Uudised

   
image028Pilvre, Barbi. Minu Vormsi : Väinamere Twin Peaks. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 248 lk., [8] l. ill

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit." «Laenutusosakond»

 

 

image029Reinart, Heili. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 328 lk. : portr.

MUUSAD, VÕITLEJAD, KUNSTNIKUD JA TEADLASED ... Kaante vahelt leiad 50 naise eluloo, kelle saatus on rikastanud Eesti ajalugu. Nagu inimesed ikka, on mõnedki neist vastuolulised ja nende teod vahel mõistetamatud. Kõik nad väärivad mäletamist ja austust.

Siin pole tõsiteaduslikke uurimistöid, küll aga soov tuua unustusehõlmast välja naisi, kelle nime, elu ja tegusid paljud tänapäeval enam ei tea. «Laenutusosakond»

 

 

 

image030Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani : ajalooline ülevaade. II, Lääne kirjandus antiigist romantismini. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 463 lk. : ill.

Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos „Maailmakirjandus muinasajast täna päevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

II ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset kaanonit –seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud. Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa on valdavalt asendatud nähtuste võrdlevtüpoloogilise käsitlusega. Pearõhk on kirjandusloome esteetilistunnetuslikul algupäral ja teisenemisel.

II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku loomepanuse ja -kogemuse varal. «Laenutusosakond»

image031Peterson, Jordan B. 12 elu mängureeglit : vastumürk kaosele / Doidge, Norman, 1950-, eessõna autor. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 463, [1] lk. : ill.



Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“.

Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. 

Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. 

Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. 

Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. 

Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas. «Laenutusosakond»

image032Hellerma, Kärt. Koidula käsi : novelle ja jutte 2011-2019 / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - Tallinn : Tuum, 2020. - 216 lk. : ill.

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.

Hellerma varasemate teoste hulgas on tähelepanu pälvinud näiteks romaanid „Alkeemia” (1997), „Kassandra” (2000), „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris” (2018), novellikogud „Ma armastasin David Copperfieldi” (2007) ja „Unenäoliiv” (2011) ning reisikirjad „Sinine missa” (2008) ja „Islandi kiri” (2014). Ta on avaldanud ka lasteraamatuid ja luulekogusid, samuti kirjanduskriitikat. «Laenutusosakond»

image033Väike mamma : Kuressaare naise kirjavahetus Saksa sõjavangidega / Tõnisson, Roland, 1968-, koostaja. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 126 lk. koos kaanega : ill.

Nii nagu raamatu „Väike mamma“ koostaja Roland Tõnisson oma eessõnas ütleb – võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui tema käsi Kuressaare Nikolai kirikutorni kapis vihikupakile sattus, oli aeg küps, et neis peituvatele kirjadele taas päevavalgust heita.

Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes oli Tõnissonile koheselt selge, et leitud on midagi erakordset. Esmalt näis, et tegu on ühe vangi päevikuga, sest kõikjalt vaatas vastu sama käekiri. Teksti süvenedes selgus aga, et tegemist on millegi veelgi rariteetsemaga – kirjavahetusega kohaliku proua ja Saksa sõjavangide vahel, mis oli teadmata põhjusel lapse hoolika käekirjaga koolivihikutesse ümber kirjutatud.

Proua S-i, selle raamatu keskse tegelase, enda poeg sundmobiliseeriti ning jäi veidi hiljem Sinimägede lahingutes teadmata kadunuks. Kuressaare naise igatsus oma poja järele ja soov jagada emalikku hoolt jookseb katkematu niidina läbi terve kirjavahetuse – ta riskis paljuga, et pidada ühendust sakslastest sõjavangidega.

Nendes kirjades avanevad lood inimestest, kes elasid hoopis teistsugusel ajal. Need jutustavad sellest, milline oli vaenlase küüsi langenud meeste elu sõjaeelsel Saksamaal, milliseid tundeid ja ahastust tekitasid meeletu koduigatsus ja siinne vangipõli. Oli ju siinne okupatsioonivõim öelnud lahti Genfi konventsioonist ega tunnistanud mingeid kohustusi sõjavangide ees. Erinevalt liitlaste kätte sattunuist ootas neid sageli siin ees surm.

Paljud meist on kuulnud lugusid sõjakeerises tärganud helgematest tunnetest. Nendeski kirjades jookseb läbi sümpaatia ja igatsus millegi järele, mis aitaks taluda elu kurnavat karmust, tuletades meile meelde, et inimlikkus ei kao kuhugi ka rasketel aegadel. «Laenutusosakond»

image034Kalapüük Norras : kalad. Püügitehnikad. Retseptid / Pajuste,Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus : MTÜ Kalale, 2015. - 80 lk. : ill.

Norra, suurte kalade paradiis

Viimastel aastakümnetel on Norrast saanud paljude Eesti kalameeste palverännu sihtkoht, unelmate maa, kus kalata jääda ei ole võimalik. Ookeanis tursad, saidad, mereahvenad, paltused, tundrajõgedes-järvedes paaliad, forellid ja harjused... Lisaks hingematvalt võimas loodus – kes korra Norras ära käinud, see enam selle kauni maa kütkeist ei vabane.

„KALAPÜÜK NORRAS. Kalad. Püügitehnikad. Retseptid.“ jagab põhjalikke soovitusi, millal, kus ja kuidas Norras püüda ning mida maitsvat püütud kaladest valmistada. Põnevat lugemist ja asjalikku nõu leiab nii ookeani- kui tundrapüügi kohta, lisaks soovitusi, kuidas käib matkamine vahel üsna karmides tundratingimustes.

Raamatu autoriteks on kalateadlane Arvo Tuvikene ning kaugelt üle kümneaastase Norra-kogemusega kalamehed Alvar Heiste, Peeter Raja ja Martin Meier. Raamatu koostas ja otsis huvitavaid retsepte Norra köögist ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste.

„Kalapüük Norras.“ on viies raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast. Mõnusat lugemist! «Laenutusosakond»

image035Kalapüük Soomes / Pajuste, Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2016. - 80 lk. : ill.

Meie põhjanaaber Soome on Eesti kalamehe jaoks tõeline kalapüügi Meka, kus vee-elukad palju suuremad kui kodus ja neid on seal nii palju, et käsi väsib ära nende väljasikutamisest.
Hoolimata sellistest müütidest tuleb ka Soomes kala kättesaamiseks mõnevõrra vaeva näha: kas või ennast kurssi viia, kus, millal ja kuidas missugust kala püüda. Raamatus „Kalapüük Soomes“ annab ülevaate meie põhjanaabrite enamlevinud püügikaladest ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste. Aastaid Soomes püüdnud kalamehed Rain Erala, Koit Kikas ja Marek Rebane jagavad oma kogemusi Eesti kalamehele enam huvi pakkuvamate kalade püügist meie põhjanaabrite juures: rekordhaugid, -kohad ja aukartustäratavad 10+ kilosed lõhed. Raamat annab ka lühikese ülevaate, milliseid lube-litsentse on vaja Soomes kalastamiseks.


„Kalapüük Soomes“ on üheksas raamat Kalale! populaarsest kalaraamatute sarjast. «Laenutusosakond»

 

 

image036McNab, Rosi. Prantsuse keele kursus iseõppijale : [kesktasemele / Meristo, Merilyn, 1975-, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2008. - 197 lk. eraldi pag. : ill.

Kursus koosneb õpikust ja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad õppijat ja võimaldavad harjutada prantsuse keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole.
Kursus on jagatud kuude peatükki, igas peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat, ent omavahel seotud teemat. Lühidalt on tutvustatud ka maa tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et suhtlemist hõlbustada.
Keele õppimine on innustav seiklus – uus keel annab võimaluse näha maailma uue vaatenurga alt. «Laenutusosakond»

 

 

image037Buttrose, Ita. Silmad terveks! : õige toitumine annab hea nägemise / Jones, Vanessa. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2014. - 191 lk. : ill.

