maskitest
   
   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   

Uudised

   
image075 КопироватьThayne, RaeAnne. Lunastuse laht / Jälle, Ülle, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 295, [1] lk.

New York Timesi bestsellerite autor RaeAnne Thayne viib su tagasi Haven Pointi – kohta, mis on loodud tervitama uusi võimalusi...

McKenzie Shaw oli valmis oma kodulinna Haven Pointi heaks tegema mida tahes. Linn võis olla väike, aga see polnud teda kunagi alt vedanud... vastupidi seksikale Ben Kilpatrickule, kes teda marru ajas. Mees oli tema lapsepõlvekangelane, kuni sulges oma perekonnale kuuluva tehase, jättes linna majanduse kokkuvarisemise äärele. Nüüd kavatseb mehe tehnoloogiaettevõte avada kohaliku haru. Haven Pointi nimel peab McKenzie uhkuse alla neelama ja viisakalt käituma.

Mida saaks valusaid mälestusi täis linn Benile pakkuda? Ent nähes seda nii, nagu näeb McKenzie – linna keevaline noor linnapea –, saab ta järsku sellele küsimusele vastuse. Kui ta ainult suudaks leevendada nendevahelist vaenulikkust, on Ben ehk leidnud koha, kus luua sidemeid ja terveneda... koha, kus armastus saabub siis, kui seda kõige vähem oodatakse. «Laenutusosakond»

 

image076 КопироватьLogan, T. M. Puhkus / Tendermann, René, 1972-, toimetaja. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 443, [1] lk.

Seitse päeva. Neli sõpra. Üks mõrvar.

See pidi olema täiuslik puhkus paradiisis – neli sõpra koos peredega nädal aega Lõuna-Prantsusmaa luksuslikus villas kesk päikeselõõska ja viinamägesid.

Naised on olnud sõbrad ülikoolist saadik ja lühikesi suviseid väljasõite on nad teinud aastaid. Nüüd otsustati kaasata ka abikaasad ja lapsed, aeg maha võtta ja nautida kõike, mida suvine Prantsusmaa pakub.

Kuid Kate’il on saladus: ta teab, et tema abikaasal on afäär. Ja ta kahtlustab, et naine on üks tema sõbrannade seast, kes on valmis ohverdama aastatepikkuse sõpruse ja lõhkuma tema perekonna. Aga kes? Kui Kate Vahemere-äärses leitsakus tõele lähemale liigub, saab ta aru, et panused on kõrgemad, kui ta on iial arvanud… või kartnud.

Sest see keegi on valmis tapma selleks, et saladus välja ei tuleks. Ja ühel hetkel asendub nii selges taevas sirav päike tormipilvedega, kuni kärgatab kõu.

T. M. Logan on mitme põnevusromaani autor. „Puhkust” peetakse tänu ootamatutele pööretele ja hullumeelsele tempole tema seni parimaks raamatuks. «Laenutusosakond»

image077 КопироватьCummins, Jeanine. Ameerika pind / Banhard, Evelin, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 484, [1] lk.

See raamat on erakordne segu rõõmust ja õudusest, mille alt kumab katkematult läbi emaarmastuse tervendav jõud ja inimeste hämmastav võime mitte kunagi lootust kaotada.

– Kristin Hannah, New York Timesi menukite autor

***

Lydia Quixano Pérez peab Acapulcos raamatupoodi. Tal on poeg, Luca, tema elu armastus, ja imeline ajakirjanikust abikaasa. Ja kuigi kohalikud uimastikartellid on Acapulco juba mõranema löönud, on Lydia elu enamjaolt veel üsna mugav.

Raamatupoes on Lydia muude raamatute kõrval pannud poeriiulitele välja ka mõned oma lemmikud, kuigi ta teab, et keegi neid ei osta. Kuni ühel päeval tuleb poodi raamatuid uudistama mees, kelle välja valitud teoste hulgas on ka kaks Lydia lemmikut. Javier on erudeeritud. Ta on võluv. Kuid mida Lydia ei tea, on see, et ta on ka Acapulco võikalt üle võtnud uue uimastikartelli jefe. Kui ilmub Lydia abikaasa kirjutatud paljastav isikulugu Javierist, muutub nende kõikide elu igaveseks.

Üleöö migrantideks saanud Lydia ja Luca alustavad ohtlikku teekonda Ühendriikidesse, ainsasse kohta, kuhu Javieri võim ei ulatu. Liitudes teiste el norte’sse pääseda üritavate inimestega, taipab Lydia peagi, et kõik põgenevad millegi eest ja kõik loodavad midagi selja taha jätta. Aga kas nad teavad, mis neid ees ootab?

„Ameerika pind” muudab lugejat põhjalikult. See on kirjanduslik suursaavutus, mille igal leheküljel on midagi liigutavat, dramaatilist ja inimlikku. See on üks meie aja olulisemaid teoseid. «Laenutusosakond»

image078 КопироватьKang, Lydia. Oopium ja absint / Banhard, Evelin, 1978-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 429 lk.

On aasta 1899 New Yorgis. Noore rikka pärijanna Tillie Pembroke’i õde leitakse surnuna, verest tühjaks jooksnud ja kaelal vampiirihammustust meenutavad torkehaavad. Äsja on trükivalgust näinud Bram Stokeri romaan „Dracula“ ja Tillie kujutlusvõime jõuab võimatule järeldusele: mõrvar on vampiir. Aga see pole ometi võimalik – või siiski on?

Teadushimuline raamatusõber Tillie ei peatu enne, kui on õe surma süüdlase välja selgitanud. Kahjuks pole tõde ainus asi, mille järele neiu januneb. Hiljutise vigastuse leevenduseks on ta hakanud tarbima aina enam oopiumitinktuuri ... ja mõni lähikondlane kannab rõõmuga hoolt, et see tal otsa ei lõppeks.

Fakte austav Tillie ei suuda end kuidagi veenda, et vampiirid on päriselt olemas. Kuid kui sarnasel moel sureb järjest uusi inimesi ja tema pead täidab oopiumium, on tal aina raskem olla kindel, mis on tõde – ja keda lähedastest üldse saab usaldada.

