3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image028Pilvre, Barbi. Minu Vormsi : Väinamere Twin Peaks. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 248 lk., [8] l. ill

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit." «Laenutusosakond»

 

 

image029Reinart, Heili. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 328 lk. : portr.

MUUSAD, VÕITLEJAD, KUNSTNIKUD JA TEADLASED ... Kaante vahelt leiad 50 naise eluloo, kelle saatus on rikastanud Eesti ajalugu. Nagu inimesed ikka, on mõnedki neist vastuolulised ja nende teod vahel mõistetamatud. Kõik nad väärivad mäletamist ja austust.

Siin pole tõsiteaduslikke uurimistöid, küll aga soov tuua unustusehõlmast välja naisi, kelle nime, elu ja tegusid paljud tänapäeval enam ei tea. «Laenutusosakond»

 

 

 

image030Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani : ajalooline ülevaade. II, Lääne kirjandus antiigist romantismini. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 463 lk. : ill.

Eesti võrsumises rahvuseks ja kultuurrahvaks on maailmakirjandus olnud peategureid. See on kujundanud meie vaimseid hoiakuid alates rahvuslikust ärkamisest tänapäevani. Maailmakirjanduse tõlkimise käigus on arenenud meie emakeel. Kolmeköiteline koguteos „Maailmakirjandus muinasajast täna päevani” annab ajaloolise ülevaate maailmakirjanduse põhinähtustest ning lubab jälgida maailmakirjanduse tõlkeloo peajooni Eestis.

II ja III köites vaadeldakse esmajoones maailmakirjanduse läänepoolset kaanonit –seda, mis eesti kultuuri seni kõige enam on mõjutanud. Kirjandusajalugude traditsiooniline ülesehitus maade ja rahvuste kaupa on valdavalt asendatud nähtuste võrdlevtüpoloogilise käsitlusega. Pearõhk on kirjandusloome esteetilistunnetuslikul algupäral ja teisenemisel.

II köide algab ülevaatega kirjandusest antiikses Kreekas ja Roomas ning lõpeb peatükiga romantismist – millest alates maailmakirjanduse kaanon on aina hoogsamalt üleilmastunud, rikastudes Ida- ja Põhja-Euroopa, nagu ka Ameerika kontinendi kirjandusliku loomepanuse ja -kogemuse varal. «Laenutusosakond»

image031Peterson, Jordan B. 12 elu mängureeglit : vastumürk kaosele / Doidge, Norman, 1950-, eessõna autor. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 463, [1] lk. : ill.



Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“.

Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. 

Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. 

Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. 

Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. 

Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas. «Laenutusosakond»

image032Hellerma, Kärt. Koidula käsi : novelle ja jutte 2011-2019 / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - Tallinn : Tuum, 2020. - 216 lk. : ill.

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe. Ühtaegu puude taga metsa ja metsas enamat kui puid. Kui õnnestub lahti lasta ümbritsevast, anda ennast üleni loo meelevalda, siis võib leida end hoopis teistsugusest reaalsusest.

Hellerma varasemate teoste hulgas on tähelepanu pälvinud näiteks romaanid „Alkeemia” (1997), „Kassandra” (2000), „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris” (2018), novellikogud „Ma armastasin David Copperfieldi” (2007) ja „Unenäoliiv” (2011) ning reisikirjad „Sinine missa” (2008) ja „Islandi kiri” (2014). Ta on avaldanud ka lasteraamatuid ja luulekogusid, samuti kirjanduskriitikat. «Laenutusosakond»

image033Väike mamma : Kuressaare naise kirjavahetus Saksa sõjavangidega / Tõnisson, Roland, 1968-, koostaja. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 126 lk. koos kaanega : ill.

Nii nagu raamatu „Väike mamma“ koostaja Roland Tõnisson oma eessõnas ütleb – võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui tema käsi Kuressaare Nikolai kirikutorni kapis vihikupakile sattus, oli aeg küps, et neis peituvatele kirjadele taas päevavalgust heita.

Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes oli Tõnissonile koheselt selge, et leitud on midagi erakordset. Esmalt näis, et tegu on ühe vangi päevikuga, sest kõikjalt vaatas vastu sama käekiri. Teksti süvenedes selgus aga, et tegemist on millegi veelgi rariteetsemaga – kirjavahetusega kohaliku proua ja Saksa sõjavangide vahel, mis oli teadmata põhjusel lapse hoolika käekirjaga koolivihikutesse ümber kirjutatud.

Proua S-i, selle raamatu keskse tegelase, enda poeg sundmobiliseeriti ning jäi veidi hiljem Sinimägede lahingutes teadmata kadunuks. Kuressaare naise igatsus oma poja järele ja soov jagada emalikku hoolt jookseb katkematu niidina läbi terve kirjavahetuse – ta riskis paljuga, et pidada ühendust sakslastest sõjavangidega.

Nendes kirjades avanevad lood inimestest, kes elasid hoopis teistsugusel ajal. Need jutustavad sellest, milline oli vaenlase küüsi langenud meeste elu sõjaeelsel Saksamaal, milliseid tundeid ja ahastust tekitasid meeletu koduigatsus ja siinne vangipõli. Oli ju siinne okupatsioonivõim öelnud lahti Genfi konventsioonist ega tunnistanud mingeid kohustusi sõjavangide ees. Erinevalt liitlaste kätte sattunuist ootas neid sageli siin ees surm.

Paljud meist on kuulnud lugusid sõjakeerises tärganud helgematest tunnetest. Nendeski kirjades jookseb läbi sümpaatia ja igatsus millegi järele, mis aitaks taluda elu kurnavat karmust, tuletades meile meelde, et inimlikkus ei kao kuhugi ka rasketel aegadel. «Laenutusosakond»

image034Kalapüük Norras : kalad. Püügitehnikad. Retseptid / Pajuste,Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus : MTÜ Kalale, 2015. - 80 lk. : ill.

Norra, suurte kalade paradiis

Viimastel aastakümnetel on Norrast saanud paljude Eesti kalameeste palverännu sihtkoht, unelmate maa, kus kalata jääda ei ole võimalik. Ookeanis tursad, saidad, mereahvenad, paltused, tundrajõgedes-järvedes paaliad, forellid ja harjused... Lisaks hingematvalt võimas loodus – kes korra Norras ära käinud, see enam selle kauni maa kütkeist ei vabane.

„KALAPÜÜK NORRAS. Kalad. Püügitehnikad. Retseptid.“ jagab põhjalikke soovitusi, millal, kus ja kuidas Norras püüda ning mida maitsvat püütud kaladest valmistada. Põnevat lugemist ja asjalikku nõu leiab nii ookeani- kui tundrapüügi kohta, lisaks soovitusi, kuidas käib matkamine vahel üsna karmides tundratingimustes.

Raamatu autoriteks on kalateadlane Arvo Tuvikene ning kaugelt üle kümneaastase Norra-kogemusega kalamehed Alvar Heiste, Peeter Raja ja Martin Meier. Raamatu koostas ja otsis huvitavaid retsepte Norra köögist ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste.

„Kalapüük Norras.“ on viies raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast. Mõnusat lugemist! «Laenutusosakond»

image035Kalapüük Soomes / Pajuste, Margo, 1970-, koostaja. - [Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2016. - 80 lk. : ill.

Meie põhjanaaber Soome on Eesti kalamehe jaoks tõeline kalapüügi Meka, kus vee-elukad palju suuremad kui kodus ja neid on seal nii palju, et käsi väsib ära nende väljasikutamisest.
Hoolimata sellistest müütidest tuleb ka Soomes kala kättesaamiseks mõnevõrra vaeva näha: kas või ennast kurssi viia, kus, millal ja kuidas missugust kala püüda. Raamatus „Kalapüük Soomes“ annab ülevaate meie põhjanaabrite enamlevinud püügikaladest ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste. Aastaid Soomes püüdnud kalamehed Rain Erala, Koit Kikas ja Marek Rebane jagavad oma kogemusi Eesti kalamehele enam huvi pakkuvamate kalade püügist meie põhjanaabrite juures: rekordhaugid, -kohad ja aukartustäratavad 10+ kilosed lõhed. Raamat annab ka lühikese ülevaate, milliseid lube-litsentse on vaja Soomes kalastamiseks.


