Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

logo2

books est

gb s

   

Näitused ja üritused

   
image009

Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde / Piiri, Reet, 1955-, koostaja. - Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2019. - 71 lk. : ill.

Milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid? Nagu rahvarõivastel ikka, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.

Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.

Rahvarõivakostüümi tootjad ja kandjad leiavad siit inspiratsiooni, et luua just meie rahvarõivatraditsioonidele vastav ülevise ja seda rõõmu ning uhkusega kanda. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image010

Roosaare, Jüri. Geoinformaatika : õpik kõrgkoolidele / Mõisja, Kiira. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 830 lk. : ill.

Käesolev kõrgkooliõpik keskendub geoinformaatika kui interdistsiplinaarse valdkonna süsteemsele käsitlusele. Ühtede kaante vahele on koondatud vajalikud alusteadmised nii geo- kui ka info-poolelt ning ruumiandmeid ja nende omadusi, analüüsi, esitamist ja kasutamist selgitavad osad. Samuti leiavad käsitlust geoinformaatika igapäevase rakendamisega seotud institutsioonilised ja sotsiaalsed küljed. Peale kõrgkooliõpiku rolli tahab raamat aidata kaasa eestikeelse erialaterminoloogia korrastamisele, asendamaks kõnekeelseid mugandusi korrektsete emakeelsete mõistetega. Selle soovi valguses võiks teos leida koha ka paljude erinevate ruumiandmetega kokku puutuvate inimeste raamaturiiulil.

Õpiku autorid Jüri Roosaare, Kiira Mõisja ja Raivo Aunap on geoinformaatika valdkonna kursusi õpetanud Tartu Ülikooli geograafia osakonnas ligemale 40 aastat. Nad on oma paljude juhendatavate kaasabil osalenud Eesti kartograafia taastekkes ja erinevate geoinfosüsteemide kiirelt jätkuvas arengus.

Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sihtasutuse Archimedes ja Tartu Ülikooli toel. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image011

Kondo, Marie. Jaapani korrastuskunst : korrastamise elumuutev vägi / Eek, Krista, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2015. - 214, [2] lk.

Seadke kodu jäädavalt korda ja vabastage see liigsest kolast imelise KonMari korrastusmeetodi abil. 

Marie Kondo, Jaapani ekspertkorrastaja ja professionaalne koristaja, aitab oma inspireeriva ja üksikasjalise meetodi abil teie eluruumid lõplikult korda seada. Eduka korrastamise võti on võtta asjad käsile õiges järjekorras, jätta alles ainult need esemed, mida tõeliselt armastate, ja teha seda kõike korraga ja kiiresti. Pärast korra majja löömist jääb teie ellu vaid ülesanne otsustada, milliseid esemeid alles hoida ja mida mitte. 

KonMari meetod ei muuda üksnes teie eluruume. Kui kodu saab korda, siis avastate, et muutuma hakkab ka teie elu. Tunnete end enesekindlamana, muutute edukamaks ning kogete energiat ja motivatsiooni elada just sellist elu, millest olete alati unistanud. 

Kui olete “Jaapani korrastuskunsti” läbi lugenud, siis julgete jätta seljataha oma elu negatiivsed aspektid: suudate tunda ära halva suhte ja teha sellele lõpu, lakkate pidevalt muretsemast ja kaotate lõpuks ometi liigsed kilod, millest olete soovinud lahti saada. Marie Kondo meetod toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”. Kui arvate, et selline põhimõte on võimatu, siis peaksite kindlasti selle mõjusa raamatu läbi lugema. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image012

Kuusik, Edith. Hull makroonide järele : [retseptid, täidised, nõuanded]. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2019. - 78, [2] lk. : ill.

