3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image067 КопироватьLevin, Adik. Tervisenõuanded elukogenud arstilt / Pitsner, Inge, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2020. - 272 lk. : ill.

Meditsiiniteaduste doktor Adik Levin (17.08.1940) peatub selles raamatus teemadel, mille pärast ta on oma pika arstipraktika jooksul südant valutanud ning mis on tema elu ja ka isiklikku tervist oluliselt mõjutanud. Vastsündinute pediaatriasse tõi dr Levin murrangu mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. 1979. aastal loodi Tallinna Lastehaiglas osakond, kus vastsündinud ja enneaegsed lapsed said olla ööpäevaringselt koos emaga. Sellest kasvas välja humaanse vastsündinute meditsiini filosoofia, mis on leidnud tunnustust üle maailma. 25-s Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa haiglas viidi läbi kolmeaastane uuring, mille tulemusena kinnitati meie lastehaiglas välja töötatud süsteem kuldseks standardiks tervele maailmale. Adik Levini sulest on ilmunud üle 150 teadusartikli ja tosin raamatut. Ta on üks tsiteeritumaid Eesti pediaatreid maailmas. Ligi 20 aastat oli ta Tallinna Ülikooli õppejõud, aidates koolitada tulevasi sotsiaaltöötajaid. Teda on autasustatud Punase Risti I klassi teenetemärgiga ning ta on Tallinna teenetemärgi kavaler.

Pärnu poisist, kes veel keskkooli lõpuklassis ei teadnud, mida tähendab sõna „pediaater“, sai lõpuks armastatud lastearst, kes aastakümneid on võidelnud väikeste ilmakodanike ellujäämise ja õiguste eest. Pärast pensionile jäämist on dr Levin tegelenud toitumisteemade ja isikliku tervisega ning jaganud enda kogemusi raamatute ja artiklite kaudu. «Laenutusosakond»

 

image068 КопироватьChild, Lee. Tasub surra / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 399, [1] lk.

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.

Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.

Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.

Jaan Martinson soovitab: “Lee Childil ja tema loodud üksildasel uitajal Jack Reacheril on suur fänkond, kuhu rahvast aina lisandub. Kusjuures Reacheri kaasaegses vormis kirjutatud mõõga ja mantli saagasid armastab ka õrnem sugu. No kes ei tahaks, et õiglus võidutseks, kuigi selleks tuleb kasutada suuremal või vähemal määral vägivalda." «Laenutusosakond»

image069 КопироватьDi Maio, Camille. Kaunid tundmatud / Liidja, Marja, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 312 lk.

Vaikse ookeani äärses legendaarses hotellis elustuvad unistused, armastus ning lummav saladus.

1958. Kate Morgan, kes on käsist-jalust seotud oma perekonna kiratseva restorani külge San Franciscos, otsib võimalust sealt pageda. Ta saab selle võimaluse, kui nõustub täitma haige vanaisa arusaamatut palvet: otsi üles kaunis tundmatu. Otsingud viivad ta Hotel del Coronadosse, mis on Lõuna-California ookeaniäärne vaatamisväärsus ja kus parajasti käivad filmi „Džässis ainult tüdrukudˮ võtted.

Filmifänn Kateʼile on see tõelisuseks saanud fantaasia. Samuti võimalus pääseda tööle kuulsasse hotelli. Sama kiiresti hakkab ta südames idanema uus armastus. Aga kuigi Kate on kindel, et Coronado on tema tulevik, avastab ta ka, et seal kummitavad minevikuvarjud. Kuuekümne aasta eest suri üks külastaja traagiliselt ja selle naise vaimu nähakse hotellis ikka veel.

Kui kahe eri põlvkonnast naise elukäigud põimuvad, muutub Kateʼi uljas teekond rohkem, kui ta oskas kujutleda. Ja kuna Coronado asub püsivalt tema hinge, peab ta järgima oma unistusi… kuhu need ka ei vii. «Laenutusosakond»

image070 КопироватьLäckberg, Camilla. Kuldne puur : [naise kättemaks on ilus ja jõhker] / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 302, [1] lk.

Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…

Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis. «Laenutusosakond»

image071 КопироватьLiivamägi, Kristjan. Rahaedu põhimõtted : kuidas haarata kontroll oma rahaasjade üle ja saavutada rahaline vabadus / Talpsepp, Tõnn. - [Tallinn] : Rahaedu, 2020. - 319 lk. : ill.

