitakse veel kahe lapse surnukehad. Kogu mõrvamüsteeriumisse toob viimaks selgust Nigeeria tüdruk Folami.
Infokildudest moodustub selgem pilt ning karm tõde tuleb päevavalgele.
Rolf ja Cilla Börjlindi haarav romaan, mis on järg nende varem ilmunud menukatele raamatutele „Süsüügiatõus“, „Kolmas hääl“ ja „Must koidik.
«Laenutusosakond»

image013Arjev, Andrei. Dovlatovi kolm linna / Skulskaja, Jelena ; Nõmm, Erle, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2018. - 222 lk., [4] l. ill., portr.

Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks saanud, kui teda vaenati nii Leningradis kui ka Tallinnas, kui ta alles hakkas New Yorgis tunnustust koguma. Siis, kui mõtted tema suurusest pärast surma ja maailmakuulsusest ei tulnud pähe Dovlatovile endale ega ta sõpradele. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image014Stocklassa, Jan. Stieg Larssoni jälgedes : kirjaniku elutöö Olof Palme mõrvari otsinguil : [dokumentaalpõnevik] / Arnover, Tõnis, 1952-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2018. - 367, [1] lk.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata ja üks kummalisemaid sündmusi Rootsi ajaloos. Kui endine diplomaat, ärimees, filmimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku ja ajakirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas. Arhiiv sisaldas 20 kastitäit materjale ja sellest selgus, et ka Larsson oli Palme mõrva uurimisega põhjalikult tegelenud ja ka politseile vastavaid vihjeid teinud, paraku aga tulutult.

Stieg Larssoni jälgedes

Stieg Larsson oli võtnud erilise luubi alla Rootsi paremäärmusluse ja jõudnud sealtkaudu oletuseni, et Palme tapmise taga ei ole üksikkurjategija, vaid Rootsi paremäärmuslased koos Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) eriteenistusega. Kõigi aegade üks intelligentsemaid ja tuntumaid Rootsi peaministreid Olof Palme oli vastuoluline isiksus, kõrgklassi sots, kelle põhihuvi oli välispoliitika, kuhu ta aktiivselt sekkus, soetades endale sel moel palju vaenlasi. Paremäärmuslikud ohvitserid pidasid teda KGB agendiks, kes tahab Rootsit venelastele maha müüa. Samas tundis Palme huvi LAV-i apartheidirežiimi relvatehingute vastu, mille taga oli tegelikult USA, kes kartis tehingute avalikuks tulekut.

Larssoni arhiiviga tutvunud Stocklassa kaldub seda teooriat toetama. Ta jätkab Larssoni ootamatu surma tõttu poolelijäänud tööd ja usub, et mõrvarite leidmine ei ole enam kaugel, kui vaid Rootsi politseil oleks tahtmist nad üles leida. 
Käesolev raamat on kirjutatud haarava põnevikuna, kus autor selgitab oma samme ja kohtub uurimise käigus võimalike mõrvarite ja eriteenistuse agentidega, et tõele lähemale jõuda. Stocklassa on Stieg Larssonile väga tänulik ja leiab, et ehkki maailmas on ilmunud Stieg Larssoni kriminaalromaane üle 80 miljoni eksemplari, on ta siiski suurema ja tähtsama panuse andnud uuriva ajakirjanikuna.
«Laenutusosakond»

image015Sten, Viveca. Ilmsüüta / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2018. - 304 lk. : kaart.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Mõni kuu hiljem magab Sandhamn jää ja lume all talveund. Thomase lapsepõlvesõbranna Nora Linde on juhuslikult teada saanud, et abikaasa petab teda. Murest murtuna sõidab ta koos poegadega saarele, et rahus ja vaikuses elu üle järele mõelda. Ühel päeval teevad lapsed metsas mängides kohutava avastuse… Kadunud tüdruk on mõrvatud ja tema keha koletul kombel rüvetatud.

Miks langes noorele neiule osaks nii ränk saatus? Ja kas mõrvar võib uuesti rünnata?