Kirjanik ja arst Lydia Kang viib lugejad kullatud ajastu New Yorki, kus tehnoloogia on arenemas, kombestik muutumas ja kasutusel pea uskumatud ravimeetodid. Õudusloo elementidega „Oopium ja absint“ on tänapäevalgi tähtsaid teemasid puudutav haarav põnevik. «Laenutusosakond»

image079 КопироватьAnders, Natasha. Ainult seda / Niit, Kaie, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Ersen, 2021. - 343, [1] lk.

KUI USALDUS ON KORD JUBA KAOTATUD, POLE SEDA KERGE TAGASI VÕITA...

Selles andestusest, leppimisest ja emotsionaalsest arengust jutustavas romaanis püüab üks abielupaar leida taas kaotatud armastuse.

Libby Lawsoni ja Greyson Chapmani suhted on alati keerukad olnud ja ega nende abielugi kergem ole. Kui Libby jääb lapseootele, näeb ta lõpuks enda ees helget tulevikku. On ainult üks mure: Greyson väidab, et on viljatu.

Vihasena jätab Greyson oma vastse perekonna maha. Sama vihasena ja sügavalt solvununa katkestab Libby temaga kõik suhted. Tundub, et pärast pikki aastaid on nende suhe viimaks lõppenud. Armastus on aga vastupidav ja jääb püsima isegi siis, kui sa seda ei taha. Greyson igatseb endiselt Libbyt ning kuigi Libby süda on Greysoni usaldamatuse tõttu murtud, ei kaota ta lootust luua täisväärtuslik ja õnnelik perekond.

Nii asuvadki nad ettevaatlikult ja takistusi vältides tagasiteele teineteise juurde. Sellel pikal teel tuleb ette hirme, kahtlusi ja arusaamatusi. Kas nad takerduvadki minevikku või vaatavad teineteisele silma ja kõnnivad käsikäes helge tuleviku poole? «Laenutusosakond»

image080 КопироватьGranger, Ann. Tagaaetav : Campbell ja Carter lahendavad mõrvalugu / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 269, [1] lk.

Miff Ferguson langetas kahe aasta eest otsuse karjäärikarussellilt maha hüpata. Sellest ajast saadik on ta lustliku kodutuna elanud vabatahtlikult tänaval. Tema lust saab aga otsa, kui ta asub talve lähenemisele viitavaid märke arvesse võttes endale veidi kobedamat peavarju otsima. Ühes hüljatud laohoones satub Miff noore neiu laibale. Ta taipab kähku, et ta ei ole laos üksi ja on pealegi veel kellelegi silma jäänud. Miff kistakse kassi-hiire mängu tapjaga, nii et ta on sunnitud kiiremas korras oma paadialuse elu hülgama ning otsima pelgupaika Weston St. Ambrose’i külast oma sugulaste juurest. Ent ehkki Miff püüab püsida selles põnevate inimeste ja põnevate lugudega külas murust madalam, järgnevad hädad talle sinnagi ja kui ühest kohalikust talust avastatakse veel üks surnukeha, on selge, et teda ähvardab oht. Kell tiksub ning inspektor Jess Campbell ja komissar Ian Carter peavad koostöös Bamfordi politseiga piltmõistatuse tükkidest kokku seadma enne, kui kaotatakse veel üks süütu elu. «Laenutusosakond»

 

 

image081 КопироватьSveistrup, Søren. Kastanimunamees : kriminaalromaan / Tallinn : Eesti Raamat, 2021- - 442, [1] lk.

Haarav põnevik menuka teleseriaali „Kuritegu“ loojalt.

Ühel tuulisel oktoobrihommikul avastab politsei vaiksest Kopenhaageni äärelinnast midagi kohutavat. Leitakse jõhkralt tapetud noore naise surnukeha, kel puudub üks käsi. Tema kohal ripub kastanimunadest valmistatud mehike.

Juhtumit määratakse uurima ambitsioonikas noor uurija Naia Thulin. Naise paarimeheks saab just Europolist kinga saanud läbipõlenud uurija Mark Hess. Peagi avastab paar kastanimunadest nukult salapärase asitõendi – sõrmjälje, mis kuulub aasta eest kadunud ja surnuks peetavale tüdrukule, poliitik Rosa Hartungi tütrele. Kuid tapmise üles tunnistanud mees istub juba trellide taga ja juhtum on ammu lõpetatud.

Üsna varsti pärast seda avastatakse järgmine tapetud naine, taas koos kastanimunadest kujukesega. Thulin ja Hess kahtlustavad, et tapetud naise ja Hartungi juhtumi vahel on seos. Aga milline? Thulin ja Hess jooksevad nüüd võidu ajaga, kuna on selge, et tapja pole veel kaugeltki lõpetanud … «Laenutusosakond»

image082 КопироватьBauer, Josef Martin. Nii kaugele, kui jalad viivad : [tõestisündinud lugu metsikust põgenemisest] / Beekman, Vladimir, 1929-2009, tõlkija. - [Tallinn] : Helios, [2021] . -389, [1] lk.

Dramaatiline seikluslugu Saksa sõjavangist Clemens Forellist, kes mõistetakse teise maailmasõja ajal 25 aastaks Siberi töölaagrisse. Ta võtab jõhkra laagrikorra vastu mässates ette eluohtliku ja aastaid kestva ränga põgenemistee – risti läbi Siberi tundra ja taiga, peas vaid õud tabamise ees ning kinnisidee jõuda koju oma naise juurde.

Josef Martin Bauer on tõsielust võetud materjali oskuslikult kirja pannud ning vahendanud seda kaasakiskuvalt ja usutavalt, mistõttu püsib pinge raamatu lõpuni. Siberi karmi looduse, Venemaa sõjajärgse olustiku, aga ka Forelli üksinduse, meeleheite ja üliinimliku füüsilise pingutuse veenev kujutamine on teinud teosest bestselleri, mis on müügiedetabelite tipus vastu pidanud üle poole sajandi.

„Nii kaugele, kui jalad viivad“ avaldati esimest korda 1955. aastal Saksamaal. Raamatut on tõlgitud 15 keelde ja müüdud üle 12 miljoni eksemplari. «Laenutusosakond»

 

image083 КопироватьHellerma, Kärt. Üks päev minu ema elust : autobiograafilisi lugusid / Klein, Mari, 1979-, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 157, [1] lk.

