maskitest
   
   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image075 КопироватьThayne, RaeAnne. Lunastuse laht / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 295, [1] lk.

New York Timesi bestsellerite autor RaeAnne Thayne viib su tagasi Haven Pointi – kohta, mis on loodud tervitama uusi võimalusi...

McKenzie Shaw oli valmis oma kodulinna Haven Pointi heaks tegema mida tahes. Linn võis olla väike, aga see polnud teda kunagi alt vedanud... vastupidi seksikale Ben Kilpatrickule, kes teda marru ajas. Mees oli tema lapsepõlvekangelane, kuni sulges oma perekonnale kuuluva tehase, jättes linna majanduse kokkuvarisemise äärele. Nüüd kavatseb mehe tehnoloogiaettevõte avada kohaliku haru. Haven Pointi nimel peab McKenzie uhkuse alla neelama ja viisakalt käituma.

Mida saaks valusaid mälestusi täis linn Benile pakkuda? Ent nähes seda nii, nagu näeb McKenzie – linna keevaline noor linnapea –, saab ta järsku sellele küsimusele vastuse. Kui ta ainult suudaks leevendada nendevahelist vaenulikkust, on Ben ehk leidnud koha, kus luua sidemeid ja terveneda... koha, kus armastus saabub siis, kui seda kõige vähem oodatakse. «Laenutusosakond»

 

image076 КопироватьLogan, T. M. Puhkus / Tendermann, René, 1972-, toimetaja. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 443, [1] lk.

Seitse päeva. Neli sõpra. Üks mõrvar.

See pidi olema täiuslik puhkus paradiisis – neli sõpra koos peredega nädal aega Lõuna-Prantsusmaa luksuslikus villas kesk päikeselõõska ja viinamägesid.

Naised on olnud sõbrad ülikoolist saadik ja lühikesi suviseid väljasõite on nad teinud aastaid. Nüüd otsustati kaasata ka abikaasad ja lapsed, aeg maha võtta ja nautida kõike, mida suvine Prantsusmaa pakub.

Kuid Kate’il on saladus: ta teab, et tema abikaasal on afäär. Ja ta kahtlustab, et naine on üks tema sõbrannade seast, kes on valmis ohverdama aastatepikkuse sõpruse ja lõhkuma tema perekonna. Aga kes? Kui Kate Vahemere-äärses leitsakus tõele lähemale liigub, saab ta aru, et panused on kõrgemad, kui ta on iial arvanud… või kartnud.

Sest see keegi on valmis tapma selleks, et saladus välja ei tuleks. Ja ühel hetkel asendub nii selges taevas sirav päike tormipilvedega, kuni kärgatab kõu.

T. M. Logan on mitme põnevusromaani autor. „Puhkust” peetakse tänu ootamatutele pööretele ja hullumeelsele tempole tema seni parimaks raamatuks. «Laenutusosakond»

image077 КопироватьCummins, Jeanine. Ameerika pind / Banhard, Evelin, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 484, [1] lk.

See raamat on erakordne segu rõõmust ja õudusest, mille alt kumab katkematult läbi emaarmastuse tervendav jõud ja inimeste hämmastav võime mitte kunagi lootust kaotada.

– Kristin Hannah, New York Timesi menukite autor

***

Lydia Quixano Pérez peab Acapulcos raamatupoodi. Tal on poeg, Luca, tema elu armastus, ja imeline ajakirjanikust abikaasa. Ja kuigi kohalikud uimastikartellid on Acapulco juba mõranema löönud, on Lydia elu enamjaolt veel üsna mugav.

Raamatupoes on Lydia muude raamatute kõrval pannud poeriiulitele välja ka mõned oma lemmikud, kuigi ta teab, et keegi neid ei osta. Kuni ühel päeval tuleb poodi raamatuid uudistama mees, kelle välja valitud teoste hulgas on ka kaks Lydia lemmikut. Javier on erudeeritud. Ta on võluv. Kuid mida Lydia ei tea, on see, et ta on ka Acapulco võikalt üle võtnud uue uimastikartelli jefe. Kui ilmub Lydia abikaasa kirjutatud paljastav isikulugu Javierist, muutub nende kõikide elu igaveseks.

Üleöö migrantideks saanud Lydia ja Luca alustavad ohtlikku teekonda Ühendriikidesse, ainsasse kohta, kuhu Javieri võim ei ulatu. Liitudes teiste el norte’sse pääseda üritavate inimestega, taipab Lydia peagi, et kõik põgenevad millegi eest ja kõik loodavad midagi selja taha jätta. Aga kas nad teavad, mis neid ees ootab?

„Ameerika pind” muudab lugejat põhjalikult. See on kirjanduslik suursaavutus, mille igal leheküljel on midagi liigutavat, dramaatilist ja inimlikku. See on üks meie aja olulisemaid teoseid. «Laenutusosakond»

image078 КопироватьKang, Lydia. Oopium ja absint / Banhard, Evelin, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 429 lk.

On aasta 1899 New Yorgis. Noore rikka pärijanna Tillie Pembroke’i õde leitakse surnuna, verest tühjaks jooksnud ja kaelal vampiirihammustust meenutavad torkehaavad. Äsja on trükivalgust näinud Bram Stokeri romaan „Dracula“ ja Tillie kujutlusvõime jõuab võimatule järeldusele: mõrvar on vampiir. Aga see pole ometi võimalik – või siiski on?

Teadushimuline raamatusõber Tillie ei peatu enne, kui on õe surma süüdlase välja selgitanud. Kahjuks pole tõde ainus asi, mille järele neiu januneb. Hiljutise vigastuse leevenduseks on ta hakanud tarbima aina enam oopiumitinktuuri ... ja mõni lähikondlane kannab rõõmuga hoolt, et see tal otsa ei lõppeks.

Fakte austav Tillie ei suuda end kuidagi veenda, et vampiirid on päriselt olemas. Kuid kui sarnasel moel sureb järjest uusi inimesi ja tema pead täidab oopiumium, on tal aina raskem olla kindel, mis on tõde – ja keda lähedastest üldse saab usaldada.

Kirjanik ja arst Lydia Kang viib lugejad kullatud ajastu New Yorki, kus tehnoloogia on arenemas, kombestik muutumas ja kasutusel pea uskumatud ravimeetodid. Õudusloo elementidega „Oopium ja absint“ on tänapäevalgi tähtsaid teemasid puudutav haarav põnevik. «Laenutusosakond»

image079 КопироватьAnders, Natasha. Ainult seda / Niit, Kaie, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 343, [1] lk.

KUI USALDUS ON KORD JUBA KAOTATUD, POLE SEDA KERGE TAGASI VÕITA...

Selles andestusest, leppimisest ja emotsionaalsest arengust jutustavas romaanis püüab üks abielupaar leida taas kaotatud armastuse.

Libby Lawsoni ja Greyson Chapmani suhted on alati keerukad olnud ja ega nende abielugi kergem ole. Kui Libby jääb lapseootele, näeb ta lõpuks enda ees helget tulevikku. On ainult üks mure: Greyson väidab, et on viljatu.

Vihasena jätab Greyson oma vastse perekonna maha. Sama vihasena ja sügavalt solvununa katkestab Libby temaga kõik suhted. Tundub, et pärast pikki aastaid on nende suhe viimaks lõppenud. Armastus on aga vastupidav ja jääb püsima isegi siis, kui sa seda ei taha. Greyson igatseb endiselt Libbyt ning kuigi Libby süda on Greysoni usaldamatuse tõttu murtud, ei kaota ta lootust luua täisväärtuslik ja õnnelik perekond.

Nii asuvadki nad ettevaatlikult ja takistusi vältides tagasiteele teineteise juurde. Sellel pikal teel tuleb ette hirme, kahtlusi ja arusaamatusi. Kas nad takerduvadki minevikku või vaatavad teineteisele silma ja kõnnivad käsikäes helge tuleviku poole? «Laenutusosakond»

image080 КопироватьGranger, Ann. Tagaaetav : Campbell ja Carter lahendavad mõrvalugu / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 269, [1] lk.

Miff Ferguson langetas kahe aasta eest otsuse karjäärikarussellilt maha hüpata. Sellest ajast saadik on ta lustliku kodutuna elanud vabatahtlikult tänaval. Tema lust saab aga otsa, kui ta asub talve lähenemisele viitavaid märke arvesse võttes endale veidi kobedamat peavarju otsima. Ühes hüljatud laohoones satub Miff noore neiu laibale. Ta taipab kähku, et ta ei ole laos üksi ja on pealegi veel kellelegi silma jäänud. Miff kistakse kassi-hiire mängu tapjaga, nii et ta on sunnitud kiiremas korras oma paadialuse elu hülgama ning otsima pelgupaika Weston St. Ambrose’i külast oma sugulaste juurest. Ent ehkki Miff püüab püsida selles põnevate inimeste ja põnevate lugudega külas murust madalam, järgnevad hädad talle sinnagi ja kui ühest kohalikust talust avastatakse veel üks surnukeha, on selge, et teda ähvardab oht. Kell tiksub ning inspektor Jess Campbell ja komissar Ian Carter peavad koostöös Bamfordi politseiga piltmõistatuse tükkidest kokku seadma enne, kui kaotatakse veel üks süütu elu. «Laenutusosakond»

 

 

image081 КопироватьSveistrup, Søren. Kastanimunamees : kriminaalromaan / Tallinn : Eesti Raamat, 2021- - 442, [1] lk.

Haarav põnevik menuka teleseriaali „Kuritegu“ loojalt.

Ühel tuulisel oktoobrihommikul avastab politsei vaiksest Kopenhaageni äärelinnast midagi kohutavat. Leitakse jõhkralt tapetud noore naise surnukeha, kel puudub üks käsi. Tema kohal ripub kastanimunadest valmistatud mehike.

Juhtumit määratakse uurima ambitsioonikas noor uurija Naia Thulin. Naise paarimeheks saab just Europolist kinga saanud läbipõlenud uurija Mark Hess. Peagi avastab paar kastanimunadest nukult salapärase asitõendi – sõrmjälje, mis kuulub aasta eest kadunud ja surnuks peetavale tüdrukule, poliitik Rosa Hartungi tütrele. Kuid tapmise üles tunnistanud mees istub juba trellide taga ja juhtum on ammu lõpetatud.

Üsna varsti pärast seda avastatakse järgmine tapetud naine, taas koos kastanimunadest kujukesega. Thulin ja Hess kahtlustavad, et tapetud naise ja Hartungi juhtumi vahel on seos. Aga milline? Thulin ja Hess jooksevad nüüd võidu ajaga, kuna on selge, et tapja pole veel kaugeltki lõpetanud … «Laenutusosakond»

image082 КопироватьBauer, Josef Martin. Nii kaugele, kui jalad viivad : [tõestisündinud lugu metsikust põgenemisest] / Beekman, Vladimir, 1929-2009, tõlkija. - [Tallinn] : Helios, [2021] . -389, [1] lk.

Dramaatiline seikluslugu Saksa sõjavangist Clemens Forellist, kes mõistetakse teise maailmasõja ajal 25 aastaks Siberi töölaagrisse. Ta võtab jõhkra laagrikorra vastu mässates ette eluohtliku ja aastaid kestva ränga põgenemistee – risti läbi Siberi tundra ja taiga, peas vaid õud tabamise ees ning kinnisidee jõuda koju oma naise juurde.

Josef Martin Bauer on tõsielust võetud materjali oskuslikult kirja pannud ning vahendanud seda kaasakiskuvalt ja usutavalt, mistõttu püsib pinge raamatu lõpuni. Siberi karmi looduse, Venemaa sõjajärgse olustiku, aga ka Forelli üksinduse, meeleheite ja üliinimliku füüsilise pingutuse veenev kujutamine on teinud teosest bestselleri, mis on müügiedetabelite tipus vastu pidanud üle poole sajandi.

„Nii kaugele, kui jalad viivad“ avaldati esimest korda 1955. aastal Saksamaal. Raamatut on tõlgitud 15 keelde ja müüdud üle 12 miljoni eksemplari. «Laenutusosakond»

 

image083 КопироватьHellerma, Kärt. Üks päev minu ema elust : autobiograafilisi lugusid / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 157, [1] lk.

Kärt Hellerma jutukogumikus on neliteist autobiograafilist lugu, mis sisaldavad jäädvustusi autori lapsepõlvest, noorpõlveajast ja tänapäevast. Neis põimuvad kord tõsisemas, kord kergemas laadis eri ajastud ja elukihid. Raamatus leidub nii nostalgiat kui ka huumorit, lähedast suhet loodusega, niisamuti pilguheite viisidele, kuidas kohaneb tundlikum natuur muutunud ühiskonnaga. Olgu need pildikesed lapsepõlvest, meenutused noorusromantikast või kujundimängulisemad lood – peaaegu kõiki kannab soov rajada sild mälestuste ja praeguse hetke vahele.

Kogu iseloomustab hästi järgnev katkend kogu avaloost „Muruniitja:

Kogu see aeg tuli jälle tagasi – see aeg, see pildistik. Kuidas ma tohin neid pilte prügikasti viia? Anna andeks, mu lapsepõlv! Me ei saa ju maja alla muuseumi teha, vabandasin korduvalt mõttes, kui järjekordne prügikott täis sai.

Sahvris hoitud mustapesukorvid, ämbrid ja mannergud, lapsevann, roheline pesukeetmise pott, isa vanad saapad ja portfellid kunagiste konverentsibrošüüride ja ettekannete koopiatega. Hulk koltunud ja kasutuid pabereid. See kõik oli mu südame küljes. Kuidas saan ma oma südame prügikasti panna? Hellalt prügikotti pakkida, prügikastikaane vaikselt sulgeda ja ära minna. Kuhu? Ma ei saanud nende juurest põgeneda, nagu ma ei saanud südant rinnust välja rebida. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьKytömäki, Anni. Margarita / Tallo, Toomas, 1940-, tõlkija. - [Tallinn] : Vesta, 2021. - 581, [1] lk.

Kui pärlipüüdja avab pärlikarbi, siis selles elav olend sureb. Kui häiritakse seda, mis inimest ümbritseb, võivad tagajärjed olla sama saatuslikud.

Senni teeb sanatooriumis suveturistidele massaaži nagu omal ajal tema isagi. Ta unistab kaugetest paikadest Jäämere ääres, kuid üks vihmane öö muudab ootamatult kõike. Mikko on sõdur, kes peab rindel oma postil püsima, kuigi tunneb hirmu viimase lahingu lähenemise ees. Antti uurib Soome metsi Karjalas, kuni need okupeeritakse. Kui sõda on lõppenud, on tema töö otsustada, millised metsad Soomes langetada ja millised alles jätta.

„Margarita“ on lugu metsa ja inimese harva räägitud ajaloost. 1940.–1950. aastatel esitati Soome metsadele, meestele ja naistele nõudmisi, millel oli toona õilis eesmärk ühiskond pärast sõda üles ehitada. Paraku on edulugudel ka teine pool ja kollektiivsete kohustuste täitmine toob romaani tegelaste ellu saatuslikud pöörded.

Anni Kytömäki (snd 1980) on Lääne-Soomes Hämeenkyrös elav kirjanik, kelle kolmas romaan „Margarita“ võitis 2020. aastal maineka Finlandia kirjandusauhinna. Haarava, oskuslikult põimitud loo kaudu käsitleb autor ka tänapäevaseid teemasid, nagu rängad epideemiad ja loodusvarade liigkasutamine. «Laenutusosakond»

image085 КопироватьPurde, Urmas. Vaba langemine : pisisulist ükssarvikuks / Purde, Urmas, fotograaf. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 134 lk.

Pisisulist ükssarvikuks

Tundes Urmast ligi 20 aastat, võtsin ma selle teose kätte neutraalse tundega. Sõbra raamat tasub ikka läbi lugeda. Juba esimestel lehekülgedel sain šoki. Ma ei ole kunagi midagi nii ehedat lugenud, kui, siis ehk ainult Tolstoi „Pihtimustes“. Selline ausus. Ilmselt tekib võime end nii väljendada peale lähedast kokkupuudet surmaga. Ka Dostojevski teoste sügavusele olevat kaasa aidanud see, et ta mahalaskmisel ellu jäeti. Ma ei suutnud seda raamatut enne käest panna, kui olin jõudnud viimase lehekülje viimase reani. Raamat haaras mind samamoodi nagu lapsepõlves loetud seiklusjutud, kuid nüüd oli kõik päris. «Laenutusosakond»

 

 

 

image086 КопироватьKütt, Ain. Musta paguni mõistatus : Sagadi paruni mõrvalood / Raidla, Helle, 1961-, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 286, [1] lk.

Ain Küti kriminaalloo „Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Aadel on kolinud talveks maamõisatest linnakorteritesse ja veedab omi päevi nii asjalike toimetuste kui lõbustustega.

Lugu saab alguse Margaretha Elisabeth von Staali matustel, kus Sagadi mõisahärrale poetatakse taskusse kiri, mis teatab, et vanadaami surm polnud üldse mitte loomulik. Peatselt selgub, et kirjas on tõetera: tädi Margaretha vägivaldne surm ei jää kaugeltki ainsaks kuritööks. Järgneb veel mitu mõrva, mis kuidagi omavahel haakuda ei taha. Ühe aadliperekonna sassis suhete, erineva sisuga testamentide ja kahtlase taustaga vääriskivide segast lugu hakkab lahti harutama Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda abistavad tema mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck.

"Musta paguni mõistatus" on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele "Risti soldati mõistatus" ja "Kuldse medaljoni mõistatus". «Laenutusosakond»

image087 КопироватьKahk, Anne. Haraldi villa / Mikli, Marika, 1947-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 198, [1] lk.

„Haraldi villa” on kriminaalse süžeega lugu tänapäeva Eestist. Eradetektiiv Toom Bergile pakutakse tööd. Tal palutakse välja uurida, kes võis tappa jõuka leskproua uue mehe, sest juhtunus on väga palju kahtlast ning politsei ei ole selge tulemuseni jõudnud. Vähehaaval hakkab detektiiv aru saama keerulistest suhetest, mille keskmes on leskproua pärandiks saadud uhke maja, Haraldi villa.

Anne Kahk on eesti lugejatele eelkõige tuntud tõlkijana. Ta on eestindanud inglise keelest John Grishami, Ian Rankini, Gillian Flynni ja mitmete teiste kirjanike teoseid. „Haraldi villa” on tema esikromaan. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image088 КопироватьKondor, Vilmos. Budapesti spioon : [kriminaalromaan] / Toomet, Piret, 1970-, tõlkija. - Tartu : Regio, 2021. - 323 lk.

Eesti lugejale juba tuttav ajakirjanik Zsigmond Gordon ungari kirjaniku Vilmos Kondori raamatutest „Budapest noir“ ja „Patune Budapest“ tegutseb jälle! Seekord istub ta ühel süngel talvehommikul taksosse, et Budapesti lennujaamast Reutersi korrespondendina Berliini sõita, ja mässitakse otsemaid jõhkrasse spioonilukku.

1943. aasta jõuluajaks on Teine maailmasõda peatselt lõpusirgele jõudmas ja Ungari väljavaated ei ole helged, ükskõik, kas võitjaks osutub fašistlik Saksamaa või kommunistlik Nõukogude Liit. „Üks rääbakas punane kass jooksis nende ees üle tänava, mõne hetke pärast ilmus nähtavale teda jälitav süsimust kõuts.“ Mõned Ungari poliitikud üritavad sokutada riigi tuleviku hoopis kolmanda „kassi“ kaitse alla, aga selleks on neil vaja erapooletuid ja äraostmatuid abimehi, kes armastavad oma maad ega kipu lobisema. Gordon on just selline mees ja kohe saabki ta sääraste lugude iseloomu omal nahal tunda: ta pekstakse läbi, nagu ikka, ta abiellub ja pääseb sel korral vaid üle noatera mõrvast. Seigelnud senisest suurema kaarega läbi Euroopa, jõuab ta tagasi Budapesti, et välja selgitada, kes mängib diplomaatia malelaual topeltmängu, mille eest tema pidi äärepealt eluga maksma.

Budapesti rahva eluolu on aga veelgi süngem kui sarja varasemates raamatutes. Isegi Gordoni vanaisa keedetud moosid on juba otsas ja kirjanduslikult saame maitsta vaid suurlinna leidlikku sõjaaegset talongigastronoomiat. Detektiivid nutavad taga nurjatuid mõrtsukaid, kes tapsid armuasjade, raha või kadeduse pärast. Nüüd tuleb neil taga ajada kibestunud inimeseloomi, kes löövad üksteist maha seetõttu, et ei suuda lihtsalt taluda kõikjal valitsevat hirmu ja õudust. Mida uurimisväärset on selles, kui keegi on kellegi tapnud kotitäie kartulite pärast?

Nii kohtuvad suur ja väike ajalugu Gordoni kujus. Ta paneb kaabu pähe ja asub ikkagi uurima, mis juhtus ja miks. «Laenutusosakond»

image089 КопироватьTuule, Eet. Peeglikillud / Ojamaa, Maarja (kirjastustöötaja), toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 254, [1] lk.

Romaani sündmustik, mis toimub Tallinna lähedal Saue külades, hõlmab ajavahemikku viimase sõja lõpust kuni tänapäevani. Tähelepanu keskmes on kolme perekonna käekäik. Autor jälgib Mardi ja Urve suureks kasvamist sõjajärgseil aastail, teineteiseleidmist ja suhteid vanematega ning nende tütre Kersti ebaharilike võimete välja kujunemist ja tema pere hilisemat saatust. Raamat heidab tõetruu pilgu möödunud sajandi viie- ja kuuekümnendaile aastaile, aga ka segastele üheksakümnendaile oma erastamise-ärastamise ja tööpuudusega.

Teose tegelaste elu on kui pilt uhkes vanaaegses peeglis, mille viimase sõja eel Saksamaale põgenenud rikas baltisakslane kord Urve vanemate kätte hoiule andis. Kui peegel pettunud väimehe kättemaksuhimu tõttu puruneb, meenutavad killudki nende perede saatust. Õnneks on kildudes ka lootuskiiri ja ootust paremale elule.

„Peeglikillud“ on Eet Tuule seitsmeteistkümnes raamat. Varem on ta avaldanud loodusjutte lastele ja krimilugusid ning autobiograafiliste sugemetega romaane. «Laenutusosakond»

image090 КопироватьPikner, Tarmo. Piibutubakas. Teine raamat, Josefi ja Miili saaga / Joala, Inga, kujundaja. - [Kuusiku] : Euromaja, 2021. - 215, [1] lk. : ill.

JOSEFI JA MIILI SAAGA on Tarmo Pikneri Eesti lähiminevikku käsitleva triloogia PIIBUTUBAKAS teine raamat, kus ühe suguvõsa uskumatud juhtumised toimuvad ajaloosündmuste taustal Teise maailmasõja päevist kuni taastatud Eesti Vabariigi aega.

Sündmuste keskmes on PIIBUTUBAKA esimesest raamatust „Erwini võrrand“ tuttavate Josefi ja Miili käekäik – nende armumine, teineteise kaotamine sõjakeerises ja uuesti kohtumine läbi mõistatuslike seikluste. Erilise vaatluse all on saksa ohvitseri Josefi arusaamade muutumine sõja käigus, samuti tema suhted eestlanna Miili sugulastega, aga ka armukese Elsaga.

Sõja ajal toimunud sündmused ei jäta tegelasi rahule ka pärast sõda, kus inimsuhteid on pidevalt saatmas kõikjal heiastuvad sõjarööpad.

Tegevuses on ka esimese raamatu tegelased Miili vend Erwin poja Arnoga. Sündmused toimuvad peamiselt Saaremaal, aga ka Austrias ja Lõuna-Saksamaal. «Laenutusosakond»

image091 КопироватьPormeister, Eve. Näen, kuulan, tunnetan : vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil / Melts, Brita, 1984-, toimetaja. - [Tallinn] : EKSA, 2021. - 514, [1] lk.

„Kirjandusteadlase ja kultuuri vahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele olulisel hetkel toetuda.Eve Pormeistri käsitlused kirjandusest on alati isiklikud ja kirglikud – need on kunstiteosed iseeneses ja nende kompositsioon on puhas nauding igale kirjandusgurmaanile.“
Aija Sakova «Laenutusosakond»

 

 

image092 КопироватьPillmann, Hendrik. Minu Jõhvi : isehakanud jõhvikas Ida-Võlumaal / Ots, Loone, 1965-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2021. - 192 lk., [8] l. ill.

"Üldjuhul ei satu inimesed Jõhvi niisama. Kui satuvadki, siis ei pruugi hallikarva tunduv linnapilt tulijaid köita. Minagi olen üks nendest, kes Ida-Viru keskusest kohe ei vaimustunud. Siiski otsustasin kolida tundmatusse mitmekeelsesse keskkonda. Vabal tahtel sai minust haridusprogrammi „Noored kooli“ liige ja kohaliku kooli õpetaja. Tahtsin anda oma panuse, et iga laps Eestimaal saaks parima võimaliku hariduse.

