3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image016 КопироватьShah, Sonia. Pandeemia : koolerast tulevikuviirusteni / Urbanik, Helen, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 280 lk.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid „enneolematu haiguspuhang“. Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees.

See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli.

Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda „koolera lapseks“, sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee.

Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi.

Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et „Üks mees pasandas end täis“, polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud. «Laenutusosakond»

image017 КопироватьStaecker, Jörn. Viikingid : maadeavastajad ja vallutajad / Toplak, Matthias. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 508 lk.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala „rokkarid“ endiselt meie ümber – seriaalides, reklaamides, popkultuuris jm. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne.

Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased?

Üllatuslikult näeme, et viikingeid paelusid mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon.

Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele. «Laenutusosakond»

image018 КопироватьGreene, Graham. Armastusloo lõpp / Loodus, Mihkel, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 286, [2] lk.

Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.

Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.

Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.

Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas. «Laenutusosakond»

image019 КопироватьJohns, Ana. Naine valges kimonos / Orav, Piret, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2020. - 334, [2] lk.

Jaapan, 1957. 17-aastast Naoko Nakamurat ootab korraldatud abielu isa äripartneri pojaga; see kindlustaks nende perele Jaapani ühiskonnas vajaliku staatuse. Kuid Naoko südame on võitnud Ameerika meremees, gaijin, ja abielu temaga saadaks pere häbisse. Siis aga toob ootamatu avastus endaga kaasa kujuteldamatud valikud, mille mõju ulatub üle aastakümnete.

Tänapäeva Ameerika. Sureva isa eest hoolitsev Tori Kovač leiab kirja, mille sisu seab küsimärgi alla kõik, mida ta isast, endast ja oma perest seni on teadnud. Tõeotsingud viivad naise teisele poole maakera, väikesesse mereäärsesse külla Jaapanis, kus tal tuleb rahu leidmiseks minevikuga silmitsi seista.

Tõsielust inspireeritud ning Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust jutustav „Naine valges kimonos“ loob meeldesööbiva portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

Slovaki juurtega Ana Johns õppis ajakirjandust ja töötas enne kirjutama hakkamist üle kahekümne aasta kunsti vallas. Praegu elab ta Indianapolises. „Naine valges kimonos“ on tema esimene raamat. «Laenutusosakond»

image020 КопироватьKantra, Virginia. Carolina kodu / Kasela, Katrin, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2020. - 271, [1] lk.

Romaan perekonnasidemeist, uutest algustest, kogukonna jõust ja armastuse võimust…

SAAGE TUTTAVAKS DARE ISLANDI FLETCHERITEGA:

• visa Matt – poeg, kes jäi kodukohta;

• ambitsioonikas Meg – tütar, kes ei vaadanud kunagi tagasi;

• ja mässuline Luke – merejalaväelane, kes arvas, et ei naase enam iialgi koju.

Põlvkondi Fletcherite kodupaigaks olnud Dare Island on kaluriküla, mida raputavad muutuvad ajad. Selle traditsioonid uhutakse minema nagu Põhja-Carolina rannaliiv. Üksikisa ja kalalaeva kapten Matt Fletcher ohverdas oma unistused, et olla toeks võõrastemaja pidavatele vanematele ja ehitada tulevikku oma kuueteistaastasele pojale. Matt on harjunud elutormides toime tulema, tüürides kindlal emotsionaalsel kursil... ja suhtudes armastusse nii, et ei loo enam püsivaid suhteid.

Uustulnuk Allison Carter tuli Dare Islandile, et pääseda oma rikka perekonna surve alt. Noor õpetajanna kavatseb siin ehitada üles oma elu, luua endale püsiv kodu. Ta ei taha olla veel üks neist paljudest naistest, „kes kunagi käisid Matt Fletcherigaˮ. On küll ahvatlev, aga ka ohtlik uskuda, et tema võiks olla midagi rohkemat.

Siis tuleb Matti vend Luke äkki koju tagasi, kaasas laps – ja palve, mis muudab nende kõigi elu. Kui kaalul on lapse heaolu, peab Matt pöörduma Allisoni poole, et naine õpetaks teda minevikust lahti laskma, oma silmi avama… ja südame kutsele järgnema. «Laenutusosakond»

image021 КопироватьBerg, Oliver. Migratsioon. - Tallinn : EKSA, 2020. - 406 lk.