Kärt Hellerma jutukogumikus on neliteist autobiograafilist lugu, mis sisaldavad jäädvustusi autori lapsepõlvest, noorpõlveajast ja tänapäevast. Neis põimuvad kord tõsisemas, kord kergemas laadis eri ajastud ja elukihid. Raamatus leidub nii nostalgiat kui ka huumorit, lähedast suhet loodusega, niisamuti pilguheite viisidele, kuidas kohaneb tundlikum natuur muutunud ühiskonnaga. Olgu need pildikesed lapsepõlvest, meenutused noorusromantikast või kujundimängulisemad lood – peaaegu kõiki kannab soov rajada sild mälestuste ja praeguse hetke vahele.

Kogu iseloomustab hästi järgnev katkend kogu avaloost „Muruniitja:

Kogu see aeg tuli jälle tagasi – see aeg, see pildistik. Kuidas ma tohin neid pilte prügikasti viia? Anna andeks, mu lapsepõlv! Me ei saa ju maja alla muuseumi teha, vabandasin korduvalt mõttes, kui järjekordne prügikott täis sai.

Sahvris hoitud mustapesukorvid, ämbrid ja mannergud, lapsevann, roheline pesukeetmise pott, isa vanad saapad ja portfellid kunagiste konverentsibrošüüride ja ettekannete koopiatega. Hulk koltunud ja kasutuid pabereid. See kõik oli mu südame küljes. Kuidas saan ma oma südame prügikasti panna? Hellalt prügikotti pakkida, prügikastikaane vaikselt sulgeda ja ära minna. Kuhu? Ma ei saanud nende juurest põgeneda, nagu ma ei saanud südant rinnust välja rebida. «Laenutusosakond»

image084 КопироватьKytömäki, Anni. Margarita / Tallo, Toomas, 1940-, tõlkija. - [Tallinn] : Vesta, 2021. - 581, [1] lk.

Kui pärlipüüdja avab pärlikarbi, siis selles elav olend sureb. Kui häiritakse seda, mis inimest ümbritseb, võivad tagajärjed olla sama saatuslikud.

Senni teeb sanatooriumis suveturistidele massaaži nagu omal ajal tema isagi. Ta unistab kaugetest paikadest Jäämere ääres, kuid üks vihmane öö muudab ootamatult kõike. Mikko on sõdur, kes peab rindel oma postil püsima, kuigi tunneb hirmu viimase lahingu lähenemise ees. Antti uurib Soome metsi Karjalas, kuni need okupeeritakse. Kui sõda on lõppenud, on tema töö otsustada, millised metsad Soomes langetada ja millised alles jätta.

„Margarita“ on lugu metsa ja inimese harva räägitud ajaloost. 1940.–1950. aastatel esitati Soome metsadele, meestele ja naistele nõudmisi, millel oli toona õilis eesmärk ühiskond pärast sõda üles ehitada. Paraku on edulugudel ka teine pool ja kollektiivsete kohustuste täitmine toob romaani tegelaste ellu saatuslikud pöörded.

Anni Kytömäki (snd 1980) on Lääne-Soomes Hämeenkyrös elav kirjanik, kelle kolmas romaan „Margarita“ võitis 2020. aastal maineka Finlandia kirjandusauhinna. Haarava, oskuslikult põimitud loo kaudu käsitleb autor ka tänapäevaseid teemasid, nagu rängad epideemiad ja loodusvarade liigkasutamine. «Laenutusosakond»

image085 КопироватьPurde, Urmas. Vaba langemine : pisisulist ükssarvikuks / Purde, Urmas, fotograaf. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 134 lk.

Pisisulist ükssarvikuks

Tundes Urmast ligi 20 aastat, võtsin ma selle teose kätte neutraalse tundega. Sõbra raamat tasub ikka läbi lugeda. Juba esimestel lehekülgedel sain šoki. Ma ei ole kunagi midagi nii ehedat lugenud, kui, siis ehk ainult Tolstoi „Pihtimustes“. Selline ausus. Ilmselt tekib võime end nii väljendada peale lähedast kokkupuudet surmaga. Ka Dostojevski teoste sügavusele olevat kaasa aidanud see, et ta mahalaskmisel ellu jäeti. Ma ei suutnud seda raamatut enne käest panna, kui olin jõudnud viimase lehekülje viimase reani. Raamat haaras mind samamoodi nagu lapsepõlves loetud seiklusjutud, kuid nüüd oli kõik päris. «Laenutusosakond»

 

 

 

image086 КопироватьKütt, Ain. Musta paguni mõistatus : Sagadi paruni mõrvalood / Raidla, Helle, 1961-, toimetaja. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2021. - 286, [1] lk.

Ain Küti kriminaalloo „Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Aadel on kolinud talveks maamõisatest linnakorteritesse ja veedab omi päevi nii asjalike toimetuste kui lõbustustega.

Lugu saab alguse Margaretha Elisabeth von Staali matustel, kus Sagadi mõisahärrale poetatakse taskusse kiri, mis teatab, et vanadaami surm polnud üldse mitte loomulik. Peatselt selgub, et kirjas on tõetera: tädi Margaretha vägivaldne surm ei jää kaugeltki ainsaks kuritööks. Järgneb veel mitu mõrva, mis kuidagi omavahel haakuda ei taha. Ühe aadliperekonna sassis suhete, erineva sisuga testamentide ja kahtlase taustaga vääriskivide segast lugu hakkab lahti harutama Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda abistavad tema mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck.

"Musta paguni mõistatus" on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele "Risti soldati mõistatus" ja "Kuldse medaljoni mõistatus". «Laenutusosakond»

image087 КопироватьKahk, Anne. Haraldi villa / Mikli, Marika, 1947-, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 198, [1] lk.

„Haraldi villa” on kriminaalse süžeega lugu tänapäeva Eestist. Eradetektiiv Toom Bergile pakutakse tööd. Tal palutakse välja uurida, kes võis tappa jõuka leskproua uue mehe, sest juhtunus on väga palju kahtlast ning politsei ei ole selge tulemuseni jõudnud. Vähehaaval hakkab detektiiv aru saama keerulistest suhetest, mille keskmes on leskproua pärandiks saadud uhke maja, Haraldi villa.

Anne Kahk on eesti lugejatele eelkõige tuntud tõlkijana. Ta on eestindanud inglise keelest John Grishami, Ian Rankini, Gillian Flynni ja mitmete teiste kirjanike teoseid. „Haraldi villa” on tema esikromaan. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image088 КопироватьKondor, Vilmos. Budapesti spioon : [kriminaalromaan] / Toomet, Piret, 1970-, tõlkija. - Tartu : Regio, 2021. - 323 lk.