Tänapäeva maailmas on silmade tervis tähtsam kui iial enne. Silmad on oluliseks töövahendiks lastest eakateni ja silmade eest tuleb meil kõigil igapäevaselt hoolt kanda.
„Silmad terveks!“ on uus praktiline raamat populaarsest sarjast „Tervis ja toit”, mis selgitab lihtsas keeles elustiili, õige toitumise ja silmade tervise vahelisi seoseid.
Raamat annab nõu silmadele kasulike toiduainete valimiseks ja pakub mitmekesise valiku tervislikke retsepte, millega silmahaigusi ennetada ja nägemist parandada.
• Maitsvad ja tervislikud road, sh hommikueined
• Suupistete tegemine ja serveerimine
• Köögiviljade, eriti lehtaedviljade kasutamine
• Tervislikud salatipuistesegud vürtsidest, seemnetest ja pähklitest
• Köögiviljatoitude vürtsisegud, ja nende valmistamine
• Road mereandidest
• Tervislikud ja maitsvad magustoidud ning joogid
Selged ja atraktiivsed fotod teevad raamatu kasutamise lihtsaks ning meeldivaks.
«Laenutusosakond»

image038Vana arm ei roosteta : mälestusteos Ilmar Külveti 85. sünniaastapäevaks / Külvet, Vaike, 1936-, koostaja. - [Tartu] : Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. - 439 lk. : ill., portr.

Juubeliteos sisaldab tuntud välis-Eesti ajakirjaniku ja «Ameerika Hääle» saatejuhi artikleid, reisikirju, arvustusi, samuti tema kohta avaldatut. 
Illustreeritud rohkete fotodega.

Raamat sisaldab ka: Urmas Oti intervjuu Ilmar Külvetiga TV-sarjas "Carte blanche" ; Otsekui parm piriseb / Mardi Valgemäe ; Ilmar Külveti proosast / Hellar Grabbi ; Mälestuskilde Ilmar Külvetist ja "Ameerika Häälest" / Markus Larsson
«Laenutusosakond»

 

 

 

image052Taylor, Neil. Eesti ajalugu / Liiders, Lauri, 1983-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2020]. - 240 lk. : ill.

Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab kõrvuti maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka Eesti ajalugu käsitlev teos: „Estonia: a Modern History“ (2018), autoriks inglane Neil Taylor. Nüüd on ka eestlastel võimalik tutvuda värskema välismaise vaatega meie ajaloole.

Neil Taylor: „Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal „Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada“, ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale.“

Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike – samas on siin üks maailmajao kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Neil Taylor on kirjutanud esimese tõsiseltvõetava ingliskeelse ülevaate tillukese Balti riigi ajaloost, kaardistades Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all. I maailmasõja järel, tänu rahvuslikule ärkamisele ja Vene ja Saksa impeeriumide kokkuvarisemisele, tunnustati Eestit 1920. aastal viimaks iseseisva riigina. Omariiklus ei kestnud kaua – II maailmasõja ajal käis Eesti puna- ja natsivõimu vahel käest kätte, kuni liideti viimaks N Liiduga, mis tõi kaasa poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja hädadest täidetud aja. Iseseisvumislootus ei kustunud aga kunagi ning 1991. aastal taastati Eesti vabariik. See aus ajalooraamat sisaldab ka värvikaid ja lustakaid episoode, nagu ühe suursaadiku meenutused nudistide rannast ja presidendi presskonverents lennujaama räpase peldiku ees. «Lugemissaal»

image053Õun, Mati. Eesti Teises maailmasõjas 1939-1945 : vaade merelt / Ojalo, Hanno. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 256 lk. : ill., portr.

Raamat annab ülevaate Eesti saatusest Teises maailmasõjas läbi laevade, meremeeste, Eesti sõjalaevastiku ja mereväelaste tegevuse. Juttu tuleb ka eestlastest NSV Liidu, Saksa ja Soome mereväes, 1944. aasta Suurest Põgenemisest ja viikingireisidest üle Atlandi ookeani peale maailmasõja lõppu. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image054Ojalo, Hanno. Narva Teises maailmasõjas 1939-1945. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 195 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate Narva linna ja selle elanike katsumustest Teises maailmasõjas, suurematest lahingutest, linna hävingust 7.märtsi 1944 pommitamises ja linnaelanike evakueerimisest. Lisaks tuleb juttu Narva sildadest, eesti väeosadest linnas, Narva jõelaevandusest, ajalehtedest ja olulisematest sõjas hävinud ehitistest. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image055Salgamata ilusaim linn : Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel / Hiie, Ruth, koostaja. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2020. - 159 lk. : ill.

Väljaandesse on koondatud Tallinna piltkujutised, mis on ilmunud 17.-19. sajandi raamatutes ja ajakirjades nii Eestis kui ka Hollandis, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Tallinna vaateid kohtab reisiraamatutes, ajaloolis-geograafilistes ülevaadetes, vaimuliku sisuga teostes ja ka tarbetrükistes.

Väljaande ülesehitus on kronoloogiline, rohkete illustratsioonide, kommentaaride ja registritega. Välja on toodud illustratsiooni tehnika, mõõdud, asukoht raamatus ja selle kirje. Registreeritud on kõik teadaolevad väljaanded, kus esitatud pilt või selle teisendid on ilmunud.

Raamat algab vanima teadaoleva trükis ilmunud Tallinna piltkujutisega, milleks on Anthonis Goeteerise 1619. aasta reisikirjas ilmunud vasegravüür ning lõppeb Tallinna vaadete mosaiigiga aastast 1897.
Lisaks tuntumatele panoraamvaadetele Merianilt ja Oleariuselt, leiab väljaandest ka esimese eestikeelses trükises ilmunud Tallinna vaate
̶ Uue Testamendi esitrüki (1715) detailirohke puulõikes tiitelpildi.
Märkimisväärne hulk vanemaid Tallinna vaatega trükiseid leidub vaid välismaa mäluasutustes. Mitmed vaated pärinevad ka unikaalsetest ainsa eksemplarina säilinud trükistest.

Raamat on ühtlasi väike tähelepanuavaldus Tallinnale, kes tähistas 2019. aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva.

Raamatul on ingliskeelne eessõna. «Lugemissaal»

image056Erelt, Mati. Eesti keele käsiraamat / Erelt, Tiiu. - Tallinn : Eesti Keele Instituut : [Eesti Keele Sihtasutus], 2020. - 653 lk. : ill.

Eesti kirjakeel. Õigekirjutus. Vormiõpetus. Sõnamoodustus. Lauseõpetus. Sõnavaraõpetus. Üldharivate teadmiste kogu eesti kirjakeele ehituse kohta. Praktiline abivahend kirjakeele kasutamiseks. Kooskõlas „Eesti õigekeelsussõnaraamatuga ÕS 2018“. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image057Ojalo, Hanno. Turmtules : Eesti Diviisi suurtükivägi 1943-1945 / Kullo, Märt, toimetaja. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 135 lk. : ill.

Raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Saksa sõjaväe koosseisus võidelnud Eesti Diviisi Suurtükiväerügemendi, õhutõrjemeeste ja tankiküttide võitlustest Ukrainas, Valgevenes, Eestis ja Saksamaal. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image058Stelmach, Irina. Rajada Juudi Riik : sionism Eesti Vabariigis (1918-1940) : suuline ajalugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - Tallinn : Adel TV : Eesti Juudi Muuseum, 2020. - 253, [1] lk. : ill.

See raamat on sõdadevahelises Eestis (ja Lätis) tegutsenud sionistlike organisatsioonide liikmete antud intervjuude kogumik. Peaaegu kõik nad repatrieerusid Iisraeli. Nende meenutused puudutavad ka sõjajärgset aega, mil nad sionistliku tegevuse eest Nõukogude Liidus küüditati, samuti nende sionistlikku pürgimust kodumaal. Raamatu žanri võiks määratleda suulise ajaloona, mida tänapäeval vajab iga tõsiselt võetav teaduslik uurimus. Selle meetodi kohaselt talletatakse vestlejate laused paberile toimetaja sekkumiseta, säilitades öeldu intonatsiooni ja omapära. Raamat on mõeldud neile, keda huvitab sionismi, eriti aga Eesti juudi kogukonna ajalugu. See pakub nii mõndagi ka Iisraeli kristlastest sõpradele. «Lugemissaal»

 

 

 

image059Itaalia : vaimustu, kavanda, avasta, tutvu / Teppan, Hanna, tõlkija. - Tallinn : Koolibri, 2020. - 560, [1] lk. koos kaanega : ill.