See raamat on nagu killuke Pariisi Sinu kodus! Peategelasteks makroonid – maailmakuulsad luksuslikud ja prantsuslikult bravuursed maiused. Makroonide valmistamine võib algajale tõeline väljakutse olla, aga luban, et minu raamatu abil saab sellest hoopis meeldiv ja lihtne ettevõtmine. Leiad raamatust makroonide valmistamisviiside kirjeldused, juhatust toor¬ainete, töövahendite ja säilitamise kohta ning hulganisti väärtuslikke nõuandeid, kuidas vältida makrooniteo ebaõnnestumist. Lisaks on siin klassikalisi,aga ka uudseid ja põnevaid täidiste retsepte, mis panevad maitsemeeled naudingust nurruma nii rahulikul eestlasel kui ka elurõõmsal prantslasel. Loodan, et see raamat on abiks kirevas makroonide maailmas, annab vastused kõikidele nendega seotud küsimustele ja julgustab üha uuesti katsetama. Ning enne kui arugi saad, oled sinagi hull makroonide järele ja staar omaenese köögis!

Tee magusamaailma leidsin täiesti juhuslikult ja tänu uudishimule. „Kuidas nad ometi selliseid imelisi asju suudavad teha? Kas ka mina saaksin sellega hakkama!?“ Palju õppimist ja veel rohkem sihikindlust ning nüüd võin uhkusega öelda, et saangi hakkama! Minu armastus makroonide vastu sai alguse ühel koolitusreisil Prantsusmaale. Tänaseks valmistan ma makroone nagu prantslane ja mu armastus on veelgi kasvanud. Sellest, mis algas hobina, on saanud minu töö, minu armastus, minu elu. Makroonide kõrval teen Suhkrumaagia nime all eritellimustorte ja juhin ka erakooli Seikluskohvik, et pakkuda võimalust õppida kondiitrimaailma superstaaride käe all kõigile neile, kelle kirg või elukutse on küpsetamine. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image013

Toite väikelastele / Kangur, Anne, koostaja. - [Tallinn] : Odamees, 2019. - 211, [1] lk.

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks terve, tugev ja tark inimene. Selle juures on oluline lapse täisväärtuslik toitumine. Käesolev raamat pakubki rikkalikult retsepte, mille abil saab valmistada mitmekesiseid toite alates mahedatest püreedest ja kergetest suppidest kuni tõhusamate liha- ja kalaroogadeni. Iga vanem võib koostada just oma lapsele sobiva toidusedeli ning kasutada antud valmistusõpetusi loominguliselt, vastavalt olemasolevale toorainele ja lapse eelistustele. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

image017

Laulupidu. Jannsen. Koidula : avatakt / Veidemann, Rein, 1946-, teksti autor. - Tartu : Tartu Linnavalitsus ; [Tallinn] : SE&JS, 2019. - 243, [3] lk. : ill

Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale. 

Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. 

Rahvuseeposest „Kalevipoeg” leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus „Sind surmani“ sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread:
Käi kindlalt! Pää kõrgess’! 
Aeg annab arutust!


Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu. 

„Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,” kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann.
Mis juhtub laulupeol? – „Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek, “ ütleb akadeemik Jaan Undusk.
«Kunstiosakond»

 

image018

Püüa, Garel. Kastellist kindluseks : Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses / Nurk, Ragnar. - Kuressaare : Saaremaa Muuseum : Argo , 2016. - 270 lk. : ill

Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses 

Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.–19. sajandini, tuginedes aastatel 2010–2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. 

Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja uuringute hetkeseisust. Lugemise hõlbustamiseks on raamatule lisatud põhjalik arhitektuuriterminite sõnastik. 

Raamatu autorid on arheoloog Garel Püüa, kes juhatas linnus-kindluses toimunud arheoloogilisi uuringuid, arheoloog ja kindlusarhitektuuri ajaloo spetsialist Ragnar Nurk ning muinsuskaitse spetsialist Tõnu Sepp, linnus-kindluse restaureerimise-konserveerimise projektijuht aastail 2010–2015. «Kunstiosakond»

 

image021

Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. 2, Minevik, tänapäev ja tulevik / Ludvig, Sirje, 1963-, koostaja. - [Tallinn] : Eesti Linnade ja Valdade Liit : Polis, 2018. - 368 lk. : ill.

Eesti haldusjaotuse ja haldusterritoriaalse korralduse arengust

Suures formaadis kõvakaaneline kogumik. 
Kogumikku esitleti 28. septembril 2018 Narvas Eesti III Omavalitsuspäeval.
«Lugemissaal»

image021Guy, John. Mu süda on minuga : šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu / Värnik, Tõnis, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 581, [1] lk., [8] l. ill.

Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma teise abikaasa mõrvale ja abiellus tema mõrtsukaga. 25. eluaastal sai temast oma peamise rivaali Elizabeth I vang ja selleks jäi ta elu lõpuni.

Tunnustatud ajaloolane John Guy toetub oma biograafias unustatud arhiiviallikatele ja põrmustab müüdid, mis on seni ümbritsenud seda üht lummavamat naist Euroopa ajaloos. Raamatu põhjal on valminud suurejooneline ajalooline mängufilm „Mary, šotlaste kuninganna”, mille on lavastanud Josie Rouke ning milles mängivad peaosi Saoirse Ronan ja Margot Robbie. «Laenutusosakond»

 

 

image022Rodén, Marie-Louise. Kuninganna Kristiina / Rüütli, Ivar, 1967-, tõlkija. - [Tallinn] : Argo, 2019. - 325 lk., [8] l. ill.

Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku ja asus elama paavstilinna Rooma. Tänapäeva inimestel võib olla raske mõista, kui provokatiivselt mõjus see, kui protestantliku Rootsi kuninganna pani oma krooni maha, et jätkata elu katoliiklasena, liiatigi paavstiriigi keskuses.

Rootsis oli kuninganna edukas ja särav, õpetatud ja ülistatud Põhjala Minerva. Pärast troonist loobumist on teda harilikult kirjeldatud kibestunud läbikukkujana, kes kaitseb edutult oma huvisid ja positsiooni ning vallandab ühe skandaali teise järel. Ja ometi koges Kristiina Rooma ajal kardinal Decio Azzolinoga eneselegi ootamatult isiklikku õnne. Marie-Louise Rodén portreteerib Kristiinat tervikliku isiksusena oma ajastu kontekstis, pöörates erilist tähelepanu tema elule küpse naisena Roomas. «Laenutusosakond»

 

 

image023Romer, Elizabeth. Toscana aastaring : elu ja toidud ühes maalilises Itaalia orus / Uusjärv, Sash, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 269 lk. : ill.

See raamat räägib toidust, mida kasvatab ja valmistab perekond, kes elab väikeses haljendavas orus, kus kohtuvad kaks Itaalia kõige ajaloolisemat ja kaunimat piirkonda – Umbria ja Toscana. Ühtlasi räägib see raamat selle perekonna igapäevaelust ja piirkonna kultuurist, sest Toscana köök on lahutamatult ühte põimunud Toscana kultuuri ja omapära ning seal elavate inimestega.

„Toscana aastaring“ iga peatükk võtab ette ühe kuu: jaanuaris prosciutto soolamine ja vorstide toppimine, juustutegu märtsis, aprillis lihavõtteroad, septembris seenelkäimine ja seenetoidud, oktoobris veinitegu ja detsembris oliiviõli pressimine – ja muidugi palju, palju muud. Raamatust leiab loomulikult ka ohtralt retsepte kõigi traditsiooniliste Toscana roogade valmistamiseks alustades kõige lihtsamatest: värsketest salatitest, oliiviõliga leivast ja pastast kuni kõige keerukama vorstiteo ja hõrkude maiustusteni.

Toscana kultuuri ja loodusega ühes rütmis hingav raamat sobib suurepäraselt nii kirjandussõbrale nautimiseks kui ka kokale käsiraamatuks, ka Põhja-Itaalia reisihuviline leiab siit palju huvitavat ja kasulikku. «Laenutusosakond»

 

image024Mägi, Marika. Taanlaste ristisõda Eestis / Jensen, Carsten Selch. - Tallinn : Argo TTP, 2019. - 224 lk.

13. sajandi alguses jõudis Euroopas juba mõnda aega jõudu kogunud ristisõdade liikumine Eestisse: Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi nii Taanist kui ka Saksamaalt. Eesti muudeti jõuga osaks Lääne-Euroopa kristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes just ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge rist punasel taustal. 