Olin enne seda elanud vaid sünnikodus, seda ülikooli lõpuni välja. Tundus põnev kolida kuhugi, kuhu enda arvates ei sobitu, ja seal täiesti üksi hakkama saada.

Jõhvi sai mulle põikeks tundmatusse – senised mõtted-arusaamad vajasid ümberkujundamist. Kaks aastat selles linnas andsid iseseisvumiseks väärtusliku aluse ja tõestasid, et vahel piisab hingerahuks ka päris vähesest. Tõeline Jõhvi elu käib vastupidi suurematele linnadele ühte jalga selles elavate inimestega: ei suured moodsad hooned ega trendi- ja moeröögatused kusagilt kaugemalt suuda vaigistada jõhvikate väge.

Raamat pakub lugejale võimalust näha seestpoolt nii Jõhvi linna kui ka õpetajaametit ning aeg-ajalt südamest naerda."

Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva. «Laenutusosakond»

image093 КопироватьRaud, Piret. Portselanist nael / Lepasaar, Jane, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 199, [1] lk.

Kristofer on äsja omaette elama kolinud ning tunneb puudust õest Irisest, kellelt on harjunud tuge otsima ja leidma. Diana on taskuvaras. Neil mõlemal on rääkida oma lugu, ühtaegu väga erinev ja samas sarnane.

„Portselanist nael“ on raamat emotsionaalsest sõltuvusest ja lähedaste allutamisest ning erinevatest eluhoiakutest, sealhulgas provintsisnobismist ja tõusiklusest, mis hävitavad inimsuhteid. Kahe peategelase loo kaudu avanevad ebakindluse ja süütunde tagamaad. Otseselt kedagi hukka mõistmata juhatatakse nad läbi sisemise segaduse selguse ja meelerahu poole. Kireva tegelastegalerii ja mõtteainet pakkuva sündmustiku taustal jääb läbiva toonina kõlama igatsus lihtsa inimlikkuse järele. «Laenutusosakond»

 

image094 КопироватьPleijel, Agneta. Kaksikportree : romaan Agatha Christiest ja Oskar Kokoschkast / Saluäär, Anu, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 198, [1] lk.

On aasta 1969. Vaid paari kuu pärast maabuvad ameeriklased Kuu peal ja maailm muutub hoopis teiseks. Londoni Marlborough Kaunite Kunstide Galeriisse Oskar Kokoschka (1886‒1980) näitusele ilmub keegi noormees, kes tahab järele kuulata, kui palju võiks maksma minna, kui maailmakuulus Austria kunstnik maaliks tema vanaema portree. Vanaema pole aga keegi muu kui maailmakuulus detektiivromaanide autor Agatha Christie (1890‒1976) ja portree on mõeldud tema 80. sünnipäeva kingituseks. Mõlemad vanad kunstnikud nõustuvad selle plaaniga väga vastumeelselt, kuid lähenevad teineteisele kuue maaliseansi jooksul, paljastades hirmusid ja ihasid, mis kujundavad loovate inimeste elu. Sellest saab jutuajamine surmast, armastusest ja kunstist – suvalises järjekorras. «Laenutusosakond»

 

 

image095 КопироватьBowen, Rhys. Tema kuninglik luureausus / Kõrvits, Greete, 1988-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 303, [1] lk.

21-aastane naeruväärselt pika nimega leedi Victoria Georgiana Charlotte Eugenie leiab, et elu on kohutav. Aga tema sinivereline vennanaine tuletab pidevalt meelde, et üks kuningliku pere liige, olgu ta siis kuitahes tähtsusetu, ei tohi perekonda alt vedada. „Nähtavasti oli minu kohus kodus passida, kuni mulle sobiv partii leitakse,“ nendib Georgie sapiselt.

Just seda ta ei kavatsegi. Enam ei taha ta hetkegi istuda ja oodata, et tulevik ise kätte jõuaks. Tulevik tuleb sellest maailmast endal üles otsida.

Õnneks pole mingi pime keskaeg, vaid 1930-ndad. Noored daamid tohivad teha muudki kui tikkida, klaverit mängida ja vesivärvidega maalida. Ja London on suur linn, võimalustest pungil.

Esimeses järjekorras tuleb muidugi õppida kaminasse tuld tegema ja välja nuputada, kuidas soe vesi vanni saab, kui pole teenijat, kes selle pisiasja ära korraldaks.

Aga siis palub kuninganna oma noorel nõol kroonprintsi ja tolle skandaalse armukese järele luurata. Ja siis koperdab leedi Georgiana mõrva otsa.

Elu on korraga värve täis. «Laenutusosakond»

image096 КопироватьAusten, Jane. Veenmine / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - [Tartu] : Wellum, 2021. - 285 lk.

Jane Austeni viimaseks lõpetatud romaaniks jäänud "Veenmine" ("Persuasion" 1817), jutustab loo enesekeskse ja upsaka baronet Ellioti empaatilisest tütrest Anne Elliotist. Kohusetundliku ja kuuleka tütrena täitis Anne rohkem kui seitsme aasta eest pere nime ees oma kohust – ta loobus kihlusest noore mereväelase Frederick Wentworthiga, keda tema seisuslikult kõrk perekond leidis olevat ebasobiv nii vara, positsiooni kui ka tuleviku väljavaadete poolest. Oma saatusega leppinud Anne on andunult pühendunud perekonna heaolule ning ükskõiksete õdede ja isa kapriiside lahendamisele. Ajapikku hääbuvad Elliotide rikkused isa ja õdede pillava eluviisi tõttu ning pankrotistunud peremõis renditakse. Uute eluoludega muutub ka Anne'i ümbruskond ja saatuse tahtel ristub Anne'i tee ootamatult taas Wentworthiga, kellest on Napoleoni sõdade foonil saanud rikas ning edukas kapten. Taaskohtumine sunnib Anne'i ümber mõtestama oma järeleandlikust minevikus ning leidma endas kindlameelsust oma õiguste eest seismiseks mõjutuste tormis.

Jane Austeni (1775–1817) "Veenmises" pole puudust Austenile nii omasest kriitilisest pilgust 19. sajandi alguse ühiskonda, ning seda laiemat konteksti aitab järelsõnas eesti lugejale lahti mõtestada inglise keele ja kirjanduse doktor Pilvi Rajamäe. Tuues paralleele Jane Austeni oma elukäiguga, on vaatluse all nii teoses keskne Bathi kuurortlinn, Admiraliteet, baronetlus kui ka revolutsioonist kantud idee naiste võrdõiguslikkusest. «Laenutusosakond»

image097 КопироватьJones, Sandie. Teine naine / Taklai, Egle, 1984-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 367 lk.

Pammie on lausa põrgulik ämm. Vaimustav! – Michelle Frances

Kui Emily kohtub Adamiga, on ta kindel, et tema on see õige.
Et koos saavad nad jagu kõigist raskustest, mis saatusel neile varuks võib olla.
Kuid nende õnne ähvardab üks teine naine. Pammie.
Emily valis Adami, aga päris kindlasti ei valinud ta tema ema.
Pole midagi, mida ema oma poja heaks ei teeks, ning Emily on otsustanud välja uurida, kui kaugele Pammie läheks, et oma tahtmist saada.
Aja jooksul saab Emilyle aina selgemaks, et tema tulevase ämma jaoks piire ei ole.


Sandie Jones on vabakutseline ajakirjanik ja teinud kaastööd muu hulgas Sunday Timesile, Daily Mailile, nädalalehele Woman’s Weekly ning ajakirjale Hello. „Teine naine” on Sandie Jonesi debüütromaan. Temalt on praeguseks ilmunud veel kolm põnevikku. Kui ta ei tegeleks kirjutamisega, oleks ta ehk sisekujundaja, sest tal on lausa kirglik huvi tapeetide ja diivanipatjade vastu. Jones elab abikaasa ja kolme lapsega Londonis.

Tõeliselt ootamatute pööretega vaimustav romaan. – Sarah Pekkanen «Laenutusosakond»

image098 КопироватьMason, Meg. Äng ja õndsus / Adamson, Elina, 1989-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 333, [3] lk.

„Kõik on katki ja tuksis ja täiesti korras. Selline elu ongi. Ainult suhtarvud muutuvad. Enamasti iseenesest. Niipea kui arvad, et oled saavutanud tasakaalu ja asjad jätkuvad endistviisi igavesti, muutub kõik taas.“

Raamat räägib paljudest asjadest – emadusest, vaimsest tervisest ja neid ümbritsevatest stigmadest. Kuid ka õdedevahelisest sidemest, armastuse keerdkäikudest, peresuhete väikestest nüanssidest ja paljust muust. Loo keskmes seisab Martha, kelle teravmeelitsev toon lubab lugejal tõsiste teemade kiuste ka vabastavalt naerda. Martha on pärast 17-aastaselt kogetud närvivapustust pistnud rinda elu, vaimse tasakaalu ja tegelikult lihtsalt küsimusega, kuidas olla õnnelik. Ta teab, et tal on midagi viga, aga ta ei tea, mis see on. Tema abikaasa Patrick usub, et Marthal on kõik korras, sest kõigil on omad hädad – tuleb lihtsalt hakkama saada.

Suurepärane lugemine Sally Rooney raamatu „Normaalsed inimesed“ ja Briti tragikoomilise hittsarja „Mustlammas“ (Fleabag) fännidele. «Laenutusosakond»

 

image099 КопироватьLeon, Donna. Eksitavad asitõendid / Niit, Kaisa-Kitri, 1974-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 248, [1] lk.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.

Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja. Alati ustava signorina Elettra hädavajalikud häkkimisoskused on Brunetti hoolikale ja põhjalikule detektiivitööle ideaalseks täienduseks. Naine avastab vanaproua pangakontolt salapärased ülekanded, aga kes need tegi?

Kui Brunetti juhtumit uurib, loeb tema naine talle kodus ette õpetust seitsmest surmapatust. Kuidas seonduvad need kaasaegses intriigide ja ähmastunud moraaliga maailmas lahendamisel oleva mõrvaga?

Donna Leon (sünd 1942) on Ameerika päritolu kirjanik, kelle loodud tegelaskuju commissario Brunetti tegutseb Veneetsias – linnas, kus Leon ka ise on elanud (tema teine kodu asub Šveitsi külakeses). Auhindu võitnud Brunetti-sari on tuntud kogu maailmas ja seda on tõlgitud kümnetesse keeltesse, kuid autori soovil mitte itaalia keelde. Leon on põhjenduseks öelnud, et tahab vältida kuulsaks saamist oma kodukohas, soovides elada vaikselt ja tähelepandamatult. «Laenutusosakond»

image100 КопироватьPadura, Leonardo. Havanna tuuled : krimka / Paesalu, Maarja, 1989-, tõlkija. - [Tartu] : Toledo kirjastus, 2021. - 227 lk.

Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja.

Ilmselt ainult kuubalane on võimeline kirjutama niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist. Ja Havannast. «Laenutusosakond»

 

 

 

image101 КопироватьMoss, Helene. Üks öö veel / Rooseniit, Anu, 1980-, toimetaja. - [Tallinn] : Helene Moss, 2021. - 234 lk.

Romaanisarja „Cougar“ menuautori Helene Mossi teise armastusromaani „Üks öö veel“ tegevuspaigaks on maaliliselt kaunis Pühajärve, kuhu saabub pealinnast elama 38-aastane Sandra koos poja Siimuga. Müünud peale lahutust maha Tallinna kesklinnas asuva uhke korteri ning seadnud end sisse kenas järveäärses talukohas, lootes leida looduse rüpes igatsetud südamerahu, võtab aga elu ootamatu pöörde, kui õunapuuoksi lõikama tulnud kohalikus noomehes Karlis tärkavad naise vastu tunded, mis mitte ühepoolseks ei jää.

Kas tegu on vaid suveromansiga või kujuneb lubamatust suhtest midagi enamat, selgub Helenele omaselt ootamatu puändina.

Romaan „Üks öö veel“ on kaasahaarav ja mõtlemapanev armastuslugu, mis suunab lugejaid endalt küsima, kumma järgi peaks elus juhinduma – kas kaalutleva mõistuse või südamehääle. «Laenutusosakond»

 

image102 КопироватьOrwell, George. Loomade farm / Kepler, Ragne, tõlkija. - Tallinn : Rahva Raamat, 2021. - 176 lk.

KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED,
AGA MÕNED ON VÕRDSEMAD KUI TEISED.


Teos on nüüd esmakordselt Eestis illustreeritud! Uuele tõlkele on joonistanud tabavad pildid Urmas Nemvalts.

Julmalt koheldud ja ülekoormatud koduloomad korraldavad ülestõusu ja võtavad ise farmi üle. Kannustatuna helgest idealismist ja haaravatest loosungitest, asuvad nad looma oma kodust õigluse, võrdsuse ja arengu paradiisi. Nii saab alguse teravalt satiiriline muinasjutt täiskasvanutele, mis kirjeldab teekonda revolutsioonist türannia vastu niisama kohutava totalitarismini. George Orwelli torkav allegooria mõjub tänini sama värskelt kui esmailmumise ajal aastal 1945. «Laenutusosakond»

 

 

image103 КопироватьPauts, Katrin. Külmkingauurija / Kaalep, Triin, 1955-, toimetaja. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2021]. - 272 lk.

KES ON KÜLMKING?

Noore uurija Aleksander (Sass) Saareste kodukülas tegutseb püromaan. Kui öö varjus maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, taipab Sass, et hullumeelse süütaja sihikul on tema ise ning et saladuse võtit tuleb otsida oma pere ajaloost. Ainuke hea asi koju naasmise juures on taaskohtumine koolipõlveunelma Freedaga. Noor naine on samuti uurija – folklooriuurija, kelle huvikeskmes on Lääne-Eesti saartel luusiv külmking, halva inimese rahutu ja pahatahtlik hing.

„Üle tüki aja kirjutasin põneviku, mis viib lugeja mu põliskoju, saarele. Just miilitsauurija kausta uudistades olevat ma esimest korda öelnud sõna „raamat“. Ma ei pajata siin küll tegelikest sündmustest, aga lapsepõlves kuuldud lood süütamistest ja mõrvadest ajendasid mind 1980ndatesse naasma, et luua parem kontakt kõhedusega, mille keskel üles kasvasin. Külmking on tont, keda päriselt kartsin, huhh! Ootamatu jäise õhu pahvakas, mis sind suvistel jalutuskäikudel vahel ehmatab, vot see ta ongi!“ Katrin Pauts

„Seda raamatut on hädasti vaja, kui väljas on kõle ja pime. Kerid end teki sisse koos kakao või veiniga ja rõõmustad, et külmking on kaugel.“ Susan Luitsalu

„Katrin Pautsi põnevuslugudes on midagi lõunamaiselt müstilist, jälitustöö mehaanikast ja kuriteo detailsest anatoomiast olulisemal kohal seisavad ajale visalt vastu pannud saladused ja unenäoline atmosfäär. Põnev ja originaalne lugemine.“ Martin Algus «Laenutusosakond»

image104 КопироватьKivirähk, Andrus. Mälestused / Pikkov, Anne, 1974-, illustreerija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 212, [3] lk. : ill.

Pööningul vedeleb ämblikuvõrkudesse mattunud vana lapsevanker. Inimesed on hüljanud selle kunagi nii šiki ja tarviliku sõiduriista, milles nüüd käib aeg-ajalt uinakut tegemas vaid hulkurkass. Ometi mäletab lapsevanker hästi oma hiilgeaegu ja pole kaotanud lootust parematele päevadele ...

Kui loomad ja asjad saaksid inimkeeli kõnelda, siis millest nad räägiksid, millest mõtteid mõlgutaksid? Millest näiteks unistab hüppenöör? Või armunud orav? Või kaotatud kõrvarõngas? Mida oskaks meile pajatada muuseumis oma uue kodu leidnud Paul Pinna taskukell? Või Georg Otsa fotoaparaat? Või Jüri Krjukovi kikilips?

Enamik raamatu 100 lühiloost on fantaasiaküllased ja lustlikud, kuid paljud seejuures mõtlemapanevad. «Laenutusosakond»

 

 

image105 КопироватьJames, E. L. Vabastatud : "viiskümmend vabastatud varjundit" Christian Grey silmade läbi / Kanarbik, Tiina, tõlkija. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 816 lk.

ELA UUESTI LÄBI „VIIEKÜMNE VABASTATUD VARJUNDI” SENSUAALSUST, ARMULUGU JA DRAAMASID CHRISTIAN GREY MÕTETE, MÄLESTUSTE JA UNISTUSTE KAUDU.

E L James viib meid jälle „Viiekümne varjundi“ põnevasse sensuaalsusesse, armastusloosse, mis on võitnud miljonite inimeste südamed üle maailma.

TE OLETE KÕIGEST SÜDAMEST PALUTUD kümnendi pulma, kus Anastasia Steele’ist saab Christiani naine. Aga kas Christian üldse sobib abielumeheks? Ta isa pole selles kindel, ta vend tahab korraldada vapustava poissmeestepeo ja ta pruut ei anna tõotust talle kuuletuda …
Abielu toob kaasa oma väljakutsed. Nende kirg teineteise vastu põleb kuumemalt ja sügavamalt kui kunagi varem, aga Ana trotsiv loomus toob pinnale Christiani kõige süngemad hirmud ning paneb proovile ta kontrollivajaduse. Kui minevikust pärineva inimese vastuseis ja pahatahtlikkus neid mõlemaid ohtu seavad, ähvardab üks valestimõistmine neid lahku viia.
Kas Christian suudab üle saada lapsepõlve õudusunenägudest ja noorusaja piinadest ning end päästa? Ja kui ta on avastanud tõe oma päritolu kohta, kas ta leiab siis andestust ning võtab vastu Ana tingimusteta armastuse?
«Laenutusosakond»

image106 КопироватьAlsterdal, Tove. Tormiheide / Tallinn : Varrak, 2021. - 323, [1] lk.

Olof oli kõigest neliteist, kui ta tunnistas üles teismelise Lina Stavredi tapmise. Kakskümmend kolm aastat hiljem keerab ta Põhja-Rootsis Ångermanlandil kiirteelt ära väikestele teedele, mis viivad ta lapsepõlvekoju. Duši alt leiab ta surnuna oma isa, kes on tapetud jahinoaga.

Politseinik Eira Sjödin on just saabunud tagasi oma lapsepõlvekoju Kramforsi, et emale abiks olla. Olofi isa mõrva uurides jõuab ta üha lähemale iseenda elule.

Eira oli üheksane, kui Lina tapeti. Olof oli poiss tema õudusunenägudest.

Tove Alsterdal on üks Rootsi väljapaistvamaid krimikirjanikke. Tema raamatud on võitnud auhindu mitmes riigis ja neid on välja antud 25 keeles. „Tormiheide” on esimene raamat uuest sarjast, mille tegevus toimub Ådalenis, metsases Põhja-Rootsis.

Rootsi krimiakadeemia valis selle raamatu 2020. aasta parimaks Rootsi krimiromaaniks. «Laenutusosakond»

image107 КопироватьOffill, Jenny. Ilm / Tael, Triin, 1973-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 157, [2] lk.

Lizzie töötab ülikooli raamatukogus ning vastab kirjadele, mis saabuvad tema endise mentori kliimamuutuse-podcast’ile „Läbi tule ja vee”. Selline hingetohtri amet paistab Lizziele esialgu sobivat – ta on seda oma lahutatud ema ja eksnarkomaanist vennaga piisavalt palju praktiseerida saanud. Ent kuidas säilitada vaimset tasakaalu ja lootust olukorras, kus inimesed valmistuvad üha meeleheitlikumalt maailmalõpuks? USA nüüdiskirjanike koorekihti kuuluva Jenny Offilli teoses „Ilm” põimub hell osavõtlikkus sünge huumoriga.

„„Ilma” fragmentaarne struktuur kutsub esile talumatu emotsionaalse intensiivsuse: selle loo tuumas on midagi, mida ei saa jutustada otseselt, sirge kronoloogia järgi, sest seda tehes vaataksid otsekui päikesesse.” – New York Times «Laenutusosakond»

 

 

image108 КопироватьSmith, Dodie. Ma vallutan lossi / Hanko, Urve, 1926-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 501, [2] lk.

Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama.
Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde ning Cassandra südamesse esimese armumise väratuse…
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image109 КопироватьJacobsen, Roy. Kõigest ema / Hanso, Riina, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 254, [1] lk.

Pärast pikka eemalolekut on Ingrid tagasi Barrøyl. Elu on pealtnäha rahulik, kuid endiselt heidab sõda sellele oma varje. Kollaborantidel on lubatud põgeneda, teised tahavad meeleheitlikult unustada.

Ühel päeval tuleb saarele viieaastane poiss. Varsti pärast seda kaob poisi isa salapäraselt ja Ingrid võtab lapse enda ja oma tütre Kaja juurde. Aga kuidas on tegelikult lood Mathiasega, väikese poisiga, kes on nüüdsest Barrøy kogukonna oluline osa?

„Kõigest emaˮ on neljas raamat sarjas, mis rõõmustanud sadu tuhandeid lugejaid Norras ja välismaal. Ingrid Barrøy lugu, mis algas „Nähtamatutegaˮ ning jätkus Valge laamaˮ ja Rigeli silmadegaˮ, on romaanisari kõigile, kes soovivad paremini mõista Norrat ning selle riigi ajalugu ja inimesi. See on intiimne ja romantiline lugu elust sõjajärgses Norras, emaduse väljakutsetest, raskest, üksildasest tööst ja valusate mälestuste varjus elamisest, peategelaseks erakordne naine.

Norra autori ROY JACOBSENi (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelapsˮ (2010), Nähtamatudˮ (2014), Valge laamˮ (2016) ja Rigeli silmadˮ (2019). «Laenutusosakond»

image110 КопироватьBerry-Dee, Christopher. Vestlusi naissarimõrvaritega : kõhedust tekitav rännak maailma jõhkraimate naiste mõttemaailma / Ollino, Mari, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 254, [2] lk.

Kriminoloog ja raamatu „Vestlusi sarimõrvaritega” autor Christopher Berry-Dee pöörab oma läbinägeliku pilgu naiste poole, kes ei ole pelgalt inimesi tapnud, vaid on teinud seda korduvalt.

Võrreldes meestega tuleb naissoost mõrvareid ette haruharva. Üksnes USA Texase osariigi vanglates kannab karistust rohkem meessoost sarimõrvareid, kui on USAs ja Suurbritannias nüüdseks surnud ja elus olevaid naissoost tapjaid kokku.

Seda šokeerivam on raamatus avanev pilt. Kooruvad välja eri tüüpi tapjate portreed: siin on nii naisi, kes tapsid lapsi või vanureid, kui neidki, kes mõrvasid mehi või oma pereliikmeid.

Christopher Berry-Dee on mitme tõsielul põhineva krimiteose autor, sealhulgas on ta kirjutanud raamatu „Monster: My True Story“ ühest USA kurikuulsamast naissarimõrvarist Aileen Wuornosest. Raamatu põhjal valmis 2003. aastal samanimeline film Charlize Theroniga peaosas. «Laenutusosakond»

image111 КопироватьBerry-Dee, Christopher. Vestlusi psühhopaatide ja metslastega : rännak pahelisse mõttemaailma / Ollino, Mari, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 270, [1] lk.

Kriminoloog ja mitme menuki autor Christopher Berry-Dee viib lugeja reisile psühhopaatide ja metslaste häirivasse ja pimedasse mõttemaailma.

Enamikku mõrvareid, kellega Berry-Dee on nelja silma all juttu ajanud, tõukas süütuid inimesi tapma vastupandamatu psühhopaatlik sisemine sundus, sh perearstina tegutsenud Harold Shipmani, paipoisi välimusega Michael Bruce Rossi jpt. Pealnäha ohutud ja võluvad, olid nad tegelikkuses empaatiavõimetud arutult julmad mõrtsukad, kes ei tundnud vähimatki kahetsust oma tegude pärast.

Juhtumianalüüside kõrval pakub Berry-Dee ülevaate psühhopaatiast, selle oletatavatest põhjustest ja selgitab, miks on nii keeruline psühhopaate ära tunda.

Berry-Dee on tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu. Postimehe kirjastuselt on ilmunud tema „Vestlusi sarimõrvaritega“, mida maailmas on müüdud üle 100 000 eksemplari. «Laenutusosakond»

image112 КопироватьTammsalu, Jaan. Surm on edasitee : pajatused paratamatusest / Arndt-Kalju, Margit, koostaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 211, [1] lk. : ill.

Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.

Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image113 КопироватьMarçal, Katrine. Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid / Okas, Kadri, 1986-, tõlkija. - Tallinn : Rahva Raamat, 2021. - 336 lk.

Miks meil läks 5000 aastat, enne kui märkasime reisikohvrile rattad alla panna?
Kuidas on seotud rinnahoidjad ja reis Kuule?
Milline võiks olla maailm, kui me kuulaksime rohkem naisi?