„Migratsiooni“ tegevus toimub lähiminevikus, mis nüüdseks tundub aga olevat ootamatult kaugel ja ootamatult süütu. Romaan algab ajal, mil Donald Trump ja pandeemia pole veel igapäevased teemad, kuid märgid annavad juba mõista, et ees ootab üks põhjalikum raputus. Selles maailmas on veel võimalik harjumuspärane migratsioon, millest ka juttu tuleb, ent piirid, milles liigutakse ja mida ületatakse, ei ole ainult riigipiirid. Lugu keskendub kolmele hipilike kalduvustega sõbrale, kes avastavad end segasest armukolmnurgast, ajal kui maailm sammub üha räigema poliitilise vastandumise poole. 

Aga kui kaugele me ilma sildade ehitamiseta jõuame? „Migratsioonis“ on ekslemist ja leidmist, põgenemist ja vastutuse võtmist, melanhooliat ja psühhedeeliat … aga ennekõike on see lihtsalt üks armastuslugu. «Laenutusosakond»

 

 

image022 КопироватьKraft, Meelis. Saared : jutukogu. - Nõo vald : Sooroheline, 2020. - 224 lk.

Jutukogu “Saared” koondab seitset ulmelist jutustust, mis kõik on enamal või vähemal määral saarte teemast kantud. Igal saarel rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

 

image023 КопироватьBiin, Aarne. Roosa rapsoodia / Ojamaa, Maarja (kirjastustöötaja), toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Raamat, [2020]. - 207, [1] lk.

„Roosa rapsoodia“ on romaan ühe noore mehe muusikuks kasvamisest möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, läbi ahistava vaesuse ning KGB jälitamise kiuste.

Selle noore mehe, Aldo Merene süü nõukogude võimu silmis on ülisuur – tema isaks oli itaallasest Saksa ohvitser, Saksa julgeolekupolitsei ametnik. Kui isa sõjakeerises kadunuks jäi, suutis Aldo ema rinnalapsega kodumaale jõuda ja kasvatas poja üksi üles. Kuigi tal oli õpetajakutse, sai ta tööd vaid sanitari või koristajana. Sellega lapsele muusikaalast haridust anda polnud mingit võimalust. Seetõttu läks Aldo keskkooli asemel tehnikumi ja õppis nahktoodete tehnoloogiks, maakeeli kingsepaks – tehnikumis maksti isegi väikest stipendiumi.

Aga unistus muusikukutsest oli nii võimas, et see viis ta lõpuks ikkagi konservatooriumi katsetele. Ja kuigi tal polnud piisavat alusharidust, võeti ta siiski vastu koorijuhtimise erialale.

Romaan keskendub toonasele üliõpilaselule, tudengite omavahelistele suhetele, armumistele ja lahkuminekutele, leivateenimisele kõrtsibändides. Aldo kuum lõunamaine temperament viib teda tihti sekeldustesse, eriti suhetes naistega.

Varjuna aga saadab Aldot neil „kuldseil kuuekümnendail“ KGB valvas silm.

Aarne Biin (sünd 1942) sai kirjanikuna tuntuks 1979 ilmunud romaaniga „Tema kuninglik kõrgus“. Ta on avaldanud üle paarikümne teose. Viimati ilmus temalt romaan „Põrgu taga lagedal“ (2020). «Laenutusosakond»

image024 КопироватьLamp, Anneli. Introverdi kaitseala : päevaraamat / Hallik, Heli, toimetaja. - Pärnu : Hea Tegu, 2020. - 285, [1] lk.

Introvert (vahel depressiivne ja ülitundlik) vajab privaatsust ja palju ruumi ning üsna vähe väliseid stiimuleid, sest aju erutustase on niigi kõrge. Ta väsib ruttu. Kõige enam kurnavad vaimu ja füüsist emotsioonid (ka positiivsed) ning suhtlemine ekstravertsete inimestega. Õnneks aitavad huumorimeel, eneseiroonia ja südametäiega sajatamine eluga toime tulla.

Raamatus on assotsiatsioone, kirjeldusi, meenutusi, meeleolusid, heietusi ning inimesi. Nimega ja nimeta. Otse või kaude. Võimalik, et Sinagi ... Lugedes leiad. «Laenutusosakond»

 

 

image025 КопироватьPenny, Louise. Tappev külm : peainspektor Gamache'i mõrvajuhtum / Habicht, Juhan, 1954-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2020. - 343, [1] lk.

Tuledes särav ja lumelt peegelduv jõuluootus toob Kolme Kuuse külla Kanadas seekord rohkesti kutsumata külalisi, nende seas vikatimehe ja mitme eriala kriminaliste. Kui selgub, et terves kogukonnas ei leidu eriti kedagi, kes poleks hiljuti küla õuduste majja kolinud daami vihanud, tuleb Armand Gamache’il kindlaks teha, kes külatäie vihkajate seast on päriselt mõrvar ... või mõrvarid. Mõrvu on peagi mitu, nende uurimisel joonistuvad välja keerukad seosed tegelaste mineviku ja oleviku, kujutluste ja tõelisuse, kunsti ja esoteerika vahel.