Ent mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Taolistele küsimustele vastamiseks ning jah, ka Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamiseks, ongi kirjutatud see raamat. Selles võetakse vaatluse alla nii ristisõdijate ideoloogilised motiivid kui ka osapoolte pragmaatilised valikud, sündmuste peategelaste sammud oma positsioonide tugevdamiseks, tollased ühiskonnad ja sõjapidamisviisid, keskused ja ehitised, ristiusu levik nii enne kui ka pärast vallutust. Eraldi alapeatükk on pühendatud Tallinnale ja siin 1219. aastal peetud Lyndanise lahingule, samuti Dannebrogi kujunemisele Taani rahvuslikuks sümboliks. 

Raamat on Eesti ja Taani uurijate interdistsiplinaarse koostööprojekti tulemus, milles keskaja ajalugu on põimitud kirikuajaloo, arheoloogia ja kunstiajalooga. Kompleksne lähenemine on võimaldanud esitada mitmeid uudseid hüpoteese 13. sajandi sündmuste kohta. «Laenutusosakond»

image025Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Alg-Kalewipoeg. - Tallinn : Ammukaar, 2019. - 208 lk

Raamat annab lugejale võimaluse tutvuda Eesti kultuuriajaloos ja rahvusliku liikumise ajaloos haruldase teosega - 1853.aastal valminud Alg-Kalevipoja tekstiga, mis ilmus tsensuuri tõttu alles 9 aastat hiljem teatud muudatuste ja parandustega. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image037Lebane, Tiina. Kohupiim ja kodujuust : Eesti köögi lemmikud / Heinmaa, Jaan, 1967-, fotograaf. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 62, [2] lk. : ill.

Kohupiim ja kodujuust on Eesti kodukokkade kindlad lemmikud!

Nii nagu kohupiima ja kodujuustu on „pakitud“ tervisele kasulikke piimavalke, on ka siia raamatusse „pakitud“ 30 uut retsepti, kuidas kohupiima ja kodujuustu uutmoodi kasutada. Pudrud, smuutid, pirukad, salatid, vormiroad, leivakatted, magustoidud – kõigis neis on kasutatud ka kohupiima ja kodujuustu. Kohupiimaga võib teha isegi sepikutainast! Muidugi kõikvõimalikud koogid, nii küpsetatud kui ka tarretatud, nii plaadil kui ka vormis − neist ei saa kunagi küllalt ja need maitsevad kõigile! Isetegijate rõõmuks leiab raamatust õpetuse ka selle kohta, kuidas koduköögis ise kohupiima valmistada.

Sarja „Sada rooga mini+“ esimene raamat. «Tehnikakirjanduse osakond»

image045Pihel, Peeter. Minu kodu, maa ja meri. Eesti = My home, land and sea. Estonia : lood ja retseptid / Vaik, Kadre, 1970-, tõlkija ; Laurits, Leelo, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2018. - 171, [4] lk. : ill.

“See raamat on minu vahetu tunnetus Eestimaast läbi töö ja juhtumiste. Jutustus külluslikest Eesti köögi maitsetest, eestlase meelelaadist ja tugevast sidemest siinse maa ning loodusega.“ “This book is my personal take on Estonia, a sentiment that has grown through experience and events; a story of the plentiful and unique flavours of Estonian cuisine. It’s a book about the mindset of my countrymen and our strong bond with our land and nature.”

– Peeter Pihel

“Ta on täielikult kohal, siin ja praegu… ta esindab Eesti kööki, vaba ja iseseisvat, mis austab juuri ja kohalikku küllust. Kööki, mis on väga puhas.“ “He is fully present … he is the face of Estonian cuisine, free and independent. Honouring history and local richness. A cuisine of great purity. “
– Alexandre Couillon, La Marine


“Peeter on üks säravaimaid Eesti kokkasid, keda ma olen kohanud! Tema esimene raamat on tähendusrikas lugu Eestist – läbi heade maitsete ja kordumatute inimeste.“ “Peeter is one of the brightest Estonian chefs I have met! His first book is a fascinating insight into Estonia - through its great food and unique people.
– Magnus Nilsson, Fäviken Magasinet
«Tehnikakirjanduse osakond»

image046Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940 : [näitus 16.06.2018-12.05.2019 Eesti Ajaloomuuseumis : kataloog] = Dress code: Estonian ladies' fashion 1920-1940 : [exhibition in Estonian History Museum : catalogue] / Laev, Marion, 1975-, koostaja. - Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2018. - 143, [1] lk. : ill.