Kas sa soovid suuremat rahaedu või lausa täielikku rahaliselt vabadust? Võttes teravasse fookusesse igapäevased rahaasjad, elus ettetulevad rahalised olukorrad ja investeerimise, annab käesolev raamat läbi autorite praktiliste kogemuste ja teadustausta lihtsas keeles edasi rahaedu saladused, teadmised ja oskused. Raamat on kirjutatanud Eesti autorid Eesti lugejale, keskendudes seega just Eesti oludele.

Raamatu autoreid seob ühine kirg rahanduse vastu: nad on pikaajalise kogemuse ja doktorikraadiga investorid, õppejõud ning investorite käitumise uurijad, kelle auhinnatud teadustööd on avaldatud rahvusvahelistes rahandusalastes tippteadusajakirjades. Nende teooriat ja praktikat kombineerivaid loenguid ja koolitusi saadab väga suur menu. «Laenutusosakond»

 

 

image072 КопироватьPisano, Gary P. Ettevõtte loov arendamine : katkematu uuendamise DNA / Riikoja, Kaja, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 294 lk. : portr.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad sooda pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. 

Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. 

Firmade tüüpiliseks „surma“ põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud „haigusteks“ on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. 

Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. „Ettevõtte loov arendamine“ uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks. «Laenutusosakond»

image073 КопироватьKalvø, Are. Matk põrgusse / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 287, [1] lk.

Norras populaarne stand-up koomik Are Kalvø (snd 1969) on 25 aastat andnud etendusi ning kirjutanud raamatuid muuhulgas usu, poliitika, jalgpalli ja ajaplaneerimise teemal. Sageli on tal kombeks kirjutada sellest, millest ta väga palju ei tea. „Matk põrgusse" on tema esimene raamat vaimustusest, mida ta ei mõista, kuratlikult naljakas ja teravmeelne kirjeldus Põhjamaade inimeste suhtest loodusega. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image074 КопироватьSolovjova, Ülle. Meie kalkunid : Viidik, Supikalkun, Emakesed ... ja teised / Petrone, Epp, 1974-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2020. - 144 lk., [16] lk. Ill.

"Väikese Myy nime taha peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. 

Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, kes oma privaatsuse hoidmiseks tegutseb ainult interneti teel. 

Mida me sellest raamatust teada saame? Peale linnupsühholoogia ja põnevate-kurbade lugude saame aimu, kas meile võiks sobida kalkunite pidamine, olgu siis koos kanadega või eraldi. Miks kalkuneid pidada, kuidas seda teha, kas see on mõistlik, kas see tasub ära, mida see õpetab? See raamat pakub meile ses osas mõtteainest." 

„Meie…“ on kirjastuse Petrone Print uus sari, harivad kogemuslood maaelust. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьPüüa, Endel. Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939-1941 / Pesti, Olavi, 1950-, toimetaja. - Kuressaare : Saaremaa Muuseum, 2020. - 207, [1] lk. : ill.

Raamatus antakse ülevaade 28. septembril 1939 NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale surutud Baaside lepingust tulenevatest tagajärgedest Saare maakonnale. Lepinguga said enim kannatada just Lääne-Eesti saared. Saaremaal läks baaside alla koguni viis protsenti saare pindalast. Siia oli kavas rajada 25 sõjaväebaasi.

Baaside lepingu elluviimisel kujunes kõige julmemaks ja traagilisemaks majapidamiste likvideerimine ja elanike evakueerimine. Saaremaal kuulus võõrandamisele 448 majapidamist, millest arhiiviandmeile toetudes likvideeriti kuni 337 üksust. Kõige rängemini kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus esialgu 144 majapidamist. Enamus saarlastest leidis uue elupaiga kodusaarel, kuid kümned pered kolisid mandrile, pidades Saaremaad liialt ohtlikuks piirkonnaks.

Rängalt mõjutas baasiväelaste kohalolek ja sellega kaasnevad piirangud Saare maakonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Punaväelaste sunniviisiline majutamine halvendas saarlaste elamistingimusi, üha enam tunti puudust toiduainetest ja esmatarbekaupadest. Piiritsooni kehtestamine sulges vaba sissepääsu saarele, mõjus rängalt siinsetele põhilistele elatusallikatele – kalandusele ja meresõidule – ning soiku jäi kuurordielu.