„Leiutades maailma“ on paeluv uurimus majandusest, tehnoloogiast ja innovatsioonist. Katrine Marçal näitab meile, kuidas soolised eelarvamused takistavad majanduslikku arengut, pärsivad innovatsiooni ja moonutavad meie arusaamist ajaloost. Näiteid toob ta nii elektriautodest kui ka rinnahoidjate õmblemisest kuni tehnoloogiavaldkonna miljardärideni välja. Ehkki me räägime raua- või pronksiajast, võiksime sama hästi rääkida ka keraamika- või linaajast, sest need tehnoloogiad olid inimkonna arengus täpselt sama olulised. Ent leiutisi, mis on seotud naistega, ei peeta tavaliselt kuigi tähtsaks ...

Marçali raamat teeb silmi avava ringkäigu maailma majanduses ja kannab kaalukat sõnumit: alles siis, kui saame lahti eelarvamustest, õnnestub meil oma potentsiaali täielikult rakendada.

**
Nutikas, vaimukas ja lummav hoiatus ajaloost. Mulle meeldis see raamat väga.
Caroline Criado Perez


Raamat, mis taotleb radikaalseid muutusi ... Marçali eesmärgiks pole midagi vähemat kui revolutsioon selles, kuidas me endist mõtleme.
The Times


Ratastega reisikohvritest kuni nõiaprotsessideni – selles naljakas, nutikas ja provokatiivses raamatus paneb Katrine Marçal lugeja ajaloole täiesti uue pilguga vaatama.
Helen Lewis «Laenutusosakond»

image114 КопироватьTrofimov, Tiit. Lõpp on algus : julgus elada iseendana / Maling, Jaana. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 208 lk., [8] l. fot.

See raamat on suurepärane kirjeldus inimese arengust. Erinevalt teoreetilistest raamatutest, mis kirjeldavad inimeses elu jooksul toimuvaid muutusi, põhineb see teos autori isiklikel kogemustel. Teoreetiliselt on lihtne öelda, et tõeline areng hakkab siis, kui oled kaotanud kogu oma eelneva elu, teine asi on seda ise kogeda ja siis kirja panna. Ehedalt, avatult, ilma tsensuurita, just nii, nagu seesmiselt tunned. Ja sellega on autor väga hästi hakkama saanud.

Taoline arenguline muutus toimub tavaliselt mitte enne 35. eluaastat. Kui üldse toimub. Tihti ei julgeta seda hüpet ette võtta ja üritatakse eelmist elu tagasi saada, kuid kui inimene valib endasse vaatamise ja kõik sellega kaasneva, siis pärast seda ei ole enam miski endine. Maailm muutub mitmedimensiooniliseks, senise elu mustrid läbinähtavaks, inimene ise autentseks. Ta aktsepteerib maailma ja ennast nii, nagu see on, ning tema tegevusi ei määra enam kitsad egoistlikud ja materiaalsed vajadused, vaid elule tekib sügavam mõte. See on uue elu algus.
„Lõpp on algus“ näitab selgelt, et transformatsioon keskeas on võimalik ja tegelikult ka vajalik. Ja peaks olema samasugune loomulik osa elust nagu noorukist täiskasvanuks saamine.
Aitäh, Tiit, et sa jagad oma senist teed! «Laenutusosakond»

image115 КопироватьSiegel, Daniel J. Draamata distsipliin : ajukeskne viis kaoses rahu luua ja lapse arenevat mõistust toetada / Bryson, Tina Payne. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 317, [3] lk. : ill.

Tina Payne Bryson ja Daniel J. Siegel, kelle sulest on eesti keeles varem ilmunud menukas „Lapse ajukeskne kasvatus“, on oma uues teoses ette võtnud laste kasvatamise ühe kõige keerukama probleemi ja väljakutse – kuidas hoida distsipliini. Tuginedes seostele, mis tekivad lapse ajus vanemate erinevate käitumistaktikate korral aju neuroloogilise arengu erinevatel etappidel, pakub „Draamata distsipliin“ välja tõhusa ja empaatilise tee, kuidas jonnihoogude, pingeolukordade ja vastaseisude lahendamisega toime tulla. Ja seda kõike ilma draamata!

Tuginedes lihtsale alustõele – juhenda, mitte ära karju ega noomi – selgitavad autorid, kuidas emotsionaalselt keerulises olukorras lapseni läbi murda, tema tunded maandada ja ümber pöörata ning seda nii, et plahvatusohtlikust konfliktist saab arendav võimalus, mis katkestab negatiivse käitumise (ja karistuse) tsükli. Probleem on lahendatud nii, et võidavad kõik.

Siit mõistustpäästvast käsiraamatust leiad:
* strateegiad, mis aitavad lapsevanemal mõista oma kasvatus- ja distsiplineerimisfilosoofiat ning omandada paremad meetodid, mis säästavad nii sind kui last;
* faktid lapse aju arengu kohta ja neile vastavalt distsipliini kehtestamise võimalused, mis on vastavas eas ja arengustaadiumis kõige tõhusamad ja sobivamad;
* moodused, kuidas jõuda lapseni kõige rahulikumalt ja armastavamalt ükskõik kui äärmusliku käitumise puhul, pannes siiski tema jaoks paika selged ja vankumatud piirid;
* näpunäited, kuidas aidata laps jonnihoost välja arusaamise ja empaatiaga, mis viib käitumise paranemiseni;
* kakskümmend viga lapse korralekutsumisel, mida teevad isegi parimad vanemad;
* juhtnöörid, kuidas hoida kindlalt lapse ajukeskse kasvatuse kurssi ja teha selle distsiplineerimistehnikast elu püsiv osa.


Illustreeritud ja mänguliste joonistuste lugudega tõsielust õpetab „Draamata distsipliin“, kuidas toetada lapse arenevat mõistust, lahendada rahulikult konflikte ning inspireerida õnnetunnet ja tugevdada kogu pere ühtekuuluvust. «Laenutusosakond»

image116 КопироватьGebhardt, Miriam. Kui sõdurid tulid : saksa naiste vastane vägivald Teise maailmasõja lõpul / Weidebaum, Reet, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 277, [1] lk.

„Kui sõdurid tulid“ räägib Saksa naiste vastasest vägivallast Teise maailmasõja lõpul ning vahetult sellele järgnenud perioodil. See on üks esimesi põhjalikumaid uurimusi valusal teemal, millest kannatanutel on siiani raske rääkida ning mitmel pool poliitilistel põhjustel lihtsalt ei soovita kõneleda. Kuigi suur osa sellisest vägivallast pandi toime nõukogude sõdurite poolt, on täielik pilt kirjum, sest sama tegid ka ameerika, prantsuse ja briti sõdurid. Paljude allikate ja kohati väga ränkade mälestuskildude põhjal kirjeldatakse toimunud sündmuste ulatust.

Miriam Gebhardt (snd 1962) õppis ajalugu Müncheni Ülikoolis ja kaitses doktorikraadi Münsteris. Ta töötab Konstanzi Ülikoolis, kirjutab raamatuid ning teeb kaastööd ajakirjandusele. „Kui sõdurid tulid“ sai ilmudes suure tähelepanu osaliseks, lisaks on ta kirjutanud raamatud mh Rudolf Steinerist, vastupanuliikumisest Hitleri-aegsel Saksamaal ning lastekasvatusteooriate ajaloost. «Laenutusosakond»

 

image117 КопироватьRead, Katrin. Alasti : minu mittemonogaamne elu : keha, tunnete ja mõistusega / [Tallinn] : Minu Raamat, 2021. - 122 lk.

“Alasti” on sada protsenti tõsielul põhinev, äärmiselt ehe lugu ühe Eesti naise teekonnast mittemonogaamsete suhete maailmas.
Raamat kompab sotsiaalsete normide piire, seades kahtluse alla narratiivi, et suure armastuse, “ühe ja õige” leidmine peaks tähendama, et siis enam teistega seksuaalseid-romantilisi suhteid olla ei saa. Saab küll, ja kuidas veel! See teekond ei ole lihtne, aga see on väga põnev, ja autor avab akna sellesse maailma - näidates mitte ainult seksuaalsust, vaid ka tundeid ja intellektuaalseid arutelusid, mis selle kõigega kaasa tulevad.
See on kaasahaarav ja erutav lugemine, millesse on põimitud palju sügavat psühholoogilist analüüsi, tõstes teose seeläbi oluliselt kõrgemale lihtsalt armastuslugude žanrist. See on raamat, mis võiks haarata olenemata soost iga lugejat, kellele pakuvad põnevust enda ja teiste sisemaailma sügavused ning kes tahab oma elu ise luua, selle asemel, et järgida pimesi ühiskonna poolt ette antud reegleid.
Elamusi pakub ka raamatu vorm, mis on kombinatsioon ühest küljest klassikaliselt väljapeetud sõnaseadest ning teisest küljest parajas doosis kõige siiramast kõnekeelest, sh sisaldades muutmata kujul Facebook Messengeri vestluseid.
«Laenutusosakond»

image118 КопироватьGoldbach, Pavel. Mister Navalnõi / Kangur, Paavo, 1966-, toimetaja. - [Tallinn] : Paradiis, 2021. - 231, [1] lk. : ill.

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi riigiduuma saadikuks.

Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti liigub ta üle piiri teemadesse, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks.

Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale. «Laenutusosakond»

 

 

image119 КопироватьKahn, Hubert. Tänan president Pätsu : Hubert Kahni ajaloolis-poliitiline essee ja lapsepõlve mälestusi / Palts, Päivi, 1969-, kujundaja. - Tallinn : Hubert Kahn, 2021. - 282, [1] lk. : ill.

Raamat keskendub Eesti Vabariigi väljapaistva rajaja, korduvalt riigivanemaks ja esimeseks presidendiks valitud Konstantin Pätsu tegevusele. Vaatamata sisemistele vastuoludele ja välisjõudude mahitustele suudeti suuresti tänu temale ülesehitada rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariik, mis sai eelduseks Eesti iseseisvuse taastamiseks. Just sellepärast nägid Eesti omariikluse vastased temas peamist vaenlast, keda püüti igati laimata ja seda enam viiskümmend aastat kestnud okupatsiooni ajal. Sündmuste analüüs osutab, et Pätsu otsused oli võimalikest parimad ning tagasid Eesti rahva püsimajäämist. Raamatu teises osas manavad esile toonase ajavaimu ning olustiku autori lapsepõlve esimese kümne aasta mälupildid. «Laenutusosakond»

 

 

 

image130 КопироватьBlount, Jeb. Tehing lukku! : kuidas õige taktikaga müügiläbirääkimistel edu saavutada / Garshnek, Jan, kujundaja. - Tallinn : Äripäev, 2021. - 320 lk. : ill.

Läbirääkimised on müügitöö lahutamatu osa. Ometi ei osata neid tihti ka talutaval tasemel pidada. Jeb Blount – maailma üks lugupeetumaid arvamusliidreid müügi, juhtimise ja kliendikogemuse vallas – põrutab otse, et enamus müügirahvast on läbirääkimistes lihtsalt kobad.

Blount väidab, et keskmine müügimees ei näita oma töös üles vähimatki emotsionaalset kontrolli ega distsipliini. Tihti seisab untsu läinud läbirääkimiste taga võimetus oma segavatest emotsioonidest üle olla: hirm, ebakindlus, viha, kiindumus, agarus ja meeleheide õõnestavad võimet selgelt mõelda ning külma närvi hoida. Allahindlused ja tingimustes järeleandmised lähevad kärmelt käiku ka siis, kui neid pole üldse küsitudki.

Kui tüüpiline läbirääkimiste raamat algab kohutava pantvangikriisi, murrangulise ühinemistehingu või ennekuulmatu rahvusvahelise diplomaatilise võiduga, kus kangelasest autor saab hakkama ilmvõimatuga, räägib Blount adrenaliinist nõretavate lugude asemel sellest, kuidas müügis asjad tegelikult käivad. Sellest raamatust saab muu hulgas teada:

millised on müügiläbirääkimiste seitse vääramatut reeglit;

miks „kõik võidavad“ tähendab enamasti seda, et sina kaotad;

millist müügiläbirääkimiste reeglit ei tohi kunagi rikkuda;

kuidas kasutada motivatsiooni, mõjutusvahendite ja võimu strateegiat, et võiduvõimalus enda kasuks pöörata;

kuidas ostja läbirääkimisstiilidega kohanduda;

kuidas DEAL müügiläbirääkimiste vestlusraamistikku ära kasutada ja tehinguid sõlmida;

kuidas olla üle seitsmest segavast emotsioonist, mis müügiläbirääkimistel pärsivad;

kuidas kaitsta end psühholoogiliste mängude eest, mida ostjad armastavad mängida. «Lugemissaal»

image131 КопироватьSinger, Peter. Loomade vabastamine / Garbuz, Martin, 1990-, tõlkija. - [Tartu] : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. - 388 lk.

Austraalia päritolu Peter Singer on Princetoni ülikooli bioeetika professor ning üks tänapäeva mõjukamaid filosoofe, seda ka väljaspool akadeemilist maailma. „Loomade vabastamine“ (esmaväljaanne 1975) on Singeri kuulsaim teos, millel on suur panus loomade vabastamise, kaitsmise ja uurimise temaatikasse ning mis tõi käibele spetsiesismi mõiste. Ehkki Singer on palju mõjutanud loomaõiguste liikumist, ei tegele ta ise loomade õigustega. Tema põhiargument on oma olemuselt utilitaristlik, keskendudes otsuste eetilisuse vaagimisel nende tagajärgedele ning kannatuste vähendamise kohustusele. Singeri arvates on elusolendeid siduvaks moraali keskmeks kannatusvõimelisus, mistõttu tuleb ka loomade huvidega arvestada ja ebavõrdset kohtlemist põhjendada.

2021. aastal pälvis Peter Singer Berggrueni auhinna, mida on nimetatud filosoofia-Nobeliks. «Lugemissaal»

 

 

image132 КопироватьSchwab, Charles. Investeeritud : kuidas ma investorite harjumusi jäädavalt muutsin / Sokk, Helve, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 344 lk. : ill.

Korduvalt investeeringute „demokratiseerijaks“ tituleeritud Charles Schwab pani pea pool sajandit tagasi aluse soodusmaakleriärile, mis tõmbas erainvestoritele käima sootuks uue ajastu. Millised olid selle norme ja piiranguid trotsiva teekonna keerdkäigud, sellest räägib tema tavatult isiklik raamat „Investeeritud“.

1970ndate alguses oli Ameerika Ühendriikides sadu maaklerifirmasid, kuid neist ükski ei vastanud Schwabi ootustele: „Mõtlesin, et kui suudaksin eemaldada kogu aktsiate ostmise ja müümisega seotud pahna – vigased uuringud, võltsanalüüsid, väheusutavad soovitused, kõik viisid, millega Wall Street oli ajalooliselt õigustanud suuri vahendustasusid – ja müüa lihtsalt tavalist tehingute teostamise teenust, saaksin kulutusi kärpida, keskenduda efektiivsusele, hindu dramaatiliselt langetada ja ikkagi kasumit teenida.“

Schwab tunnistab, et tema ettevõte Charles Schwab Corporation sündiski puhtast pettumusest: „Uskusin, et pean ise oma rahalise saatuse eest vastutama. Viimane asi, mida vajasin, oli mõne maakleri kaheldava väärtusega nõu, et mida osta ja millal osta või müüa. Ja panin pahaks, et pidin maksma teenuste eest, mida ma ei kasutanud.“ «Lugemissaal»

image133 КопироватьÕun, Mati. Narva, nagu ta oli. - Tallinn : Ammukaar, 2021. - 72 lk. : ill.

Raamat annab ülevaat Narva linna ajaloost keskajast kuni tänapäevani. Kõige üksikasjalikumalt käsitletakse linnaelu erinevaid aspekte 20.sajandil. Raamat on varustatud rohkete piltidega. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image134 КопироватьSemjonov, Igor. Eesti sirelid : klassika ja kaasaeg = Estonian Lilacs : the classics and the new = Эстонские сирени : классика и современность / Semjonov, Igor, fotograaf. - [Pärnu] : Hea Tegu, [2020]. - 135, [6] lk. : ill.

Raamatu autor, Moskva taimefüsioloog bioloogiateaduste kandidaat Igor Semjonov, tunneb hästi Saksamaal, Poolas, Valgevenes ja Balti riikides levinud sirelisorte. Alates 2015. aastast külastas ta korduvalt Eestit, et pildistada siinsete aretajate Adolf Vaigla (1911–2001) ja Aavo Mägi loomingut. Selles albumis on rikkalik valik neist fotodest ja ülevaade aretajate tegevusest. Raamatus on autori koostatud 23 Adolf Vaigla klassikalise sordi kirjeldused. Teda võluvad rohked Aavo Mägi efektse õieehitusega kaasaegsed aretised, millised väärivad tunnustamist sortidena.

Raamat on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. «Lugemissaal»

image144 КопироватьŠein, Hagi. Digiajastu teleraamat : digiajastu televisioon Eestis 2000-2020 / Rannu, Salme, 1951-, toimetaja. - Tallinn : Hagi Šein, 2021. - 686, [1] lk. : ill.

Nende kaante vahel on põhjalik ülevaade televisiooni arengust Eestis 21. sajandil. See võtab kokku meie telejaamade kui organisatsioonide ja nende programmide arengulood, analüüsib telepoliitikat ja -majandust, jälgib telekommunikatsioonifirmade teenustespektri kujunemist ning maalib mõningaid teoreetilisi tulevikuvisandeid. Raamatust leiab lugeja ka viimase 20 aasta tunnustatud teletegijate ja -juhtide biograafilise leksikoni. Dokumentidel põhinev ajalookäsitlus, faktiküllus, rikkalik teabegraafika, fotod „kaadrist ja kaadri tagant“ ja meie telekultuuri mõtestamine teeb „Digiajastu teleraamatu“ väärtuslikuks lugemisvaraks nii professionaalidele kui ka laiemale huviliste ringile.

„Kirjeldan oma kolmandas teleraamatus viimase kahekümne aasta televiku muutumist. Digitaalsus ehitab meie silme all ja meie osalusel uut maailma. Ent millist siis? Taiplikud iseõppivad algoritmid valivad tohutust teabe- ja meelelahutuse voolust igaühele meist seda, mis just mind huvitab ja köidab. Igaühele oma lahutab meid üksteisest ja me oleme ekraanide ees juba hakanud seda ohtu tajuma. Arvan, et televisiooni olulisim roll on meid koos hoida, seda ka digiajastul. Sest kui pole kohta, kuhu kogukonnana ja rahvana kokku tulla, siis oleme ilma sellest, millel kõik muu püsib."

Hagi Šein «Tehnikakirjanduse osakond»

image145 КопироватьLaitinen, Niina. Armsaimad villased sokid / Plado, Helen, tõlkija. - Tallinn : Tänapäev, 2021. - 176 lk.

Niina Laitinen on kudumismaailma suurmeister. “Armsaimad villased sokid” on tema neljas raamat. Selle inspiratsiooniks, punaseks jooneks ja ajatuks teemaks on armastus.

Kõigist kaheksateistkümnest sokimudelist on kaks erinevat versiooni: üks sihvakama, teine veidi tugevama jala jaoks. Pitse, palmikuid ja mustreid erineva jämedusega lõngast.

“Armsaimad villased sokid” jutustab armastusloo päris algusest, esmakohtumisest peale. Tekiila ja tutvumine, alguse joovastus ja kõhus tantsivad liblikad. Kaunid hetked looduses linnulaulu saatel, käsikäes antud tõotused ning suveöine õnn. Turvatunne ja kindlus oma valikus, seiklused armumerel ja ööpimeduse katte all. Tantsu maagia, valsi keerud ning usk ühtekuulumisse, ühisesse õnne. «Tehnikakirjanduse osakond»

image146 КопироватьZolotar, Stina. Taimne toidulaud : ideid hommikusöögist magustoitudeni / Zolotar, Stina, fotograaf. - Tallinn : Varrak, 2021. - 295, [1] lk. : ill.

Küllap me kõik nõustume väitega, et köögiviljade söömine teeb tervisele head. Taimetoidud on äärmiselt mitmekülgsed ning toitvad. Selle raamatu kaante vahelt leiate ideid, kuidas erinevaid juur- ja puuvilju rohkem oma toidukordadesse kombineerida. Raamatus on üle 100 taimetoiduretsepti, mis pakuvad ideid hommikusöögiks ja kiireks vahepalaks. Leiate ka kergemate ning toekamate roogade retsepte, mis valmivad pannil, potis ja ahjus. Ei puudu ka magustoidud ja maiused, mis ei sisalda gluteeni ja valget suhkrut.

Raamatu alguses on lühikokkuvõte soovitustest, millele peaks taimetoitlane tähelepanu pöörama, samuti nimekiri toiduainetest, mida võiks koju varuda, et kiirelt maitsev toidukord valmistada.
Et olen ametilt arst ning läbinud toitumisnõustaja koolituse, siis soovin kõigile südamele panna, et väga paljuski sõltub meie tervis meie toidulauast.


See raamat sobib ka neile, kes soovivad toituda gluteenivabalt.

Proovige, katsetage, kombineerige, nautige!

Olgu toit ravimiks ja ravimiks olgu toit. – Hippokrates «Tehnikakirjanduse osakond»

image147 КопироватьToite peolauale / Kroom, Gerda, pseudonüüm, koostaja. - [Tallinn] : Odamees, 2021. - 120 lk. : ill.

Pidupäevad on meie elu lahutamatu osa: sünnipäevad, juubelid, pulmad, matused ja muud tähtpäevad või lihtsalt pidulik vastuvõtt. Mida aga panna peolauale? Igas peres on selles osas välja kujunenud omad traditsioonid, kuid vahetevahel tulevad kasuks ka värsked ideed.

See raamat aitabki võõrustajal oma lauale uusi ja huvitavaid maitseid leida. Olgu nendeks siis külmad suupisted ja salatid, soojad toidud, maitsvad magusroad või turgutavad joogid. Eraldi peatükk on ka visuaalselt huvitavate roogade valmistamisest.

Head pidu! «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

image150 КопироватьVana kannel. XIV, Peetri regilaulud / Kõiva, Ottilie, 1932-, koostaja. - Tartu : [Eesti Kirjandusmuuseumi] Teaduskirjastus, 2021. - 996, [1] lk.

„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud eesti regilaulud koos viisidega. Peetri kihelkonna köide esindab Põhja-Eesti põlise põllunduspiirkonna rikast ja järjepidevat regilaulutraditsiooni. Eri aegadest pärinevad kihistused laulutekstides annavad meile infot nii laulikute kaasaegse elu-olu kui ka iidsete uskumuste kohta. Vanimad kirjapanekud on Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt, kes kogus 1828. aastal üliõpilasena 28 regilaulu Viisu külast, kuid veel 20. sajandi algupoolel on Peetrist jäädvustatud rohkesti regilaule. Senistel andmetel viimased Peetrist pärit regivärsid on helisalvestatud 1990. aastal. Regilaulutekste on köites kokku 1633, eri laulutüüpe 645. Erakordselt rikkalik viisikogu sisaldab rohkesti kõige vanemat tüüpi regiviise – käsikirjaliste noodistustena on talletatud 170, helisalvestustena 9 viisi.

Sissejuhatavad peatükid annavad ülevaate Peetri kihelkonna ajaloost, murdekeelest, laulude kogumisest, regilaulude teemadest ja tüübistikust, olulisemate laulikute repertuaarist ja regiviisidest. Väljaande lõpus on registrid, murde- ja vähetuntud sõnade sõnastik ning laulude sisukokkuvõtted inglise keeles. «Kunstiosakond»

image151 КопироватьSõbast seinavaibani : [museaalid Eesti Rahva Muuseumi kogudest] = From traditional wrap to wall tapestry / Reemann, Vaike, 1952-, koostaja. - [Tallinn] : Eesti Pank, 2011. - 120 lk. : ill.

Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Enamik neist on Eestist, üle saja erinevatelt soome-ugri rahvastelt, mõned on rännumehed kaugetest maadest kaasa toonud ning hiljem muuseumile annetanud. Vanimad vaibad pärinevad 18. sajandist, kõige uuematega täienevad muuseumi kogud pidevalt. «Kunstiosakond»

 

 

 

image152 КопироватьEesti kunstnikud Põhjamaades = Estonian artists in the Nordic countries / Koll, Kersti, 1961-, koostaja. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2007. - 87, [1] lk. : ill.