Raadioajakirjanik Louise Penny oli 18 aastat töötanud Kanada rahvusringhäälingus, kui otsustas proovida kätt kirjanikuna. Kuna kohe esimest, 2005. aastal ilmunud kriminaalromaani „Still Life” (eesti k „Vaikelu”, 2009) tabas auhinnasadu, usaldas autor peategelase peainspektor Armand Gamache’i üha uusi mõrvajuhtumeid lahendama. „Tappev külm” on sarjas seni ilmunud viieteistkümnest romaanist teine. «Laenutusosakond»

 

image026 КопироватьMarshall, Laura. Kolm väikest valet / Kepler, Ragne, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2020. - 352 lk.

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab.

Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...

Uus põnevik Eestis menuka krimiromaani „Sõbrakutse“ autorilt «Laenutusosakond»

 

image027 КопироватьMeredith, Anne. Mõrvari portree : jõuluaegne krimilugu / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2020. - 253 lk.

„Mõrvari portree“ on jõuluaegne mõrvalugu, mille kõleda südatalvega kenasti kooskõlas olev toon heiastub selle avasõnades:
„Adrian Gray oli sündinud mais 1862 ning ta lahkus elust 1931. aastal jõulude ajal vägivallateo tõttu, mille pani toime üks tema enda lastest. Kuritegu toimus ainsa hetkega ja ettekavatsematult, mõrvari pilk pöördus relvalt laual surnud mehele kootud kardinate varjus – mitte kartlikult, isegi mitte pelglikult, vaid uskumatult ja tuimalt.“
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image028 КопироватьBrockmeier, Kevin. Surnute lühiajalugu / Jaaska, Margit, 1977-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 298, [6] lk.

Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.

Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.

Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa ... Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.

Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani. «Laenutusosakond»

image029 КопироватьRuussaar, Anne. Vabad müürlased : 250 aastat vabamüürlust Eestis = 250 years of freemasonry in Estonia / Pening, Milan. - [Tallinn] : MTÜ Eesti Vabamüürlaste Selts : Eesti Ajaloomuuseum, [2020]. - 130 lk. : ill.

Mis on vabamüürlus?

Ühest vastust sellele anda on raske, kui mitte võimatu. Ametlikult on see organisatsioon, mis ühendab eri rahvusest ning erineva nahavärvi ja usutunnistusega häid mehi, kes keskaja müürseppade õpetuste kaudu soovivad saada veelgi paremaks. Mismoodi nad seda täpselt teevad ja kuidas õpetus neid paremaks muudab, teavad vaid vennaskonna liikmed ise. Organisatsiooni enam kui kolmesajaaastase ajaloo vältel on sellest, mis vabamüürlaste kinnistel koosolekutel aset leiab, räägitud nii fantaasiaküllaseid legende kui seda detailitäpselt kirjeldatud. Kõik see jääb siiski lõpuni mõistetamatuks inimesele, kes ühingusse ei kuulu, sest vabamüürlus on alati isiklik: seda ei saa selgeks õppida, vaid kogeda.

Kuidas ja miks vabamüürlik liikumine tekkis? Milline on organisatsioon seestpoolt ja kuidas see toimib? Mis on vennaskonna tegevuse eesmärk ja sügavam mõte? Mida on maailmale ja Eestile andnud nende pürgimused? Ja kes siis ikkagi on vabamüürlane?

What is Freemasonry?

It is di­fficult, if not impossible, to give a single answer to this question.Officially, it is an organization that unites good men of different nationalities, different skin colors and different religions, who want to become better people through the teachings of medieval masons. Only the members of the brotherhood themselves know exactly how this is done and how the doctrine makes them better. Throughout the organization’s more than three-hundred-year history, what happens in the closed meetings of the Freemasons has been discussed in fantasy-filled legends as well as described in precise detail. However, this all remains completely incomprehensible to a person who does not belong to the association, because Freemasonry is always personal: it cannot be studied, but experienced.

How and why did the Masonic movement emerge? How is the organization structured and how does it work? What is the purpose and deeper meaning of the activities of the brotherhood? What have their aspirations given to the world and to Estonia? And who after all is a Freemason? «Laenutusosakond»

image030 КопироватьTaska, Maire. Me saame muuta, kui me näeme! / Taska, Helena. - [Jäneda] : Kenter, 2020. - 81, [1] lk.