Käsitlemist leiab ka Nõukogude sõjaväebaaside ehitamine, milles osales tuhandeid saarlasi. Teksti paremaks mõistmiseks on lisatud 25 teemaga seonduvat tabelit, hulk fotosid ja kodudest ilma jäänud saarlaste mälestusi. «Lugemissaal»

image085 КопироватьKuressaare ajalugu. II / Kesküla, Kalle, 1949-, koostaja. - Kuressaare : Kuressaare Raeühing, 2019. - 168 lk. : ill.

See raamat on jätkuks 2015 ilmunud Kuressaare vanemale ajaloole. Nüüd on keskmes Põhjasõja-järgne aeg, eeskätt seni avaldamata andmed, linnaplaanid ja -elanikud. Murtakse müüt 1710. aasta katkust ellu jäänud 11 kodaniku kohta – mustvalgel on selles raamatus kirjas palju rohkem inimesi. 1740. ja 1747. aasta kaardid olid siiani varjul Moskva Sõjaajaloo Arhiivis, nüüd on see valge laik likvideeritud. 1747. aasta linnaplaani juurde kuuluvas kinnistuomanike loetelus on üle 200 nime koos kodukoha täpse äramärkimisega.

Siit leiab nii kohalikke uurijaid kui tuntud ajaloolasi. Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo kõrval kuulub eriline tänu jätkuvalt Ivar Leimusele, kes aitas ajaloo keerdkäike seletada ja gooti kirja lahti lugeda. «Lugemissaal»

 

 

image086 КопироватьMölder, Holger. Teekond Magellani pilve : dokumentaalmüüt / Olmaru, Indrek. - [Tallinn] : Holger Mölder : Indrek Olmaru, [2020]. - 280, [1] lk. : ill.

Miks dokumentaalmüüt? Selles loos saavad kokku dokumentaalkirjandus ja müüt. Dokumentaalselt tõestatavad ajaloolised sündmused nagu Portugali-Hispaania meresõitja Fernão de Magalhãesi juhitud ümbermaailmareis kuueteistkümnenda sajandi alguses, Eesti mõtleja, teoloogi ja kirjaniku Uku Masingu elu ja looming kahekümnendal sajandil ning Eesti Humanitaarinstituudi rajamine 1980-ndate aastate lõpus moodustavad ühtse konteksti Eesti kultuuriloos oluliste inimestega, kellega on aastatel 1992–2014 läbi viidud kümme intervjuud. Läbi erinevate inimeste ja nende maailmavaate moodustub sümbioos, mis annab põhjaliku ülevaate eestlaste mitmekesisest aja- ja mõtteloost ühe sajandi kestel alates kahekümnenda sajandi teisest kümnendist ja lõpetades kahekümne esimese sajandi teise kümnendiga. Erinevate ajastute sündmusi seob omavahel müüt ja see kõik kokku ongi dokumentaalmüüt. «Lugemissaal»

 

 

image087 КопироватьHesmondhalgh, David. Kultuuritööstus / Lips, Marilin, 1973-, tõlkija. - Tallinn : TLÜ Kirjastus, 2020. - 612 lk. : ill.

2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalgh’ raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. 
Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus.
Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks.
«Lugemissaal»

 

 

image088 КопироватьKrull, Edgar. Õppekava koostamise lähtealused : teooria ja praktika / Paalits, Kalle, 1971-, kujundaja. - [Tartu] : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. - 287 lk. : ill.

„Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ võtab kokku parima olemasoleva teadmise õppekavade koostamise ja arendamise kohta. Raamat on kasutatav nii õpikuna kui ka käsiraamatuna. Selles käsitletakse õppekavatööd laias tähenduses. Õppekava uuendusena nähakse nii varem kasutusel olnud õppekava kopeerimisest ja kohandamisest kui ka mõnest arendusmudelist lähtuva täiesti uue õppekava koostamist. Nii ühe kui teise strateegia teadlik rakendamine eeldab paljude otsuste langetamist. Langetatud otsused on asjakohasemad, kui õppekava koostajad on informeeritud võimalikest valikutest ja nende tagajärgedest. Raamat avab valikuvõimalused õppekavade koostamiseks ja analüüsimiseks, käsitledes
- õppekavaalaseteoreetilise mõtlemise ajaloolist kujunemist;
- Eestis käibinud üldhariduskoolide õppekavasid;
-põhilisi õppekavateooriaid, haridusfilosoofilisi käsitusi ja hariduspoliitika rolli õppekavaarenduses;
- õppimise olemust;
- õppekavade koostamise mudeleid ja disainide vormistamist;
- õppekavauuenduste levitamise strateegiaid ning
- õppekavade hindamise käsitusi ja praktikat.
Ka pakub raamat hulgaliselt näiteid teiste riikide, eriti aga Soome ja teiste Põhjamaade üldhariduskooli riiklike õppekavade koostamise ja rakendamise praktikast.
«Lugemissaal»

