Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

logo2

books est

gb s

   

Näitused ja üritused

   
image001Sebag Montefiore, Simon. Romanovid : 1613-1918 / Randmaa, Aldo, 1969-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2016, 2018. - 916, [1] lk

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”. E-raamat ei sisalda illustratsioone. «Laenutusosakond»

 

image002Koidula, Lydia. Emajõe ööbik / Vint, Maara, 1955-, illustreerija. - Tallinn : Sinisukk, 2019. - 87, [1] lk.

Lydia koidula luuletused mõlguvad ikka ja alati eestlaste meeltes. „Emajõe ööbik“ ilmus esimest korda üle 150 aasta tagasi. Nüüd on luulekogu saanud värske hingamise.

„Emajõe ööbik“ ühendab endas lootusrikkust täis isamaaluule, südant pitsitava armastus- ning kauni loodusluule. Ühtede kaante vahele mahuvad tema tuntud luuletused „Emasüda“, „Sind surmani!“, „Mu isamaa on minu arm“ ja teised.

Maara Vindi kaunilt kujundatud kogust on võimalik meelde tuletada ja üle lugeda andeka poetessi – Lydia Koidula – aegumatud värsid. 

Kaunis kingitus nii endale kui sõpradele laulupeo juubeliaastal. «Laenutusosakond»

 

 

image003Bõkova, Anna. Iseseisev laps, ehk, Kuidas saada "laisaks emaks" / Peeter Villmann, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 267 lk. : ill.

See humoorikalt illustreeritud raamat räägib elulistele näidetele tuginedes lihtsatest, kuid sugugi mitte enesestmõistetavatest asjadest. Noorte kohati liigsest lapsemeelsusest on tänapäeval saanud vanematele mureküsimus. Leidub noori, kes on küll füüsiliselt juba suureks kasvanud, kuid pole saanud sealjuures ei täiskasvanuks ega iseseisvaks. 
Kuid selles on oma osa lapsevanematel endil, kellel on palju liigset tarmu, nii et sellest jätkub ka oma laste elu elamiseks, kõikides nende asjades osalemiseks, nende eest otsustamiseks, nende elu kavandamiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Küsimus seisneb selles, kas lapsed seda üldse vajavad. Ja kas ei kujuta see endast hoopiski põgenemist omaenda elust lapse ellu?
Autor juhib tähelepanu sellele, et tuleb ka iseenda eest hoolitseda, lubada endal olla mitte ainult lapsevanem ja leida võimalusi sellest rollist väljumiseks. Selles raamatus ei räägita mitte ehtsast laiskusest, vaid peetakse silmas lapse iseseisvuse arenemiseks vajalike tingimuste loomist.


Peaasjalikult on see raamat mõeldud emadele, kes üritavad alati viimase peal head olla. Ja neile, kes tahavad teada, mida teha, kui laps ütleb, et ta ei oska või ei taha, ja kuidas panna teda iseendasse uskuma. «Laenutusosakond»

image038Julie Hagen-Schwarz : Eesti esimene naiskunstnik = the first Estonian female artist : die erste Künstlerin Estlands / Eiskop, Merli-Triin, koostaja. - Tartu : Tartu Kunstimuuseum, 2018. - 297 lk. : ill.

Julie Hagen-Schwarzi võib pidada esimeseks Eesti naiskunstnikuks. Kuigi maalikunsti harrastasid paljud hästikasvatatud baltisaksa daamid, siis Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja August Matthias Hageni tütar lõi läbi professionaalses kunstimaailmas õppides Dresdenis ja Münchenis. Viimases saavutatud läbimurre Müncheni Kunstiühingu näitusel avas talle uksed tegutsemaks vaba kunstnikuna Euroopa kunstipealinnas Roomas. Noore naise kunstnikutee meestekeskses ja piiranguterohkes 19. sajandi Euroopas ei kulgenud lihtsalt – 1854. aastal oli ta sunnitud tagasi Tartusse pöörduma ja abielluma oma õe lese astronoom Ludwig Schwarziga. Kõigest hoolimata pälvis Julie 1858. aastal teise naisena kogugu impeeriumis Peterburi Kunstide Akadeemialt akadeemiku tiitli portreemaali alal. Julie Hagen-Schwarz oli viljakas portretist kuni surmani ja just tema maalide kaudu tunneme mitmeid 19. sajandi Tartu Ülikooli teadlasi ja tuntud baltisakslasi. «Kunstiosakond»

 

image039Joonistatud ruum : töid Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust = Drawn space : works from the archives of the Museum of Estonian Architecture / Mälk, Sandra, 1987-, koostaja. - Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2018. - 215, [1] lk. : ill.