„Kalapüük Soomes“ on üheksas raamat Kalale! populaarsest kalaraamatute sarjast. «Laenutusosakond»

 

 

image036McNab, Rosi. Prantsuse keele kursus iseõppijale : [kesktasemele / Meristo, Merilyn, 1975-, tõlkija. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2008. - 197 lk. eraldi pag. : ill.

Kursus koosneb õpikust ja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad õppijat ja võimaldavad harjutada prantsuse keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole.
Kursus on jagatud kuude peatükki, igas peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat, ent omavahel seotud teemat. Lühidalt on tutvustatud ka maa tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et suhtlemist hõlbustada.
Keele õppimine on innustav seiklus – uus keel annab võimaluse näha maailma uue vaatenurga alt. «Laenutusosakond»

 

 

image037Buttrose, Ita. Silmad terveks! : õige toitumine annab hea nägemise / Jones, Vanessa. - Tallinn : TEA Kirjastus, 2014. - 191 lk. : ill.

Tänapäeva maailmas on silmade tervis tähtsam kui iial enne. Silmad on oluliseks töövahendiks lastest eakateni ja silmade eest tuleb meil kõigil igapäevaselt hoolt kanda.
„Silmad terveks!“ on uus praktiline raamat populaarsest sarjast „Tervis ja toit”, mis selgitab lihtsas keeles elustiili, õige toitumise ja silmade tervise vahelisi seoseid.
Raamat annab nõu silmadele kasulike toiduainete valimiseks ja pakub mitmekesise valiku tervislikke retsepte, millega silmahaigusi ennetada ja nägemist parandada.
• Maitsvad ja tervislikud road, sh hommikueined
• Suupistete tegemine ja serveerimine
• Köögiviljade, eriti lehtaedviljade kasutamine
• Tervislikud salatipuistesegud vürtsidest, seemnetest ja pähklitest
• Köögiviljatoitude vürtsisegud, ja nende valmistamine
• Road mereandidest
• Tervislikud ja maitsvad magustoidud ning joogid
Selged ja atraktiivsed fotod teevad raamatu kasutamise lihtsaks ning meeldivaks.
«Laenutusosakond»

image038Vana arm ei roosteta : mälestusteos Ilmar Külveti 85. sünniaastapäevaks / Külvet, Vaike, 1936-, koostaja. - [Tartu] : Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. - 439 lk. : ill., portr.

Juubeliteos sisaldab tuntud välis-Eesti ajakirjaniku ja «Ameerika Hääle» saatejuhi artikleid, reisikirju, arvustusi, samuti tema kohta avaldatut. 
Illustreeritud rohkete fotodega.

Raamat sisaldab ka: Urmas Oti intervjuu Ilmar Külvetiga TV-sarjas "Carte blanche" ; Otsekui parm piriseb / Mardi Valgemäe ; Ilmar Külveti proosast / Hellar Grabbi ; Mälestuskilde Ilmar Külvetist ja "Ameerika Häälest" / Markus Larsson
«Laenutusosakond»

 

 

 

image052Taylor, Neil. Eesti ajalugu / Liiders, Lauri, 1983-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2020]. - 240 lk. : ill.

Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab kõrvuti maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka Eesti ajalugu käsitlev teos: „Estonia: a Modern History“ (2018), autoriks inglane Neil Taylor. Nüüd on ka eestlastel võimalik tutvuda värskema välismaise vaatega meie ajaloole.