DK Silmaringi reisijuht on saanud uue välimuse, aga sisult on see ikka seesama usaldusväärne kaaslane, kes pakub igale rännumehele põnevaid reisisihte, detailseid kaarte, uusi ideid, täpseid aadresse ja kõige uuemat külastusteavet. Kõik selleks, et Sinu imepärane Itaalia-reis oleks võimalikult sujuv ja elamusterohke.
* Reisijuhi lehekülgedelt leiad rohkesti inspiratsiooni: pildid ja ideed aitavad kavandada ideaalset reisi.
* Enam pole vaja läbi kammida läbi sadu internetilehekülgi. Kõik, mida vajad, on siin: asjatundlikud nõuanded, selged kaardid ja praktiline teave.
* Vali, mis Sind rohkem huvitab ja lisa need oma reisiplaani: siin leidub kõike igale maitsele.
* Lisaks olulistele vaatamisväärsustega saad häid nõuandeid kohaliku elu ja Itaalia köögiga tutvumiseks.
Vihjed aitavad avastada peidetud pärleid. «Lugemissaal»

 

 

image068Lancaster, Phil. Bowie sünni juures : elu mehega, kellest sai legend / Cann, Kevin. - Tallinn : Sinisukk, 2020. - 272 lk.

Ligikaudu 140 miljonit müüdud albumit, ohtralt erinevaid muusikaauhindu, auväärne koht ajakirja rolling stone kõigi aegade parimate lauljate edetabelis, täht hollywoodi kuulsuste alleel – kõik need saavutused kuuluvad muusikamaastiku ikoonile David Bowiele. 

Bowiest sai alates 70 ndatest muusikamaailma suurkuju ja uuendaja, sest tema novaatorlik looming ja näitlejameisterlikkus tõid popmuusikasse uue mõõtme, mõjutades tugevalt nii juba olemasolevat popmuusikat kui ka selle tulevikku. Bowiet on nimetatud ka muusikaliseks kameeleoniks, sest ei enne ega pärast teda pole keegi suutnud viljeleda nii paljusid erinevaid muusikastiile. Phil Lancaster räägib oma raamatus kohtumisest David Bowiega ja sellest, kuidas temast sai davie jones and the lower thirdi liige. Isiklik ja intiimne vaatenurk mehelt, kes nägi oma silmaga, kuidas sündis muusikale uue tähenduse andnud laulja David Bowie. 

„Bowie sünni juures“ on põnev lugemine kõigile, keda huvitab, miks ja kuidas sai alguse David Bowie teekond muusikamaailma tippu. «Kunstiosakond»

image072Auto juhtimise põhimõtted : iseõppija ABC / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 71, [1] lk. : ill.

„Auto juhtimise põhimõtted” on abiks tulevasele juhile, mille vältel saab õpilane edukalt omandada auto juhtimise põhioskused. Selle kestel õpitakse pedaalide ja teiste juhtimisseadmete õiget käsitsemist, autoga manööverdama ning antakse põgus ülevaade kontrolltulede ja näidikute tähendusest.
Harjutuste eesmärk on kujundada õppijal õiged juhtimisvõtted ja manööverdamise oskused, mida hiljem edukalt liikluses kasutada. Erinevalt intensiivsest liikluskeskkonnast on õppesõiduplatsil juhtimisoskuse omandamine ohutum ja pingevabam. Seetõttu on ka sõidukogemuste saamine märksa efektiivsem ja nauditavam.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image073Liiklemine tänavatel ja teedel / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 64 lk. : ill.

Raamat keskendub erisuguse raskusastmega liiklusolukordadest arusaamisele ja õigele tegutsemisele. 240 skeemil on illustreeritud põhilised liiklusolukorrad, mis tulevad ette sõidueksami sooritamisel, hiljem igapäevases liikluses ning välismaal sõites. Kooskõlas liiklusseaduse ja ohutu liiklemise põhimõtetega on iga illustratsiooni juures välja toodud juhi õige tegutsemine ja selgitused.
„Liiklemine tänavatel ja teedel” on abiks tulevasele juhile liiklemise põhialuste omandamisel.
Loodan, et raamatust saab tubli abiline õppesõidueksamiks valmistumisel ja heaks juhiks saamisel.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image074Tegmark, Max. Elu 3.0 : inimelu tehisintellekti ajajärgul / Ardus, Andreas, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 352 lk. : ill.

Milliseks kujuneb inimkonna tulevik alates päevast, mil õnnestub luua üliinimlik tehisintellekt? Seni on TI arengustsenaariumid olnud üksnes kitsa teadlaste ringi arutada, Max Tegmark aga toob selle üliolulise küsimuse kogu maailma avalikkuse ette. Kosmilisi mõõtmeid võttev lugu räägib elu võimalikest tulevikustsenaariumidest meie universumis.

Max Tegmark on Massachusettsi Tehnikainstituudi füüsikaprofessor ning Future of Life Institute’i (Elu Tuleviku Instituut) president. Ta on esinenud kümnetes populaarteaduslikes filmides ning tema kirg ideede, seikluste ja põneva tuleviku vastu on nakkav.

„Postimehe raamatu“ sarja 5. raamatule on kirjutanud eessõna Jaan Tallinn, Future of Life Institute’i kaasasutaja: „Haarav raamat annab ainulaadse võimaluse osa saada ühest meie aja põnevamast ja tähtsamast teemast – inimelu kestvuse stsenaariumist tehisintellekti ajajärgul. Ühiskondlik debatt tehisintellekti plahvatuslikust või järkjärgulisest arengust, riskide maandamisest, muutustest tööjõuturul, riikide haavatavatest demokraatiatest, relvasüsteemide autonoomsusest või inimkonna arengusuundadest käesolevas ajas aitab kindlustada, et isegi potentsiaalselt kontrolli alt väljunud tehisintellekti puhul oleks tema arusaam heast tulevikust sama mis inimestel.” «Tehnikakirjanduse osakond»

image075Liiklusseadus : jõustumine 1.07.2011 ; Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele : jõustumine 1.07.2011. - Tallinn : Cum Laude, 2020. - 176 lk. : ill.

Raamatus on liiklusseaduse terviktekst, mis sisaldab aastatel 2011-2020 tehtud seadusemuudatusi. Liiklusmärkide ja teemärgiste aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ koos aastatel 2011-2020 tehtud muudatustega. «Tehnikakirjanduse osakond»

image026Makarov, Ivan. Venelane Eestimaal : valitud mälulüngad ja artiklid / Tamm, Aksel, 1931-, idee autor. - Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019. - 281, [2] lk., [30] l. ill.

„Kas Makarovit lugesid?”

„No mis sa tänasest Makarovist arvad?”

Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele.

Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles.

Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis.

Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.

Tuleb välja, et on lihtsalt vaja elada seda elu, mille oled valinud. Valinud ise, kas rõõmuga, asjaolude tõttu, kõheldes, trotslikult, ükskõik kuidas, aga ikkagi ise valinud, sest keegi ju enam ei sunni siin elama.

Ja tunda end selles elus toimekalt ning reipalt. Heasoovliku asjaosalisena.

Nii nagu Ivan Makarov, käesoleva raamatu autor, venelane Eestimaal.

Aksel Tamm «Laenutusosakond»

image027Klandorf, Kalle. Palgasõdur. Viies raamat, Stockholmi ensüüm / Jakob, Andreas E. - [Tallinn] : Cellarius, 2020. - 343, [1] lk.

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja "Palgasõdur" V osa on kirjutatud koostöös Tallinnas sündinud, kuid nüüd juba aastaid Rootsis elava eestlase Andreas E. Jakobiga.

Romaani sündmused toimuvad viimasel kümnendil peamiselt Stockholmis ja Pärnus, kuid rulluvad vahepeal üle kogu Euroopa ja koguni Põhja-Aafrikasse. Lugeja märkab üllatusega, et tänapäeva elu Rootsi suurlinnades meenutab suurest Eestit 1990.aastatel.
Raamatu autorid avaldavad põhjusi, miks lähevad immigrandid kuritegelikule teele, miks neil tekib soov hävitada teine riik ja kultuur. Tõsielusündmusi ja ilukirjandust osavalt põimivas romaanis tõmmatakse terrorismivastasesse sõtta poolkogemata ka Rootsi väike naaber Eesti. Loomulikult on asjasse segatud ka GRU eesotsas "Palgasõduri" sarjast varem tuntud kurikuulsa kindrali Nikolai Dmitrievitši ja "palgasõduri" Heikoga. 
«Laenutusosakond»

 

image028Prins, Helen. Pargimõrvad. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2020. - 223, [1] lk.

Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.
Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.
Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.


„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis. «Laenutusosakond»

 

image029Raud, Piret. Verihurmade aed / Lepasaar, Jane, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 204, [1] lk.

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.


“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

"Verihurmade aed" on Piret Raua teine romaan, 2018 sügisel ilmus "Initsiaal purjeka ja papagoiga". «Laenutusosakond»

 

image030Neuvel, Sylvain. Ärkavad jumalad / Laur, Eve, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 383, [1] lk.

Puhas rikkumata kirjanduslik eskapism, kus esinevad hiiglasuured tapjarobotid ja inimkonda ähvardav hukk. Ühesõnaga: käestpandamatu. – Kirkus Reviews

Lapsena tegi Rose Franklik jahmatava avastuse: ta leidis hiiglasuure metallist käe, mis oli sügavale maasse maetud. Täiskasvanuna on ta pühendanud oma hiilgava teadlasekarjääri selle mõistatuse lahendamisele, mis tol saatuslikul päeval alguse sai: miks oli teadmata päritolu titaanlik robot tükkide kaupa üle maailma laiali maetud? Aastatepikkune uurimine on andnud intrigeerivaid vastuseid – ja tekitanud veelgi mõistatuslikumaid küsimusi. Aga tõde on lähemal kui eales varem, kui Maale materialiseerub uus, esimesest massiivsem robot ja oma surmarelvad käiku laseb.

Nüüd seisab inimkond silmitsi õudse sissetungistsenaariumiga, mis saab tõeks, kui aina rohkem kolossaalseid roboteid planeedi eri paikadesse maandub. Aga Rose ja Maa Kaitsekorpuse töörühm ei ole nõus alla vanduma. Nad saavad asjale teise suuna anda,kui neil õnnestub lahti muukida arenenud maavälise tehnika viimased saladused. Inimkonna suurim relv on teadmised, mille abil võib viimses lahingus pärida Maa… ja ehk koguni tähed.

Sylvain Neuveli uuenduslik sari, mis jutustab inimeste-tulnukate kontaktist, astub veel ühe hiiglasliku sammu edasi „Magavate hiiglaste” haaravas järjes, mida Pierce Brown on nimetanud „Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutavaks säravaks vandenõusaagaks.

Sylvain Neuvel langes viieteistkümneaastasena keskkoolist välja. Elu jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja Kanadas ukselt uksele mööblit. Tal on Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraad. Ta on õpetanud Indias lingvistikat ja töötanud Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut. Talle meeldib nokitseda ja robootikaga tegelda ning tal on mõningane nõrkus halloween’i vastu. Ta armastab üle kõige mänguasju; tema elukaaslane üritab talle selgeks teha, et tal on neid liiga palju, niisiis kirjutab ta tulnukatest ja hiidrobotitest, et tal oleks mingi ettekääne märulinukke ehitada (oma poja jaoks muidugi). «Laenutusosakond»

image031Valpy, Fiona. Mälestuste meri / Liidja, Marja, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 262, [2] lk.

Kui Kendra külastab esimest korda oma haiget vanaema, on vanaemal üksainus soov: et Kendra kirjutaks üles tema loo, enne kui ta kõik unustab…

1937. aastal muutub seitsmeteistkümneaastase Ella elu alatiseks, kui ta sõidab suveks ilusale Île de Ré saarele ja tutvub karismaatilise loova Christophe’iga. Nad veedavad suve koos, matkavad saare liivastel randadel ja ujuvad kristallselges vees, ning Ella tunneb end esimest korda elus täiesti vabana.

Aga sõja puhkemine seab kõik uude valgusesse. Ella peab pöörduma tagasi Šotimaale, kus ta läheb vabatahtlikuna sõjaväe abiteenistusse koos kena ja vapra Angusega. Uues maailmas tunneb Ella, et ta eemaldub järjest rohkem sellest olemusest, mis tal oli Île de Rél. Kas ta leiab kunagi tee sinna tagasi? Ja kas ta soovibki seda?

„Mälestuste meri”, mis viib lugeja tuuliselt Île de Rélt karmile Šoti mägismaale, on köitev teekond mälestuste jõust, armastusest ja uutest algustest. «Laenutusosakond»

image032Mallery, Susan. Isaks õppimine / Sau, Siiri, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 286, [2] lk. – (New York Timesi bestsellerite autor) ; (Kodulinna hurmurid ; [3]).

Üksikema Sandy Walker tuli Glenwoodi lootuses leida vaikne ja sõbralik koht, kus oma kolm last üles kasvatada. Tal polnud kavaski otsida metsikut seiklust kurikuulsa poissmehe Kyle Haynesiga. Mis siis, et see võimatult seksikas asešerif paelus ta lapsi ja pani Sandy ihast värisema? Ta vajas enda kõrvale tõsist partnerit, mitte seiklejat.

Kuusteist aastat oli Kyle varjanud oma hinges armumist Sandysse. Kuid paraku ei soovinud Sandy olla sõbrast enamat. Ta väitis, et Kyle pole isatüüp. Aga kas ta siis ei mõistnud, et Kyle oli kogu elu selleks rolliks valmistunud?

Sarja eelmised raamatud:
Parim pruut
Abielu esimesel võimalusel
«Laenutusosakond»

 

image033Donaldson, Julianne. Edenbrooke : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Marianne Daventry teeks mida iganes, et pääseda igavast Bathist ja soovimatu kosilase tähelepanuavalduste käest. Kui kaksikõde Cecily kutsub teda uhkesse maamõisasse, haarab ta võimalusest kinni. Marianne loodab, et saab talle armsas Inglise maakohas end vabalt tunda ja seda nautida, kuni õde üritab võluda Edenbrooke’i kena pärijat ja ta avastab siiski, et isegi kõige täpsemad plaanid võivad kiiva kiskuda.

Pääsenud hirmutava maanteeröövli käest ja sattunud pealtnäha süütu flirtija juurde, avastab Marianne, et on kistud ootamatusse seiklusse, mis on täis romantikat ja intriige, nii et mõte peab kogu aeg töötama. Kas Marianne suudab oma reeturlikku südant ohjeldada või rabab salapärane võõras ta jalust? Selgub, et kui saatus Marianne Edenbrooke’i läkitas, oli tal varuks midagi muud kui puhkust võimaldav suvi. «Laenutusosakond»

 

 

image034Freethy, Barbara. Alati minuga / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 288 lk.

Pärast kolmandat katkestatud kihlust tuleb
Gianna Campbell koju oma tädile poodi appi ja ravima murtud südant, taibates, et temast on saanud linna naerualune – põgenev pruut. Nagu sellest ei piisaks, tuleb linna tagasi ka tema endine kallim Zach Barrington, kel on põhjust teda vihata.


Zach tuleb Whisper Lake’i tagasi mitte ainult töö pärast, vaid ka isiklikku lunastust otsima. Viimane, keda ta kohata tahab, on Gianna, kelle tõttu ta kunagi aeti minema ainsast kohast, kus ta end harmoonilisena tundis. Ent kui naine järve kukub, on mõlemad selle aastaid hiljem toimunud kohtumise järel hingetud.

Ja järsku on minevik palju lähemal...

Zach ja Gianna eemalduvad teineteisest kiiruga, kuna kardavad haiget saada. Üllatavad saladused, eluohtlikud paljastused ja võimalus armastusele, mis on tugevam kui nad ette kujutada osanuks, paneb neid järele mõtlema, kas nad võivad teineteist seekord usaldada. «Laenutusosakond»

image035Foster, Lori. Cooperi lummus / Kull, Anne, 1958-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 328 lk.

Üks suvi, kaks õde ja võimalus alustada uuesti...