Muuseumi südameks on tema kogud. Arhitektuurimuuseumi kollektsiooni üks väärtuslikemaid osi on arhitektuursed joonised: abstraktsed kavandid, detailideni viimistletud vaated ja suurejoonelised linnaruumilised lahendused, mille autor on paberile pannud oma käega. See on muusemi n-ö kullafond, millest mitmed tööd on vaataja ees esmakordselt, teised aga leidnud juba laia tunnustust oma kunstilise väljendusrikkuse poolest. Raamatus ära toodud ligikaudu 150 joonist annavad pildi arhitektide visuaalse mõtte ajaloost alates 20. sajandi algusest kuni 1990. aastateni, praeguse digitaalajastu alguseni. Need on joonistatud ruumid, milles on esikohal arhitektide isikupära, aga ka ajastuomane kujutamisviis ning soov arhitektuur publikule lähemale tuua. Lisaks albumile koos jooniste täpsete kirjelduste ja taustalooga leiab raamatust ülevaate nii arhitektuurimuuseumi kui ka arhitektuurijooniste ajaloost ning nende rollist tänapäeval. Mahuka väljaande eesmärk on tutvustada muuseumi kogu ning tõsta teadlikkust arhitektuurijooniste väärtuslikkusest, tänades ühtlasi kõiki annetajaid, tänu kellele on raamatus lahti rulluv arhitektuuriajalugu visuaalselt palju rikkam. «Kunstiosakond»

image040Uus vaev : Eesti noor disain 1980. aastatel = New pain : young Estonian design in the 1980s / Kermik, Jüri, 1957-, koostaja. - Tallinn : [Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum], 2018. - 304 lk. : ill.

Värskelt raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.
Raamast tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimisööle ja selle käigus koondatud materjalidele. 


Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise.
Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance’id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist.
Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.


Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste. Raamatu koostaja on Jüri Kermik. «Kunstiosakond»

image041Jaanson, Mart. Eesti muusika 100 aastat / Remmel, Ia, 1965- toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 199, [1] lk. : ill. – (100 aastat).

Eestlaste kujunemisel rahvuseks, rahvuse püüdlustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tuntuse omandamisel on tähtsat rolli mänginud muusika. Raamatu autor on võtnud ülesandeks pakkuda lugejale sissevaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase eksistentsi. See žanripõhisena korraldatud, peamiselt heliloojakeskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud mahust, olles sellisena paratamatult ebatäielik. Kui aga lugeja pärast raamatu sulgemist tunneb, et temas on tärganud huvi eesti muusika varakambriga põhjalikumalt tutvuda, loeb autor oma ülesande täidetuks. «Kunstiosakond»

 

 

 

image042Kalm, Mart. Eesti arhitektuuri 100 aastat / Lutsepp, Elo, 1959-, toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 204, [3] lk. : ill. – (100 aastat).

Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt monumentaalne ERM Tartus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, Kirde-Eesti kaevandused, kolhoosikeskused või keldripoed võivad tunduda nii mõttetud, pole neid kunagi paha pärast ehitatud. Aeg ja olud on püstitanud erinevaid ehitusülesandeid, mille tagamaid ja lahendusviise püüab käesolev raamat avada. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image043Newkey-Burden, Chas. Justin Bieber : noore muusiku lugu / Mauser, Gregor, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2011. - 216 lk., [8] l. ill.