Neil Taylor: „Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal „Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada“, ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale.“

Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike – samas on siin üks maailmajao kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Neil Taylor on kirjutanud esimese tõsiseltvõetava ingliskeelse ülevaate tillukese Balti riigi ajaloost, kaardistades Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all. I maailmasõja järel, tänu rahvuslikule ärkamisele ja Vene ja Saksa impeeriumide kokkuvarisemisele, tunnustati Eestit 1920. aastal viimaks iseseisva riigina. Omariiklus ei kestnud kaua – II maailmasõja ajal käis Eesti puna- ja natsivõimu vahel käest kätte, kuni liideti viimaks N Liiduga, mis tõi kaasa poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja hädadest täidetud aja. Iseseisvumislootus ei kustunud aga kunagi ning 1991. aastal taastati Eesti vabariik. See aus ajalooraamat sisaldab ka värvikaid ja lustakaid episoode, nagu ühe suursaadiku meenutused nudistide rannast ja presidendi presskonverents lennujaama räpase peldiku ees. «Lugemissaal»

image053Õun, Mati. Eesti Teises maailmasõjas 1939-1945 : vaade merelt / Ojalo, Hanno. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 256 lk. : ill., portr.

Raamat annab ülevaate Eesti saatusest Teises maailmasõjas läbi laevade, meremeeste, Eesti sõjalaevastiku ja mereväelaste tegevuse. Juttu tuleb ka eestlastest NSV Liidu, Saksa ja Soome mereväes, 1944. aasta Suurest Põgenemisest ja viikingireisidest üle Atlandi ookeani peale maailmasõja lõppu. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image054Ojalo, Hanno. Narva Teises maailmasõjas 1939-1945. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 195 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate Narva linna ja selle elanike katsumustest Teises maailmasõjas, suurematest lahingutest, linna hävingust 7.märtsi 1944 pommitamises ja linnaelanike evakueerimisest. Lisaks tuleb juttu Narva sildadest, eesti väeosadest linnas, Narva jõelaevandusest, ajalehtedest ja olulisematest sõjas hävinud ehitistest. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image055Salgamata ilusaim linn : Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel / Hiie, Ruth, koostaja. - Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2020. - 159 lk. : ill.

Väljaandesse on koondatud Tallinna piltkujutised, mis on ilmunud 17.-19. sajandi raamatutes ja ajakirjades nii Eestis kui ka Hollandis, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides. Tallinna vaateid kohtab reisiraamatutes, ajaloolis-geograafilistes ülevaadetes, vaimuliku sisuga teostes ja ka tarbetrükistes.

Väljaande ülesehitus on kronoloogiline, rohkete illustratsioonide, kommentaaride ja registritega. Välja on toodud illustratsiooni tehnika, mõõdud, asukoht raamatus ja selle kirje. Registreeritud on kõik teadaolevad väljaanded, kus esitatud pilt või selle teisendid on ilmunud.

Raamat algab vanima teadaoleva trükis ilmunud Tallinna piltkujutisega, milleks on Anthonis Goeteerise 1619. aasta reisikirjas ilmunud vasegravüür ning lõppeb Tallinna vaadete mosaiigiga aastast 1897.
Lisaks tuntumatele panoraamvaadetele Merianilt ja Oleariuselt, leiab väljaandest ka esimese eestikeelses trükises ilmunud Tallinna vaate
̶ Uue Testamendi esitrüki (1715) detailirohke puulõikes tiitelpildi.
Märkimisväärne hulk vanemaid Tallinna vaatega trükiseid leidub vaid välismaa mäluasutustes. Mitmed vaated pärinevad ka unikaalsetest ainsa eksemplarina säilinud trükistest.

Raamat on ühtlasi väike tähelepanuavaldus Tallinnale, kes tähistas 2019. aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva.

Raamatul on ingliskeelne eessõna. «Lugemissaal»

image056Erelt, Mati. Eesti keele käsiraamat / Erelt, Tiiu. - Tallinn : Eesti Keele Instituut : [Eesti Keele Sihtasutus], 2020. - 653 lk. : ill.

Eesti kirjakeel. Õigekirjutus. Vormiõpetus. Sõnamoodustus. Lauseõpetus. Sõnavaraõpetus. Üldharivate teadmiste kogu eesti kirjakeele ehituse kohta. Praktiline abivahend kirjakeele kasutamiseks. Kooskõlas „Eesti õigekeelsussõnaraamatuga ÕS 2018“. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image057Ojalo, Hanno. Turmtules : Eesti Diviisi suurtükivägi 1943-1945 / Kullo, Märt, toimetaja. - Tallinn : Ammukaar, 2020. - 135 lk. : ill.

Raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Saksa sõjaväe koosseisus võidelnud Eesti Diviisi Suurtükiväerügemendi, õhutõrjemeeste ja tankiküttide võitlustest Ukrainas, Valgevenes, Eestis ja Saksamaal. «Lugemissaal»

 

 

 

 

image058Stelmach, Irina. Rajada Juudi Riik : sionism Eesti Vabariigis (1918-1940) : suuline ajalugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - Tallinn : Adel TV : Eesti Juudi Muuseum, 2020. - 253, [1] lk. : ill.

See raamat on sõdadevahelises Eestis (ja Lätis) tegutsenud sionistlike organisatsioonide liikmete antud intervjuude kogumik. Peaaegu kõik nad repatrieerusid Iisraeli. Nende meenutused puudutavad ka sõjajärgset aega, mil nad sionistliku tegevuse eest Nõukogude Liidus küüditati, samuti nende sionistlikku pürgimust kodumaal. Raamatu žanri võiks määratleda suulise ajaloona, mida tänapäeval vajab iga tõsiselt võetav teaduslik uurimus. Selle meetodi kohaselt talletatakse vestlejate laused paberile toimetaja sekkumiseta, säilitades öeldu intonatsiooni ja omapära. Raamat on mõeldud neile, keda huvitab sionismi, eriti aga Eesti juudi kogukonna ajalugu. See pakub nii mõndagi ka Iisraeli kristlastest sõpradele. «Lugemissaal»

 

 

 

image059Itaalia : vaimustu, kavanda, avasta, tutvu / Teppan, Hanna, tõlkija. - Tallinn : Koolibri, 2020. - 560, [1] lk. koos kaanega : ill.

DK Silmaringi reisijuht on saanud uue välimuse, aga sisult on see ikka seesama usaldusväärne kaaslane, kes pakub igale rännumehele põnevaid reisisihte, detailseid kaarte, uusi ideid, täpseid aadresse ja kõige uuemat külastusteavet. Kõik selleks, et Sinu imepärane Itaalia-reis oleks võimalikult sujuv ja elamusterohke.
* Reisijuhi lehekülgedelt leiad rohkesti inspiratsiooni: pildid ja ideed aitavad kavandada ideaalset reisi.
* Enam pole vaja läbi kammida läbi sadu internetilehekülgi. Kõik, mida vajad, on siin: asjatundlikud nõuanded, selged kaardid ja praktiline teave.
* Vali, mis Sind rohkem huvitab ja lisa need oma reisiplaani: siin leidub kõike igale maitsele.
* Lisaks olulistele vaatamisväärsustega saad häid nõuandeid kohaliku elu ja Itaalia köögiga tutvumiseks.
Vihjed aitavad avastada peidetud pärleid. «Lugemissaal»

 

 

image068Lancaster, Phil. Bowie sünni juures : elu mehega, kellest sai legend / Cann, Kevin. - Tallinn : Sinisukk, 2020. - 272 lk.

Ligikaudu 140 miljonit müüdud albumit, ohtralt erinevaid muusikaauhindu, auväärne koht ajakirja rolling stone kõigi aegade parimate lauljate edetabelis, täht hollywoodi kuulsuste alleel – kõik need saavutused kuuluvad muusikamaastiku ikoonile David Bowiele. 

Bowiest sai alates 70 ndatest muusikamaailma suurkuju ja uuendaja, sest tema novaatorlik looming ja näitlejameisterlikkus tõid popmuusikasse uue mõõtme, mõjutades tugevalt nii juba olemasolevat popmuusikat kui ka selle tulevikku. Bowiet on nimetatud ka muusikaliseks kameeleoniks, sest ei enne ega pärast teda pole keegi suutnud viljeleda nii paljusid erinevaid muusikastiile. Phil Lancaster räägib oma raamatus kohtumisest David Bowiega ja sellest, kuidas temast sai davie jones and the lower thirdi liige. Isiklik ja intiimne vaatenurk mehelt, kes nägi oma silmaga, kuidas sündis muusikale uue tähenduse andnud laulja David Bowie. 