Album pakub väikese valiku Eesti kunstnike Põhjamaa-nägemusest, mis suuresti kujunes välja 20. sajandi alguses. Eesti kunstnike ja kirjanike 20. sajandi algusaastate Ahvenamaa suved, Soome rahvusromantilise kunsti mõjutused ja osasaamine tollal Euroopa kultuuriringkondades üldlevinud Norra-ihalusest jätsid tugeva jälje Eesti esimese iseseisvusperioodi kultuurielule. Lisamõõtme Eesti kunsti seostele Põhjamaadega tõid maailmasõja-aastad, mil tuhandete eestlaste seas pages Rootsi ka tuntud Eesti kunstnikke. Albumi näol annab Eesti Pank oma panuse Eesti rahvusliku kunstipärandi tutvustamisel. «Kunstiosakond»

 

 

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN

image052 КопироватьRohelend, Birk. Kes tappis Otto Mülleri? / Veigel, Piret, 1969-, toimetaja. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 382, [2] lk.

Sume suveöö on vaevu jõudnud mõisaperemehe sünnipäevale sametise joone alla tõmmata, kui majas kärgatab lask. Otto Müller, keda kõik teadsid, aga vähesed armastasid, on surnud.

Juhtumiga asuvad tegelema kogenud politseiuurija Gabriel Vanem ja tema verivärske paariline Agnes Maramaa. Perekonna ja uurijate omavahelistest suhetest kujuneb pinev kassi-ja-hiire-mäng, kus igaühel on oma tõde ja õigus ning midagi maailma eest varjata.

Raamat „Kes tappis Otto Mülleri?“ juhatab sisse uue kodumaise krimisarja, kus põnevust ei paku üksnes kuritegude lahendamine, vaid ka inimsuhted. Sarja läbivaks teemaks kujuneb uurijate Agnese ja Gabrieli lugu. Esimese raamatu põhjal valmib 2021. aasta teises pooles Eesti esimene Viaplay originaalseriaal, mille režissöör on René Vilbre ja peategelastena astuvad üles Eesti tippnäitlejad Märt Avandi, Jaan Rekkor, Tambet Tuisk jt. «Laenutusosakond»

 

image053 КопироватьTaylor, Mary Ellen. Kevademaja / Nooni, Eva, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 334, [2] lk.

Haarav romaan armastusest, mõistatustest, mälestustest ja saladustest, milles põimub kahe eri põlvkonnast pärit naise elu

Rase ja ikka veel oma peigmeest leinav ajaloolane Megan Buchanan töötab oma unelmate projekti kallal. Ta peab taastama endises hiilguses ajaloolise jahimaja, mille tema vanavanavanaisa oli Virginia idarannikule ehitanud. Tema endise kihlatu parima sõbra abiga toob see kindlasti lõunaosariikide ajaloost tulvil Cape Hudsoni linnakesse hädavajalikku turistide raha.

Ent hoopis maa haldajale kuuluva Kevademaja ajalugu on Megani jaoks kõige huvitavam. Patakas vanu kirju tõmbab ta sada aastat tagasi oma seiklusele vastu läinud noore naise põnevasse ellu. Iga kirjaga haaratakse Megan üha enam sellesse paeluvasse maailma ja selle saladustesse. Aga Meganilgi on saladused.

Nüüd, kui ühe naise minevik iga kirjaga üha selgemaks saab, avastab Megan rohkem iseenda ja emotsionaalsete peresidemete kohta, mida saab luua nendega, keda sa kõige enam armastad ja usaldad. «Laenutusosakond»

image054 КопироватьAuci, Stefania. Sitsiilia lõvid : Floriote perekonna saaga / Laanela, Cathy, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 468, [2] lk. : ill.

Paolo ja Ignazio on kaks erakordselt tahtejõulist ja uhket venda, kes saabuvad Palermosse 18. sajandi lõpul väikese kaubapurjeka schifazzo pardal. Nad alustavad poeuberikust, käärivad käised üles ja töötavad varavalgest hilisööni, ehitades mõne aastakümnega võimsa impeeriumi, saades kuulsaks Marsala veini, tuunikalakonservide ja kiniinipulbri tootjate ja Sitsiilia esimeste vabrikute omanikena. Floriote lugu on lugu ühiskonna madalamate seisuste võitlusest monarhia ning oma aja ära elanud aristokraatia vastu, milles Floriod osutuvad võidukaks. Põneva perekonnasaaga taustaks on reaalsed ajaloolised sündmused alates Napoleoni sõdadest kuni 1848. aasta ülestõusudeni, mis haarasid kogu Euroopat, kaasa arvatud Mõlema Sitsiilia kuningriiki, ja lõpetades Garibaldi maabumisega saarel 1860. aastal.

Stefania Auci (snd 1974 Sitsiilias Trapanis) on hariduselt jurist, kuid juba ülikooli ajal katsetas ta kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud teisigi ajaloolisi romaane, kuid „Sitsiilia lõvid” (2019) tõi talle laiema tuntuse ja Rhegium Julii preemia. Teos on püsinud edetabelite tipus üle aasta ja on tõlgitud 32 keelde. 2021. aasta mais ilmus romaanile ka järg „L’inverno dei Leoni” („Lõvide talv”). «Laenutusosakond»

 

image055 КопироватьToomepuu, Jüri. Kolme aasta lood / Hiibus, Hugo, 1929-2019, illustreerija. - [Habaja] : [Kentaur], 2021. - 248 lk. : ill.

Jüri Toomepuu on kogunud käesolevasse raamatusse 47 kirjutist, mis hõlmavad selliseid elulisi teemasid nagu presidendiproua pentsikus, Eesti riigikaitse, tuumaenergia hüved, eestlaste rahvastikuprobleem, USA rahutused ja kummalised presidendivalimised, Wuhani viiruse väärkäigud, inimelu hind, demokraatia, sõnavabadus, nooruse allika otsingud, aga siin leiduvad ka lood lõdisevatest alligaatoritest ja koolibri linnukestest, kes liigutavad oma tiibu 4200 korda minutis. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image056 КопироватьKaare, Anna. InteГрация / Meriste, Maarja Helena. - [Tallinn] : Kultuurileht, 2021. - 63, [5] lk. : ill

Anna Kaare debüütkogu „InteГрация“ (Värske Raamat #28) üks peamisi teemasid on naiseks olemine, seejuures vaadeldakse maailma irooniast ja sarkasmist tulvil pilguga. Otsitakse enda kohta nii kultuuriliselt kui ühiskondlikult, otsitakse ka kuuluvustunnet, ehkki selle leidmine alati ei õnnestu.

genotsiid ja dieedinipid
tüüfus ja kõhulahtistid

esivanemate mälestused ja ameerika supermodell
pühadeks vormi
suveks saledaks
üleprivilegeeritud
uue ühiskonna naised
leib ajab meidki nutma
leib on vanem kui meie
leib on püha
aga … 52 grammi süsivesikuid ikkagi «Laenutusosakond»

 

image057 КопироватьMcKenna, Clara. Mõrv Morrington Hallis / Mikk, Nele, 1983-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 288 lk.

Stella Kendrick on läbi ja lõhki Ameerika pärijanna, keda ei anna taltsutada. Aga kui see elavaloomuline hobusetreener puutub kokku Briti aristokraatiaga, kohtab ta võrdset vastast – ja mõrvarit . . .

Kevad 1905: vaba loomuga nagu tõuhobused, kellega ta mööda Kentucky lagendrikke ratsutab, tormab Stella pea ees seiklustesse, kui ta kutsutakse Inglise maahäärberisse salapärasesse pulma. Kui ta aga Morrington Halli lopsakatele mõisamaadele pärale jõuab, tunnistab tema kalk ja ambitsioonikas isa, et ta ei kingi peigmehele ainuüksi oma parimaid ratsaobuseid, vaid on lubanud Atherly krahvi rahapuuduses vaevlevale pojale anda ka tütre käe . . .

Stella pole nõus laskma end maha parseldada nagu laadaponi. Kuid hoolimata konarlikust algusest on tema tulevase peigmehe, kelmika vikondi „Lyndy“ Lyndhursti juures midagi intrigeerivat. See ebatõenäoline paar võib ühele lainele jõuda . . . kuni leiavad raamatukogust surnuna neid laulatama pidanud vikaari.

Suguvõsade vahel kuhjuvate kultuurilise kokkupõrgete taustal varjutab Morrington Halli skandaalne mõrvajuhtum. Pruutpaarist saab paar amatöördetektiive, kui Stella ja Lyndy asuvad tõe jälile, et ohjeldamatu kurikael ei hävitaks nende ühist elu juba eos.
«Laenutusosakond»

image058 КопироватьAllende, Isabel. Pikergune õilmeleht merest / Puhang, Ehte, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 331 lk.

Hispaania kodusõda sunnib noore arsti Víctor Dalmau koos tema kallima, pianist Roser Brugueraga Barcelonast lahkuma. Nad astuvad laeva „Winnipeg” pardale, mille saabumise pagulaste tarvis korraldas luuletaja Pablo Neruda, ja mis viis üle kahe tuhande hispaanlase Valparaiso sadamasse Tšiilis, kus nad lootsid leida rahu ja vabadust.

Riigis, mis on Neruda sõnu kasutades kui „pikergune õilmeleht merest ja lumest” võetakse pagulased kangelastena vastu. Nad integreeruvad aastakümnete jooksul Tšiili ühiskonda, kuni saabub riigipööre. Víctor ja Roser kistakse uuesti nende elust välja, aga nagu ütleb autor: „Kui elada piisavalt kaua, siis ringid sulguvad.”

ISABEL ALLENDE (s 1942) on tuntud ja hinnatud Tšiili kirjanik, kelle romaanid põhinevad sageli elu- ja ajaloolistel faktidel, kuid sisaldavad aspekte maagilise realismi ning müütide maailmast. Tema romaanid on võitnud ohtralt auhindu nii Tšiilis kui mujal maailmas. «Laenutusosakond»

 

image059 КопироватьLuik, Viivi. Seitsmes rahukevad / Hellerma, Joonas, 1984-, eessõna autor. - [Tallinn] : SE&JS, 2021. - 319, [1] lk.

Viivi Luige autobiograafiline romaan „Seitsmes rahukevad″ oli suursündmus juba oma esmailmumise ajal 1985. aastal. On sündmus ka täna, mil ilmub romaani uustrükk Joonas Hellerma ja Maarja Vaino saatesõnadega. Sel viisil – ilustamata, karmilt, kuid samas väga poeetiliselt ja lootusrikkalt, nagu kirjutab „Seitsmendas rahukevades″ Viivi Luik, ei ole seni keegi teine kujutanud sõjajärgse Eesti tegelikkust ja inimeste elu.

Sündmuseks tõuseb Luige romaan „Seitsmes rahukevad″ veel ka põhjusel, et see pole ainult raamat olnust või ühest lapsepõlvest nõukogude ajal. Sellest teosest sündis tänu klassiku kuldsele sulele tulevikuromaan, sest raamatu pea igale leheküljele on sisse kirjutatud ka tulevik – see, mis saab ja mis tuleb. On hämmastav, millise ettenägelikkusega nägi Viivi Luik 1980. aastatel aja kulgemist ja kauget tulevikku. Raamat on justkui ise need õunaseemned karbis, mida väikese tüdruku isa kannab oma taskus alati kaasas. Kõikjal, kuhu töö teda viib, istutab isa õunapuu. Oma unistustes näeb ta tulevasi suuri õunaaedu.

Romaani uustrüki saatesõnas ütleb autor, et „kõige tähtsamad on minu jaoks need külmunud sinilillelehed, mis romaanis lapsele kingitakse. Selle üllatava kingituse juurde kuuluvad lume alt tõusev igavene päike, kevad ja lootus. Selle raamatu lipukiri ja vapimärk on päike. Lume alt välja kaabitud lootus, mis antakse edasi lapsele, kes ta tulevikku viib.″

Raamatu uustrüki järelsõnad-esseed on teeviit uue põlvkonna lugejale.

Katkend Maarja Vaino esseest „Seitsmes rahukevad – tulevikuromaan″:

Õieti jutustavad meile lugu kaks häält: lisaks lapsele ilmub aeg-ajalt teksti ka kõiketeadev autorihääl, mis kommenteerib olevikku tulevikusilmade kaudu ning teab rohkem, kui väike laps teada oleks võinud. Selles autorihääles on midagi rahustavat, see esindab aegade ülest vaatepunkti, mis kinnitab, et isegi suurte tragöödiate ja katkestuste ajal on olemas kestvuseseeme – nii nagu õunapuuseemned lapse isa taskus. [- - -] „Seitsmes rahukevad” on romaan, mis jäädvustab eesti küla kui igavikulist maastikku, mille osaks me kõik ühel või teisel viisil oleme, sest see lihtsalt ei lase meist lahti. Seda maastikku ei ole olemas ilma meieta, aga ka meid pole ilma selle maastikuta.

Katkend Joonas Hellerma esseest „Raamat päästab maailma″:

Just raamatute lugemine ja raamatute olemasolu on üks maailmapäästmise tagatisi. Viivi Luik annab kirjandusele ja kirjanikele seepärast erilise ülesande. „Luuletajate närvid” ja „mõtlejate ajurakud” peavad töötama, et hakata vastu unustusele, massikultuurile ja sõjale. Just kirjandusele ja kultuurile omistab romaani autor missiooni luua moraalset enesetunnetust nüriduse ja tuimuse vastu, mis on keskpärasuse ja kurjuse kasvulavaks.

Teoses on palju lootust, sitkust ja elutahet. Viivi Luige romaan on kõigi nende innustajaks, kellele teevad muret oma ajastu tuuleveskid ja kes otsivad õilsamaks saamise teed. «Laenutusosakond»

image060 КопироватьEspenberg, Urmas. Taassünd / Alver, Anne-Mari, 1973-, toimetaja. - [Habaja] : Kentaur, 2021. - 855 lk.

Kõmuline parlamendiromaan, mille peategelane, keskikka jõudnud Victor, võtab nõuks poliitikasse minna ning seal läbi lüüa. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image061 КопироватьUus, Eia. Kirjad Buenos Airesest / Raudvere, Koidu, 1968-, toimetaja. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 261, [1] lk. : ill.

„Kirjad Buenos Airesest“ ei ole pelk reisikiri, vaid kollaaž hetkedest, kus ühe mõistatusliku ja poeetilise linna, selle kultuuri ja ajalooga tutvumine käib käsikäes iseendasse vaatamise ja ellu taasarmumisega.

Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kuikõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku.

Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest.

Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan „Kuu külm kuma“ (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan „Tüdrukune“ (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ ja lasteraamatu „Seitsme maa ja mere taha“ autor. «Laenutusosakond»

image062 КопироватьHavaste, Paula. Pronkstäht / Kordemets, Gerda, 1960-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 207 lk.

Sõjajärgne Muhumaa. Nii nagu teisedki saare elanikud, püüavad Vilja ja Villem Talvik kohaneda eluga nõukogude võimu all. Rabatakse tööd teha oma talus ja kalurisovhoosis, saatjaks vaesus ja pidev hirm küüditamise ees. Kogu majapidamine, poja Meelise ja haige ämma eest hoolitsemine on Vilja õlul, sest Villemit köidab talutööde asemel kirjutamine. Mees muudab naise soovitusel oma töö pealkirja ja saadab selle konkursile. Nüüd tuleb tal sõita Tallinna, et võtta vastu aukiri luuletuse „Suur seltsimees, meie päike“ eest. Vilja saadab Villemi teele sooviga, et mees tooks Tallinnast pere elujärje parandamiseks jorkširi põrsa.

Havaste kujutab väga detailselt elu rannakülas 1940ndate teises pooles. See on lugu tugevatest saare naistest ja lootusest paremale tulevikule ka rasketel aegadel.

„Pronkstäht“ on Paula Havaste Saaremaa-sarja esimene romaan.

Paula Havaste (s 1962) on õppinud Helsingi ülikoolis filosoofiat ja kirjandusteadust. 1998. aastal kaitses ta Oulu ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Ta on kirjutanud lasteraamatuid ja kümmekond ajaloolist romaani. Suved veedab Havaste Saaremaal, kus on tema suvekodu. «Laenutusosakond»

image063 КопироватьOsolin, Olav. Kus lendab part / Mikli, Marika, 1947-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 222, [1] lk.

Baaris turvamehena töötanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue töökoha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ülemust, kindla ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sahistatakse, et politseisse sai ta tööle pärast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks mänginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta pääseb tööle detektiivina.

2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem väljakutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi ennustada.

Ülimalt lõbus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate švejkilike lugude rütmis, jättes nüüdisaja poliitkorrektsuse nõuded muretult kõrvale. – Ülle Madise

Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima lõhutud sama lõbusalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi rühkinudki! – Andres Anvelt

Värvika vaimukusega kirjutatud põnevik, mille ettearvamatusse süžeesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali

Kriminaalselt naljakas raamat. – Mart Juur «Laenutusosakond»

image064 КопироватьGhulam, Nadia. Minu turbani saladus / Rotger, Agnès. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 272 lk.

Tõestisündinud lugu afgaani tüdrukust, kes vedas ninapidi ja võitis Talibani režiimi.

Oma tumeda turbani varjus viib ta mošees läbi hommikupalvust. Seda noormeest austatakse ja kuulatakse tähelepanelikult, kuigi ta ei ole muljetavaldavat kasvu ja tema hääl kõlab avaras ruumis hapralt. Ta on hea moslem, teistele eeskujuks. Oma turbani varjus hoiab ta aga oma sõprade ja naabrite eest suurt saladust: ta ei ole mitte noor ja ambitsioonikas mees, vaid tütarlaps, kes võpatab iga kord, kui Talibani sõdurid talle lähenevad. Kui kaua suudab ta end veel varjata?

„Minu turbani saladus“ võitis hispaania keeles ilmumise järel paljude lugejate südamed ja pälvis samal aastal katalaanikeelsele romaanile antava Prudenci Bertrana kirjandusauhinna.

Pärast suurt edu Prantsusmaal on lähiaastatel oodata ka raamatu järgi tehtud filmi. Õigused on ostnud A Single Man Productions.

Ka praegu on Nadia aktiivne, proovides muuta seda ühiskonda oma uuelt kodumaalt: ta räägib endiselt huvitatutele oma lugu ja on aidanud rajada väikestesse kogukondadesse raamatukogusid, et teha naistele ja lastele lugemine turvalisemaks ja kättesaadavamaks. «Laenutusosakond»

image065 КопироватьMartin, Madeline. Viimane raamatupood Londonis : [teise maailmasõja teemaline romaan] / Teiter, Sille, 1976-, tõlkija. - Tallinn] : Ersen, 2021. - 279, [1] lk.

August 1939: London valmistub sõjaks, kui Hitleri väed läbi Euroopa tungivad. Grace Bennett oli alati unistanud Londonisse kolimisest, aga kindlasti ei lootnud ta sealt eest leida varjendeid ja ette tõmmatud kardinaid. Ja kahtlemata ei kujutanud Grace kunagi ette, et asub tööle Primrose Hilli raamatupoes, tolmuses vanas äris Londoni südames.

Kui Londoni pommitamine sageneb, avastab Grace keset pimendamisi ja õhurünnakuid raamatute ettelugemise jõu, mis ühendab kogukonda viisil, millest ta kunagi ei unistanud – jõu, mis saab võitu isegi sõja kõige pimedamatest öödest. «Laenutusosakond»

 

 

 

image066 КопироватьMcNamara, Ali. Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood / Kure, Hels, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 349, [3] lk.

Kate on alati unistanud päris oma käsitööpoest, milles müüa enda loodud tekstiilitooteid. Nüüd, kui tal on õnnestunud see unistus St Felixis, Cornwallis asuvas ilusas mereäärses linnakeses ellu viia, tundub Kate’ile, et kõik ta soovid on täitunud.

Aga Kate’i poega on seotud mingi saladus, mida Jack, linna uue kunstitarvete poe omanik, tahab aidata lahendada. Hulk salapäraselt ilmunud maale ja kauneid tikitud pilte viitavad üle kuuekümne aasta vanusele armastusloole ning Kate’il on vaja teada, kuidas see lugu lõpeb!

Aegadetagusesse armuloosse sukeldudes avastavad Kate ja Jack kummastava sarnasuse endi ja nende 1950. aastate vastete elu vahel. Peale selle hakkavad nad ka ise omavahel lähedasemaks saama.

Kuid kas samal ajal, kui lahti rulluvad kahe paari lood, suudavad Kate ja Jack heastada ülekohtu, mis on olnud saladus juba kuuskümmend aastat? Kas kummagi paari lugu leiab õnneliku lõpu, mida see väärib? «Laenutusosakond»

 

image067 КопироватьO'Farrell, Maggie. Hamnet / Seppa, Külli, 1974-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2021. - 319, [1] lk. : ill.

Kaks erakordset inimest. Armastus, mis hoiab koos. Kaotus, mis ähvardab lahutada.

Maggie O’Farrelli romaan „Hamnet“ avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare’i kirjutama oma kõige kuulsamat näidendit. Romaan on kui portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke ülevaade elust 16. sajandi Inglismaal.

Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete pärast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley tänaval ja neil on kolm last: tütar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal üheteistkümneaastaselt. Umbes neli aastat hiljem kirjutab Agnese abikaasa näidendi „Hamlet“.

Autori lähenemine on omapärane – Shakespeare’i ei nimetata kordagi. See on raamat naisest ja tema kolmest lapsest ning nende elust. O’Farrelli romaan elustab loo kaotusest, mida enamasti on mainitud kirjandusteoste joonealustes märkustes, ja vabastab süüdistusest Agnese, ajaloost intrigeerivalt puuduva naise. „Hamnetiga“ nihutab autor traditsioonilise ajalooromaani piire, mõjudes igati tänapäevaselt.

MAGGIE O’FARRELL on ajalehe Sunday Times enimmüüdud mälestusteraamatu „I Am, I Am, I Am“ ja kaheksa romaani autor. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde, eesti keeles on O’Farrellilt ilmunud „Esme Lennoxi kadumine“ (2018) ja „Käsi, mis hoidis mu käest“ (2020). Tema teoseid on korduvalt nomineeritud Costa auhinnale. Tema viimast romaani „Hamnet“ autasustati 2020. aastal ühe prestiižikama Briti kirjandusauhinnaga Women’s Prize for Fiction. «Laenutusosakond»

image068 КопироватьCraven, M. W. Võõras veri / Laarmann, Pilleke, 1965-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 399, [1] lk.

Briti parim krimipõnevik 2020 nominent

Järgmine peadpööritav lugu pärast „Nukumänguˮ

Staarkokk Jared Keaton. Võluv. Karismaatiline. Psühhopaat … Kannab karistust oma tütre Elizabethi mõrva eest. Tütre surnukeha ei leitud ja Keaton mõisteti süüdi suuresti seersant Washington Poe tunnistuse põhjal.

Kui kõrvalisse politseijaoskonda saabub noor naine ümberlükkamatute tõenditega, et tema on Elizabeth Keaton, saab Poe’st ootamatult kahtlusalune uurimises, mis võib rikkuda rohkemgi kui pelgalt tema karjääri.

Abiks ainuke inimene, keda ta usaldab – särava mõistusega, kuid sotsiaalselt saamatu Tilly Bradshaw –, jookseb Poe ajaga võidu, et leida vastus ainsale küsimusele, mis loeb: kuidas saab inimene olla ühekorraga elus ja surnud?

Siis läheb Elizabeth uuesti kaduma. Ja kõik juhtlõngad osutavad Poe’le.

Suurbritannia krimikirjanike ühenduselt raamatu „Nukumängˮ eest maineka Kuldse Pistoda auhinna pälvinud M. W. Craveni uus põnevusromaan „Võõras veriˮ on meisterlik ja vääriline jätk tema „Washington Poeˮ krimisarjale ja muu hulgas nomineeriti „Võõras veriˮ 2020. aasta parima kriminaalromaani auhinnale.

„Paeluv.ˮ – Heat «Laenutusosakond»

image069 КопироватьParks, Adele. Võidupilet / Lemetti, Piret, 1967-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2021. - 382, [1] lk.

Ole oma soovidega ettevaatlik – need võivad täide minna!

Lexi ja Jake on koos oma sõprade, Pearsonide ja Heathcote’idega, viisteist aastat samu numbreid kasutades lotopileteid ostnud. Nad on õhtusöökide ajal, kala ja krõbekartulit süües, suvel grilli juures omavahel rääkinud kõigest – lastest, abielust, tööst, majadest ja elust – ja iga kord, kui võit on neist mööda läinud, oma ebaõnne üle ühiselt naernud.

Aga ühel laupäevaõhtul juhtub midagi ootamatut. Sõpruskonda hakkavad tekkima mõrad. Keegi neist valetab. Ja siis tuleb ka lotovõit, mida keegi enam oodata ei osanud – nende aastate eest valitud numbrid osutuvad viimaks võidunumbriteks.

Nüüd on Lexi ja Jake 18 miljonit naela võitnud lotopileti omanikud. Kuid nende sõbrad ei kavatsegi oma osast loobuda ...


Menuraamatute autor Adele Parks heidab kaasahaaravas olmepõnevikus suhetest, rahast ja reetmisest pilgu rikkuse varjukülgedele ja õnne ootamatu pöördumise tagajärgedele. «Laenutusosakond»

image070 КопироватьSala, Sharon. Viimane piisk karikasse : [romaan] / Kull, Anne, 1957-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 288 lk.