ENNE MURDVARGUST, MIS HÄVITAS TEMA enesekindluse, oli Phoenix Rose’il kihlatu, edukas kauplus ning elu oli toimekas ja õnnelik. Pärast kuid kestnud saatuse meelevallas triivimist asub ta tööle järveäärses kämpingus Cooper’s Charm. Ümbritsetuna kaunist loodusest, sõbralikest kolleegidest ja karismaatilisest lesestunud ülemusest, liigub Phoenix aeglaselt tagasi pärismaailma.

Kui Ridley Rose külastab Cooper’s Charmi, et uurida, kuidas ta nooremal õel läheb, nõustub ta hetke ajel majapidajanna ametikohal tööle asuma. Ikka veel muserdava abielulahutuse järel ebakindel, tunneb ta rahuldust hästi tehtud tööst... ja puhkekeskuse nägusa sukeldumisinstruktori tähelepanust.

Cooper’s Charm pidi Phoenixile ja Ridleyle olema vaid ajutine peatuspaik. Ent see kõrvalepõige võib juhatada nad kohta, kus neil on tarvis kõige enam olla, kus tulevik on ühtviisi rahuldust pakkuv ja üllatav... «Laenutusosakond»

image036London, Jack. Ürgne kutse / Heinaste, Ester, 1927-2013, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 137, [1] lk.

Tugev ja noor koer nimega Buck röövitakse oma kodust Californiast ja toimetatakse Alaska lumiste mägede vahele, Yukoni kullapalaviku möllu keskele. Seal metsikus keskkonnas saab temast kelgukoer, kes peab ellujäämise nimel õppima kavalust ning karmust.

Vaatamata kohanemisele ja sugenenud sõprusele tuleb Buckil lõpuks valida, kas elada edasi inimeste maailmas või naasta loodusesse.

Jack London (1876 – 1916) oli ameerika silmapaistev kirjanik ja ajakirjanik, kes sai kuulsaks just nimelt jutustusega „Ürgne kutse“, mis nägi ilmavalgust 1903. aastal. Ka tema hilisemate teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, mille kohta omandas ta kogemused Alaska kullakaevanduses töötades. «Laenutusosakond»

 

image037Dahl, Arne. Suured veed / Tallinn : Eesti Raamat, 2015. - 318, [1] lk.

Stockholmi eeslinna kortermajas võetakse kinni viis väljasaatmisele mõistetud aafriklast, kellest üks saab põgenemiskatsel kuulitabamuse. Laskjaks osutub staažikas politseinik, kes on selle mõrva ette kavatsenud. Politsei sisejuurdlust asub läbi viima A-rühm eesotsas Paul Hjelmi ja Kerstin Holmiga. Peaaegu samal ajal leiab murdvaras ühest Stockholmi kesklinna korterist laiba. Hüvastijätukiri, mis viitab enesetapule, sisaldab krüpteeritud sõnumit ja viib uurijad veel ühe võika kuriteo jälgedele. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image038Dahl, Arne. Suveöö unenägu / Jesmin, Mari, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2016. - 317, [1] lk.

Jaanipäev on ukse ees, on aeg puhata ja valitsema peaks rahu. Aga Keskkriminaalpolitsei rahvusvaheliste vägivallakuritegude osakonna eriüksuse, rohkem tuntud kui A-rühm, jaoks kujuneb see nädal pingeliseks. Ootamatult süüdistatakse rühma ühte liiget minevikus toime pandud kuriteos ja Stockholmis leiavad järjestikku aset kummalised vägivallakuriteod. Võõrtöölisest Poola meditsiiniõde tapetakse kirvehoobiga, ühe telekanali produtsent lastakse pärast värske tõsielusarja ekraaniletulekut maha, kavatsetav aumõrv võtab ootamatu pöörde, Riddarfjärdenil tõuseb pinnale laip, pöörab kõik pea peale ja muutub lõpuks politseiinspektor Jorge Chavezi jaoks ülimalt isiklikuks. 

Raamatus on ühendatud parim, mida Dahli austajad ootavad: intensiivne stiil, milles üks ootamatu pööre järgneb teisele, keerukad karakterid ja paras annus kibedat musta huumorit.

„Suveöö unenägu” on kuues raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso” (2008), „Veresüü paine” (2010), „Koos mäeharjale mingem” (2012), „Europa blues” (2013) ja „Suured veed” (2015). «Laenutusosakond»

image039Dahl, Arne. Sisemaa : kriminaalromaan / Tallinn : Eesti Raamat, 2018. - 319, [1] lk.

Kui endine uurija Sam Berger silmad lahti teeb, ei ole tal aimugi, kus ta viibib. Ta leiab end üleni valgest märkideta maailmast. Aga siis ilmub tema kõrvale endine kaitsepolitseinik Molly Blom ja Bergerile saab selgeks, et nad on jooksus õigusemõistmise eest, mis ei mõista õigust. Põhja-Rootsi inimtühjal sisemaal redutav detektiivipaar saab ootamatu ülesande, mis meenutab Sam Bergerile üht ebameeldivat juhtumit minevikust. Kas tookord mõisteti mõrvas süüdi ikka tõeline süüdlane? Pealtnäha lihtne ülesanne vestelda ühe hüsteerilise vandenõuteoreetikuga võtab ehmatavalt tõsise ja isikliku pöörde.

Arne Dahli menuka põneviku „Piirimaa” järg „Sisemaa” on närvekõditav retk pimeduse jääkülma südamesse. Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud „Piirimaa” ja kuus teost raamatusarjas „Mirabilia”.

„Intensiivne, järskude ootamatute kurvidega, kohati pisut irooniline, kuid äärmiselt kaasahaarav. Elamus on suurepärane.” Jaan Martinson Arne Dahli põnevikust „Piirimaa” «Laenutusosakond»

 

image040Dahl, Arne. Piirimaa : kriminaalromaan / Mäe, Ene, 1964-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2017. - 303, [1] lk.

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata. Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop. „Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele. „Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.” –Peter James „Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“ –Geir Tangen «Laenutusosakond»

image043Tallinna ajalugu. II, 1561-1710 / Kõiv, Lea, 1961-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 326 lk. : ill., portr.

Eesti pealinna Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab nüüdse Tallinna piirkonna vanimat geoloogilist minevikku, muinasaegset asustust ja linna tekkimist 13. sajandi esimesel poolel ning linna ajalugu kuni Rootsi võimu alla minekuni 1561. aastal. II köide on pühendatud Rootsi ajale, s. o. ajajärgule kuni Tallinna langemiseni Vene võimu alla Põhjasõja ajal (1710). 

Nende perioodide kaupa annab väljaanne süstemaatilise ülevaate linna õigus- ja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni. 

Tallinn on esimene Eesti linn, kus omariikluse taastamise järel on sedavõrd suur, keeruline ja mahukas töö ette võetud. Koguteose koostamisse on kaasatud meie ajalooteaduse parimad jõud Tallinna Linnaarhiivist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Ajaloomuuseumist jm. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja on Tallinna Linnaarhiiv. 

Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975). Uus käsitlus on vajalik lugemisvara teadusasutustele, uurijatele ja laiadele ajaloohuviliste ringkondadele. Mõlemad köited on avaldatud täisvärvitrükis. Kava kohaselt ilmuvad III ja IV köide 2020. aastal. «Lugemissaal»

image044Tallinna ajalugu. III, 1710-1917 / Kala, Tiina, 1967-, koostaja. - Tallinn : Tallinna Linnaarhiiv, 2019. - 414 lk. : ill., portr.

Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse III köide hõlmab aega alates linna minekust Vene võimu alla Põhjasõja ajal 1710. aastal kuni tsaariaja lõpuni 1917/18. aastal. Pärast laastavat Põhjasõda, mis tõi kaasa linnaelanike arvu drastilisele vähenemise, tuli linnavõimul kohaneda uue poliitilise olukorraga ja üha enam arvestada keskvõimu nõudmistega. Kasvas vene rahvusest elanike ning vene keele osatähtsus. Selle ajajärgu viimastel aastakümnetel arenes Tallinn osalt veel keskaegsete majandusvormidega tagasihoidlikust provintsilinnast moodsaks tööstuskeskuseks. Linna rahvaarv mitmekordistus, seisuslik valitsemiskord asendus demokraatlikumaga. Nende kaante vahele mahub ülevaade Tallinna haldusest ja valitsemiskorrast, poliitilisest elust, rahvastikust, majandus-, haridus-, kultuuri- ja seltsielust jpm. Raamatusse on koondatud nii senistest uurimustest ammutatud teadmised kui ka värskeimad leiud arhiiviallikatest. «Lugemissaal»

 

image045Eesti linnaehituse ajalugu : keskajast tsaariaja lõpuni / Agarmaa, Kadri, 1961-, tõlkija ; Hansar, Lilian, 1949-, koostaja ja toimetaja. - Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2019. - 616 lk. : ill.