Kui ema 13-aastase Justin Bieberi lauluvideosid YouTube’i üles panema hakkas, kogusid need uskumatu kiirusega mitu miljonit vaatajat ning algas verinoore laulutähe tee kuulsusele. Kolm aastat hiljem esines ta juba 30 tuhande pealtvaataja ees. Raamat jutustab noore talendi põnevast argipäevast, tema iseloomust ja lauludest ning publiku meeletust vaimustusest, mis tema tegemisi kõikjal saadab. Lahe lugemine koos värvifotodega on maiuspala igale fännile. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image044Alamaa, Hele-Mai. Söögivahetund : koolikokkadelt kodukööki / Ilves, Evelin. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2014. - 187, [4] lk. : ill

Raamat “Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki” pakub üle saja retsepti Eesti armastatud koolikokkadelt. Presidendiproua Evelin Ilves ja fotograaf Hele-Mai Alamaa tegid kahe aastaga tiiru peale Eesti koolidele. Istusid lastega laua taga ja maitsesid roogi. Uurisid õpilastelt lemmiktoite ja kokkadelt nippe. Kui ikka lapsed õhkasid: “Tahaks kodus süüa sama hästi kui koolis!”, oli selge, et koolikokk oli oma tööd südamega teinud.

Tunnustamaks osavate koolikokkade tööd, ongi siia raamatusse koondatud parimad koolitoidud, mida võiks kodus järele teha. Koolikokkade loomingu on kodukööki sobivaks timminud hobikokk ja toidublogi pidaja Tuuli Mathisen. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image045Ulman, Jaak. Eesti side 100 aastat / Moorlat, Merle, kujundaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 205, [3] lk. : ill.

Raamat annab põgusa ülevaate sidevahendite arengust Eestis erinevatel ajajärkudel. Juba 17. sajandil alguse saanud postside on Eesti vanimaid avalikke teenuseid. Postiteede rajamine pani aluse teadete ja muude saadetiste vahetamise kõrval ka regulaarsele reisijateveole ning andis tõhusa tõuke maanteevõrgu väljaarendamiseks. Telegraafi tulek suurendas märgatavalt sõnumite saatmise kiirust, telefonid võimaldasid aga inimestel endil vahetult osaleda infoedastuse protsessis. Raadioside ilmumine lasi saata teateid ka nendesse Eesti paikadesse, kuhu telegraafi- ja telefonijuhtmed ei ulatunud, ning lõi eeldused edastada raadio- ja teleprogramme, mis aja jooksul on muutunud kõige populaarsemaks meediavormiks. Eriti kiire arengu on sidevahendid läbi teinud viimase 25 aasta jooksul. Kogu riigi territoorium on kaetud kvaliteetse raadio- ja teleleviga, mobiilsidevõrgud lubavad aga edastada telefonikõnesid igal ajal ning sõltumata vastuvõtja asukohast. Üleriigiline internetivõrk ja sellele tuginevad e-teenused on muutunud Eesti inimestele igapäevaseks töövahendiks. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image046Vaimann, Toomas. Eesti energeetika 100 aastat / Risthein, Endel. - [Tallinn] : Post Factum, 2018. - 173, [2] lk. ill.

Kuigi selle raamatu pealkiri on „Eesti energeetika 100 aastat“, haarab see lühidalt ka ajavahemikku sellest ajast, mil inimasustus Eesti aladel pärast jääaega võimalikuks sai, kuni Eesti riigi tekkeni. Põhitähelepanu on siiski pööratud aastaile 1918–2018, võttes kõne alla meie oma põhiliste energiavarude – puidu, turba ja põlevkivi – kasutamise nii kütteks kui ka tehnoloogilistes protsessides (nt põlevkiviõlitööstuses) ja elektrienergia tootmiseks. Käsitletud on ka hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat. Puudutamata ei saanud jätta imporditavaid energiakandjaid: kivisütt, naftasaadusi ja maagaasi. Piltliku ettekujutuse saamiseks Eesti energeetika arengust piisab vast teada, et kui meie riigi algusaastail mõõdeti jõujaamade elektri võimsusi nende iseloomustamiseks kilovattides, siis praegu toimub see mega- ja gigavattides. Eesti kuulub alates taasiseseisvumisest nende ligikaudu kolmekümne riigi hulka, milles nii kaubalise energia kui ka elektrienergia tarbimine on olnud vähemalt kaks korda kõrgem kui maailma keskmine. «Tehnikakirjanduse osakond»

   
© Narva Keskraamatukogu 2019