Tapja sihikul...

Eradetektiiv Charlie Dodge võib küll olla masendunud, kuid päris kindlasti pole ta mängust väljas. Ta on ikka veel löödud pärast ridamisi toimunud põrutavaid sündmusi, nii et kui meeleheitel naine palkab Dodgeʼi uurimisbüroo otsima oma kadunud õde, on mõistatuslik juhtum just see mõtteid mujale viiv tegevus, mida Charlie ja tema vankumatu abiline Wyrick vajavad. Kaks nädalat tagasi kadusRachel Dean jäljetult oma seestpoolt lukustatud korteristDallases ja iga võimalik jälg on jahtunud.

Maadeldes oma jõupingutuste soovimatute tagajärgedegahämara organisatsiooni Universal Theorem lammutamisel,sukeldub Wyrick uurimistöösse. Charlie teab, et tema abiline saab ise hakkama, aga kui Wyrick avastab minevikust isiku, kes teeb temast tapja sihtmärgi, mõjub Charliele oht teda kaotada rängalt. Pole midagi, mida ta ei teeks, et hoidaWyrickit väljaspool ohtu, kuid et aeg on alles otsitava ohvrijaoks otsa saamas, on see vaid aja küsimus, mil külmaverelinetapja nad surmava lõpuni juhib. «Laenutusosakond»

 

image071 КопироватьMoyes, Jojo. Ikka mina / Viil, Tiina, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 463, [1] lk.

Louisa Clark saabub New Yorki, valmis alustama uut elu. Ta on kindel, et saab hakkama kõigega, mis teda ees ootab, ja suudab hoida elavana suhet Londonisse jäänud Samiga ka siis, kui nad elavad teineteisest tuhandete miilide kaugusel. Alustades tööd Leonard Gopniku noore abikaasa Agnese assistendina, avaneb Lou ees ülirikaste maailm.

Liikudes koos Agnesega New Yorgi kõrgseltskonnas, kohtub Louisa Joshua Ryaniga, kes elustab ootamatul moel midagi Lou minevikust. Aina rohkem hakkab Louisa peas aga kajama küsimus – kes ma tegelikult olen? Kuidas leida ennast, kui süda on korraga kahes kohas? Lõbus, romantiline ja liigutav „Ikka mina” on vapustava, südameid murdva „Mina enne sind” triloogia suurepärane viimane osa.

Jojo Moyes on armastuslugude absoluutne meister. Kuidagi õnnestub Moyesel iga oma raamatuga murda teie süda, kuid alati ta taastab ja tugevdab teie usu armastuse jõusse. „Mina enne sind” sarja suurepäraste, ootamatustest tulvil raamatute lugemiseks ei ole vaja järjehoidjat, sest romaane on võimatu käest panna, küll aga vajate taskurätikut, sest pühkida tuleb nii naeru- kui ka nutupisaraid.

Jojo raamatud toovad alati naeratuse mu näole. Tema ausad, huumori ja empaatiaga kirjutatud lood räägivad sellest, kuidas olla ja jääda inimeseks. Soovitan! – Emilia Clarke, filmi „Mina enne sind” peaosatäitja

Suurepärase triloogia naljakas, mõtlemapanev ja tujutõstev lõpetus. – Sunday Express

Moyes on kirjutanud suurepärase sarja eneseleidmisest, valikutest ja ohvritest, mida peame tegema, et elada oma elu ausalt. – Entertainment Weekly

„Ikka mina” on täiusliku sarja täiusliku lõpuga viimane osa. – Daily Express «Laenutusosakond»

image072 КопироватьCarreyrou, John. Vere pettus : Silicon Valley idufirma saladused ja valed / Liiders, Lauri, 1983-, tõlkija. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 366, [1] lk.

Et ajakirjandus on jätkuvalt neljas võim, seda kinnitab see raamat ilma igasuguse kahtluseta. Wall Street Journali uuriv ajakirjanik John Carreyrou on suutnud midagi erakordset: kirjutada tõsielul põhineva romaani, mille mõju reaalsele elule me alles hakkame nägema, kui raamatu peategelane, Ränioru ajaloo suurimas pettuses süüdistatud noor ärinaine Elizabeth Holmes sel sügisel Californias kohtu ette astub. Kriminaaljuurdlus tema tegevuse üle algaski suuresti just tänu Carreyrou ajakirjanduslikule juurdlusele!

Ehkki lõplik sõna on kohtul, USA-s siis 12-liikmelisel Holmesi kaaskodanikest koosneval vandemeeste kogul, dokumenteerib Carreyrou detailhaaval vereanalüüside-revolutsiooni lubanud firma Theranose loo. Esialgu eduloo, mis muutis selle idufirma loonud Elizabeth Holmesi mõneks ajaks paberil miljardäriks, aga kui selgus, et kõik põhines Suurel Valel, varises Theranos kokku nagu kaardimaja.

Kuigi Theranose tõus ja langus on teada, lugesin raamatut ikkagi kui peadpööritaval kiirusel arenevat põnevusromaani, mis kinnitab, et päriselu võib pakkuda veelgi hingematvamaid sõite Ameerika mägedel, kui parimgi põnevuskirjandus.

„Vere pettus“ peaks olema kõigile maailma muutmise ideedega noortele ettevõtjatele lausa kohustuslik kirjandus. Ja ka ajakirjanikele, kellele Carreyrou kinnitab, et meie tööl on siiski suur kaal.

– Neeme Raud, ajakirjanik

See lugu on veel hullumeelsem, kui ma arvasin. Kui olin lugemist alustanud, oli mul võimatu raamatut käest panna. Siin on kõik olemas: keerukad pettused, ärimaailma intriigid, ajakirjade kaanelood, rikutud peresuhted – ja kunagi ligi 10 miljardile dollarile hinnatud ettevõtte allakäik.

– Bill Gates «Laenutusosakond»

image073 КопироватьJensen, Louise. Kohting : [psühholoogiline põnevik] / Krass, Tiia, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 312 lk.

Ali arvas, et ta on valmis kohtingule minema, aga kui tema pimekohting lõpeb kohutavalt halvasti, peab ta hakkama oma seljatagust valvama.

Üks öö võib muuta kõike...

„Ma teadsin seda kohe, kui ärkasin ja silmad avasin... Midagi on valesti.ˮ

Ali laupäev algab tavaliselt. Sõbrad on veennud äsja abikaasast lahku kolinud Alit ühe mehega pimekohtingule minema. Ta on valmis, ta on närvis, ta on elevil. Ta on astumas esimest sammu teistsuguse tuleviku suunas. Pühapäeva hommikuks on Ali elu tundmatuseni muutunud. Ta ärkab ja teab kohe, et midagi on valesti. Ta on kodus, ta on üksinda, ta on vigastatud ning ta ei mäleta sellest, mis temaga juhtus, mitte midagi.

Veelgi hullem, kui Ali vaatab peeglisse, ei tunne ta ära nägu, mis talle sealt vastu vaatab...

Menukite „Kaksikõdeˮ ja „Surrogaatemaˮ autori uus haarav põnevusromaan „Kohtingˮ hoiab lugeja ärkvel hiliste öötundideni. «Laenutusosakond»

image074 КопироватьMarsons, Angela. Kadunud hinged : vaneminspektor Kim Stone'i kuues juhtum / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 416 lk.

Tõde oli surnud ja maha maetud, kuni see välja kaevati.

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Sunnitud töötama koos uurija Travisega, kellega Kimi seob keeruline minevik, hakkab Kim kihthaaval paljastama salapärast suhet haua ümber laiuva maa omanike – kahe perekonna – vahel.

Ajal, kui Kim on saadetud uurima üht oma karjääri keerukamat juhtumit, satub tema meeskond kohutavate vihakuritegude keerisesse. Kim on juba mõrvajuurdluse otsi kokku tõmbamas, kui saab teada, et üks omadest on röövitud – ja kell tiksub nende kahjuks. Kas ta suudab juhtumi lahendada ja kolleegi elu päästa, enne kui on hilja?

See krimiromaan hoiab lugejat oma kammitsais viimase leheküljeni välja.

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis. „Kadunud hinged“ on uurija Kim Stone’i raamatusarja kuues juhtum. «Laenutusosakond»

image075 КопироватьMallery, Susan, pseudonüüm. Kasuõed : [sel suvel on iga õde enda eest väljas] / Haapanen, Reelika, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 382, [1] lk.

Susan Mallery toob lugejateni teistlaadi armastusloo… südamliku loo sõprusest kahe naise vahel, kes olid kunagi õed.

Kunagi ammu, kui tema isa abiellus Sageʼi emaga, oli Daisy elevil, et saab endale toreda ja särava uue õe. Aga Sage oli ilus ja populaarne, kõike seda, mida Daisy ei olnud, ja Sage hoolitses selle eest, et Daisy seda teaks.

Sageʼil ei olnud Daisy tarkust… ta pidi ühe klassi tagasi minema, et peenesse rikaste laste kooli õppima saada. Seega kasutas ta oma populaarsust relvana, tehes Daisyt maha, et end üles kergitada. Pärast vanemate lahutust kasuõdede rivaalitsemine jätkus kuni viimase, ebatõenäolise õlekõrreni: Daisy abiellus Sageʼi esimese armastusega ja Sage põgenes Californiast.

Kaheksateist aastat, kaks last ja üks probleemne abielu hiljem ei looda – ega taha – Daisy enam kunagi Sageʼi näha. Aga kui nende ühine väikeõde neid mõlemaid vajab, jätavad nad erimeelsused kõrvale, et Cassidy eest hoolt kanda. Kui ammu maetud tõed päevavalgele tulevad, ei ole nende õidepuhkenud sõprusest keegi rohkem üllatunud kui nemad ise.

Habrast vaherahu ähvardab üks hoolimatu tegu, millel võivad olla laastavad tagajärjed. Nad võivad teineteisele taas selja pöörata… või õppida lõplikult andestama ja lõpuks ometi saada tõelisteks õdedeks. «Laenutusosakond»

image076 КопироватьBeljanin, Andrei. Jaht pruutidele : tsaar Gorohhi salajuurdlus. Neljas osa / Peetersoo, Tatjana, 1957-, tõlkija. - [Tartu] : Fantaasia ; [Tallinn] : Täheveski, 2021. - 220, [1] lk.

See on neljas lugu Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis väga sarnaneb vene muinasjuttudega. Meenutagem, sattus meie nooruke militsionäär sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval tavalises Moskva-lähedases külakeses keldrisse ja leidis end hoopis Baba Jagaa keldrist.

On talv ja Nikita on õpetanud kohalikud hokit mängima, lisaks plaanib tsaar naist võtta. Paraku kaob hokimängu auhinnaks mõeldud kuldkarikas ja veidraid asju hakkab juhtuma ka üle maailma kohale sõitnud pruudikandidaatidega. Nii et korraga on unine talv Nikitale jälle mõistatusi ja ohte täis. «Laenutusosakond»

 

 

image077 КопироватьSapkowski, Andrzej. Ettemääratuse mõõk / Puu, Aarne, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 343, [1] lk.

Poola kuulsaima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat.

Nõiduri koodeks ei luba tappa lohet. Üldlevinud arvamuse kohaselt on lohe kõige ohtlikum ja kurjem koletis, kuid küttida tohib ainult kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke. Lohesid küttida ei tohi.
Geralt ühineb kuningas Niedamiri korraldatud jahiretkega lohele. Ta kohtab trubaduur Jaskierit ja nõiatar Yenneferi. Jahiretkel osalevad ka rüütel Denesle Eyck ja kuus päkapikku Yarpen Zigrini juhtimisel. Lohe päevad on loetud.


Sapkowski kujutab oma raamatus maailma, mis on täis monstrumeid, kus punutakse intriige ja möllavad tulised kired. Riivimaa Geralt esineb selles maailmas kord süüdistatava või kohtuniku, kord armukese, kord jälle ohvri või timuka rollis. Nõidur võitleb koletistega või püüab inimesi teistmoodi aidata. «Laenutusosakond»

 

image078 КопироватьBallantyne, Sarah. Paleopõhimõtted : autoimmuunhaiguse taltsutaja ja enesetervendaja käsiraamat / Wolf, Robb, essõna autor. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 432 lk. : ill.

Tänaseks on teada üle saja autoimmuunhaiguse. Nende kõigi algpõhjuseks on immuunsüsteem, mis peaks meid mikroorganismide eest kaitsma, kuid ründab selle asemel meie rakke. Sarah Ballantyne on kokku pannud tervikliku toitumis- ja elustiilisoovituste kogumiku, mida järgides saab reguleerida immuunsüsteemi nii, et organism lõpetab iseenda ründamise ja hakkab tervenema.

Ballantyne´il on erakordne oskus seletada keerulisi teaduslikke seisukohti viisil, mida on kerge mõista, vältides samas liigset lihtsustamist. Ta lahkab immuunsüsteemi toimemehhanismi põhitõdesid ja annab ettekujutuse sellest, mis läheb autoimmuunhaiguse korral organismis valesti. Ta selgitab pärilikkuse ja keskkonnamõjude rolli autoimmuunhaiguste tekkes ja kulus ning tutvustab peamisi seoseid toitumise, elustiili ning autoimmuunhaiguste riski vahel.

Iseäranis suure põhjalikkusega keskendub ta toitainetiheduse olulisusele ja sellele, miks võib just see näitaja olla tähtsaimaks teguriks autoimmuunhaiguste mõistatuse lahendamisel. Juttu tuleb ka suhkru- ja gluteenirikka, tugevalt töödeldud ja geneetiliselt muundatud toiduaineid ja rikkalikult oomega-6-rasvhappeid sisaldava lääneliku menüü mõjust autoimmuunhaigustele. Lisaks toob ta välja nii mõnedki ekslikult tervislikena turustatavad toiduained, mis annavad oma panuse autoimmuunhaiguste süvenemisse.

Kui põed autoimmuun- või mõnd muud kroonilist haigust või soovid lihtsalt mõista, kuidas see, mida sa sööd ja teed, mõjutab soolestiku tervist, hormoone ja immuunsüsteemi, on raamat „Paleopõhimõtted“ parim võimalik allikas uute teadmiste ammutamiseks. «Laenutusosakond»

image079 КопироватьDavid, Saul. Põrgukatel : Okinawa - Teise maailmasõja viimane suurlahing / Tedre, Kristjan, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 428 lk., XVI lk. ill. : ill

1945. aasta kevadeks olid lääneliitlased Euroopa tagasi võtnud, kuid endiselt lasus nende pea kohal suur oht Jaapani näol. Saareimpeeriumi võitmiseks oli vaja murda sealsete viimse veretilgani võitlevate sõdurite moraal. Seda sai teha vaid vankumatu, järelejätmatu pealetungiga. Rünnaku alustamiseks loodi baas otse impeeriumi väravasse – Okinawa saarele.

Amfiiboperatsioon oli ajaloo suurim õhu-maa-merelahing, milles osales 183 000 sõdurit. Pealetung kestis 83 verest läbi imbunud päeva, mida üks veteran nimetas hiljem põrgukatlaks.

Veidi vähem kui kolme kuuga muutus maailm pöördumatult: president Franklin D. Roosevelt suri, sõda Euroopas lõppes, USA jõud Vaiksel ookeanil oli raugemas ning üle 250 000 sõjaväelase ja tsiviilisiku kaotanud elu. Kõik see ajendas president Trumanit kasutama sõja lõpetamiseks erakorralisi vahendeid: aatomipomme.

Tuginedes arhiiviuuringutele USA-s, Jaapanis ja Ühendkuningriigis ning ellujäänute kirjeldustele, räägib auhinnatud ajaloolane Saul David kaasahaarava ja südantlõhestava loo operatsioonist, mis muutis mitte ainult Teise maailmasõja kulgu, vaid ka selle lõpplahendust. Autor ei heroiseeri kumbagi osapoolt teisest rohkem – lugeja näeb toimunut nii USA komandöride kui ka kaevikutesse varjunud reameeste, nii kamikaze-pilootide kui ka Okinawa tsiviilisikute silme läbi. «Laenutusosakond»

image080 КопироватьMuuli, Kalle. Vabaduse tulek : laulva revolutsiooni kroonika 1987-1991 / Poll, Ene, 1950-, toimetaja. - Tallinn : Tulimuld, 2021. - 230, [2] lk. : ill.

“Vabaduse tulek” on lugu laulvast revolutsioonist, ühest kõige vaimustavamast ajajärgust meie rahva ajaloos -- viiest unustamatust aastast, kus kustumatu vabadusiha ja erakordne ühtekuuluvustunne aitasid eesti rahval lõpuks taas vabaks saada.

Raamatu autor Kalle Muuli oli aastatel 1989-1993 Postimehe (Edasi) esimene korrespondent Tallinnas. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murrangulisi sündmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.

Nüüd, 30 aastat hiljem kirjeldab ta isiklikele mälestustele ja arhiivimaterjalidele tuginedes selles raamatus kõiki neid dramaatilisi ja värvikaid sündmusi, mis algasid 1987. aastal fosforiidisõjaga ja lõppesid 20. augustil 1991 Eesti riigi taastamisega.

Tulemuseks on detailirohke ja kaasahaarav ülevaade nii tollastest oludest kui ka sellest, kuidas hukule määratud rahvas end kõigi raskuste kiuste siiski vabaks võitles.  «Laenutusosakond»

image081 КопироватьPettinen, Eva. Kõigile naistele : kuidas püsida terve? / Soidro, Siiri, 1976-, toimetaja. - Tallinn : Hea Lugu, 2016. - 271 lk. : ill.

Iga naise unistus on elada tasakaalus, tervet, pikka ja õnnelikku elu. „Kõigile naistele. Kuidas püsida terve?” lähtub 21. sajandi Eesti naise tegelikust elust ja vajadustest. Raamat kajastab tervise, keskkonna ja liikumise teemasid. Kõik peatükid keskenduvad tervena olemisele, ühendades eri põlvkondade naised tervikuks. Siit leiad treeningprogrammid koos fotode ja üksikasjalike kirjeldustega harjutuste sooritamiseks kolmele eri vanuserühmale – tütarlapsed, noored, sh lapseootel naised ja juba elukogenud naised. 

Raamatu autor Eva Pettinen on 20-aastase rahvusvahelise kogemusega treener, Eesti esimese pilatesestuudio Flexus Pilates rajaja (2006). Varem on temalt ilmunud „Pilates eestlasele” (2011), „Tervis pilatesest” (2015) ja „Võimle terveks” (2016).

Kujundus ja teostus: Anu Ristmets «Laenutusosakond»

 

 

image082 КопироватьOsho. Kuulsus, edukus, auahnus : mis on edu tõeline tähendus? / Orav, Piret, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Sinisukk, 2021. - 207 lk.

Inimesed lükkavad kõike tähendusrikast ja olulist edasi. Homme nad naeravad; täna peab raha koguma… rohkem raha, rohkem võimu, rohkem asju, rohkem vidinaid. Homme nad armastavad; täna pole selleks aega. Aga homme ei saabu kunagi ja ühel ilusal päeval leiavad nad end kõikvõimalike vidinate ja rahaga koormatuna.

Rohi näib naabri aias alati rohelisem, sest inimesed ei hinda seda, mis on neil endil olemas. Ihaletakse rikkust, au ja kuulsust, kuigi ühegagi neist ei kaasne ilmtingimata õnn …

Osho ütleb, et lase asjadel olla. Mine lihtsalt edasi, naudi kõike. Inimesed ei peaks rõõmustama ainult edu üle, sest ka läbikukkumine toob oma naudingud, mida edu iial tuua ei saa. Hinda iga hetke, juhtugu mis tahes.

Ole tavaline ja elu on sinu jaoks lihtne ning helge! Ära ela oma elu keeruliseks!

OSHO on 20. sajandi üks provokatiivsemaid ja inspireerivamaid vaimseid õpetajaid. Tema panus sisemise muutumise õpetusse on hindamatu ja selle vägi järjest kasvav. Raamatus „Kuulsus, edukus, auahnus” seletab Osho mis on edukus, kuidas saada sisemiselt rikkaks ja miks meile tundub, et kuulsatel ja rikastel inimestel on maailmas palju rohkem mõjuvõimu. «Laenutusosakond»

image083 КопироватьBjarnason, Egill. Kuidas Island on maailma muutnud : väikese saare suur ajalugu / Lattik, Kalev, 1968-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 237, [2] lk.

Rääkimata lugu sellest, kuidas üks pisike saar keset Atlandi ookeani on maailma sajandite jooksul kujundanud.

Islandi 1200 aastat asustust sai alguse siis, kui üks pettunud viikingikapten ja tema saamatu tüürimees keset Põhja-Atlandit karile sõitsid. Ühtäkki ei olnud see saar enam pelk vahepeatus randtiiru rännuteel. Siin kodunes hoopis diplomaatide ja muusikute, meremeeste ja sõdalaste rahvas, kes avastas endal ootamatult lasumas tohutu vastutuskoorma ning muutis tasahilju maailma. „Kuidas Island on maailma muutnud“ viib lugejad ajalukku, näidates, kuidas Islandil oli keskne roll nii mitmekesistes sündmustes nagu Prantsuse revolutsioon, lend Kuule ja Iisraeli riigi rajamine. Ikka ja jälle on üks tagasihoidlik rahvas sattunud ajalooliste sündmuste eesliinile, kujundades maailma selliseks, nagu me seda praegu teame. „Kuidas Island on maailma muutnud“ maalib elava pildi sellest, kuidas see kõik juhtus.

Egill Bjarnason teeb Islandist ülevaateid Associated Pressile ning kirjutab sageli väljaannetele New York Times, Al Jazeera English, Lonely Planet ja Hakai Magazine. Enne kui ta asus tutvustama oma kodumaad rahvusvahelises meedias, kajastas ta islandlastele maailmas toimuvat, avaldades olemuslugusid ja fotosid Afganistanist, Ugandast ja Lääne-Aafrikast. Fulbrighti välisüliõpilase stipendiaadina omandas ta California Santa Cruzi ülikoolis ühiskonnadokumentalistika magistrikraadi ja on praegu Islandi ülikoolis lektor. See on tema esimene raamat. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьNazare-Aga, Isabelle. Manipuleerijad meie seas : kuidas neid ära tunda ja ennast kaitsta? / Koik, Kadri, tõlkija. - [Tallinn] : Helios kirjastus, 2021. - 324, [1] lk.

Kas teil on tulnud ette, et lähete oma oskusi usaldades enesekindlalt uuele tööle, uude perre või sõpruskonda ja ootamatult tuleb teil silmitsi seista suhteprobleemidega, millega varem pole kokku puutunud?

Kas teie elus on keegi, kes süüdistab teisi, tekitab lahkhelisid, lükkab vastutuse endalt teistele, alavääristab, võtab ohvri rolli, muudab oma seisukohti ja on teiste vajaduste suhtes ükskõikne, kuigi ise väidab vastupidist? Kui vastus on jah, olete suure tõenäosusega puutunud kokku manipuleerijaga.

Selles raamatus, mis on valminud aastatepikkuse patsientide jälgimise ja uurimise tulemusena, toob autor loetelu 30 omadusega, mille põhjal tuvastada, kas teid oma käitumisega häirivat inimest saab pidada manipuleerijaks. Raamatu eesmärk on anda teadmisi, et:
* manipuleerija ära tunda;
* teadvustada meetodeid, mida manipuleerija kasutab;
* osata end manipuleerija eest kaitsta.


Isabelle Nazare-Aga on prantsuse käitumisspetsialistist ja kognitivistist terapeut. Ta võtab patsiente vastu erakabinetis ning teeb ettevõtetes enesekehtestamise, stressiga toimetuleku ja suhtlemiskoolitusi. «Laenutusosakond»

image085 КопироватьMorton, Andrew. Elizabeth & Margaret : Windsori õdede intiimne maailm / Kallis, Krista, 1946-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 366, [1] lk., [8] l. ill.

Nad olid lähedased õed ja parimad sõbrad. Aga kui ühel saatuslikul hetkel otsustas nende onu Edward VIII troonist loobuda, muutus dünaamika Elizabethi ja Margareti vahel drastiliselt. Sellest peale pidi Margaret oma Lillibetiks hüütud õde kniksuga tervitama ning tema soovidele alluma.

Raamat jälgib nende idüllilist lapsepõlve, varjatud elu sõja ajal ning erinevaid teid pärast nende isa surma ja Elizabethi troonile asumist, kui tema pühendus täielikult oma kohustustele, Margaret aga nende eiramisele. «Laenutusosakond»

 

 

 

image086 КопироватьBrandon, John G. Karje Sohos / Piirimaa, Matti, 1937-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2021. - 210 lk.

Soho Teise maailmasõja elektrikatkestuste ajal.