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks.

Rikkalikult illustreeritud mahukas raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnadeTallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihulalugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad on kujunenud ja arenenud. «Lugemissaal»

 

image046Puustusmaa, Tiia. Pühäsenulgad = Icons and sacral art in Seto homes / Puustusmaa, Tiia, 1972-, koostaja. - [Saviranna] : T. Puustusmaa, 2019. - 139, [4] lk. : ill.

Raamat tutvustab seto kultuuri ühe eriomase elemendi - ikooninurga ehk pühäsenulga lugu, kohta ja rolli setode elukorralduses ja kultuuris, aga ka ruumipoeetikas.
Fotode ja lugude jäädvustamise kaudu väärtustatakse ja säilitatakse tulevaste aegade tarvis üht olulist osa seto kultuurist ja kombestikust.


Raamatus on 30 erinevat kodu ja inimest/peret, kelle kaudu ikooninurga lugu lugejani tuuakse.

Raamat ilmub 3 keeles (eesti, seto ja inglise). «Lugemissaal»

 

image047Karistusõigus ja kriminaalmenetlus. I osa, Karistusõigus ja karistusregister : õigusaktide kogumik = Уголовное право и производство по виновным деяниям. Часть I, Уголовное право и регистр наказаний : сборник законов / Kalmet, Tanel, 1973-, eessõna autor. - Tallinn : EstLex, 2019. - 184, [1] lk. koos kaantega.

Kas Teil on olnud vaja selgitada kehtivat õigus, pidada nõu õigusküsimuses, osaleda kohtu- või muul istungil või muus toimingus vene keeles? Isegi, kui õigusnorm on teada ja keel suus, võib sätte õigusliku sisu täpne edasiandmine või õige termini leidmine valmistada raskusi.

Käesolev raamat on Teile käepäraseks abivahendiks! Oleme koondanud karistusõiguse ja süütemenetlusega seotud seadused paralleelsete tekstidena ühtede kaante vahele (kolm osa). Õigusakti eestikeelse teksti järgi on õige paragrahv kiiresti leitav. Eestikeelse teksti kõrval olev tõlge vene keelde aitab paremini sätte sõnastusest aru saada ja seda vene keeles selgitada. Teavikus on sisukord, mille abil on õigusakti sätet võimalik kiiresti üles leida. Trükis on tehtud kammköites, mida on mugav ja lihtne kasutada. «Lugemissaal»

image036Reynolds, Alastair. Aeglased kuulid / Peetersoo, Tatjana, 1957-, tõlkija. - Tartu : Fantaasia, 2017. - 138 lk.

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama… «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image038Wyndham, John. Kraken ärkab / Kirotar, Martin, 1987-, tõlkija. - Tartu : Fantaasia, 2018. - 238 lk.

John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image040Zhuo, Julie. Juhiks saamine : mida teha siis, kui kõik vaatavad sinu poole / Riikoja, Kaja, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 280 lk. : ill.

Wall Street Journal bestseller.

„Meie tiim kasvab, selgitas ülemus. Me vajame veel üht juhti ja sina saad kõigiga läbi. Mis sa arvad?“ Nõnda kõlas Julie Zhuo ülemuse põhjendus, miks just temast peaks saama kujundusmeeskonna juht Harvardi nohikute poolt käima lükatud idufirmas, mille suvepäevad mahtunuks siis veel kenasti tagaaeda ära. Kuigi Julie toonased teadmised juhtimisest piirdusid kahe sõnaga – koosolekud ja ametikõrgendus –, võttis ta selle väljakutse ilma pikema jututa vastu. 

Alles hiljem hakkas ta öeldu üle järele mõtlema. Ma saan kõigiga läbi. Juhtimine tähendab ju kindlasti enamat kui ainult seda!? Kuid mida? 

Facebookis praktikandina alustanud Julie Zhuo on nüüdseks Sillicon Valley üks tunnustatumaid tippjuhte. Ta tunnistab, et kõige kirkamad õppetunnid on tulnud läbi tehtud vigade ja neid on jagunud ohtralt. Kuid elu käibki nii – sa saad oma valusad vitsad kätte, et järgmine kord teisiti, kui veab, paremini teha. Mida ja kuidas, just sellest raamat „Juhiks saamine“ räägibki. 

Zhuo on nüüdseks veendunud, et heaks juhiks mitte ei sünnita, vaid kasvatakse. Tema raamat kirjeldab teekonda, kuidas lõputute hirmude ning kahtluste kiuste enesekindlaks juhiks saada. «Laenutusosakond»

image042Nesbø, Jo. Nuga / Rood, Kadri, 1991-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 493, [1] lk.

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.
Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.
Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.
Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.
Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.
«Laenutusosakond»

 

 

 

image044Schlieper, Andreas. Legendaarsed kassid ja nende inimesed / Reinecke, Heike. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 232 lk. : ill., portr.

Ah, et koer on inimese parim sõber? Või veel! Haruki Murakamil, Frida Kahlol ja Freddie Mercuryl oli midagi ühist – ja nimelt kass. Kassid on inimeste dresseerimisel tõelised meistrid.

Siia raamatusse on kogutud põnevaid lugusid ja lustakaid anekdoote kuulsate karvapallide elust, kes näitavad oma kuulsaid omanikke hoopis teises valguses. Kas teadsid näiteks, et

Hemingway aretas kasse, kel oli rohkem varbaid kui harilikel kiisudel?

Rosa Luxemburgi kass Mimi põlgas Leninit, kuid söögilauas istus alati kombekalt laua taga?

E. T. A. Hoffmanni kõuts Murr oli „Õpetlike tähenduste“ kirjutamisel isiklikult tööde ülevaataja?

Need lood kassidest ja nende inimestest üllatavad ja panevad muigama, kassilembese lugeja ilmselt ka mõistvalt kaasa noogutama.
See raamat on kingitus, mis paneb kõik kassiinimesed nurruma. «Laenutusosakond»

image046Calacanis, Jason. Ingel : kuidas investeerida tehnoloogiaidufirmadesse - väärt nõu ingelinvestorilt, kes tegi sajast tuhandest dollarist sada miljonit / Hool, Raivo, 1975-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020 ([Tallinn]. - 263 lk.

Viimase kahekümne viie aasta jooksul on Jason Calacanis teeninud korraliku varanduse, paigutades ingelinvestorina oma raha mitmetesse pööraselt edukaks osutunud idufirmadesse. Ja seda sugugi mitte kehvasti – tema üsna uhke villa parklas laiutab rivi Tesladest ning kontojääk manab näole vaid naeratusi. Sajandi investeerimispiibliks tituleeritud raamatus demonstreerib kümneid miljoneid teeninud mees kuulikindlaid meetodeid, mille abil idufirmadega massiivset rikkust kokku ajada. 

Idufirmades saab raha teha kahel viisil – sa kas lood midagi või investeerid nendesse, kes seda sinu eest teevad. Calacanis räägib lihtsalt ja haaravalt, kuidas ta tõelise autsaiderina jala ukse vahele sai. Tõsi, algas see kõik küll üsna dramaatiliselt. Täpsemalt sellest, et haiglaõe ja kõrtsmiku pojana nägi Calacanis pealt, kuidas ta pere kõigest ilma jäi, kui mundris föderaalagendid pumppüssidega justkui märulifilmis tuppa tormasid ja tema isa baari konfiskeerisid. Täis tahtmist midagi tõestada, võttis Calacanis nõuks üle silla Manhattanile jalutada ning sealt edasi juba Ameerika Ühendriikide lääneranniku vallutada. 