„Ilmsüüta“ on Rootsi armastatud krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja kolmas raamat. Seekord tutvustab ta lugejaile saarepoiss Thorwaldi, kes kasvab üles kahekümnenda sajandi alguses. Ajalugu põimub tänapäevaga, kui lahvatavad pinged, mis on rohkem kui sada aastat pinna all hõõgunud. «Laenutusosakond»

 

image016Bešlei, Olga. Minu pöörane FSB kallim : ja teisi lugusid vene tütarlapse elust / Virkus, Lyyli, tõlkija. - [Tallinn] : Post factum, 2018. - 213, [1] lk

„Kui ma praegu koostaksin juhendit, mida tuleb teha ja mida mitte, kui sulle helistatakse FSBst, oleks esimene punkt: ÄRA KUNAGI RÄÄGI SELLEST OMA EMALE.“ Kui arvate, et ühe noore naise pead ja südant täidavad üksnes naudingud ja igatsus „härra Täiusliku“ järele, võib teil mõnikord olla õigus. Aga sinna mahub ka väga palju muud, eriti kui tegu on algaja ajakirjanikuga, kes FSB-legi silma jäänud.

Sündmused, millest räägib Olga Bešlei raamat, on toimunud päriselt, kuigi vahel võib olla seda raske uskuda. Kirglikud, eneseiroonilised ja peaaegu piinlikult avameelsed jutustused moodustavad tänapäeva Venemaal täiskasvanuks-saamise-loo, millest naljakamat ei ole te ammu lugenud. Pealtnäha on elu Vene suurlinnas üsna samasugune kui mujal maailmas ja sellega samastuda on lihtne. Üksnes tõenäosus, et su uus kallim on bandiit või FSBst, on pisut suurem.
Olga elu näib koosnevat happening’idest, olgu tegu siis ühiselamu põrandapesu, purjus bandiidi kojukandmise või külaskäiguga vanausuliste juurde. Ninakat, ent siirast ja avameelset neiut eksitavad sõbrad, võõrad, (eks)kallimad ja tädi Tanja, kes püüavad talle üksteise võidu selgeks teha, kui ebaküps ja haavatav ta veel on. See kõik tekitab üksjagu paranoiat.


Olga Bešlei on sündinud 1989. aastal Venemaal Obninskis, väikeses uurimislinnas Kaluga oblastis. Pärast aatomienergia instituudi füüsika-tehnikakooli lõpetamist kolis ta Moskvasse, et õppida seal poliitajakirjandust. Seejärel sai temast opositsioonilise ajakirja The New Times (newtimes.ru) poliitikatoimetaja. Olga Bešlei esimene lühilugu ilmus sõltumatus veebiportaalis Batenka Transformer, mis jälgib tänapäevase ühiskonna muutumisprotsesse. Pärast jutustuse „FSB ja minu suur roosa dildo“ menu sai temast Colta.ru kolumnist. Käesoleva raamatu ilmumisajal elab Olga Bešlei Moskvas. Ta on Batenka.ru peatoimetaja, Šveitsi ajakirja Reportagen kaasautor ja tal on oma püsiveerg väljaandes Le Courrier de Russie. «Laenutusosakond»

image017Elmer-Ehin, Anu. Minu Šveits : kahepaikne vahejaamas. - [Tartu] : Petrone Print, 2018. - 200 lk., [16] l. ill.

Šveits? Lumised mäed, õitsvad alpiaasad, nunnud lehmad, punased rongid, Emmentali juust, täpsed kellameistrid ja igal pool šokolaadipoed? Kui sa sellest maast just nii mõtled, siis oled langenud hästi turustatud Šveitsi-klišee lõksu.
Täpselt nii juhtus minuga, kui ma paarikümne aasta eest „ajutiselt“ Šveitsi kolisin. Tasapisi avastasin, et Arkaadia-maastiku kuvand varjab Eesti-suurust keerulist föderaalriiki, millest suured katastroofid ja võõras võim on imekombel mööda käinud. Kõik on väike ja sõbralik, aga kohaneda ei ole siin lihtne. Tuleb harjutada viisakat vestlust Šveitsi saksa keele mitmesajas dialektis. Võtta suusatunde koos beebidega. Varuda kannatust pikkadeks tervitus- ja lahkumisrituaalideks. Veenda vastutulijaid, et kuuseriisikad ei ole mürgised. Poolpõlvili heina niita. Vestelda külalistega ühiskondliku transpordi teemal. Jõuda vaevu järele mäest üles rühkivatele vanainimestele. Süüa juustu-vorstisalatit. Jõuda kohtumistele sekundi täpsusega. Lapsemäng minusugusele kahepaiksele!
«Laenutusosakond»