Kui õhku on läbinud pöörane karjatus ja leitud on verine nuga, on detektiivinspektor McCarthy peagi sündmuskohal. Ta peab tegutsema hakkama pimeda Soho allilmas, kus liiguvad Itaalia gangsterid, Saksa spioonid ja Austria aristokraadid. Inspektor püüab lahendada müstilise proua Rohneri ja salajaste õhutõrjeplaanide varguste vahelist seost.

John Gordon Brandon (1879-1941) oli Austraalias sündinud kirjanik, kes tegutses alguses professionaalse raskekaalu poksijana.

Ta kolis pärast Esimest maailmasõda Inglismaale, kus kirjutas üle 120 romaani ja arvukalt lühijutte. „Karje Sohos“ on pärit Briti detektiivikirjanduse kuldajast. «Laenutusosakond»

 

image087 КопироватьKirch Schneider, Kerli. Minu Florida : vabandust, härra politseinik! / Petrone, Epp, 1974-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2021. - 240 lk., [8] l. ill

Vabandust, härra politseinik!

Kuhu põgeneda, kui pole kahekümne viiendaks eluaastaks mehelemineku, kodulaenu ega lemmiklooma soetamise plaanidega algust teinud?

Kui kolme komödiandineiu sandaalid esimest korda Florida kuuma asfalti puudutasid, ei teadnud nad veel, et sellel osariigil on vähemalt kolm nägu. Nad ei osanud oodata, et ühel hetkel elavad nad hiigelsuures kivimõisas, aga küürivad restorani peldikupotti, mõõdavad pohmellis kundedele odavat viskit ja hindavad, mitu päeva nad puude langetamise eest kogutud kopikatest söönuks saavad. Naiivsete eesti maalastena ei aimanud nad, et punakaelte maal kohtab peale kõhu täissöötmise ja muu külalislahkuse ka hulgaliselt relvi, kõõluste läbilõikamist ja võõraviha. Nad läksid pidžaamamodelliks ja üllatusid, kui neid üritati värvata prostituutideks. Nad keerutasid oma Ida-Euroopa aktsendiga kokku KGB-kuulujutu, võlusid liikluspolitseinikke ning tõmbasid ligi põnevaid noor- ja vanamehi, kes asusid harrastama ühele põlvele laskumise sporti. «Laenutusosakond»

 

image092 КопироватьSaar, Liis. Graafilise disaini näpunäited : abiks algajale kujundajale / Torim, Maie, toimetaja. - [Vaela] : TORE kirjastus, 2021. - 103 lk. : ill.

Raamat on mõeldud kõigile neile, kel on vaja mõnikord midagi kujundada, kuid kes pole seda eraldi õppinud.
See pole üksnes neile, kes aeg-ajalt hädas sotsiaalmeedia reklaami valmistamise või kiiresti vajamineva plakati loomisega. See raamat on mõeldud ka neile, kes peavad töötama erinevate dokumentide, uudiskirjade, veebilehtede, ettevõtet tutvustavate esitluste või trükistega ning neid visuaalselt atraktiivsemaks muutma. Seega jah – oled sa sekretär, assistent, turundaja või kommunikatsioonispetsialist, infotöötaja, väikeettevõtja, MTÜ vabatahtlik, õppur või keegi, kes lihtsalt huvitub graafilisest disainist – see raamat on sulle.


Autor on turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas töötanud viimased 10 aastat, tõusnud spetsialistist turundusjuhiks, pakkunud erinevatele ettevõtetele kujundusteenuseid ning puutunud oma töös kokku paljude erinevate kujunduseksimustega – siit ka raamatu kirjutamise idee ja vajadus.

Eesti keeles on kujundusteemalisi käsiraamatuid ilmunud vähe (viimati ca 10 aastat tagasi) ja needki kuuluvad tõlkekirjanduse alla, keskenduvad liiga detailselt kujundusprogrammidele ning pole mõeldud inimestele, kes teevad kujundustöödes alles esimesi samme.

Liis Saar annab oma raamatus lihtsalt ja arusaadavalt edasi peamised kujunduspõhimõtted, praktilised nõuanded erinevate kujunduste loomiseks ning viited tasuta veebirakendustele.

Head lugemist! «Kunstiosakond»

image093 КопироватьVeesaar, Anne. Helgi Sallo. Elulugu / Aasmäe-Pender, Annel. - [Tallinn] : Fookus Meedia, 2021. - 114 lk. : ill.

Helgi Sallo on ühtviisi armas ja kohutav, imeline ja hirmutav - nagu tüünelt podisev pada, mis ühtäkki valusalt üle ääre keema hakkab. Ta on ka mustikatest lillade sõrmede ja päevinäinud kodukitliga Mamma, kes on valmis kõik oma hinge tagant ära andma - nii emotsionaalses kui materiaalses mõttes. Teist nii vastandlikku inimest on raske leida! Rohked katkendid Helgi päevikutest, mis käesolevas, näitlejanna 80. sünnipäevale pühendatud raamatus esmakordselt avalikkuse ette jõuavad, tõendavad seda. «Kunstiosakond»

 

 

 

 

image094 КопироватьKriisa, Tiia. Oled lõpuklassi tüdruk igavesti : näitleja päevaraamatud / Ombler, Siiri, 1959-, toimetaja. - Tartu : Ilmamaa, 2021. - 448, [8] lk. : ill.

Näitleja ja kirjaniku Tiia Kriisa sõnastatud omaeluloolisi ajakaugusi ei värvi nostalgiline kuldne udu, kogu aeg annab ta tunda tekstitagust
maailma, samas seda ikkagi läbi varjumängu kujutades. Lugeja leiab siit elu ja loo, milles väikesed võidud kasvavad tõdemuseks – see
Siberist tagasi tulnud tüdruk tuleb toime, “ta ei raatsi oma saatusest ilma jääda”. Kuigi raamatus on olemas ka täistuuridel keerlev
teatrimaailm, on tegemist näitlejanna mõtte-, tunde- ja tajupäevikuga, kus pealisülesandeks jääb inimvaimu areng kunsti, kirjanduse ja
elamuste kaudu.
Rikkalik fotomaterjal on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, „Endla“ teatrist ja autori kogust.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. «Kunstiosakond»

 

 

 

image122 КопироватьBostrom, Nick. Superintellekt : teed, ohud, strateegiad / Ardus, Andreas, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 439 lk. : ill.

Lugu intellekti tulevikust on samahästi ka lugu kogu maailma tulevikust. Autor küsib olulisi küsimusi: mis näiteks juhtub siis, kui masinad ületavad inimesi üldintellektis? Kas inimkonda tabab seejärel häving? Samas nendib Bostrom, et esmalt peavad inimesed tehisintellekti ikkagi ise looma. Seega – kuidas tekitada „kontrollitud plahvatus”?
„Me hetkel veel ei tea, kuidas inimese mõistus töötab, kuid on selge, et varem või hiljem suudame luua oma mõistusest nutikamaid masinaid. Nick Bostrom esitab sisuka ja ja kaalutletud visiooni sellest, mida superintellekt kaasa tuua võib ja mida me juba täna selle suhtes ette võtma peaksime. See on raamat kõigile, keda huvitab inimkonna tulevik,” arvab Jaan Aru, TÜ arvutiteaduse instituudi kaasprofessor.


Nick Bostrom on Rootsi juurtega filosoof, mitmekülgne teadlane ja Oxfordi ülikooli professor, kes juhib seal Inimkonna Tuleviku Instituuti. Ta on üle maailma tuntud esineja ja autor, kelle sulest on ilmunud üle 200 publikatsiooni. Käesoleva raamatuga pani ta aluse globaalsele diskussioonile tehisintellekti üle ja teda on korduvalt nimetatud maailma saja tippmõtleja hulka. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN



image034 КопироватьLaur, Eve. Õmblejanna / Kaalep, Ande, kujundaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021 ([Tallinn]. - 510, [1] lk.

Anna Laugamõts saab 15-aastaselt emaks. Selle asemel, et vägivallaga eostatud last ära kaotada, otsustab ta alustada iseseisvat elu ja hakata rändõmblejaks.

Rännutee viib teda uute meeste ja uute lasteni, tantsuarmastus ja ilu aga sõjajärgse MGB (hilisema KGB) huviorbiiti. Anna värvatakse nende kasuks tööle, ilma et ta sellest isegi aru saaks. Kui ta taipab, kes temast tehtud on, siis on juba hilja midagi muuta. Kas tal õnnestub kunagi KGB haardest välja rabeleda ja tavalise inimese tavalist elu edasi elada?

See on väga põnev lugu elu hoidmisest, enese müümisest ja vastutusest, nii oma tegude kui ka teiste inimeste ees.

Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis teos Tallinna linna preemia.

Eve Laur on õppinud 1991-1993 Tallinna Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetust ja joonestamist. Alates 1996. aastast on ta tõlkinud inglise keelest ilukirjandust, teinud koostööd kirjastustega Tiritamm, Pegasus, Päikese kirjastus, Rahva Raamat jt. Menukamad tõlked on olnud J.R.R. Tolkieni "Sõrmuste Isanda" triloogia ning Philip Pullmani sarjad "Tema tumedad ained" ja "Põrmu raamat".

Kahel korral on Eve Laur saanud Paabeli Torni audiplomi (2004 ja 2017). Autori eelmine romaan "Aloise" märgiti 2010. aastal ära Tänapäeva romaanivõistlusel. «Laenutusosakond»

image035 КопироватьWaxman, Abbi. Nina Hilli raamatulik elu : [romaan] / Liidaru, Krista, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 278, [2] lk.

Lummav ja omapärane romaan introvertsest raamatukoist Nina Hillist, kes annab oma parima, et märkamatuks jääda...

Saage tuttavaks Nina Hilliga: noore naisega, kes on ülimalt enesekindel omas... kaitsekestas.

Nina elu on täpselt selline, nagu ta tahab: tal on töökoht raamatupoes, hiilgav viktoriinivõistkond ja kass nimega Phil. Kui ta mõnikord ka kahtlustab, et elus võib olla enamat kui lugemine, siis kehitab ta lihtsalt õlgu ja võtab kätte uue raamatu.

Nii et kui isa, kelle olemasolust ta ei teadnud, sureb, jättes Ninale arvukalt õdesid, venna ja nende lapsed, tunneb ta õudust. Nad kõik elavad lähedal. Ta peab rääkima. Võõrastega.

Ja nagu sellest veel ei piisaks, osutub Tom, tema viktoriinivaenlane, nunnuks ja naljakaks ning hakkab tema vastu huvi üles näitama...

On aeg, et Nina pööraks oma elus uue lehekülje ja uuriks välja, kas päriselu suudab ilukirjandusega rinda pista... «Laenutusosakond»

image036 КопироватьAronovich, Maret. Homne tulevik eile / Pärn, Hele, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 408 lk.

Romaanist „Valge kassi maja” tuttav Laura Troost võtab osa Occupy Wall Street liikumisest New Yorgis ning juhtub seal kokku noore ameeriklase Aaron Baumiga, kelle mõlemad vanemad on sündinud Eestis, aga kes ise sellest maast midagi ei tea ega tahagi teada. Laura Troost niisuguse asjaga leppida ei saa. Kui siis selgub, et noormehe vahekord oma isaga on keeruline ja ema elu enesetapuga lõpetanud, lööb lõkkele Laura detektiivivaist. Tüdruku ettepanekule hakata Eestis Aaroni pereloo jälgi ajama reageerib mees vihase eitusega, mis ühtlasi teeb paariks aastaks lõpu nende verisulis sõprusele. Kummatigi peitub Aaronis mingi jõud, mis teda Laura poole tõmbab. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image037 КопироватьMichaelides, Alex. Neidised / Puskar, Raili, 1957-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 350, [2] lk.

UUS TRILLER „VAIKIVA PATSIENDI” AUTORILT

Meil kõigil on saladused.

Ka iseenda ees ...

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.

Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Naine kahtlustab, et Cambridge’i idüllilise ilu ja iidsete traditsioonide foonil peitub midagi kurjakuulutavat. Ja ta on kindel, et kuigi Edward Foscal on mõrva ajaks alibi, on ta mõrvas süüdi.

Kui leitakse veel üks surnukeha, ei õnnestu Marianal end enam vaos hoida: tema kinnisidee Foscast kui süüdlasest ähvardab kahjustada nii ta usaldusväärsust terapeudina kui ka suhteid lähikondlastega. Aga Mariana on otsustanud mõrvari tegutsemisele lõpu teha, isegi kui see võib maksta talle elu.

„Üks aasta oodatumaid raamatuid. „Neidised” on lõpuks ometi kohal.” – The New York Times

Alex Michaelides sai tuntuks 2019. aastal, kui ilmus „Vaikiv patsientˮ debüütromaan, mis püsis enam kui aasta The New York Timesi edetabelis ja mille tõlkeõigused müüdi rekordiliselt 50 riiki. „Neidisedˮ on Michaelidese uus, pööreterohke psühholoogiline põnevik. «Laenutusosakond»

image038 КопироватьHoover, Colleen. Mõrad südameluus : [romaan] / Puskar, Raili, 1957-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 283, [1] lk

Omapäi kasvanud Beyah pärineb vaesest perekonnast, Samson jõukast kodust.
Naabritena suve koos veetes avastavad nad, et kui see asjaolu kõrvale jätta, on neil paljutki ühist.
Nende kahe vahel tekib pea hetkega tõmme ja side aina tugevneb, aga kuna suve lõpus peavad Beyah ja Samson jätkama elu teine teises riigi otsas, leiavad nad, et õigem on püsida suveromaanile kohaselt madalas vees.
Neil pole aimugi, et tulemas on äge põhjahoovus, mis viib mõlema südamed otseteed avamerele.

Colleen Hoover on enam kui kümne New York Timesi menuromaani autor. Tema trumbiks on sügavad, hingepuutuvad armastusromaanid ning mitmel aastal on Goodreadsi lugejad hääletanud just tema raamatu selle žanri parimaks. „Mõrad südameluus“ on Hooveri kuues eesti keelde tõlgitud raamat.
Hoover elab Texases koos abikaasa ja kolme pojaga.
«Laenutusosakond»

 

image039 КопироватьO'Connor, Carlene. Mõrv Iiri külas / Rütel, Eve, 1964-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 351, [1] lk.

Tillukeses Iirimaa külakeses nimega Kilbane on Natalie’s Bistro alati olnud soe ja sõbralik paik, kus kohalikud kokku saavad, naudivad tassikest teed ja täisterakukleid ning peksavad naabrite üle keelt. Pereäri juhtiv jõud on kahekümne kahe aastane punapäine Siobhán O’Sullivan koos oma viie õe ja vennaga.

See on olnud O’Sullivanide jaoks raske aasta alates autõnnetusest, milles hukkus nende ema, kelle järgi koht nime sai. Aga näib, et asjad võivad minna veel palju hullemaks – kui nad ühel hommikul uksed avavad, leiavad laua tagant istumas võõra matuseülikonnas mehe, kelle rinnust turritavad välja kiiskavroosad juukselõikuskäärid.

Kohalikud vaatavad nüüd O’Sullivane suure kahtlusega ja kohvikut varitseb oht klientidest ilma jääda – mõrv kipub inimestel isu ära ajama. Siobhánil ei jää muud üle, kui asuda oma perekonna süütust tõestama. Aga jaht mõrvarile võtab väga ootamatu pöörde. «Laenutusosakond»

image040 КопироватьMätas, Mare. Minu Kihnu : külas või külata / Külvik, Helen, 1975-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2021. - 272 lk., [8] l. ill.

„Minu Kihnu“ on jutt, mida suviti iga päev oma kodusaare külalistele vestan, kuid tegelikult on see üksnes killuke tervikust. Iga jutustatud lugu avab üha uusi värvikaid lugusid, mida elu siin iga päev pakub.

Otsin raamatus vastuseid mitmele küsimusele. Kas sel saarel kihutavad mootorrattur-amatsoonid kujutavad endast Euroopa viimast matriarhaati? Kas Kihnu kultuur on kaup, mis müümisel otsa saab, või pakub nõudlus hoopis uusi võimalusi edasi kesta, olla jätkusuutlik ja säilitada järjepidevus? Kes üldse võib pärimuskultuuri müüa ehk kellele see kuulub? Kas saare praegune kogukond peidab järjekordset ühise tarkuse võtit või vastupidi: me ei tea, kus see võti on või oleme ta hoopis ära kaotanud?

Mu raamat on meeletu ja kirglik armastuslugu. Armastusest ennekõike ühe konkreetse kultuurikillu vastu, kuid ka pärimuskultuuri vastu üldisemalt ja sellisena austusavaldus kõigile sääraste imede hoidjatele. «Laenutusosakond»

image041 КопироватьReinart, Heili. Supelsaksad : elu ja melu Eesti kuurortides 1940. aastani / Karlson, Mari, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 424 lk. : ill.

„Hoopis tüütum on üks teine jutt, milline levib suvekuudega nagu epideemia kohe: millal lähed suvitama, kas suvitamine juba läbi, kus puhkeaja veedad – selliseid küsimusi hakkab sadama nagu rahet kaela. See jutt on sihuke, mis teeb selle suvituse nagu natuke profaneerituks. Ka hulk muid raskusi on suvitajal sel juhul, kui ikka tõesti tuleb tahe suvitada kuski suvituskohas. Valik on raske.“ (Postimees, 1938)

„Supelsaksad“ on põhjalik ülevaade aegadest, kui terve suvi oli nagu üks pikk pühapäev ja „elati laisalt, mõnuga. Enne lõunat mererand, suplemine, päevitamine, pärast lõunat väike uinak, siis jalutuskäik metsas või pargis ning õhtul kontsert või muu meelelahutus kuursaalis“. (Dagmar Normet, „Avanevad uksed“)

Saamaks aimu, kuidas täpsemalt erinevates kuurortides kirev suvemelu käis, selleks tuleb supelsaksa jälgedes rännata läbi Tallinna, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Narva-Jõesuu suvede, abiks üle 200 arhiivifoto ning väljavõtte omaaegsetest ajalehtedest ja kaasaegsete mälestustest supelusetiketist, meelelahutustest ning paljust muust, millega tollased supelsaksad oma kuurordielu ilmestasid, ja keskkonnast, kus nad oma suvepuhkuse veetsid. «Laenutusosakond»

image042 КопироватьMerikallio, Katri. Tarja Halonen : ühe aktivisti lugu / Lepp, Andres, 1959-, tõlkija. - [Tallinn] : Sinisukk, 2021. - 263, [1] lk.

„Paljud aktiivsed kodanikud justkui pressivad ühiskonda paremaks, ehkki teavad, et nad ei jõua kunagi nende muutuste vilju maitsta. Kuid seda tööd tehaksegi järgmiste põlvkondade jaoks. Et neil oleks pisut kergem.“

Soome on üks maailma jõukamaid, võrdõiguslikumaid ja õnnelikumaid maid. Õnn ei ole aga tekkinud iseenesest. Selleks oli vaja inimesi, kes hoolitsesid küla orbude, vanamemmede ja imikute eest. Kelle arvates oli vale, et ümbruskonna prügikastides külmusid mehed surnuks või et vähemusi võis karistamatult togida.

Kodanikuorganisatsioonide aktiivsed liikmed aitasid nõrgemaid. Nad koondusid ühingutesse, esitasid otsustajatele nõudmisi, marssisid tänavatel ja muutsid avalikku arvamust. Kodanikuaktiivsus lõi aluse heaoluriigi tekkeks.

Humoorika ja terava ütlemisega endine Soome president Tarja Halonen on silmapaistev naine. Ta on võrdõiguslikkuse kaitsja, pikaajaline kodanikuühiskonna aktivist ning ta on alati pööranud suurt tähelepanu demokraatiale, inimõigustele ja sotsiaalõigustele. Halonen kuulub põlvkonda, kes 1960. ja 1970. aastatel muutis Soome ühiskonda kapitaalsemalt kui ükski eelnev generatsioon.

Katri Merikallio raamat „Tarja Halonen. Ühe aktivisti lugu“ räägib Tarja Halonenist, kes oma eeskuju ja tööga on oluliselt edendanud nii seksuaalõigusi kui -tervist ning jätkusuutlikku arengut kogu maailmas. «Laenutusosakond»

image043 КопироватьGibson, Lindsay C. Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärand : kuidas saada üle eemaloleva, tõrjuva või enesekeskse vanema tekitatud valust / Riba, Karin, tõlkija. - [Tartu] : Väike Vanker, 2021. - 241 lk.

Kuidas saada üle eemaloleva, tõrjuva või enesekeskse vanema tekitatud valust?

Kui sa kasvasid üles emotsionaalselt ebaküpse, kättesaamatu või egoistliku vanemaga, oled ilmselt läbi elanud nii üksindust, reedetust, hülgamist kui ka viha.

Oma lapsepõlvele tagasi vaadates saad aru, et sinu emotsionaalsete vajadustega ei arvestatud, sinu tundeid ei võetud tõsiselt ja tõenäoliselt olid sa sunnitud juba varakult täiskasvanuks saama, et oma vanemate käitumisest põhjustatud probleemidega toime tulla.

Seda raamatut lugedes saad teada, kust on pärit lapsepõlves kogetud hüljatustunne, segadus ja enesesüüdistused.

„Õppides tundma ebaküpsete vanemate sügavamat olemust, avastad kuidas nendega suhestuda viisil, mis aitab sul pettumustest hoiduda,“ ütleb kliiniline psühholoog Lindsay Gibson.

Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate neli tüüpi:

Emotsionaalne vanem suurendab lastes ebakindlust ja ärevust.

Sihikindel vanem on kontrolliv, olles hõivatud laste elu juhtimisega.

Passiivne vanem püüab hoiduda kõigest, mis võib tüli põhjustada.

Tõrjuv vanem on eemale tõmbunud ja tahab, et teda ei segataks.

Lindsay C. Gibson, Psy. D on kliiniline psühholoog, kes on spetsialiseerunud psühhoteraapiale emotsionaalselt ebaküpsete vanemate täiskasvanud lastega. «Laenutusosakond»

image044 КопироватьAlderton, Dolly. Kõik, mida ma tean armastusest / Randlane, Marju, 1978-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 279, [1] lk. : ill.

Metsikult naljakas ja kohati väga liigutavas autobiograafias räägib Dolly Alderton oma eluloo kuni kõige hirmutavama – kolmekümnenda – sünnipäevani.

Ajakirjanik ja endine Sunday Timesi kolumnist kirjeldab värvikalt häid ja halbu kohtinguid, armumist päriselus ja virtuaalmaailmas, mahajätmist ja mahajäetuks osutumist, lähedaste lahkumist, eneseotsinguid kord terapeudi toel, kord tehes plaane teise riiki kolida, joomist ja ootamatut arusaamist, et sina pidutsed öösel baaris kohatud muheda vanamehega, samal ajal kui kõik sinu sõbrad magavad juba ammu kodus oma elukaaslase kaisus.

Rahvusvaheliseks menukiks saanud säravalt teravmeelne ja soe esikteos sisaldab isiklikke paljastusi, satiirilisi tähelepanekuid, retsepte, nimekirju ja e-kirju, mis tuletavad igas vanuses naistele meelde sama aja nende elus. „Kõik, mida ma tean armastusest” sarnaneb „Bridget Jonesi päevikuga”, kuid on päriselust võetud ja manab eredalt silme ette hirmutava ja lootusrikka ebakindluse, mis käib kaasas täiskasvanuks saamisega. «Laenutusosakond»

image045 КопироватьPenner, Sarah. Kadunud apteeker / Arras, Hana, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 296 lk.

Unustatud ajalugu.
Salajane naistevõrgustik.
Mürgi ja kättemaksu pärand.
Olete lahkesti palutud „Kadunud apteekrit“ lugema.

18. sajandi Londoni sügavustesse peidetud salajane apteek teenindab ebaharilikke kundesid. Kogu linnas sosistavad naised müstilisest Nella-nimelisest isikust, kes müütab raskesti tuvastatavaid mürke vägivaldsete ja reetlike meeste vastu. Nella sünge maailm ei ole paslik paik tema uusimale kliendile, varaküpsele kaheteistaastasele tüdrukule Eliza Fanningile, kuid nendevahelisest ootamatust sõprusest saab alguse tagajärgede ahel, mis küünib läbi sajandite.

Kakssada aastat hiljem leiab innukas ajaloohuviline Caroline Parcewell Thamesi jõest iidse rohupudelikese. Ta üritab parajasti oma abikaasa truudusetusest põhjustatud kõrvetavale hingevalule leevendust leida ja seepärast on ootamatult süllesadanud omapärane uurimisprojekt talle teretulnud võimalus mõtted mujale viia. Ent kui Caroline avastab seose pudelikese ja lahendamata jäänud ammuste Londoni „apteekrimõrvadeˮ vahel, põrkub tema pahupidi pööratud maailm plahvatusohtliku möödanikuga ja põimib saatuse jahmataval moel ajapiire ületades Nella ja Eliza omaga ühte. «Laenutusosakond»

image046 КопироватьRom Fletcher. Apollonia lugu.. 1, Depressioonist Ärkamiseni. / Palmiste, Paula, toimetaja. - Salmistu küla : Transpersonally, 2021. - 415 lk.