Calacanis on veendunud, et rikkus ei sõltu sinu taustast, s.t vanemate rahakotist, kooli renomeest ega ka õpiedukusest. Ta väidab, et kogu trikk taandub võimekusele mõista, kuidas üks edukas ingelinvestor mõtleb. Nii ta selgitabki, kuidas rahamehed uusi ettevõtmisi hindavad, riske ja kasusid kalkuleerivad ning fenomenaalsete kasumimarginaalidega otsuseid langetavad. 

Paljud tema eelkäiad räägivad oma raamatutes sellest, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni või paar. Calacanis irdub sellest koorist – ta mitte ei vaata minevikku, vaid tulevikku. Ja tulevikul on meile varuks täiuslik torm ühes kurikuulsate mustade luikedega. Calacanis selgitab lugejale mitte ainult seda, kuidas eesootavat kaost väärikalt üle elada, vaid ka seda, kuidas selle turjal kuni võiduka lõpuni purjetada. «Laenutusosakond»

image048Eesti kõrtsid / Talving, Hanno, 1964-, koostaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 247, [1] lk. : ill.

Käesolevas raamatus on juttu maakõrtsidest, mida mainitakse juba 15. sajandil. Kõrts oli talurahva jaoks eelkõige oluline kohtumispaik: siin kuuldi uudiseid, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid. Alates 19. sajandi keskpaigast kujunesid maakõrtsid laatade keskpunktideks, samuti avati just kõrtsides esimesed maarahva kauplused. Lisaks täitsid mitmed kõrtsid postijaamade ülesannet. Tänaseks ei ole endiste kõrtsihoonete käsi kuigi hästi käinud. Selles raamatus on põlistatud mälestus rohkem kui 220 kõrtsihoonest, millest enamik on paraku hävinenud. «Kunstiosakond»

 

 

 

image052Vahtre, Lauri. Eesti Vabadussõja ajalugu. I, Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. - Tallinn : Varrak, 2020. - 559 lk. : ill., fot., kaart.

Vahtre, Lauri. Eesti Vabadussõja ajalugu. II, Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused. - Tallinn : Varrak, 2020. - 551 lk. : ill., fot., kaart.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel.

Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga. «Lugemissaal»

image056Wrangell, Wilhelm von. Eestimaa rüütelkond : rüütelkonna peamehed ja maanõunikud / Krusenstjern, Georg von. - [Tallinn] : Argo, 2019. - 392 lk. : ill., portr.

Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi tavapärasest erinevas valguses näitavad. 

Wilhelm von Wrangell jutustab Eestimaa rüütelkonna tegevusest läbi enam kui seitsmesaja aasta alates 13. sajandist kuni peaaegu tänapäevani välja. Raamatu koostaja kuulus ühena viimastest põlvkonda, kes elas veel vana rüütelkonna ajal ning tundis selle juhtivaid tegelasi. Tema ajaloolisele ülevaatele järgnevad rüütelkonna tähtsaimate liikmete portreed Georg von Krusenstjerni kogust. 

Henning von Wistinghausen, Saksamaa suursaadik Eestis 1991–1995: „See raamat täidab olulise lünga rüütelkonna ajaloos. Parun Wrangelli koostatud ülevaade ei ole tänini tähtsust kaotanud.“ 

Jaan Undusk, Eesti Teaduste Akadeemia liige: „Eesti Vabariigi Saksa Kultuuromavalitsuse kunagise juhi Wilhelm von Wrangelli kirjutatud Eestimaa rüütelkonna ajalugu on olnud üks usaldusväärsemaid ja nõutavamaid baltisaksa ajaloo teatmeteoseid.“ «Lugemissaal»

image057Mihhailov, Leonid. Tallinna album 1219-2019 / Leonid Mihhailov ; [kujundus: Sergey Hmelevskih] = Таллиннский альбом 1219-2019 / Леонид Михайлов. - Tallinn : L. Mihhailov, 2019. - 976 lk. : ill., portr., kaart.

See on kodu-uurija ja kollektsionääri Leonid Mihhailovi neljas raamat, mis tutvustab lugejale Eesti asunduste ajalugu. Antud väljaanne on pühendatud Tallinna linnale. Raamatus on üle 3 tuhande illustratsiooni artefaktidest, mis on seotud aastatega 1219 - 2019 ja kuuluvad autori isiklikku arhiivi ja kogusse. Need on 14.-18. sajandil Tallinnas vermitud mündid, kunstnike teosed alates 15. sajandist, linna 17.-20. sajandi plaanid ja kaardid, samuti dokumendid, fotod, postkaardid, ümbrikud, margid, märgid, medalid, vimplid, etiketid, reklaamkuulutused ja muud kollektsioneeritavad esemed. Üks peatükk on pühendatud Tallinna fotograafidele. «Lugemissaal»

image031Rohtmets, Priit. Eesti usuelu 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 228, [3] lk. : ill.

Ehkki usuteemad ei jäta Eesti inimesi külmaks, tituleeritakse eestlased sageli maailma üheks kõige usuleigemaks rahvaks. Eesti Vabariigi sünni ajal üle saja aasta eest määratlesid peaaegu kõik Eesti inimesed end mõne kiriku või usuühenduse liikmena. Omariiklus tõi endaga kaasa siinsete kirikute ja muude usuliikumise iseseisvumise ning vabanemise sajanditepikkusest riigi eestkostest. Toona paika seatud põhimõtted kehtivad ka sada aasta hiljem, ent nii kirikud ja usuühendused kui ka ühiskond on sajandi jooksul tundmatuseni muutunud. Tänapäeval on end mõne usukogukonna liikmena määratlevate inimeste arv langenud alla kolmandiku Eesti elanikkonnast. Samas on Eesti usuelu väga kirev ja rikas erinevate usuliikumiste poolest ning meie inimene otsib vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nii pühakodadest, loodusest kui ka vabastava hingamise seanssidelt. Käesolevas raamatus antakse ülevaade Eesti usuelu kaugemast minevikust ja põhjalikumalt käsitletakse seda kogu oma rikkuses viimase saja aasta jooksul. «Lugemissaal»

 

 

image032Hasselblatt, Cornelius. Eesti kirjanduse 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 237, [2] lk. : ill.

„Eesti kirjanduse 100 aastat“ soovib anda eesti sõnakunsti kompaktse ülevaate möödunud sajast aastast, mis langevad kokku iseseisva Eesti riigi olemasoluga. Sama moodi nagu riigi heitlik saatus polnud ka kirjanduse areng sirgjooneline, vaid toimus tõusu ja mõõnaga. Seda on raamatus püütud näitlikustada igale ajajärgule iseloomulike teoste, kirjanike või žanrite esiletõstmisega.

Tagasilöökidest hoolimata arenes kirjandus üldiselt siiski mitmekesistumise, silmapiiri avardumise ning kirjanike, teoste ja raamatunimetuste hulga suurenemise suunas. Tulemusena pole aga 21. sajandil hea tahtmisegi korral võimalik enam kõike lugeda. Seepärast on iga katse anda lühike kokkuvõte kui ohtlik köietants, milles tasakaalu säilitamise huvides pillatakse üht-teist maha või jäetakse kõrvale. «Lugemissaal»

 

 

image033Made, Vahur. Eesti välispoliitika 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 188, [3] lk. : ill.

Raamatu autor käsitleb Eesti välispoliitikas viimase saja aasta jooksul aset leidnud muutusi ja liikumisi. Tähelepanu all on Eesti kahepoolsed suhted paljude riikidega – naabritega Põhja- ja Baltimaades, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga ning samuti riikidega Euroopast kaugemal, Ameerika Ühendriikidest Hiinani. Suunavalikut analüüsides vaadeldakse, mil määral on väikeriigil nagu Eesti võimalik mõnele suurjõule toetuda ja sellest toetusest loobuda. Raamatu sisu ei piirdu üksnes Eesti välispoliitikaga. Lugejani tuuakse rahvusvaheline taust, mis on Eesti välispoliitikat mõjutanud ja suunanud ning sundinud tegema ka selliseid valikuid, mis mõnes teises ajastus ja kontekstis oleksid tundunud võimatud. «Lugemissaal»

 

 

 

image034Rosenberg, Tiit. Eesti põllumajanduse 100 aastat. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 223, [1] lk. : ill.