 

 

 

image018Scher, Amy B. Kuidas ennast tervendada, kui keegi teine ei suuda sind aidata : Vaimu, keha ja hinge tervendamine iseenda jõul . - Tallinn : Ühinenud Ajakirjad, 2018. - 288 lk.

"Kuidas ennast tervendada kui keegi teine ei suuda sind aidata“ õpetab mitmesuguseid energiaravi ja emotsionaalse tervendamise tehnikaid, mille abil on võimalik saavutada täielik tervenemine iseenda armastamise, aktsepteerimise ja usaldamise kaudu. Energiaravi terapeut Amy B. Scher esitab lihtsastimõistetava, kolmeosalise lähenemise tervendamisele, mis hõlmab tõrgete kõrvaldamist emotsioonidest, õpetust stressiga toimetulekuks ja iseendaga rahujalale jõudmist.

Pärast eluohtliku haiguse seljatamist jõudis Amy arusaamale, et ravimise protsess hõlmab endas märksa enamat kui ainult meie füüsilist keha. Tema vapustav lugu on suurepärane näide sellest, kui palju kasu me võime saada, kui võtame arvesse oma tunnete jõudu ja energiat, eriti kui mitte miski muu ei paista töötavat. Oma hingelise ja energeetilise tasakaalu saavutamine on suur samm teel tervenemise poole. Sellest raamatust saab abi nii füüsiliste sümptomite kui ka lihtsalt kurbuse, ärevuse, ängistuse ja hingelise katkioleku puhul. «Laenutusosakond»

 

image019Obama, Michelle. Minu lugu / Urb, Hella, tõlkija. - [Tallinn] : Helios kirjastus, 2018. - 436, [2] lk., [16] lk. ill.

Ameerika Ühendriikide endise esileedi isiklik, aval ja tõetruu lugu

Michelle Obamast on saanud meie ajastu üks mõjuvõimsamaid ikoone. Ameerika Ühendriikide esileedina – esimese afroameeriklasena selles rollis – aitas just tema kaasa seni kõige siirama ja inimlikuma Valge Maja loomisele. Michelle Obama kehtestas end kogu maailmas naiste ja tütarlaste õiguste eest seisjana, muutis kardinaalselt Ameerika perekondade arusaamu tervislikust ja aktiivsest eluviisist, samal ajal aga oli oma abikaasa kõrval, et too saaks juhtida Ameerikat läbi vapustavate sündmuste.

Michelle Obama kutsub meid osa saama oma elust: alustades lapsepõlvest Chicagos South Side’is, läbi aastate, mil ta püüdis hoida tasakaalus emadust ja juhtpositsioonidel töötamist, kuni perioodini, mil ta elas maailma kõige tuntumal aadressil. Ladusalt ja avameelselt kirjeldab ta saavutusi ja pettumusi, jutustades oma lugu täpselt nii, nagu tema seda elab: oma sõnadega, oma tingimustel.

„Minu lugu“ on soe, aval ja tõeliselt isiklik lugu naiselt, kelle elu ärgitab tegudele ka meid! «Laenutusosakond»

image045Oja, Andres. Trammiga Moskvasse : Eesti muusikute seiklused siin- ja sealpool raudset eesriiet. - [Tallinn] : Tänapäev, 2018. - 226, [3] lk. : ill., portr.

Kolm nädalat reisil, nädal kodus. Kas see kõik oli ikka nii glamuurne, kui kõrvaltvaatajale tundub või oli tegu pigem vastupidavustreeninguga, selgub omapärases reisikirjast, mis viib lugeja lavadele ja lavade taha nii KeskAasias, KaugIdas, Siberis, Tšernobõlis, Saksamaal, USAs ja paljudes muudes eksootilistes ja vähem eksootilistes paikades. 