See lugu on mõeldud avatud meele ja südamega inimestele. See, et oled aga selleni jõudnud, pole kindlasti juhuslik.

See on 111% tõestisündinud lugu, mis rullib lahti 32-aastase, pealtnäha lihtsa, aga samas dünaamilise naise Apollonia senise elu, sest Elul olid temaga muud kavatsused, kui ta oli algselt plaaninud.

Lugu räägib depressioonist, Ärkamisest ja ausast intensiivsest Valgustööst iseendas. Sel teel avastas Apollonia erinevaid aspekte iseendas ning et kaose siginas-saginas leidubki tõepoolest ka kord.

Lugu avab ja haarab kaasa sellele imelisele, tänapäeval olulisele teekonnale – hirmust ehk depressioonist ja armastuse ehk Ärkamise – teekonna suunas. See on ühtlasi õpetlik, aga eelkõige inspireeriv, kuna käib vahepeal ära minevikus kui tulevikus, nii põhjas kui kõrgustes, olles aus, sügavat mõistmist loov ja seeläbi tervendava mõjuga.

See on ka lugu Uue Ajastu emast, kes rajab teadlikult külluslikumat ja kergemat teed oma Uue Aja lastele.

Peamine eesmärk on jagada siiski kogemust päris elust, päris inimeselt päris inimesteni, andes lootust ja jõudu seal, kus seda väga vajatakse. Ehk on see raamat elulistele küsimustele vastuste tooja.

Seega, kas Apollonia kukub suurest hirmust ja püüdlusest hoolimata aina tagasi, veelgi sügavamasse elurägastikulisse auku? Või ilmus tema ellu läbi selle teekonna hoopis miskit talle endalegi ootamatut?

Täpne tõde kajastub kogu loos, seega tuleb sellesse lihtsalt sukelduda... «Laenutusosakond»

image047 КопироватьTaylor, Mary Ellen. Kuslapuude hooaeg / Pruul, Kätriin, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 304 lk.

Lugu suurtest kaotustest, karmidest tõdedest ja metsistunud kasvuhoonest, mis on tulvil vanu saladusi

Pärast isa surma, purunenud abielu ja mitut katkenud rasedust tunneb Libby McKenzie end tõeliselt üksikuna. Ehkki ta uuel elul pulmafotograafina on omamoodi eesmärk, juhib see ka tema mõtted kõrvale kõikehaaravalt valult.

Kui tal palutakse pildistada pulma ajaloolises Woodmonti häärberis, kohtub Libby selle omaniku Elaine Grantiga. Woodmonti uste avamisele lootes on Elaine palganud noore lese Colton Reeseʼi valdusi korda tegema ja palub Libbyl tööde käiku jäädvustada. Libbyt paelub kohe vana kuslapuuväätidesse mattunud kasvuhoone.

Uusi suhteid luues ja metsikut, ent siiski kummituslikult kaunist Woodmonti häärberit avastades saab Libby emotsionaalset väge oma isa kabinetti korrastada. Sealt leiab ta kirja, mis lükkab ümber kõik, mida ta oma vanemate, iseenda ja Woodmonti kohta teadis. Vana kasvuhoone väätide alla on peidetud põlvkondade viisi saladusi ja Libby on sunnitud ammu külvatud seemnetest võrsunud vilja lõikama. «Laenutusosakond»

image048 КопироватьHyde, Catherine Ryan. Vapper tüdruk, vaikne tüdruk : [romaan] / Haapanen, Reelika, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 304 lk.

Enne kui sind on võimalik leida,
pead sa aru saama, et oled kadunud


Brooke on lahutatud üksikema. Ta on rahalistes raskustes, elab oma ema juures ja hoiab kõvasti kinni sellest, mis tema jaoks kõige tähtsam on. See on tema kaheaastane tütar Etta. Mõne sekundi jooksul puruneb aga Brookeʼi elu kildudeks, kui ta autoröövi ohvriks langeb. Abituna ja õudusega saab ta ainult vaadata, kuidas Etta, kes on endiselt oma turvatooli kinnitatud, Los Angelese öhe kaob.

Kilomeetreid eemal leiab Etta Molly, kodutu teismeline, kes on pimedusega vägagi harjunud. Vanemad on ta kodunt välja visanud ja tema tulevik on sama kindel nagu puidust kast, mida ta koduks kutsub. Ta elab päev korraga, kasutades oma arukust. Tema elu on etteaimamatu, aga ta on rabatud, kui leiab Etta hüljatu ja üksikuna. Kaitstes väikest tüdrukut enama kui loodusjõudude eest, peab Molly seadma end ohtu, et hoida last, kes on sama eksinud nagu ta ise.

Ühel kohutaval hetkel Brookeʼi ja Molly meeleheitlikud rajad kohtuvad ning sünnib ebatõenäoline kaht põlvkonda ühendav sõprus. Selle käigus saavad Brooke ja Molly teada, et kõik, mis on kaotatud ja leitud, võib ühe silmapilguga muutuda. «Laenutusosakond»

image049 КопироватьBryndza, Robert. Udus uppunud / Haugasmägi, Lii, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 315 lk.

Uus meisterlik krimisari „Tüdruk jääsˮ autorilt

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?

Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

Briti kirjanik Robert Bryndza ei vaja Eesti krimisõprade seas pikka tutvustust. Ta sai üleilmselt tuntuks hittpõnevikuga „Tüdruk jääsˮ, millele järgnes veel viis raamatut Peainspektor Erika Fosteri krimipõnevikeˮ sarjas.

„Udus uppunudˮ on järg Bryndza uue sarja avaraamatule, nii lugejatelt kui ka kriitikutelt tunnustust pälvinud „Nine Elmsi mõrvarileˮ.

„Te ei saa sinna midagi parata, et ahmite näljaselt lehekülgi, soovides näha, mis edasi saab.ˮ The Times «Laenutusosakond»

image050 КопироватьMiller, Holly. Sina mu unedes / Suits, Leena, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 376 lk.

Kas valiksid armastuse, kui teaksid, kuidas see lõpeb?

Joel kardab tulevikku.
Lapsest saati on teda vaevanud unenäod armastatud inimestest.
Nägemused sellest, mis ootab ees – nii head kui ka halvad asjad. Ja ainus viis seda kõike ennetada on elada nii, et keegi talle enam iial hinge ei poe.

Callie ei suuda minevikust lahti lasta.
Parima sõbranna surmast saati on Callie olnud omadega pahuksis. Ta teab, et peaks olema vahetum ja elama täiel rinnal. Ta lihtsalt ei tea, kuidas saada tagasi see Callie, kel olid kunagi unistused.

Nii Joelil kui Calliel on vaja põhjust, et hakata elama olevikus.
Ja kuigi nad ei otsi teineteist, on neil kohtudes ometi tunne, et sellest sünnib midagi elu muutvat.

Kuni Joel näeb unes, kuidas see kõik lõpeb...

„Ainulaadne ja rabav ja valus ja katkine ja täiuslik... just nagu armastus.”

– Jodi Picoult «Laenutusosakond»

image051 КопироватьFoster, Lori. Lõpuni välja / Hommik, Siiri, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 312 lk.

Ta saaks hakkama ka ilma meheta, aga see ei takista tal igatsust tundmast…

Veokijuht Sterling (Star) Parson teab kõiki naiseks olemise valusid, nii oma töös kui ka eraelus. Aga ta saab hakkama. Ta pole kunagi vajanud – või tahtnud – enda kõrvale meest. Aga siis kohtub ta Cade McKenziega. Enesekindel baariomanik muudab ta valvsaks, aga paneb ka südame kiiremini põksuma.

Cade on elanud Ridge Traili linnakeses piisavalt kaua, et hädaohtu ära tunda ja samal hetkel, kui Sterling – Star – tema baari astub, aimab ta ohtu. Väikelinna elu on tulvil saladusi ja Cade mõistab, et Sterlingil on neid sama palju kui tal endal ning tema eesmärk on need kõik lahti harutada. Aga koosmeelele jõudmine tähendab teineteise usaldamist ja kasvavat külgetõmmet, mis on nii maruline, et sellele on võimatu vastu panna.

„Kui soovite lugeda seksikaid ja kiiksuga armastusromaane, võite alati Lori Fosterile loota.“

– Jayne Ann Krentz «Laenutusosakond»

image052 КопироватьRemarque, Erich Maria. Taeval ei ole soosikuid / Talv, Tarvi, tõlkija. - Tallinn : Postimees Kirjastus 2021. - 400 lk.

Šveitsi kõrgmäestiku sanatooriumisse saabub Clerfayt, et külastada oma võidusõitjast kolleegi. Tuberkuloosipatsientide seas on ka Lillian, kelle usk tervenemisse hakkab hääbuma. Lõpliku tõuke ravilt lahkuda ja surmaeelseid kuid täiel rinnal kogeda annab neiu parima sõbranna surm. Lillian mõistab, et haiglaseinte vahel vajuvad patsiendid varjuriiki vaid anonüümse statistikana.

Lillian ja Clerfayt alustavad ühist reisi läbi kevadise Euroopa. Ringraja pööraste kurvide ja eluohtliku kiirusega harjunud Clerfayt tunneb oma surelikkuse üle naerva Lilliani poole üha tugevamat tõmmet ning ühtäkki tekib seni külmavereliselt ja kartmatult surmale otsa vaadanud paari südamesse kaotushirm. «Laenutusosakond»

 

 

image053 КопироватьNeels, Betty. Äratatud süda / Kanarbik, Tiina, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 199, [1] lk.

Sophie Blount kurvastas oma nurjunud armuloo pärast ja oli otsustanud südamevalu edaspidi vältida. Aga ühel päeval ilmus ta ellu hiilgav ajukirurg Rijk van Taak. Ka tema oli minevikus haiget saanud ja kõik, mida ta võis pakkuda, oli mugavusabielu. Sophie mõistus ütles, et sellest piisab – aga süda näis arvavat hoopis midagi muud! «Laenutusosakond»

 

 

 

 

 

image054 КопироватьDubovitski, Natan. Nulli lähedal / Tallo, Toomas, 1940-, tõlkija. - 263, [1] lk.

Nõukogude Liidu lagunemise järgsest ebastabiilsusest kannustatuna haarab Jegor Samohhodov ohjad ning kappab uljalt kauboikapitalismi keerisesse. Oskuslikult tõde väänav meistermanipulaator satub poolkriminaalsesse kirjandusjõuku, mille argitegevus hõlmab keelatud raamatute väljaandmist, meeleheitel luuletajate ärakasutamist varikirjanikena, pistiseandmist ja valeuudiste tootmist.

Endise armastatu röövmõrv heidab Jegori südametunnistuse ja ambitsioonid aga kaosesse ning mehe silmapiirile jääb terendama üksnes kättemaks.

Ajakirjas Russkij Pioner 2009. aastal ilmunud Natan Dubovitski romaan „Nulli lähedal“ äratas Venemaal jalamaid kõrgendatud tähelepanu. Kuulujutuveskid jahvatasid hüpoteese pseudonüümi taha peituva autori identiteedi kohta. Toona kerkis spekulatsioonimere pinnale Kremli poliitilise strateegi, Naši liikumise isa ja Vladimir Putini lähikondse Vladislav Surkovi nimi. Mees ise pole autorsust kinnitanud ... ega eitanud. «Laenutusosakond»

image055 КопироватьMoore, Christopher. Shakespeare oravatele : romaan / Kirotar, Martin, 1987-, tõlkija. - [Tallinn] : Ühinenud Ajakirjad, 2021. - 301, [2] lk.

Kunagine kuninglik narr Tasku jõuab merehädalisena Kreeka kallastele, kus loodab leida tööd Ateena hertsogi juures. Kuid teda ootavad ees keerulised olud ja kirev seltskond: haldjad, tondid, amatsoonide kuninganna, Ateena noored armastajad, üliagar vahtkond ja kentsakas punt isehakanud näitlejaid. Kui varjude kuninga Oberoni narr Puck traagiliselt hukka saab, satub Tasku intriigide keskmesse, mis ähvardavad nii teda kui tema sõpru. Tal tuleb tõde välja selgitada, päästa oma nahk ja luua loole õnnelik lõpp, vältides sealjuures vägevate salasepitsusi ja oravate vingerpusse.

„Shakespeare oravatele“ on ootamatu ja humoorikas lähenemine kuulsa kirjaniku tuntuimale näidendile, jutustus armastusest, võluväest, hullusest ja roimadest. «Laenutusosakond»

 

image056 КопироватьHurme, Juha. Neem / Kokla, Tiiu, 1932-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 406, [1] lk.

2017. aasta ilukirjanduse Finlandia auhinna pälvinud romaan „Neem” jutustab meile soome rahva ajaloo ehk nn soomeliku vaimsuse kujunemiskäigu ja tagamaad. Autor Juha Hurme alustab kosmilisest Suurest Paugust ja rändab läbi 14 miljardi aasta kuni 19. sajandi esimese kümnendini, et näidata, kui mitmekesisest ainesest koosneb ühe rahva iseolemine. Lugeja ees on terve maailma suvaliste rõhuasetustega kultuurilugu.

Raamat on täis fakte, viiteid ja üksikseiku, tsitaate, üllatavaid vaatenurki, aga ka mängulist fiktsiooni, nii et tegu on pigem ilukirjanduslikult emotsionaalse kroonikaga. Ent seda võib lugeda ka kui psühholoogilist romaani või tõetruud ajaloolist põnevikku, pealegi tänapäeva teadmuse läbinägelikus humoorikas valguses.

Üks väike, Neemeks nimetatud maanina kuskil põhjapoolkera pärapõrgus ei ole veel Soome, ent ajapikku hakkab see üha selgemalt omandama äratuntavaid kontuure ja tunnusjooni. 1809 uue ajastu künnisele jõudnult Neeme lugu lõpeb. Mis sai edasi, sellest kirjutab Hurme aga oma 2020. aastal ilmunud romaanis „Soome”.

Juha Hurme (snd 1959) on prosaist, kolumnist ja mitmekülgne teatraal. Muude tunnustuste kõrval kuulub talle aastast 2014 ka teatriala hinnatuim, Eino Kalima auhind. «Laenutusosakond»

image057 КопироватьLemaitre, Pierre. Alex / Koff, Indrek, 1975-, tõlkija. - [Tallinn] : Salv, 2021. - 351 lk.

Kolmekümneaastane meditsiiniõde Alex Prévost röövitakse jõhkralt otse tänavalt oma kodu lähedal. Juhtumiga satub tegelema kriminaalpolitsei legend, komissar Camille Verhoeven, ehkki väga vastumeelselt — nimelt on mõni aeg tagasi sattunud traagilise lõpuga inimröövi ohvriks komissari enda abikaasa… Pierre Lemaître’i mitme auhinnaga pärjatud meisterlikus põnevikus ei lange pinge pea hetkekski ning sündmustik teeb ikka ja jälle vägagi ootamatuid pöördeid. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image058 КопироватьPowers, Richard. Ilmapuu / Tael, Triin, 1973-, tõlkija.- Tallinn : Varrak, 2021. - 581, [1] lk. : ill.

2019. aasta Pulitzeri kirjanduspreemia võitja „Ilmapuu” on mastaapne ja kirglikult kirjutatud raamat inimestest ja nende suhetest loodusega, ülistuslaul puude tarkusele ja koputus inimkonna südamele.

Ameerika kirjaniku Richard Powersi (snd 1957) kaheteistkümnenda romaani alljaotustes „Juured”, „Tüvi”, „Võra” ja „Seemned” põimuvad üheksa inimese eluteed, kuid peategelasteks on puud oma iidsete tarkuste ja keskse paigaga meie hapras ökosüsteemis. Ameerika suureks ökoromaaniks tituleeritud „Ilmapuu” näitab, et meie kõrval on teine maailm – tohutu, hiiglaslik, omavahel ühendatud, lõpmata leidlik, kuid meie endi jaoks peaaegu nähtamatu. See on üle sajandite hargnev lugu käputäiest inimestest, kes õpivad maailma nägema ning püüavad seda katastroofi kursilt eemale juhtida. Kas või omaenda elu hinnaga.

„Parim romaan, mis on eales puudest kirjutatud, ja lihtsalt üks parimaid romaane, ja punkt.” – Ann Patchett «Laenutusosakond»

image059 КопироватьMakos, Adam. Kõrgem kutse / Alexander, Larry. - [Tallinn] : Äripäev, 2021 ([Tallinn]. - 408 lk. : ill.

Detsember 1943. Ribadeks tulistatud USA pommituslennuk näeb sõjaaegse Saksamaa kohal kurja vaeva, et pääseda vaenlase õhuruumist. Ühtäkki võtab sellele sappa Saksa hävitaja. Selle piloot on vana lennuäss – ja ta võib ühe päästikuvajutusega hävitada nii USA piloodi kui ka tema võitluskaaslased ... Mis edasi juhtub, on midagi hämmastavat. Saksa piloot ei iitsata sellest hiljem kellelegi, sest riskib sõjakohtu alla sattumisega. USA õhujõud klassifitseerivad juhtunut puudutava info ülisalajaseks. See kohtumine sõjataevas jääb aga kummitama mõlemat meest, kuni nad otsustavad 40 aastat hiljem teineteise üles otsida. „Kõrgem kutse“ on haaravalt kirja pandud liigutav lugu sellest, kuidas inimlikkus võib võidutseda ka kõige julmematel aegadel. See on lugu meestest, kes sunniti olema vaenlased, ent kellest said vennad.

Äripäeva kirjastuselt on varem ilmunud Adam Makose „Löögirusikas“ (2020). «Laenutusosakond»

 

 

image060 КопироватьManson, Mark. Kõik on p*rses : Raamat lootusest / Kuuse, Madis, tõlkija. - Tallinn : Rahva Raamat, 2021. - 298 lk.

Näiliselt iseendaga vastuolus olev teejuht lootusega seotud probleemidesse.

Me elame huvitaval ajal. Materiaalselt on kõik paremini kui eales varem – me oleme vabamad, tervemad ning jõukamad kui mistahes teise ajajärgu inimesed. Ometi näib kõik olevat parandamatult perses – meie planeet soojeneb, valitsused lagunevad, majandused kukuvad kokku ning kõik on Twitteris pidevalt solvunud. Mis toimub?

Oma järjekordses menukis “Kõik on p*rses” pöörabki Manson pilgu lõpututele hädadele, mis meid maailmas ümbritsevad. Tuginedes tervele varamule asjakohastele psühholoogiateaduslikele töödele ning selliste filosoofide ajatule tarkusele nagu Platon, Nietzsche ja Tom Waits, lahkab ta religiooni ja poliitikat, heidab pilgu meie suhetele raha, meelelahutuse ja internetiga ning näitab, kuidas liiga palju head võib meid psühholoogiliselt ära õgida.

Ootamatut huumorit ja nutikaid tähelepanekuid täis raamatus kutsub Manson meid üles olema iseendaga ausam viisidel, millest me varem mõelnudki pole, trotsides sellega meie varasemaid arusaamu usust, õnnest, vabadusest – isegi lootusest endast.

MARK MANSON on pälvinud New York Timesi menu- kirjaniku tiitli ning tema teoseid on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Tema ajaveebi MarkManson.net külastab iga kuu enam kui kaks miljonit inimest. «Laenutusosakond»

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN

image066 КопироватьHenry, Emily. Rannaraamat / Uluots, Kristina, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 326, [1] lk. : ill.

Mõnikord näib, et enam hullemaks ei saa elu minna. Kirjanik January Andrews mattis oma isa ja tal on näpud täiesti põhjas. Olukorra päästaks uue raamatu kirjutamine, kuid tal on kirjutamisblokk. Tal on nüüd segased tunded ka armastatud isa vastu, kes jättis talle päranduseks Michigani järve ääres asuva maja, mida oli jaganud armukesega. Häda sunnil kolib January rannamajja raamatut kirjutama, kuid sellega tema õnnetused ei lõpe. Üpris ruttu saab selgeks, et kõrvalmajas elab ta kolledžiaegne vaenlane ja konkurent kirjanik Augustus Everett. Seksikas Õel Gus, kes ei käi ühegi tüdrukuga kauem kui kuu aega. Võib-olla ikkagi saab veel hullemaks minna.

Emily Henry kirjutab lugusid armastusest ja perekonnast nii teismelistele kui ka täiskasvanutele. Ta õppis loovkirjutamist Hope College’is ja New Yorgi Kunsti- ja Meediaõpingute Keskuses. Romantilise komöödia žanris on „Rannaraamat” tema esikromaan, mis püsis kolm kuud New York Timesi, lisaks veel nädalaid Indie ja USA Today menukite nimekirjas. Raamat on tõlgitud 23 keelde. «Laenutusosakond»

image067 КопироватьKull või kiri : [romaan] / Lemetti, Piret, 1967-, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2021. - 359 lk.

Kas kõik või mitte midagi? Murtud südamega noormees otsustab oma armuelu kulli või kirja hoolde anda – vallatu ja romantiline Briti komöödia on maiuspala Jenny Colgani, Rosie Curtise, Nick Hornby ja David Nichollsi fännidele.

Joshi elu on kriisis. Tal lõppes suhe kauaaegse kallimaga, noormees jäi ilma töökohast ja oli sunnitud kolima tagasi koju vanemate juurde (võeh!). Madalamale langeda enam ei saa. Josh hakkab elus tehtud valikutes kahtlema ja korraga tuleb tal pöörane mõte: lasta elul enda eest otsuseid teha ehk hakata kulli ja kirja viskama. Sest hoolega tehtud plaanide tulemusel on ta nüüd kodutu, töötu ja vallaline.

Naljaga pooleks alanud ettevõtmine muutub kiiresti tõsiseks ja peagi on Joshi saatus täielikult kapriisse mündi meelevallas. Kaotada pole ju enam midagi.

Aga mis saab siis, kui mängu tulevad elu suurim võimalus ja unistuste tüdruk – kas münt aitab tal jõuda rikka armueluni või põhjustab pankroti?

See on ju armastus … mis saaks viltu vedada?

Hetkel, mil Josh London Eye vaateratta gondlis istudes oma kauaaegsele kallimale abieluettepaneku teeb, on kõik ta enda meelest parimas korras.

Kuni pruudikandidaat talle ära ütleb.

Ja neil tuleb 29 piinarikast minutit kahekesi samas gondlis veeta.

Josh mõistab, et tema enda otsustusvõime jätab soovida, ja otsustab, et nüüdsest alates viskab ta iga otsuse tegemiseks kulli ja kirja.

Ehk annab münt ta elule uue suuna.

Ehk aitab see tal unistuste tüdruku leida. Päris kindlasti toob see kaasa uusi seiklusi, põnevaid pöördeid ja ootamatuid teekondi, mis viivad uute võimalusteni.

Lustakas, soe ja tujutõstev romantiline komöödia, mis sobib suurepäraselt kõigile neile, kes on armastuses ebaõnne kogenud. «Laenutusosakond»

image068 КопироватьWodehouse, Pelham Grenville. Lase käia, Jeeves! : [romaan] / Vaino, Kertu, tõlkija. - Tallinn : Tänapäev, 2021. - 252, [1] lk.

Kui Bertie Wooster palkab endale kammerteenriks Jeevesi, ei oska ta aimatagi, et on peagi mehest täielikult sõltuv ja et isegi sokid, mida ta kannab, peavad kodurahu nimel pälvima Jeevesi heakskiidu. Kuid kas see pole väike hind, mida maksta selle eest, et oma imetlusväärse nupukusega päästab Jeeves ikka ja jälle hädast, kui Wooster või mõni tema käpardlikest sõpradest on taas täbarasse olukorda sattunud?

Inglise kirjaniku P. G. Wodehouse’i (1881–1975) lood jõude elavast Londoni härrasmehest Bertie Woosterist, tema geniaalsest teenrist Jeevesist ja nende koomilistest sekeldustest on lugejaid naerutanud juba enam kui sada aastat. «Laenutusosakond»

 

 

image069 КопироватьJewell, Lisa. Ülakorruse pere / Mikk, Nele, tõlkija. - Tallinn : Eesti Raamat, 2021. - 302, [1] lk.

Kahekümne viie aastat eest sai politsei väljakutse Cheyne Walki majja number 16, kust kostvat imiku nuttu. Kui nad kohale jõudsid, leidsid nad eest kümnekuuse hea tervise juures lapse, kes oma hällis rõõmsalt lalises. Alumise korruse köögis lebas kolm musta riietatud surnukeha, lähedal kiiruga kribatud kiri. Teised seal kuuldavasti elanud lapsed olid kadunud. Peagi pärast oma 25. sünnipäeva saab Libby Jones teada, et ta on pärinud hüljatud häärberi Thamesi kallastel Londoni ihaldusväärses Chelsea linnaosas ning et see on väärt miljoneid. Libby elu on täielikult muutumas. Aga ta ei või ette näha, et on veel teisigi, kes seda päeva on pikisilmi oodanud – ja tema tee on nende omaga kokkupõrkekursil.