"Moejoon: pidulik rõivamood 1920 - 1940" esitleb moodsa Eesti naise garderoobi aastatel 1920–1940. Peamiselt Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogul põhinev näitus tutvustab jõukama linnanaise rõivastust tema elu tähtsündmustel.
Näitusega kaasneb eesti- ja inglisekeelne kataloog, mis annab ülevaate ajastu moodsate naiste rõiva- ja pesumoest ning ilumaailmast.
Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moeõppejõud annab ülevaate 1920. ja 1930. aastate rõivamoest läbi moemaailma suundumuste sidudes sinna ka Eesti arengud. Tunnustatud moeloolane Mari Kanasaar avab usutluses Anu Ojaveele oma kogemust ennesõjaeelse Eesti moe- ja ilumaailma süvahoovustest.
Ajaloolane Kätlin Leokini ülevaade Eesti ilutööstuse ning moemaailma omavahelistest seostest annab teada, millal muutuks popiks poisipea ning millega täpselt tuli end lõhnastada ja puuderdada.
Ajaloolise pesu kollektsionäär Malle Pajula artiklist võib leida, mida kanti toona kaunite kleitide all ehk pesumaailma muutusi 1920.-1930. aastail.


Kataloogis on lisaks ka mahukas ülevaade Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu esemetest – kleitidest ning aksessuaaridest. «Tehnikakirjanduse osakond»

image001Sebag Montefiore, Simon. Romanovid : 1613-1918 / Randmaa, Aldo, 1969-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2016, 2018. - 916, [1] lk

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”. E-raamat ei sisalda illustratsioone. «Laenutusosakond»

 

image002Koidula, Lydia. Emajõe ööbik / Vint, Maara, 1955-, illustreerija. - Tallinn : Sinisukk, 2019. - 87, [1] lk.

Lydia koidula luuletused mõlguvad ikka ja alati eestlaste meeltes. „Emajõe ööbik“ ilmus esimest korda üle 150 aasta tagasi. Nüüd on luulekogu saanud värske hingamise.

„Emajõe ööbik“ ühendab endas lootusrikkust täis isamaaluule, südant pitsitava armastus- ning kauni loodusluule. Ühtede kaante vahele mahuvad tema tuntud luuletused „Emasüda“, „Sind surmani!“, „Mu isamaa on minu arm“ ja teised.

Maara Vindi kaunilt kujundatud kogust on võimalik meelde tuletada ja üle lugeda andeka poetessi – Lydia Koidula – aegumatud värsid. 

Kaunis kingitus nii endale kui sõpradele laulupeo juubeliaastal. «Laenutusosakond»

 

 

image003Bõkova, Anna. Iseseisev laps, ehk, Kuidas saada "laisaks emaks" / Peeter Villmann, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 267 lk. : ill.

See humoorikalt illustreeritud raamat räägib elulistele näidetele tuginedes lihtsatest, kuid sugugi mitte enesestmõistetavatest asjadest. Noorte kohati liigsest lapsemeelsusest on tänapäeval saanud vanematele mureküsimus. Leidub noori, kes on küll füüsiliselt juba suureks kasvanud, kuid pole saanud sealjuures ei täiskasvanuks ega iseseisvaks. 
Kuid selles on oma osa lapsevanematel endil, kellel on palju liigset tarmu, nii et sellest jätkub ka oma laste elu elamiseks, kõikides nende asjades osalemiseks, nende eest otsustamiseks, nende elu kavandamiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Küsimus seisneb selles, kas lapsed seda üldse vajavad. Ja kas ei kujuta see endast hoopiski põgenemist omaenda elust lapse ellu?
Autor juhib tähelepanu sellele, et tuleb ka iseenda eest hoolitseda, lubada endal olla mitte ainult lapsevanem ja leida võimalusi sellest rollist väljumiseks. Selles raamatus ei räägita mitte ehtsast laiskusest, vaid peetakse silmas lapse iseseisvuse arenemiseks vajalike tingimuste loomist.