Eesti lugejale juba tuttav ajakirjanik Zsigmond Gordon ungari kirjaniku Vilmos Kondori raamatutest „Budapest noir“ ja „Patune Budapest“ tegutseb jälle! Seekord istub ta ühel süngel talvehommikul taksosse, et Budapesti lennujaamast Reutersi korrespondendina Berliini sõita, ja mässitakse otsemaid jõhkrasse spioonilukku.

1943. aasta jõuluajaks on Teine maailmasõda peatselt lõpusirgele jõudmas ja Ungari väljavaated ei ole helged, ükskõik, kas võitjaks osutub fašistlik Saksamaa või kommunistlik Nõukogude Liit. „Üks rääbakas punane kass jooksis nende ees üle tänava, mõne hetke pärast ilmus nähtavale teda jälitav süsimust kõuts.“ Mõned Ungari poliitikud üritavad sokutada riigi tuleviku hoopis kolmanda „kassi“ kaitse alla, aga selleks on neil vaja erapooletuid ja äraostmatuid abimehi, kes armastavad oma maad ega kipu lobisema. Gordon on just selline mees ja kohe saabki ta sääraste lugude iseloomu omal nahal tunda: ta pekstakse läbi, nagu ikka, ta abiellub ja pääseb sel korral vaid üle noatera mõrvast. Seigelnud senisest suurema kaarega läbi Euroopa, jõuab ta tagasi Budapesti, et välja selgitada, kes mängib diplomaatia malelaual topeltmängu, mille eest tema pidi äärepealt eluga maksma.

Budapesti rahva eluolu on aga veelgi süngem kui sarja varasemates raamatutes. Isegi Gordoni vanaisa keedetud moosid on juba otsas ja kirjanduslikult saame maitsta vaid suurlinna leidlikku sõjaaegset talongigastronoomiat. Detektiivid nutavad taga nurjatuid mõrtsukaid, kes tapsid armuasjade, raha või kadeduse pärast. Nüüd tuleb neil taga ajada kibestunud inimeseloomi, kes löövad üksteist maha seetõttu, et ei suuda lihtsalt taluda kõikjal valitsevat hirmu ja õudust. Mida uurimisväärset on selles, kui keegi on kellegi tapnud kotitäie kartulite pärast?

Nii kohtuvad suur ja väike ajalugu Gordoni kujus. Ta paneb kaabu pähe ja asub ikkagi uurima, mis juhtus ja miks. «Laenutusosakond»

image089 КопироватьTuule, Eet. Peeglikillud / Ojamaa, Maarja (kirjastustöötaja), toimetaja. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 254, [1] lk.

Romaani sündmustik, mis toimub Tallinna lähedal Saue külades, hõlmab ajavahemikku viimase sõja lõpust kuni tänapäevani. Tähelepanu keskmes on kolme perekonna käekäik. Autor jälgib Mardi ja Urve suureks kasvamist sõjajärgseil aastail, teineteiseleidmist ja suhteid vanematega ning nende tütre Kersti ebaharilike võimete välja kujunemist ja tema pere hilisemat saatust. Raamat heidab tõetruu pilgu möödunud sajandi viie- ja kuuekümnendaile aastaile, aga ka segastele üheksakümnendaile oma erastamise-ärastamise ja tööpuudusega.

Teose tegelaste elu on kui pilt uhkes vanaaegses peeglis, mille viimase sõja eel Saksamaale põgenenud rikas baltisakslane kord Urve vanemate kätte hoiule andis. Kui peegel pettunud väimehe kättemaksuhimu tõttu puruneb, meenutavad killudki nende perede saatust. Õnneks on kildudes ka lootuskiiri ja ootust paremale elule.

„Peeglikillud“ on Eet Tuule seitsmeteistkümnes raamat. Varem on ta avaldanud loodusjutte lastele ja krimilugusid ning autobiograafiliste sugemetega romaane. «Laenutusosakond»

image090 КопироватьPikner, Tarmo. Piibutubakas. Teine raamat, Josefi ja Miili saaga / Joala, Inga, kujundaja. - [Kuusiku] : Euromaja, 2021. - 215, [1] lk. : ill.

JOSEFI JA MIILI SAAGA on Tarmo Pikneri Eesti lähiminevikku käsitleva triloogia PIIBUTUBAKAS teine raamat, kus ühe suguvõsa uskumatud juhtumised toimuvad ajaloosündmuste taustal Teise maailmasõja päevist kuni taastatud Eesti Vabariigi aega.

Sündmuste keskmes on PIIBUTUBAKA esimesest raamatust „Erwini võrrand“ tuttavate Josefi ja Miili käekäik – nende armumine, teineteise kaotamine sõjakeerises ja uuesti kohtumine läbi mõistatuslike seikluste. Erilise vaatluse all on saksa ohvitseri Josefi arusaamade muutumine sõja käigus, samuti tema suhted eestlanna Miili sugulastega, aga ka armukese Elsaga.

Sõja ajal toimunud sündmused ei jäta tegelasi rahule ka pärast sõda, kus inimsuhteid on pidevalt saatmas kõikjal heiastuvad sõjarööpad.

Tegevuses on ka esimese raamatu tegelased Miili vend Erwin poja Arnoga. Sündmused toimuvad peamiselt Saaremaal, aga ka Austrias ja Lõuna-Saksamaal. «Laenutusosakond»

image091 КопироватьPormeister, Eve. Näen, kuulan, tunnetan : vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil / Melts, Brita, 1984-, toimetaja. - [Tallinn] : EKSA, 2021. - 514, [1] lk.

„Kirjandusteadlase ja kultuuri vahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele olulisel hetkel toetuda.Eve Pormeistri käsitlused kirjandusest on alati isiklikud ja kirglikud – need on kunstiteosed iseeneses ja nende kompositsioon on puhas nauding igale kirjandusgurmaanile.“
Aija Sakova «Laenutusosakond»

 

 

image092 КопироватьPillmann, Hendrik. Minu Jõhvi : isehakanud jõhvikas Ida-Võlumaal / Ots, Loone, 1965-, toimetaja. - [Tartu] : Petrone Print, 2021. - 192 lk., [8] l. ill.