„Bowie sünni juures“ on põnev lugemine kõigile, keda huvitab, miks ja kuidas sai alguse David Bowie teekond muusikamaailma tippu. «Kunstiosakond»

image072Auto juhtimise põhimõtted : iseõppija ABC / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 71, [1] lk. : ill.

„Auto juhtimise põhimõtted” on abiks tulevasele juhile, mille vältel saab õpilane edukalt omandada auto juhtimise põhioskused. Selle kestel õpitakse pedaalide ja teiste juhtimisseadmete õiget käsitsemist, autoga manööverdama ning antakse põgus ülevaade kontrolltulede ja näidikute tähendusest.
Harjutuste eesmärk on kujundada õppijal õiged juhtimisvõtted ja manööverdamise oskused, mida hiljem edukalt liikluses kasutada. Erinevalt intensiivsest liikluskeskkonnast on õppesõiduplatsil juhtimisoskuse omandamine ohutum ja pingevabam. Seetõttu on ka sõidukogemuste saamine märksa efektiivsem ja nauditavam.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image073Liiklemine tänavatel ja teedel / Niilus, Reedik, 1970-, koostaja. - Tallinn : R. Niilus, 2020. - 64 lk. : ill.

Raamat keskendub erisuguse raskusastmega liiklusolukordadest arusaamisele ja õigele tegutsemisele. 240 skeemil on illustreeritud põhilised liiklusolukorrad, mis tulevad ette sõidueksami sooritamisel, hiljem igapäevases liikluses ning välismaal sõites. Kooskõlas liiklusseaduse ja ohutu liiklemise põhimõtetega on iga illustratsiooni juures välja toodud juhi õige tegutsemine ja selgitused.
„Liiklemine tänavatel ja teedel” on abiks tulevasele juhile liiklemise põhialuste omandamisel.
Loodan, et raamatust saab tubli abiline õppesõidueksamiks valmistumisel ja heaks juhiks saamisel.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image074Tegmark, Max. Elu 3.0 : inimelu tehisintellekti ajajärgul / Ardus, Andreas, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 352 lk. : ill.

Milliseks kujuneb inimkonna tulevik alates päevast, mil õnnestub luua üliinimlik tehisintellekt? Seni on TI arengustsenaariumid olnud üksnes kitsa teadlaste ringi arutada, Max Tegmark aga toob selle üliolulise küsimuse kogu maailma avalikkuse ette. Kosmilisi mõõtmeid võttev lugu räägib elu võimalikest tulevikustsenaariumidest meie universumis.

Max Tegmark on Massachusettsi Tehnikainstituudi füüsikaprofessor ning Future of Life Institute’i (Elu Tuleviku Instituut) president. Ta on esinenud kümnetes populaarteaduslikes filmides ning tema kirg ideede, seikluste ja põneva tuleviku vastu on nakkav.

„Postimehe raamatu“ sarja 5. raamatule on kirjutanud eessõna Jaan Tallinn, Future of Life Institute’i kaasasutaja: „Haarav raamat annab ainulaadse võimaluse osa saada ühest meie aja põnevamast ja tähtsamast teemast – inimelu kestvuse stsenaariumist tehisintellekti ajajärgul. Ühiskondlik debatt tehisintellekti plahvatuslikust või järkjärgulisest arengust, riskide maandamisest, muutustest tööjõuturul, riikide haavatavatest demokraatiatest, relvasüsteemide autonoomsusest või inimkonna arengusuundadest käesolevas ajas aitab kindlustada, et isegi potentsiaalselt kontrolli alt väljunud tehisintellekti puhul oleks tema arusaam heast tulevikust sama mis inimestel.” «Tehnikakirjanduse osakond»

image075Liiklusseadus : jõustumine 1.07.2011 ; Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele : jõustumine 1.07.2011. - Tallinn : Cum Laude, 2020. - 176 lk. : ill.

Raamatus on liiklusseaduse terviktekst, mis sisaldab aastatel 2011-2020 tehtud seadusemuudatusi. Liiklusmärkide ja teemärgiste aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ koos aastatel 2011-2020 tehtud muudatustega. «Tehnikakirjanduse osakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
raamatukogud plakat 210x297mm cmyk bleed 5mm EST v2
   
history est
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
es
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019