Peaasjalikult on see raamat mõeldud emadele, kes üritavad alati viimase peal head olla. Ja neile, kes tahavad teada, mida teha, kui laps ütleb, et ta ei oska või ei taha, ja kuidas panna teda iseendasse uskuma. «Laenutusosakond»

image038Julie Hagen-Schwarz : Eesti esimene naiskunstnik = the first Estonian female artist : die erste Künstlerin Estlands / Eiskop, Merli-Triin, koostaja. - Tartu : Tartu Kunstimuuseum, 2018. - 297 lk. : ill.

Julie Hagen-Schwarzi võib pidada esimeseks Eesti naiskunstnikuks. Kuigi maalikunsti harrastasid paljud hästikasvatatud baltisaksa daamid, siis Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja August Matthias Hageni tütar lõi läbi professionaalses kunstimaailmas õppides Dresdenis ja Münchenis. Viimases saavutatud läbimurre Müncheni Kunstiühingu näitusel avas talle uksed tegutsemaks vaba kunstnikuna Euroopa kunstipealinnas Roomas. Noore naise kunstnikutee meestekeskses ja piiranguterohkes 19. sajandi Euroopas ei kulgenud lihtsalt – 1854. aastal oli ta sunnitud tagasi Tartusse pöörduma ja abielluma oma õe lese astronoom Ludwig Schwarziga. Kõigest hoolimata pälvis Julie 1858. aastal teise naisena kogugu impeeriumis Peterburi Kunstide Akadeemialt akadeemiku tiitli portreemaali alal. Julie Hagen-Schwarz oli viljakas portretist kuni surmani ja just tema maalide kaudu tunneme mitmeid 19. sajandi Tartu Ülikooli teadlasi ja tuntud baltisakslasi. «Kunstiosakond»

 

image039Joonistatud ruum : töid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust = Drawn space : works from the archives of the Museum of Estonian Architecture / Mälk, Sandra, 1987-, koostaja. - Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2018. - 215, [1] lk. : ill.

Muuseumi südameks on tema kogud. Arhitektuurimuuseumi kollektsiooni üks väärtuslikemaid osi on arhitektuursed joonised: abstraktsed kavandid, detailideni viimistletud vaated ja suurejoonelised linnaruumilised lahendused, mille autor on paberile pannud oma käega. See on muusemi n-ö kullafond, millest mitmed tööd on vaataja ees esmakordselt, teised aga leidnud juba laia tunnustust oma kunstilise väljendusrikkuse poolest. Raamatus ära toodud ligikaudu 150 joonist annavad pildi arhitektide visuaalse mõtte ajaloost alates 20. sajandi algusest kuni 1990. aastateni, praeguse digitaalajastu alguseni. Need on joonistatud ruumid, milles on esikohal arhitektide isikupära, aga ka ajastuomane kujutamisviis ning soov arhitektuur publikule lähemale tuua. Lisaks albumile koos jooniste täpsete kirjelduste ja taustalooga leiab raamatust ülevaate nii arhitektuurimuuseumi kui ka arhitektuurijooniste ajaloost ning nende rollist tänapäeval. Mahuka väljaande eesmärk on tutvustada muuseumi kogu ning tõsta teadlikkust arhitektuurijooniste väärtuslikkusest, tänades ühtlasi kõiki annetajaid, tänu kellele on raamatus lahti rulluv arhitektuuriajalugu visuaalselt palju rikkam. «Kunstiosakond»

image040Uus vaev : Eesti noor disain 1980. aastatel = New pain : young Estonian design in the 1980s / Kermik, Jüri, 1957-, koostaja. - Tallinn : [Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum], 2018. - 304 lk. : ill.

Värskelt raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.
Raamast tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimisööle ja selle käigus koondatud materjalidele. 


Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise.
Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance’id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist.
Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.


Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste. Raamatu koostaja on Jüri Kermik. «Kunstiosakond»

image041Jaanson, Mart. Eesti muusika 100 aastat / Remmel, Ia, 1965- toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 199, [1] lk. : ill. – (100 aastat).