"Üldjuhul ei satu inimesed Jõhvi niisama. Kui satuvadki, siis ei pruugi hallikarva tunduv linnapilt tulijaid köita. Minagi olen üks nendest, kes Ida-Viru keskusest kohe ei vaimustunud. Siiski otsustasin kolida tundmatusse mitmekeelsesse keskkonda. Vabal tahtel sai minust haridusprogrammi „Noored kooli“ liige ja kohaliku kooli õpetaja. Tahtsin anda oma panuse, et iga laps Eestimaal saaks parima võimaliku hariduse.

Olin enne seda elanud vaid sünnikodus, seda ülikooli lõpuni välja. Tundus põnev kolida kuhugi, kuhu enda arvates ei sobitu, ja seal täiesti üksi hakkama saada.

Jõhvi sai mulle põikeks tundmatusse – senised mõtted-arusaamad vajasid ümberkujundamist. Kaks aastat selles linnas andsid iseseisvumiseks väärtusliku aluse ja tõestasid, et vahel piisab hingerahuks ka päris vähesest. Tõeline Jõhvi elu käib vastupidi suurematele linnadele ühte jalga selles elavate inimestega: ei suured moodsad hooned ega trendi- ja moeröögatused kusagilt kaugemalt suuda vaigistada jõhvikate väge.

Raamat pakub lugejale võimalust näha seestpoolt nii Jõhvi linna kui ka õpetajaametit ning aeg-ajalt südamest naerda."

Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva. «Laenutusosakond»

image093 КопироватьRaud, Piret. Portselanist nael / Lepasaar, Jane, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 199, [1] lk.

Kristofer on äsja omaette elama kolinud ning tunneb puudust õest Irisest, kellelt on harjunud tuge otsima ja leidma. Diana on taskuvaras. Neil mõlemal on rääkida oma lugu, ühtaegu väga erinev ja samas sarnane.

„Portselanist nael“ on raamat emotsionaalsest sõltuvusest ja lähedaste allutamisest ning erinevatest eluhoiakutest, sealhulgas provintsisnobismist ja tõusiklusest, mis hävitavad inimsuhteid. Kahe peategelase loo kaudu avanevad ebakindluse ja süütunde tagamaad. Otseselt kedagi hukka mõistmata juhatatakse nad läbi sisemise segaduse selguse ja meelerahu poole. Kireva tegelastegalerii ja mõtteainet pakkuva sündmustiku taustal jääb läbiva toonina kõlama igatsus lihtsa inimlikkuse järele. «Laenutusosakond»

 

image094 КопироватьPleijel, Agneta. Kaksikportree : romaan Agatha Christiest ja Oskar Kokoschkast / Saluäär, Anu, 1948-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 198, [1] lk.

On aasta 1969. Vaid paari kuu pärast maabuvad ameeriklased Kuu peal ja maailm muutub hoopis teiseks. Londoni Marlborough Kaunite Kunstide Galeriisse Oskar Kokoschka (1886‒1980) näitusele ilmub keegi noormees, kes tahab järele kuulata, kui palju võiks maksma minna, kui maailmakuulus Austria kunstnik maaliks tema vanaema portree. Vanaema pole aga keegi muu kui maailmakuulus detektiivromaanide autor Agatha Christie (1890‒1976) ja portree on mõeldud tema 80. sünnipäeva kingituseks. Mõlemad vanad kunstnikud nõustuvad selle plaaniga väga vastumeelselt, kuid lähenevad teineteisele kuue maaliseansi jooksul, paljastades hirmusid ja ihasid, mis kujundavad loovate inimeste elu. Sellest saab jutuajamine surmast, armastusest ja kunstist – suvalises järjekorras. «Laenutusosakond»

 

 

image095 КопироватьBowen, Rhys. Tema kuninglik luureausus / Kõrvits, Greete, 1988-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 303, [1] lk.

21-aastane naeruväärselt pika nimega leedi Victoria Georgiana Charlotte Eugenie leiab, et elu on kohutav. Aga tema sinivereline vennanaine tuletab pidevalt meelde, et üks kuningliku pere liige, olgu ta siis kuitahes tähtsusetu, ei tohi perekonda alt vedada. „Nähtavasti oli minu kohus kodus passida, kuni mulle sobiv partii leitakse,“ nendib Georgie sapiselt.

Just seda ta ei kavatsegi. Enam ei taha ta hetkegi istuda ja oodata, et tulevik ise kätte jõuaks. Tulevik tuleb sellest maailmast endal üles otsida.

Õnneks pole mingi pime keskaeg, vaid 1930-ndad. Noored daamid tohivad teha muudki kui tikkida, klaverit mängida ja vesivärvidega maalida. Ja London on suur linn, võimalustest pungil.

Esimeses järjekorras tuleb muidugi õppida kaminasse tuld tegema ja välja nuputada, kuidas soe vesi vanni saab, kui pole teenijat, kes selle pisiasja ära korraldaks.

Aga siis palub kuninganna oma noorel nõol kroonprintsi ja tolle skandaalse armukese järele luurata. Ja siis koperdab leedi Georgiana mõrva otsa.

Elu on korraga värve täis. «Laenutusosakond»

image096 КопироватьAusten, Jane. Veenmine / Villmann, Peeter, 1949-, tõlkija. - [Tartu] : Wellum, 2021. - 285 lk.

Jane Austeni viimaseks lõpetatud romaaniks jäänud "Veenmine" ("Persuasion" 1817), jutustab loo enesekeskse ja upsaka baronet Ellioti empaatilisest tütrest Anne Elliotist. Kohusetundliku ja kuuleka tütrena täitis Anne rohkem kui seitsme aasta eest pere nime ees oma kohust – ta loobus kihlusest noore mereväelase Frederick Wentworthiga, keda tema seisuslikult kõrk perekond leidis olevat ebasobiv nii vara, positsiooni kui ka tuleviku väljavaadete poolest. Oma saatusega leppinud Anne on andunult pühendunud perekonna heaolule ning ükskõiksete õdede ja isa kapriiside lahendamisele. Ajapikku hääbuvad Elliotide rikkused isa ja õdede pillava eluviisi tõttu ning pankrotistunud peremõis renditakse. Uute eluoludega muutub ka Anne'i ümbruskond ja saatuse tahtel ristub Anne'i tee ootamatult taas Wentworthiga, kellest on Napoleoni sõdade foonil saanud rikas ning edukas kapten. Taaskohtumine sunnib Anne'i ümber mõtestama oma järeleandlikust minevikus ning leidma endas kindlameelsust oma õiguste eest seismiseks mõjutuste tormis.