Löökpillimängija Andres Oja teine raamat (varem ilmunud „Tsepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel“, 2016) alustab ringreisi 1979. aastast koos Vello Orumetsa ja Erfiaga, jätkab aastatel 1984–1989 ansambliga Vitamiin, rändab Magnetic Bandiga 1990. aastal Soome ja New Yorki ning 1991. aastal Kolumbus Krisiga Texasesse. «Kunstiosakond»

 

 

 

image046Visiting neighbours : 100 treasures of Estonia, Latvia and Lithuania / Bimbirytė-Mackevičienė, Aistė, teksti autor. - [Tallinn] : National Heritage Board of Republic of Estonia, 2018. - 205, [3] lk. : ill

Raamat „Visiting Neighbours. 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania“ on valminud Eesti, Läti ja Leedu Muinsuskaitseametite koostööprojektina tähistamaks kolme riigi 100. juubelit. Raamatus esindab igat riiki 33 kõige olulisemat ja mitmekülgsemat pärandobjekti. Kõige viimane ehk järjekorras 100. objekt on kõigi ühine – Balti kett.
Raamatusse on kokku kogutud kaunid fotod meie pärandist, mida toetavad kirjeldavad tekstid eesti, läti, leedu ja inglise keeles.
«Kunstiosakond»

 

 

 

image047Stevens, Keith. Chinese Gods: The Unseen Worlds of Spirits and Demons / Ingpen, Robert, illustrator. - London : Collins & Brown, 1997. - 192 p. : ill.

Insight into the beliefs behind Taoism, Buddhism and Confucism. «Ameerika Keskus»

 

 

 

 

 

 

image048Nafisi, Azar. Reading Lolita in Tehran : a Memoir in Books. - New York : Random House, 2004. - 357 p. – (The New York Times Bestseller).

We all have dreams—things we fantasize about doing and generally never get around to. This is the story of Azar Nafisi’s dream and of the nightmare that made it come true.

For two years before she left Iran in 1997, Nafisi gathered seven young women at her house every Thursday morning to read and discuss forbidden works of Western literature. They were all former students whom she had taught at university. Some came from conservative and religious families, others were progressive and secular; several had spent time in jail. They were shy and uncomfortable at first, unaccustomed to being asked to speak their minds, but soon they began to open up and to speak more freely, not only about the novels they were reading but also about themselves, their dreams and disappointments. Their stories intertwined with those they were reading—Pride and Prejudice, Washington Square, Daisy Miller and Lolita—their Lolita, as they imagined her in Tehran.

Nafisi’s account flashes back to the early days of the revolution, when she first started teaching at the University of Tehran amid the swirl of protests and demonstrations. In those frenetic days, the students took control of the university, expelled faculty members and purged the curriculum. When a radical Islamist in Nafisi’s class questioned her decision to teach The Great Gatsby, which he saw as an immoral work that preached falsehoods of “the Great Satan,” she decided to let him put Gatsby on trial and stood as the sole witness for the defense.

Azar Nafisi’s luminous tale offers a fascinating portrait of the Iran-Iraq war viewed from Tehran and gives us a rare glimpse, from the inside, of women’s lives in revolutionary Iran. It is a work of great passion and poetic beauty, written with a startlingly original voice.
«Ameerika Keskus»

image049Lahiri, Jhumpa. Unaccustomed Earth. - New York : Vintage Contemporaries, 2009. - 333 p. – (Vintage Contemporaries).

These eight stories by beloved and bestselling author Jhumpa Lahiri take us from Cambridge and Seattle to India and Thailand, as they explore the secrets at the heart of family life. Here they enter the worlds of sisters and brothers, fathers and mothers, daughters and sons, friends and lovers. Rich with the signature gifts that have established Jhumpa Lahiri as one of our most essential writers, Unaccustomed Earth exquisitely renders the most intricate workings of the heart and mind. «Ameerika Keskus»

   
© Narva Keskraamatukogu 2019