„Ülakorruse pere“ on „verdtarretav ootusärevuse meistriteos“ (ajakiri People), mis räägib paeluva loo läbipõimunud peredest, kes elavad koos ühes süngeimat saladust varjavas majas.

Lisa Jewell on sündinud Londonis. Ta avaldanud 2020. aastal ilmus eesti keeles tema psühholoogiline põnevik „Ja siis oli ta läinud“. Lisa on New York Timesi bestsellerite edetabelis esimese kümne seas ja Sunday Timesi bestseller number üks, teda on avaldatud kõikjal maailmas kahekümne viies keeles. «Laenutusosakond»

image070 КопироватьBoyd, Hilary. Vale / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 311, [1] lk.

Mida lähedasem paar, seda suurem vale

„Ma lihtsalt arvan, et peaksite teadma, kellega te abielus olete...”

Romyl ja Michaelil on kõik hästi. Kolmkümmend aastat abielu, kaks imelist poega ja kaunis kodu. Kui saabub kiri šokeeriva süüdistusega, variseb kõik kokku.

Põgenenud idüllilisse külla, et elu üle järele mõelda, avastab Romy, et teda tõmbab traagilise minevikuga kena võõra poole. Kas see on tema võimalus alustada algusest?

Kuid siis heliseb telefon. Michael on haiglas. Ta ütleb, et vajab abi.

Romy leiab end kahe väga erineva mehe elust, kus ta püüab täita kohustusi abikaasa ees, harutada lahti tema minevikku ja selgitada välja, kuhu kuulub tema süda. «Laenutusosakond»

image071 КопироватьSpielman, Lori Nelson. Toscana õed : [romaan] / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 405, [3] lk.

200 aastat tagasi needis kibestunud tütarlaps Filomena Fontana kõik Fontanade teisena sündinud tütred elama armastuseta elu. Usk needusesse on nii tugev, et veel tänapäevalgi keelavad Fontanade „teised õed“ armastuse ja pühenduvad teiste pereliikmete teenimisele. See on turvaline, aga kurb ja üksildane eluring, millesse nad on end määranud.

Kuid elu pole alati ring. Tihti on see sassis ümbersõitude ja tupikute, valestartide ja murtud südamete pundar. Ärritav, hämmeldust tekitav labürint, võimatult keeruline orienteeruda ja mõttetu kaardistada. Aga mitte ühtegi kurvi või tänavanurka ei tohiks võtmata jätta.

On vaja värvikat kosmopoliitset tädi Poppyt, kes tormab tuulepöörisena 29-aastase Emilia ja 22-aastase Lucy ellu, viib Ameerikas sündinud neiud Itaaliasse oma juuri otsima, aga mis veel tähtsam – aru saama, et armastus nõuab alati julgust ja mõni armastust nõuab erilist vaprust. «Laenutusosakond»

image072 КопироватьFreethy, Barbara. Äkki ühel suvel / Niit, Kaie, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 271, [1] lk.

Naine otsib peidupaika. Kas ta leiab selle Angel’s Bays?

Angelʼs Bays on kohalik legend: 1800ndate laevahukus surnute hinged kaitsevad linnaelanikke, tuues endaga kaasa usu imedesse ning kogukonna võime parandada haavu ja ravida hingi. Nii et kui Jenna Daviese kadunud õde palub tal kaitsta oma tütart Lexiet tema vägivaldse isa eest, täidab Jenna oma õe soovi ja viib Lexie Angelʼs Baysse. Kolm kuud elavad nad seal märkamatult. Aga kui üks noor naine kailt merre viskub, hüppab Jenna talle järele ja päästab naise elu. Nüüd kohalike silmis kangelane, püüab Jenna varjus püsida, aga ajakirjanik Reid Tanner on otsustanud järele uurida, kes naine on ja mille eest ta end peidab – aimamata, mis võib olla selle hind.

„Selles raamatus on kõik, mis vaja: tunded, kogukond ja tegelased, kes jäävad teiega veel kauaks peale raamatu lõppu.“

– Debbie Macomber «Laenutusosakond»

image073 КопироватьBeaton, M. C. Agatha Raisin ja tüütu tüüp [21] / Pöial, Mall, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 236, [1] lk.

Agatha Raisin pole jõulupühade tähistamisest kunagi midagi pidanud, aga isegi tema leiab, et John Sunday, asjamees Tervise ja Turvalisuse Ametist on läinud liiale, keelates ära nii jõulutuled majadel kui ka valgusvanikud tänavail. Ja see pole veel kaugeltki kõik – ka hauakivide ümber tahab üliagar mehike tõmmata punased lindid, sest sadu aastaid rahus seisnud kivid võivad ükskord ikka ümber kukkuda ja kedagi vigastada; puidust poeriiulid on ohtlikud, sest keegi võib sealt pinnu sõrme saada; ja May Dinwoody käsitöönukkude äri on ta lihtsalt põhja lasknud.

Carsely Daamide Ühing koguneb hädaistungile.

Kui nad ainult teaksid, et ärakeelatud aiapäkapikud on nende kõige väiksem mure! Keegi on oma lubaduse täide viinud ja John Sunday päriselt maha löönud. Ja seekord ei tea Agatha tõesti, kust alustada, sest tollel mehel tundub olevat tuhat vaenlast. «Laenutusosakond»

image074 КопироватьFisher, Tarryn. Vale perekond / Haapanen, Reelika, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 280 lk.

Kas te olete kunagi kellegi suhtes eksinud?

Juno eksis Winnie Crouchi suhtes.

Enne Crouchide perekonna juurde kolimist arvas Juno, et Winniel ja tema abikaasal Nigelil on täiuslik abielu, täiuslik poeg, täiuslik elu. Ainult et nüüd, kui ta elab nende ilusas majas, näeb ta, et praod murenevas fassaadis on eiramiseks liiga sügavad.

Kuid tema ei ole õige inimene kohut mõistma. Pärast sünge diagnoosi saamist tahab pensionile jäänud terapeut lihtsalt üht kohta, kus rahus oma elupäevad lõpetada. Kuid see rahu puruneb kildudeks päeval, mil Juno kuuleb pealt kõhedust tekitavat vestlust Winnie ja Nigeli vahel… «Laenutusosakond»

 

image075 КопироватьCrosby, Bette Lee. Emily, kadunud : [romaan] / Liidja, Marja, 1936-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 352 lk.

Romaan kolmest emast, tingimusteta armastusest ja neid siduvast saladusest

1971. Kui Georgia osariigi unisest väikelinnast Hestervilleʼist käib üle suur muusikafestival, muutub Dixonite perekonna elu alatiseks. Pidustuste viimasel ööl summutab rajutuul möirgava muusika ja Rachel mässib oma beebi teki sisse ning paneb magama, enne kui vajub ka ise sügavasse unne. Nii sügavasse, et ta ei kuule köögiukse avanemist. Kui nad mehega hommikul ärkavad, on voodike tühi. Emily on kadunud.

Vicki Robart on üks tuhandetest festivalikülalistest, kuid ta ei naudi muusikat. Ta tunneb vaid tühjust, kuna kaotas mõne kuu eest oma lapse.

Kui tal festivalilt lahkumise ajal avaneb võimalus seda tühikut täita, sooritab ta meeleheitliku teo, mis seob alatiseks kolme naise saatuse.

Ning kui lõpuks selgub, mis tol saatuslikul ööl tegelikult juhtus, paiskab see segi elu, mille nad olid vahepealsetel aastatel üles ehitanud. Kas nad suudavad kild killu haaval oma pered taas jalule tõsta? «Laenutusosakond»

image076 КопироватьKaints, Holger. Sten Marsingi salk : romaan / Makko, Maris, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 382, [1] lk.

Holger Kaintsi „Sten Marsingi salk“ on romaan, mille sisuks laiemas plaanis on iseseisva mõtlemisega kaasneda võivad ohud. Kohati põnevaks kiskuvad sündmused leiavad aset väikeses Lõuna-Eesti raudteelinnas 1963. aastal. Tegelased on raamatu jooksul 14-aastaseks saav Sten ja tema sõbrad, kes tegelevad kõigega, millega 60ndate Eesti väikelinnas poistel võimalik tegeleda oli.

Seiklused saavad tõsisema pöörde, kui Sten leiab vanaisa kohvrist enne Nõukogude okupatsiooni Eestis välja antud raamatud ning taipab, et tema aimdus, et tegelik lähiajalugu sisaldab palju maha vaikitut, osutub tõeks. Sten tajub Eestiga juhtunu ebaõiglust ning temas tekib vastupanuiha ja soov omalt poolt kätte maksta. Ta asub tegutsema.

Autorile omaselt on see romaan ülimalt täpne ja detailitruu 1960ndate Eesti elu ja olme kirjeldus. Nõukogudeaegset lapsepõlve mäletavad lugejad leiavad siit palju tuttavlikku ja sooja. «Laenutusosakond»

image077 КопироватьViik, Heino. Kõik võib veel hästi minna / Saar, Velve, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 254, [1] lk.

Keskealine ajalooõpetaja Hugo Uljas elab perega Tartus ja kõik on justkui kenasti. Ometigi on ta rahulolematu. Käänuline enesearengu tee seab ta ette mitmeid küsimusi. Kas armastuse ja vabaduse ühitamine on võimalik? Hugo otsib armastust ja kinnitust enda väärtuslikkusele Aleksandralt, oma naiselt. Samas on kaunil Aleksandral piisavalt tegemist eneseleidmise ja -avastamisega, kuna ta on end aastaid raamidesse surunud. Nende suhe satub ohtu ja kaasad püüavad seda erineva innukusega päästa. Viiakse läbi suhteaudit ja minnakse nii teraapiasse kui tantrasse. Aga küsimused jäävad. Kas eneseküllasus on võimalik? Kuidas luua endale tähenduslik ja väärtuslik elu? Kuidas hinnata oma elu? Selle mõttekust, edukust.

Heino Viik (snd 1971) kasvas üles Tõraveres. Lõpetas Tartu Ülikoolis rahanduse eriala. Töötanud on rahanduse- ja kinnisvaravaldkonnas. Osales „Noored Kooli“ programmis ja oli ajaloo, kunstiajaloo ning ühiskonnaõpetuse õpetaja. Praegu töötab Rae valla Peetri koolis majandusõpetajana. „Kõik võib veel hästi minna“ on Heino Viigi esikromaan. «Laenutusosakond»

 

 

image078 КопироватьBackman, Fredrik. Karulinn / Haasma, Kadi-Riin. - Tallinn : Varrak, 2021. - 367, [1] lk

Juunioride meistritiitel jäähokis ei tähenda keskmisele inimesele suurt midagi, kuid Karulinna elanikele tähendab see kõike. Selline suurvõit tõmbaks tähelepanu tööpuuduse ja eraldatuse all kannatavale linnale, meelitades kohale investeeringuid ja andekaid sportlasi. Selline suurvõit tähendaks absoluutselt kõike Amatile, kõhnukesele teismelisele, keda koheldakse kui rämpsu igal pool peale jää, niisamuti Kevinile, staarmängijale, kes kindlustab endale kuldset tulevikku NHL-is, ning Peterile, klubi pühendunud spordijuhile, kelle enda professionaalne hokikarjäär lõppes traagiliselt.

Algul tundub, et meeskonnal õnnestubki linna unistus ellu viia. Kuid ühel õhtul, tähistades olulist võitu, juhtub midagi Kevini ja spordijuhi tütre vahel - ning järgmisel päeval pole miski enam endine. Õhus on süüdistused, mis ei jäta ühtki Karulinna elanikku ükskõikseks. Meeskonna edu laineharjal hägustub piir ustavuse ja reetmise vahel. Lõpuks võtab üks noor mees julguse kokku ja toob lagedale tõe, mida keegi õieti kuulda ei taha.

Fredrik Backman teab, et suurel määral kujundavad meid kohad, mida me nimetame koduks. „Karulinna“ emotsionaalselt võimsas ja tundlikus loos uurib ta, mis võib juhtuda, kui me kanname oma õlul teiste inimeste unistuste rasket koormat. «Laenutusosakond»

image079 КопироватьEesti novell 2021 / Kangro, Maarja, 1973-, koostaja. - Tallinn : Eesti Jutt, 2021. - 237 lk. : ill.

„Eesti novell 2021“ on neljas raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud eelmise aasta külluslikust novellisaagist kooresema kihi. Kaante vahel on 17 eriilmelist autorit, kellest osadega kohtub lugeja novellivaramus esmakordselt, mõned nimed on ennast aga juba püsiautoreiks sisse seadnud.
Lisaks neile nagu alati Tuglase novelliauhinna laureaadid, 100 aastat vana ekspressionistlik pala Peet Vallakult ja hariv essee Janek Kraavilt.

Juttude tegevuspaik ei ole sedakorda sugugi ainult porises maakolkas. Satutakse nii Moskvasse, Frankfurti, Aleppo linna Süürias, teise aegruumi, kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Aga ilma külata ka ei saa! Külades toimub imelikke asju, seal luurab sünge minevik ja voolab meie alateadvuse läte. «Laenutusosakond»

 

 

image080 КопироватьHernhag, Marcus. Leia maailma parimad aktsiad : Warren Buffetti väärtusaktsiate strateegiast / Saar, Heidi, 1972-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 213, [1] lk. : ill.

Paljud on väärtusaktsiatega kena kopika teeninud, legendaarne Warren Buffett teiste seas. Ta on noppinud turult silmapaistvaid ettevõtteid ammu enne seda, kui nende tegelik väärtus aktsiahindadest vastu vaatab. Marcus Hernhag nimetab neid oma raamatus maailma parimateks aktsiateks. 

Kuigi edu võivad tuua erinevad strateegiad, on just väärtusaktsiatesse investeerimine Buffettile ning tema mõttekaaslastele toonud enim tulu. Väärtusaktsiatega vähendab investor küll riske, kuid mitte tootlust, sobides hästi neile, kes soovivad üsnagi lihtsal viisil riske juhtida. Miks mitte ka traditsioonilisele pensionikogumisele kena alternatiiv tagada. 

Hernhag rõhutab, et muutuv maailm nõuab investorilt paindlikkust ning võimet aktsiaturu pikki trende ette näha. Oluline on ka mõista ühiskonna ootusi ning suundumusi, et välja sõeluda ettevõtted, mis tegelikult klientidele ja aktsionäridele väärtust loovad. Ta jagab vanameistrite meetodite najal juhatust, millised on väärtusaktsiate strateegiate arengud ja eelised, kuidas leida väärtusaktsiaid kasvufirmadest, millal on õige aeg osta ja müüa ning kuidas riske maandada. «Laenutusosakond»

image081 КопироватьFagan, Brian. Horisontaalne ajalugu : mida kõike pole voodis tehtud / Durrani, Nadia. - [Tallinn] : Argo, 2021. - 231 lk. : ill.

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.

Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.

„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime. «Laenutusosakond»

image082 КопироватьTeder, Berta. Preili Berta Itaalia-reis : 1935 / Viirand, Tiiu, 1938-, toimetaja. - [Tallinn] : Karrup, 2021. - 155, [21] lk. : ill.

REISIPÄEVIK, mille pani 1935. aastal kirja noor viljandlanna Berta Teder. Bussireis viis Itaaliasse, kuid teel vaadati ka teisi maid ning nendegi muljed talletas Berta oma päevikusse. Nüüd on need juba ajalugu: muutunud on riikide piirid, paljude linnade nimed ja kuuluvus, II maailmasõjas hävinud arhitektuurimälestised. Praegust olukorda samal marsruudil valgustavad tekstile lisatud kommentaarid ning reisipiltidele ja -postkaartidele lisatud tänapäevased vaated samadest paikadest.

Raamatu lõpus on ka ülevaade kahe reisiselli, Berta ja Ursula, elukäigust. «Laenutusosakond»

 

image083 КопироватьCaulfield, Timothy. Võta vabalt! : ärevuse ajastu käsiraamat / Raudsepp, Kristiina, tõlkija. - [Tallinn] : Argo, 2021. - 328 lk.

Iga päev sisaldab arvukalt otsuseid. Katkematu sotsiaalne surve sunnib meid muutuma järjest paremaks ja osavamaks ning kütab üles ärevust. Paraku on täiuslikkuse nimel tehtud sammud sageli alusetud – need ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid turundusnippidel ja meediamüral. Nii raiskame aega, energiat ja ka raha.

See raamat juhatab teid läbi täiesti tavalise päeva, ärkamisest uinumiseni. Mõni otsustamist vajav asi on kergemat sorti: kas avaliku tualeti prill-lauale tasub istuda? Kuidas kõige paremini autot parkida? Kas kolleegi nähes auru väljalaskmine on hea mõte? Kas pärast seksi tuleks kaisutada? Teised aga on tõsisemad ja keerukamad: kas laps võib üksi kooli minna? Kas hommikuti tuleks end kaaluda? Kas liiga vähese lastega veedetud aja pärast peaks end süüdi tundma? Kas ikka peab iga asja pärast muretsema või tasub vahel võtta vabalt?

Õnneks saab paljude igapäevaste otsuste jaoks abi teaduselt. Kui me teame, mida otsime, saame teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kaalumist väärib iga samm, mis muudab päeva vähem hüplikuks, närviliseks ja stressitekitavaks.

Võta vabalt. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьFung, Jason. Rasvumise põhjused : kuidas edukalt kaalust alla võtta / Noakes, Timothy, 1949-, eessõna autor. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 320 lk. : ill.

Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutava, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus „Rasvumise põhjused“ käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid. 

Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi. 

Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa. 

Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata. «Laenutusosakond»

image100 КопироватьEesti sõjaajalugu : valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani / Tannberg, Tõnu, 1961-, koostaja. - [Tartu] : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. - 674 lk. : ill

Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo alal, kuid toob lugejateni ka palju varem kasutamata allikmaterjali. «Lugemissaal»

 

 

 

image101 КопироватьKrusensterni ring : Adam Johann von Krusensterni elu ja tegevust kajastavate artiklite ja dokumentide kogumik, kokku pandud tema 250. sünniaastapäevaks / Krusenstern, Aleksei, 1962-, koostaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 460, [3] lk. : ill.

Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) andis märkimisväärse panuse maailma merendus- ja teadusajalukku.

Aastatel 1803–1806 juhtis Krusenstern Venemaa esimest ümbermaailmareisi. Reisi põhjal valmisid kolmeköiteline „Reis ümber maailma“ ja “Lõunamere atlas”, mis on oma aja täpseim atlas Vaikse ookeani saarte kohta.

Lisaks geograafiale ja kartograafiale tegeles Krusenstern ka üldisemalt Vene merenduse ja mereväe arendamisega. 1827–1842 oli ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktor.

Pikki aastaid Peterburis tegutsenud Krusensternile kuulus Eestis Kiltsi mõis ja just seal kirjutas ta oma tähtsamad teadustööd.

Admiral Adam Johann von Krusenstern suri 1846. aastal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse.

„Krusenterni ring“ annab kuulsa maadeuurija ja admirali elust ja tegevusest üksikasjaliku ülevaate, alates tema baltisaksa sugupuust ja lõpetades mälestuse jäädvustamisega. Selle mahuka teose kallal on töötanud üle 50 inimese. Koostaja Aleksei Krusensternil on aga raamatuga isiklik suhe – ta on Adam Johann von Krusensterni järeltulija. «Lugemissaal»

image106 КопироватьPaavel, Sven-Olav. Sure, koer! : Eesti poiste mängurelvad 20. Sajandil. - [Kolga] : Kolga Muuseum, 2021. - 119 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid 20. sajandil on kokku puutunud. Kataloogi on püütud koondada võimalikult palju just Eestis toodetud mängu­relvi ja sõjateemalisi mänguasju. Raamatus leiavad käsitlemist talulaste käsitöö-mängurelvad, Eesti Vabariigi aegsed sõjalised mänguasjad, poiste mängurelvad teise maailmasõja ajast ning vahetult pärast seda, samuti nõukogudeaegse mängu­asjatööstuse masstoodang ning käsitsi valmistatud mängu­relvad.
Lugeja saab raamatu lehekülgedel ka lühikese ülevaate mängurelvade lastetuppa lubamise-mittelubamise väärtuspõhisest diskussioonist, mida on Eestis vahelduva eduga peetud juba 1930. aastate lõpust ja mis ei ole kaotanud oma päevakohasust tänini.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

image107 КопироватьEhita ja remondi : tee ise vundamendist katuseni / Aedla, Margit, 1970-, toimetaja. - [Tallinn] : Ühinenud Ajakirjad, 2021. - 178 lk. koos kaanega : ill.

Kodus tuleb vahel ikka ette võtta remonditöid, ent viimasel aastal on remont muutunud vaat et meie elustiili lahutamatuks osaks. Paratamatult rohkem aega kodus veetes on olnud võimalus põhjalikuma ning kriitilisema pilguga oma ümbrust hinnata. Igast vanast tekib lõpuks tüdimus. Kodule uue värske ilme loomine annab aga meile väga vajalikke positiivseid emotsioone.

Paljud on soetanud endale teise kinnisvara kas suvekoduks või investeerimise eesmärgil. Ja nii ongi meil võimust võtnud tõeline remondibuum – remont võib ühteaegu olla nii hädavajadus kui ka elustiil.

Kel aega ja oskusi, teeb lihtsamad tööd ise ära, sest iga asi polegi nii keeruline. Mõnikord on vaja lihtsalt oma mõtetele kinnitust või ka väikest juhendamist. Siin ongi heaks abiliseks see mahukas eriväljaanne, kuhu oleme koondanud ehitusspetsialistide viimaste aastate hüva nõu ja kasulikku infot. Siit leiad palju kasulikke teemasid ja õpetusi ning loodame, et see annab kindlust julgemalt käised üles käärida ja remonditööde kallale asuda. «Tehnikakirjanduse osakond»

image108 КопироватьEesti Vabariigi postmargid 1918-1941.a. / Liigvald, Indrek, koostaja. - Tallinn : Indrek Liigvald, 2021. - 62, [1] lk. : ill.

Kataloogis on rohkete värviliste piltidega margiloetelu hindadega. Palju on käsitletud ka margiproove, erimeid ja tervikasju. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

 

image115 КопироватьEesti rahva 50-aastase juubelipeo laulud [Noot] : Tartus, 1869 / Sopp, Ave, toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, 2020. - 143, [1] lk. : 1 CD faks.

Me seisame oma eelkäijate õlgadel. Valminud on 1869. aastal toimunud I laulupeo lauliku kommentaaride ja täiendustega uusväljaanne ning CD-plaat, kus neid teoseid esitab Eesti Rahvusmeeskoor. See on võimalus tajuda, kui suurelt mõtlesid eestvedajad Johann Voldemar Jannsen ja ta tütar Lydia. Võimalus tajuda kui suur oli eesti laulumeeste ühine jõupingutus enesekehtestamisel rahvuseks kahekümne seitsme eestikeelse laulu kaudu. Võimalus saada rohkem teada tolleaegsest kultuuriruumist.

Laulik sisaldab: kahtekümmend seitset 1. laulupeol kõlanud teost; muusikateadlase Heidi Heinmaa põhjalikke autorite tutvustusi; keeleteadlase Valve-Liivi Kingiseppa ülevaadet eesti kirjakeele kujunemisest ja mõtteid 150. aasta tagustest sündmustest.

CD-plaat sisaldab: kahekümne seitsme teose salvestust esitaja Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Väljaandja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 2020 «Kunstiosakond»

image116 КопироватьEesti kaunimad aiad : Kodu Kauniks aiakonkursi aastaraamat. 1. - [Tallinn] : Ühinenud Ajakirjad, 2021. - 176 lk. : ill.

See raamat jäädvustab esmakordselt kaante vahele konkursi „Kodu kauniks” ilusaimad aiad, tunnustamaks nende rajajate tööd ja vaeva. Lugejale avanevad vaated 2019. aastal konkursil „Kodu kauniks” premeeritud aedadesse: näeb erilisse vormi pöetud okaspuid ja põõsaid, kümneid lilleklumpe, rohelisi võlvkäike, varjulisi ja päikeselisi istumisalasid, pergolaid ja lehtlaid, kiviktaimlaid, veesilmi ja suuremaid tiike ning põnevalt voogavaid taime- ja kivijõgesid täiuslikult hooldatud murul. Maastiku reljeef on oskuslikult ära kasutatud kõigis neis aedades ning pole kahtlustki, et õdusad ja ilusad on nad igal aastaajal.

Ajakirja Kodu & Aed korraldatav konkurss „Kodu kauniks” sai alguse 1999. aastal just kaunite aedade esile toomise soovist. Kaunite aedade aasta raamat hakkab ka edaspidi kokku võtma konkursi „Kodu kauniks” parimaid aedu. «Kunstiosakond»

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN

   

Viited  

энергия 1

krenh small
lastekas s est
america22 

books est

gb s

   
книжн
   
© Narva Keskraamatukogu 2019