Jane Austeni (1775–1817) "Veenmises" pole puudust Austenile nii omasest kriitilisest pilgust 19. sajandi alguse ühiskonda, ning seda laiemat konteksti aitab järelsõnas eesti lugejale lahti mõtestada inglise keele ja kirjanduse doktor Pilvi Rajamäe. Tuues paralleele Jane Austeni oma elukäiguga, on vaatluse all nii teoses keskne Bathi kuurortlinn, Admiraliteet, baronetlus kui ka revolutsioonist kantud idee naiste võrdõiguslikkusest. «Laenutusosakond»

image097 КопироватьJones, Sandie. Teine naine / Taklai, Egle, 1984-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 367 lk.

Pammie on lausa põrgulik ämm. Vaimustav! – Michelle Frances

Kui Emily kohtub Adamiga, on ta kindel, et tema on see õige.
Et koos saavad nad jagu kõigist raskustest, mis saatusel neile varuks võib olla.
Kuid nende õnne ähvardab üks teine naine. Pammie.
Emily valis Adami, aga päris kindlasti ei valinud ta tema ema.
Pole midagi, mida ema oma poja heaks ei teeks, ning Emily on otsustanud välja uurida, kui kaugele Pammie läheks, et oma tahtmist saada.
Aja jooksul saab Emilyle aina selgemaks, et tema tulevase ämma jaoks piire ei ole.


Sandie Jones on vabakutseline ajakirjanik ja teinud kaastööd muu hulgas Sunday Timesile, Daily Mailile, nädalalehele Woman’s Weekly ning ajakirjale Hello. „Teine naine” on Sandie Jonesi debüütromaan. Temalt on praeguseks ilmunud veel kolm põnevikku. Kui ta ei tegeleks kirjutamisega, oleks ta ehk sisekujundaja, sest tal on lausa kirglik huvi tapeetide ja diivanipatjade vastu. Jones elab abikaasa ja kolme lapsega Londonis.

Tõeliselt ootamatute pööretega vaimustav romaan. – Sarah Pekkanen «Laenutusosakond»

image098 КопироватьMason, Meg. Äng ja õndsus / Adamson, Elina, 1989-, tõlkija. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2021. - 333, [3] lk.

„Kõik on katki ja tuksis ja täiesti korras. Selline elu ongi. Ainult suhtarvud muutuvad. Enamasti iseenesest. Niipea kui arvad, et oled saavutanud tasakaalu ja asjad jätkuvad endistviisi igavesti, muutub kõik taas.“

Raamat räägib paljudest asjadest – emadusest, vaimsest tervisest ja neid ümbritsevatest stigmadest. Kuid ka õdedevahelisest sidemest, armastuse keerdkäikudest, peresuhete väikestest nüanssidest ja paljust muust. Loo keskmes seisab Martha, kelle teravmeelitsev toon lubab lugejal tõsiste teemade kiuste ka vabastavalt naerda. Martha on pärast 17-aastaselt kogetud närvivapustust pistnud rinda elu, vaimse tasakaalu ja tegelikult lihtsalt küsimusega, kuidas olla õnnelik. Ta teab, et tal on midagi viga, aga ta ei tea, mis see on. Tema abikaasa Patrick usub, et Marthal on kõik korras, sest kõigil on omad hädad – tuleb lihtsalt hakkama saada.

Suurepärane lugemine Sally Rooney raamatu „Normaalsed inimesed“ ja Briti tragikoomilise hittsarja „Mustlammas“ (Fleabag) fännidele. «Laenutusosakond»

 

image099 КопироватьLeon, Donna. Eksitavad asitõendid / Niit, Kaisa-Kitri, 1974-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2021. - 248, [1] lk.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.

Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja. Alati ustava signorina Elettra hädavajalikud häkkimisoskused on Brunetti hoolikale ja põhjalikule detektiivitööle ideaalseks täienduseks. Naine avastab vanaproua pangakontolt salapärased ülekanded, aga kes need tegi?

Kui Brunetti juhtumit uurib, loeb tema naine talle kodus ette õpetust seitsmest surmapatust. Kuidas seonduvad need kaasaegses intriigide ja ähmastunud moraaliga maailmas lahendamisel oleva mõrvaga?

Donna Leon (sünd 1942) on Ameerika päritolu kirjanik, kelle loodud tegelaskuju commissario Brunetti tegutseb Veneetsias – linnas, kus Leon ka ise on elanud (tema teine kodu asub Šveitsi külakeses). Auhindu võitnud Brunetti-sari on tuntud kogu maailmas ja seda on tõlgitud kümnetesse keeltesse, kuid autori soovil mitte itaalia keelde. Leon on põhjenduseks öelnud, et tahab vältida kuulsaks saamist oma kodukohas, soovides elada vaikselt ja tähelepandamatult. «Laenutusosakond»

image100 КопироватьPadura, Leonardo. Havanna tuuled : krimka / Paesalu, Maarja, 1989-, tõlkija. - [Tartu] : Toledo kirjastus, 2021. - 227 lk.

Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja.

Ilmselt ainult kuubalane on võimeline kirjutama niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist. Ja Havannast. «Laenutusosakond»

 

 

 

image101 КопироватьMoss, Helene. Üks öö veel / Rooseniit, Anu, 1980-, toimetaja. - [Tallinn] : Helene Moss, 2021. - 234 lk.

Romaanisarja „Cougar“ menuautori Helene Mossi teise armastusromaani „Üks öö veel“ tegevuspaigaks on maaliliselt kaunis Pühajärve, kuhu saabub pealinnast elama 38-aastane Sandra koos poja Siimuga. Müünud peale lahutust maha Tallinna kesklinnas asuva uhke korteri ning seadnud end sisse kenas järveäärses talukohas, lootes leida looduse rüpes igatsetud südamerahu, võtab aga elu ootamatu pöörde, kui õunapuuoksi lõikama tulnud kohalikus noomehes Karlis tärkavad naise vastu tunded, mis mitte ühepoolseks ei jää.

Kas tegu on vaid suveromansiga või kujuneb lubamatust suhtest midagi enamat, selgub Helenele omaselt ootamatu puändina.