Raamatus oleme andnud ülevaate oma kogemusest ja teadmistest. konstellatsiooni meetodiga tööst. Oleme kõik teemad lühidalt avanud, mis on olulised antud meetodis. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image048 КопироватьPriimägi, Tristan. 101 Eesti filmi. - Tallinn : Varrak, 2020. - 239 lk. : ill.

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

Julgustagu see raamat inimesi nägema käputäiest kõige kuulsamatest filmidest kaugemale ja vaatama Eesti filmikunsti laiemalt. Kellel tõesti ei tule „Kevade” ja „Viimse reliikvia” kõrval meelde ühtki dokumentaalfilmi, saab siit vähemalt spikerdada. Armastagem oma filme ja filmitegijaid, sest keegi teine seda meie eest ei tee. «Kunstiosakond»

 

image049 КопироватьVäljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis = Outlook – 40 Years of Street Photography in Estonia / Laur, Kristel, 1976-, koostaja. - [Tallinn] : Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, 2020. - 112 lk. : fot.

Augustis avatud tänavafotograafia väljapanekust on valminud eesti- ja inglisekeelne raamat, mis talletab kaante vahele läbilõike Eesti tänavafotograafia 40 aastast. See on Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse esimene mahukam trükis, mille on koostanud kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet ning kujundanud Aadam Kaarma.

Raamatusse on koondatud tööd Eesti tänavafotograafia neljakümneaastasest ajavahemikust, mis algab tinglikult 1980. aastast – sügavast Nõukogude ajast ning lõpeb kaasaegse tänavapildiga 2020. aastal.


Raamatus on kokku 90 tööd nii legendaarsetelt autoritelt kui värsketelt talentidelt. Väljaandest leiab töid 40 erinevalt fotograafilt: Aare Leinpere, Aiki Järviste, Ain Protsin, Andres Teiss, Andrii Mur, Ardi Kivimets, Arno Saar, Aron Urb, Eino Pärnamets, Erko Ever, Eve Toomla, Harald Leppikson, Heiki Sirkel, Heikki Leis, Indrek Pleesi, Iris Kivisalu, Josif Brašinski, Jüri Talts, Kalju Suur, Kalmer Allik, Maiké Tubin, Mark Raidpere, Martin Murusalu, Mati Hiis, Matt Anso, Mihkel Ulman, Olev Kõll, Oskar Vihandi, Peeter Langovits, Priit Loog, Rait Tuulas, Reelika Vilt, Sanna Larmola, Sven Ustintsev, Targo Miilimaa, Tiina Kõrtsini, Tobias Tikenberg, Tõnu Noorits, Väino Meresmaa ja Ülo Josing. «Kunstiosakond»

image050 КопироватьAllen, Woody. Nii muuseas : autobiograafia / Ahi, Eda, 1990-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. - 383, [1] lk.

Woody Allen – koomik, muusik, kirjanik, näitleja ja filmirežissöör – on üks meie aja suurimaid filmitegijaid. Kauaoodatud mälestusteraamatus pakub ta brutaalselt ausa sissevaate oma ellu, kirjeldades teekonda lapsepõlve Brooklynist ihaldatud Manhattani katusekorterisse.

Pärast rasket algust mööduvad kuuskümmend aastat professionaalseid kukerpalle tele- ja filmitööstuses maailma tuntuimate filmitähtede plejaadi saatel, eraelus aga vahelduvad romansid, elukaaslased ja abikaasad. Saame teada tema skandaalidest ja deemonitest, vigadest ja kordaminekutest, rääkimata neist, keda ta armastas, kellega töötas ja kellelt õppis.

Nagu Woody Alleni filmidki, panevad tema anekdootlikud ja halenaljakad lood elust enesest ühtaegu nutma ja naerma, põhjustades mõnikord piinlikkust ning tänu, et see kõik pole juhtunud meie enesega (ja mõnikord kadedust ka).

Eneseirooniast pakatava, erakordselt vaimuka ja värvika autoportree eestikeelse tõlke on toimetanud Neeme Raud.

Mart Juur soovitab: “Geniaalse režissööri pingeline autobiograafia jutustab sellest kuidas valmisid kuulsad filmid, kuidas töötavad psühhoanalüütikud ja juristid ning kui ebamugav on elada New Yorgi katusekorteris, mille aknast avaneb pargivaade.” «Kunstiosakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   
Raamatukogud 1200x1200px EST v2
   
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   
© Narva Keskraamatukogu 2019