image089 КопироватьGallo, Carmine. Jutuvestja saladus : miks mõni mõte kütkestab ja teine mitte, ole sa TED-i täht või ärilegend / Korjus, Signe, 1980-, tõlkija. - [Tallinn] : Million Mindset, 2020. - 299 lk. : ill.

Kuidas sai Venice Beachi T-särgimüüjast kõige edukam televisiooniprodutsent? Kuidas suutis ettevõtja, kes alustas äritegevust garaažis, jõuda niikaugele, et lansseeris kõige enam kõneainet tekitanud tooteid? Kuidas suutis inimõiguste jurist teenida TED-i kõnedest kõige pikema ovatsiooni püsti seisvalt publikult?

Põhjus on selles, et nad rääkisid kõige säravamaid lugusid.

Kommunikatsiooniekspert Carmine Gallo annab raamatus „Jutuvestja saladused“ võtmed, kuidas rääkida võimsaid lugusid, mis innustavad, motiveerivad, harivad, ehitavad kaubamärke, aitavad algatada liikumisi ja muudavad elusid.

Raamatus on käsitletud 50 maailmakuulsa juhi ja legendi, sealhulgas Richard Bransoni, Sara Blakely, Elon Muski, Steve Jobsi, Martin Luther Kingi ja mitme teise lugusid. Siit leiab näiteid nii Starbucksi, Southwest Airlinesi, Whole Foodsi kui ka Pixari kohta.

Sõltumata sellest, kas sinu eesmärk on teisi harida, leida rahastust, innustada meeskonda, luua erakordset kultuuri või koostada unustamatut esitlust, on loo jutustamise võime võrratu oskus, mis võib anda sulle teiste ees hindamatu eelise. «Lugemissaal»

image106 КопироватьKookmaa, Veronika. Peipsimaa köök / Dzgarkava, Anzela, kujundaja. - [Jõgevamaa] : MTÜ Vanausulised, 2020. - 139, [5] lk. : ill.

Peipsimaa – see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, Peipsi järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja turismiobjektid ning põline laadakultuur.

Peipsimaa köök on väga mitmetahuline, mis kajastab paljude kultuuride toidutegemise eripära. Esimese asjana, mis Peipsiäärset kööki meenutab on loomulikult kala, sibul ja kurk. Uuesti on avastatud sigur, keedetud suhkur, samovaritee, Ivan Chai, Kalganovka ja Pasha sai, malasolnikud, sibulapirukad ja paljud muud maitsvad toorained ja retseptid, mis on siia raamatusse Peipsimaalt kokku kogutud. «Tehnikakirjanduse osakond»

image107 КопироватьKurcova, Barbora. 52 loodusest inspireeritud käsitööprojekti : [põnevaid meisterdusi kogu aastaks] / Tõnismann, Lii, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 143, [1] lk. : ill.

Vali raamatust meelepärane projekt ning ühenda looduslähedus käsitööga. Kasuta jalutuskäigult korjatud looduslikke materjale ja loo neist isikupäraseid kingitusi ja sisustuselemente. Raamatus on meisterdamisideid aasta igaks nädalaks, paljudel tööjuhenditel on iga etapi juures foto. Autor on seadnud põnevad materjalid põhjamaise disaini teenistusse. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

image110 КопироватьMuinsuskaitse aastaraamat 2019 / Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. - Tallinn : [Muinsuskaitseamet], 2020. - 136 lk. : ill.

Tänavune aastaraamat võtab kokku eelmise aasta olulisemad teod Eesti muinsuskaitsemaastikul. Aastaraamatu teeb eriliseks asjaolu, et autorid on kõik ise restaureerimistöödes osalejad ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam. Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke. Lood peegeldavad muinsuskaitse valdkonna võlu – iga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle ehk mida tuleks tingimata säilitada ja kuidas seda teha. «Kunstiosakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
Raamatukogud 1200x1200px EST v2
   
history est
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
es
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019