Möödunud saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus ning maaelu pidanud üle elama kolm suurt ja vastandlikku pööret, mis muutsid maaomandi ja tootmiskorralduse aluseid ning maa-asustust ja rahvastikku tundmatuseni. Eesti Vabariigi tekkega käsikäes teostus maareform, mille käigus võõrandati suurmaaomand ja mõisamaad jagati maapuudust kannatavatele talupoegadele. Reform jagas küll maa ümber, kuid ei muutnud selle eraomanduslikku iseloomu ja turumajanduslikku toimimisviisi. Põllumajandus arenes tõusujoones, kuni nõukogude maareform ning põllumajanduse kollektiviseerimine selle kõik põrmu paiskas. Iseseisvusaegsele tootmistasemele jõudmiseks kulus pea inimpõlv. Sotsialistliku majandussüsteemi ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemine andis Eestile uue võimaluse majanduse ümberkorraldamiseks – taas ülemaailmse turumajanduse raames. Läbinud raske maa- ja põllumajandusreformi, mis puudutas jällegi kogu maarahvast, on kujunenud uus omandi- ja tootmisstruktuur ning põllumajandusse jäänud asjatundlike inimeste loodud peretalud ja põllumajandusettevõtted on hakanud uuesti ülesmäge rühkima. «Lugemissaal»

 

 

image035Valitsused ja riigimehed : TEA entsüklopeedia eriväljaanne / Maasing, Madis, 1984-, koostaja. - Tallinn : TEA kirjastus, 2018. - 319, [1] lk. : ill.

„Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsustest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused ning aastail 1953–92 tegutsenud eksiilvalitsused); parlamentaarsetest organitest 13 Riigikogu, 1917–19 tegutsenud Maapäeva, 1919–20 koos olnud Asutava Kogu, aga ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega seotud parlamentaarsetest kogudest: Eesti komiteest ja Eesti Kongressist, Eesti Vabariigi Ülemnõukogust ning Põhiseaduse Assambleest.
Valitsuste puhul käsitletakse nende moodustamist, olulisemaid saavutusi ning tegevuse lõppemise põhjuseid. Lisaks antakse lühike ülevaade nende juhtide elukäigust ja olulisemate ministrite elukäigust. Ka parlamentide juures leiavad käsitlemist selle koosseis ja tegevus, samuti on esitatud nende juhtide elulood.
Lisaks Eesti Vabariigi valitsustele, parlamentidele ja riigitegelastele on käsitletud viimasel sajal aastal Eestis tegutsenud võõrvõimude valitsusorganeid, sealhulgas Nõukogude okupatsioonivõimu Teise maailmasõja ajal ja järel (1940–41 ja 1944–91) ning Saksa okupatsiooni (1941–44). Nõukogude okupatsiooni puhul antakse ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei rollist ning EKP Keskkomitee I sekretäridest, samuti Eesti NSV valitsustest ja valitsusjuhtidest ning Ülemnõukogudest.
«Lugemissaal»

image036Karu, Tõnu. Eesti koduraha põnevad lood / Anderson, Mart, 1969-, kujundaja. - Tallinn : Fahkors, 2019. - 55, [1] lk. : ill.

Käesolev trükis ilmus seoses Eesti Panga Muuseumis 05.04.2019-06.05.2019 paberkodurahadest korraldatud näitusega.Eesmärgiga tõsta huvi kodurahade ja nendega seonduva vastu,uurisin mitmete ettevõtete asutamise põhjuseid ja tekkelugu,arengut,seoseid ümbritsevaga jne.Töö käigus ilmnes huvitavaid tähelepanekuid ja seiku,mida tahtsin jagada ka näituse külastajate ning teiste ajaloohuvilistega.

Raamatust saate teada:

1.Miks on Kärdla linn kujunenud just selliseks nagu ta ka tänapäeval on ?
2.Kuidas on seotud Eesti aurulaevandus Võisiku peeglivabriokuga ?
3.Kuidas oli korraldatud Kloostri mõisas töötajatele paindlik palgamaksmine ?
4.Miks asutati kalevivabrik just Sinti ?
5.Kust tuleb nimetus portlandtsement ?
6.Mis on Tartu liivaraha ? «Lugemissaal»

 

image037Saueauk, Meelis. Riigikantselei 1918-2018 / Rohtmets-Aasa, Helen. - Tartu : Rahvusarhiiv, 2018. - 285 lk. : ill.

Riigikantselei tähistab sel aastal koos Eesti Vabariigiga oma 100. aastapäeva.
11. novembril 1918. aastal alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus koos oma kantseleiga. Sellest kantseleist kasvaski välja Riigikantselei, mille ülesanne on olnud algusest peale toetada Vabariigi Valitsust ja selle juhti – peaministrit või riigivanemat – riigi valitsemisel ning tagada riigijuhtimise järjepidevus. Tänaseks päevaks on kunagisest valitsuse kantseleist saanud valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ning selle elluviimisel toetav valitsuskeskus.


Riigikantselei nõustab ja abistab peaministrit, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tegeleb valitsuse kommunikatsiooniga, koordineerib Euroopa Liidu asju ning riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist, vastutab avaliku teenistuse tippjuhtide valiku jpm. küsimuste eest. Ajaloodoktorite Meelis Saueaugu ja Helen Rohtmets-Aasa kirjutatud raamat annab põhjaliku ülevaate Riigikantselei tegevusest selle loomisest alates kuni tänase päevani välja. Eraldi käsitlemist leiab ka Riigisekretäri institutsioon paguluses. Raamat tugineb põhiosas esmasele arhiiviainesele, mälestustele ja intervjuudele ning on rikkalikult illustreeritud fotode ja dokumentidega. «Lugemissaal»

image038Djukov, Aleksandr. Deporteerimised Eestis : kuidas see toimus tegelikult : Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940-1953 / Iljaševitš, Vladimir, 1954-, toimetaja. - Tallinn : Tarbeinfo, 2009. - 205, [1] lk. : ill.

Kuidas see toimus tegelikult Nõukogude võimude repressioonidest Eestis 1940-1953 «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

 

image039Lüganuse Püha Johannese (Jaani) kiriku kroonika Alutagusemaal / Tamm, Tõnis, koostaja. - [Tartu] : Johannes Esto Kirjastus, 2019. - 130 lk. : ill.

Eestimaa idapoolseimas, Alutaguse praostkonnas asetseb Soome lahe ääres Lüganuse kihelkond. Lüganuse kirik on üks vanemaid Eesti kirikuid. Raamat annab väikese pildi ühest kihelkonnakirikust läbi viimase viiesaja aasta. Kroonika aluseks on Lüganuse kiriku õpetaja Carl Ferdinand Siegmund Waltheri koostatud käsikiri, mille on tõlkinud tuntud Virumaa koduloouurija August Martin, ning lisatud on pastor Johannes Selliovi poolt koostatud uurimistöö. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image041Talviste, Kaire. Digilõks : käsiraamat vanematele, kuidas toetada lapsi nutimaailmas / Mei, Killu, toimetaja. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 207, [1] lk. : ill.

Eesti parimate spetsialistidega koostöös sündinud raamat varustab vanemaid vajalike teadmiste ja nõuannetega, et saaksime olla oma lastele digimaailmas abiks ja toeks.

Tehnoloogia areng on napi ajaga muutnud tormiliselt meie laste igapäevaelu. Digiseadmed avavad neile ukse suhtlemaks kasvõi kogu maailmaga. Aga võimalustega kaasnevad ka ohud, millega varasemad põlvkonnad pole pidanud kokku puutuma. Kuidas tagada digimaailmas oma lapse tervis, heaolu ja turvalisus?

Seda raamatut lugedes saad teada:

* kui palju nutiaega on palju?
* kuidas kaitsta last häiriva veebisisu eest?
* mida teevad nutiseadmed meie ajuga?
* millised piirangud ja kokkulepped võiks nutimaailmas toimida?
* mis aitab küberkiusamise puhul?
* kuidas mõjutab sotsiaalmeedia lapse enesehinnangut? «Tehnikakirjanduse osakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
raamatukogud plakat 210x297mm cmyk bleed 5mm EST v2
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
es
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019