Romaan „Üks öö veel“ on kaasahaarav ja mõtlemapanev armastuslugu, mis suunab lugejaid endalt küsima, kumma järgi peaks elus juhinduma – kas kaalutleva mõistuse või südamehääle. «Laenutusosakond»

 

image102 КопироватьOrwell, George. Loomade farm / Kepler, Ragne, tõlkija. - Tallinn : Rahva Raamat, 2021. - 176 lk.

KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED,
AGA MÕNED ON VÕRDSEMAD KUI TEISED.


Teos on nüüd esmakordselt Eestis illustreeritud! Uuele tõlkele on joonistanud tabavad pildid Urmas Nemvalts.

Julmalt koheldud ja ülekoormatud koduloomad korraldavad ülestõusu ja võtavad ise farmi üle. Kannustatuna helgest idealismist ja haaravatest loosungitest, asuvad nad looma oma kodust õigluse, võrdsuse ja arengu paradiisi. Nii saab alguse teravalt satiiriline muinasjutt täiskasvanutele, mis kirjeldab teekonda revolutsioonist türannia vastu niisama kohutava totalitarismini. George Orwelli torkav allegooria mõjub tänini sama värskelt kui esmailmumise ajal aastal 1945. «Laenutusosakond»

 

 

image103 КопироватьPauts, Katrin. Külmkingauurija / Kaalep, Triin, 1955-, toimetaja. - [Tallinn] : Rahva Raamat, [2021]. - 272 lk.

KES ON KÜLMKING?

Noore uurija Aleksander (Sass) Saareste kodukülas tegutseb püromaan. Kui öö varjus maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, taipab Sass, et hullumeelse süütaja sihikul on tema ise ning et saladuse võtit tuleb otsida oma pere ajaloost. Ainuke hea asi koju naasmise juures on taaskohtumine koolipõlveunelma Freedaga. Noor naine on samuti uurija – folklooriuurija, kelle huvikeskmes on Lääne-Eesti saartel luusiv külmking, halva inimese rahutu ja pahatahtlik hing.

„Üle tüki aja kirjutasin põneviku, mis viib lugeja mu põliskoju, saarele. Just miilitsauurija kausta uudistades olevat ma esimest korda öelnud sõna „raamat“. Ma ei pajata siin küll tegelikest sündmustest, aga lapsepõlves kuuldud lood süütamistest ja mõrvadest ajendasid mind 1980ndatesse naasma, et luua parem kontakt kõhedusega, mille keskel üles kasvasin. Külmking on tont, keda päriselt kartsin, huhh! Ootamatu jäise õhu pahvakas, mis sind suvistel jalutuskäikudel vahel ehmatab, vot see ta ongi!“ Katrin Pauts

„Seda raamatut on hädasti vaja, kui väljas on kõle ja pime. Kerid end teki sisse koos kakao või veiniga ja rõõmustad, et külmking on kaugel.“ Susan Luitsalu

„Katrin Pautsi põnevuslugudes on midagi lõunamaiselt müstilist, jälitustöö mehaanikast ja kuriteo detailsest anatoomiast olulisemal kohal seisavad ajale visalt vastu pannud saladused ja unenäoline atmosfäär. Põnev ja originaalne lugemine.“ Martin Algus «Laenutusosakond»

image104 КопироватьKivirähk, Andrus. Mälestused / Pikkov, Anne, 1974-, illustreerija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 212, [3] lk. : ill.

Pööningul vedeleb ämblikuvõrkudesse mattunud vana lapsevanker. Inimesed on hüljanud selle kunagi nii šiki ja tarviliku sõiduriista, milles nüüd käib aeg-ajalt uinakut tegemas vaid hulkurkass. Ometi mäletab lapsevanker hästi oma hiilgeaegu ja pole kaotanud lootust parematele päevadele ...

Kui loomad ja asjad saaksid inimkeeli kõnelda, siis millest nad räägiksid, millest mõtteid mõlgutaksid? Millest näiteks unistab hüppenöör? Või armunud orav? Või kaotatud kõrvarõngas? Mida oskaks meile pajatada muuseumis oma uue kodu leidnud Paul Pinna taskukell? Või Georg Otsa fotoaparaat? Või Jüri Krjukovi kikilips?

Enamik raamatu 100 lühiloost on fantaasiaküllased ja lustlikud, kuid paljud seejuures mõtlemapanevad. «Laenutusosakond»

 

 

image105 КопироватьJames, E. L. Vabastatud : "viiskümmend vabastatud varjundit" Christian Grey silmade läbi / Kanarbik, Tiina, tõlkija. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 816 lk.

ELA UUESTI LÄBI „VIIEKÜMNE VABASTATUD VARJUNDI” SENSUAALSUST, ARMULUGU JA DRAAMASID CHRISTIAN GREY MÕTETE, MÄLESTUSTE JA UNISTUSTE KAUDU.

E L James viib meid jälle „Viiekümne varjundi“ põnevasse sensuaalsusesse, armastusloosse, mis on võitnud miljonite inimeste südamed üle maailma.

TE OLETE KÕIGEST SÜDAMEST PALUTUD kümnendi pulma, kus Anastasia Steele’ist saab Christiani naine. Aga kas Christian üldse sobib abielumeheks? Ta isa pole selles kindel, ta vend tahab korraldada vapustava poissmeestepeo ja ta pruut ei anna tõotust talle kuuletuda …
Abielu toob kaasa oma väljakutsed. Nende kirg teineteise vastu põleb kuumemalt ja sügavamalt kui kunagi varem, aga Ana trotsiv loomus toob pinnale Christiani kõige süngemad hirmud ning paneb proovile ta kontrollivajaduse. Kui minevikust pärineva inimese vastuseis ja pahatahtlikkus neid mõlemaid ohtu seavad, ähvardab üks valestimõistmine neid lahku viia.
Kas Christian suudab üle saada lapsepõlve õudusunenägudest ja noorusaja piinadest ning end päästa? Ja kui ta on avastanud tõe oma päritolu kohta, kas ta leiab siis andestust ning võtab vastu Ana tingimusteta armastuse?
«Laenutusosakond»

image106 КопироватьAlsterdal, Tove. Tormiheide / Tallinn : Varrak, 2021. - 323, [1] lk.