Eestlaste kujunemisel rahvuseks, rahvuse püüdlustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tuntuse omandamisel on tähtsat rolli mänginud muusika. Raamatu autor on võtnud ülesandeks pakkuda lugejale sissevaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase eksistentsi. See žanripõhisena korraldatud, peamiselt heliloojakeskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud mahust, olles sellisena paratamatult ebatäielik. Kui aga lugeja pärast raamatu sulgemist tunneb, et temas on tärganud huvi eesti muusika varakambriga põhjalikumalt tutvuda, loeb autor oma ülesande täidetuks. «Kunstiosakond»

 

 

 

image042Kalm, Mart. Eesti arhitektuuri 100 aastat / Lutsepp, Elo, 1959-, toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 204, [3] lk. : ill. – (100 aastat).

Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt monumentaalne ERM Tartus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, Kirde-Eesti kaevandused, kolhoosikeskused või keldripoed võivad tunduda nii mõttetud, pole neid kunagi paha pärast ehitatud. Aeg ja olud on püstitanud erinevaid ehitusülesandeid, mille tagamaid ja lahendusviise püüab käesolev raamat avada. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image043Newkey-Burden, Chas. Justin Bieber : noore muusiku lugu / Mauser, Gregor, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2011. - 216 lk., [8] l. ill.

Kui ema 13-aastase Justin Bieberi lauluvideosid YouTube’i üles panema hakkas, kogusid need uskumatu kiirusega mitu miljonit vaatajat ning algas verinoore laulutähe tee kuulsusele. Kolm aastat hiljem esines ta juba 30 tuhande pealtvaataja ees. Raamat jutustab noore talendi põnevast argipäevast, tema iseloomust ja lauludest ning publiku meeletust vaimustusest, mis tema tegemisi kõikjal saadab. Lahe lugemine koos värvifotodega on maiuspala igale fännile. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image044Alamaa, Hele-Mai. Söögivahetund : koolikokkadelt kodukööki / Ilves, Evelin. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2014. - 187, [4] lk. : ill

Raamat “Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki” pakub üle saja retsepti Eesti armastatud koolikokkadelt. Presidendiproua Evelin Ilves ja fotograaf Hele-Mai Alamaa tegid kahe aastaga tiiru peale Eesti koolidele. Istusid lastega laua taga ja maitsesid roogi. Uurisid õpilastelt lemmiktoite ja kokkadelt nippe. Kui ikka lapsed õhkasid: “Tahaks kodus süüa sama hästi kui koolis!”, oli selge, et koolikokk oli oma tööd südamega teinud.

Tunnustamaks osavate koolikokkade tööd, ongi siia raamatusse koondatud parimad koolitoidud, mida võiks kodus järele teha. Koolikokkade loomingu on kodukööki sobivaks timminud hobikokk ja toidublogi pidaja Tuuli Mathisen. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image045Ulman, Jaak. Eesti side 100 aastat / Moorlat, Merle, kujundaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 205, [3] lk. : ill.

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel. Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks. Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks. Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image046Vaimann, Toomas. Eesti energeetika 100 aastat / Risthein, Endel. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 173, [2] lk. ill.

Kuigi selle raamatu pealkiri on „Eesti energeetika 100 aastat“, haarab see lühidalt ka ajavahemikku sellest ajast, mil inimasustus Eesti aladel pärast jääaega võimalikuks sai, kuni Eesti riigi tekkeni. Põhitähelepanu on siiski pööratud aastaile 1918–2018, võttes kõne alla meie oma põhiliste energiavarude – puidu, turba ja põlevkivi – kasutamise nii kütteks kui ka tehnoloogilistes protsessides (nt põlevkiviõlitööstuses) ja elektrienergia tootmiseks. Käsitletud on ka hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat. Puudutamata ei saanud jätta imporditavaid energiakandjaid: kivisütt, naftasaadusi ja maagaasi. Piltliku ettekujutuse saamiseks Eesti energeetika arengust piisab vast teada, et kui meie riigi algusaastail mõõdeti jõujaamade elektri võimsusi nende iseloomustamiseks kilovattides, siis praegu toimub see mega- ja gigavattides. Eesti kuulub alates taasiseseisvumisest nende ligikaudu kolmekümne riigi hulka, milles nii kaubalise energia kui ka elektrienergia tarbimine on olnud vähemalt kaks korda kõrgem kui maailma keskmine. «Tehnikakirjanduse osakond»

   
© Narva Keskraamatukogu 2019