Olof oli kõigest neliteist, kui ta tunnistas üles teismelise Lina Stavredi tapmise. Kakskümmend kolm aastat hiljem keerab ta Põhja-Rootsis Ångermanlandil kiirteelt ära väikestele teedele, mis viivad ta lapsepõlvekoju. Duši alt leiab ta surnuna oma isa, kes on tapetud jahinoaga.

Politseinik Eira Sjödin on just saabunud tagasi oma lapsepõlvekoju Kramforsi, et emale abiks olla. Olofi isa mõrva uurides jõuab ta üha lähemale iseenda elule.

Eira oli üheksane, kui Lina tapeti. Olof oli poiss tema õudusunenägudest.

Tove Alsterdal on üks Rootsi väljapaistvamaid krimikirjanikke. Tema raamatud on võitnud auhindu mitmes riigis ja neid on välja antud 25 keeles. „Tormiheide” on esimene raamat uuest sarjast, mille tegevus toimub Ådalenis, metsases Põhja-Rootsis.

Rootsi krimiakadeemia valis selle raamatu 2020. aasta parimaks Rootsi krimiromaaniks. «Laenutusosakond»

image107 КопироватьOffill, Jenny. Ilm / Tael, Triin, 1973-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2021. - 157, [2] lk.

Lizzie töötab ülikooli raamatukogus ning vastab kirjadele, mis saabuvad tema endise mentori kliimamuutuse-podcast’ile „Läbi tule ja vee”. Selline hingetohtri amet paistab Lizziele esialgu sobivat – ta on seda oma lahutatud ema ja eksnarkomaanist vennaga piisavalt palju praktiseerida saanud. Ent kuidas säilitada vaimset tasakaalu ja lootust olukorras, kus inimesed valmistuvad üha meeleheitlikumalt maailmalõpuks? USA nüüdiskirjanike koorekihti kuuluva Jenny Offilli teoses „Ilm” põimub hell osavõtlikkus sünge huumoriga.

„„Ilma” fragmentaarne struktuur kutsub esile talumatu emotsionaalse intensiivsuse: selle loo tuumas on midagi, mida ei saa jutustada otseselt, sirge kronoloogia järgi, sest seda tehes vaataksid otsekui päikesesse.” – New York Times «Laenutusosakond»

 

 

image108 КопироватьSmith, Dodie. Ma vallutan lossi / Hanko, Urve, 1926-, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 501, [2] lk.

Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama.
Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde ning Cassandra südamesse esimese armumise väratuse…
«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image109 КопироватьJacobsen, Roy. Kõigest ema / Hanso, Riina, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2021. - 254, [1] lk.

Pärast pikka eemalolekut on Ingrid tagasi Barrøyl. Elu on pealtnäha rahulik, kuid endiselt heidab sõda sellele oma varje. Kollaborantidel on lubatud põgeneda, teised tahavad meeleheitlikult unustada.

Ühel päeval tuleb saarele viieaastane poiss. Varsti pärast seda kaob poisi isa salapäraselt ja Ingrid võtab lapse enda ja oma tütre Kaja juurde. Aga kuidas on tegelikult lood Mathiasega, väikese poisiga, kes on nüüdsest Barrøy kogukonna oluline osa?

„Kõigest emaˮ on neljas raamat sarjas, mis rõõmustanud sadu tuhandeid lugejaid Norras ja välismaal. Ingrid Barrøy lugu, mis algas „Nähtamatutegaˮ ning jätkus Valge laamaˮ ja Rigeli silmadegaˮ, on romaanisari kõigile, kes soovivad paremini mõista Norrat ning selle riigi ajalugu ja inimesi. See on intiimne ja romantiline lugu elust sõjajärgses Norras, emaduse väljakutsetest, raskest, üksildasest tööst ja valusate mälestuste varjus elamisest, peategelaseks erakordne naine.

Norra autori ROY JACOBSENi (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelapsˮ (2010), Nähtamatudˮ (2014), Valge laamˮ (2016) ja Rigeli silmadˮ (2019). «Laenutusosakond»

image110 КопироватьBerry-Dee, Christopher. Vestlusi naissarimõrvaritega : kõhedust tekitav rännak maailma jõhkraimate naiste mõttemaailma / Ollino, Mari, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 254, [2] lk.

Kriminoloog ja raamatu „Vestlusi sarimõrvaritega” autor Christopher Berry-Dee pöörab oma läbinägeliku pilgu naiste poole, kes ei ole pelgalt inimesi tapnud, vaid on teinud seda korduvalt.

Võrreldes meestega tuleb naissoost mõrvareid ette haruharva. Üksnes USA Texase osariigi vanglates kannab karistust rohkem meessoost sarimõrvareid, kui on USAs ja Suurbritannias nüüdseks surnud ja elus olevaid naissoost tapjaid kokku.

Seda šokeerivam on raamatus avanev pilt. Kooruvad välja eri tüüpi tapjate portreed: siin on nii naisi, kes tapsid lapsi või vanureid, kui neidki, kes mõrvasid mehi või oma pereliikmeid.

Christopher Berry-Dee on mitme tõsielul põhineva krimiteose autor, sealhulgas on ta kirjutanud raamatu „Monster: My True Story“ ühest USA kurikuulsamast naissarimõrvarist Aileen Wuornosest. Raamatu põhjal valmis 2003. aastal samanimeline film Charlize Theroniga peaosas. «Laenutusosakond»

image111 КопироватьBerry-Dee, Christopher. Vestlusi psühhopaatide ja metslastega : rännak pahelisse mõttemaailma / Ollino, Mari, tõlkija. - [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2021. - 270, [1] lk.

Kriminoloog ja mitme menuki autor Christopher Berry-Dee viib lugeja reisile psühhopaatide ja metslaste häirivasse ja pimedasse mõttemaailma.

Enamikku mõrvareid, kellega Berry-Dee on nelja silma all juttu ajanud, tõukas süütuid inimesi tapma vastupandamatu psühhopaatlik sisemine sundus, sh perearstina tegutsenud Harold Shipmani, paipoisi välimusega Michael Bruce Rossi jpt. Pealnäha ohutud ja võluvad, olid nad tegelikkuses empaatiavõimetud arutult julmad mõrtsukad, kes ei tundnud vähimatki kahetsust oma tegude pärast.

Juhtumianalüüside kõrval pakub Berry-Dee ülevaate psühhopaatiast, selle oletatavatest põhjustest ja selgitab, miks on nii keeruline psühhopaate ära tunda.

Berry-Dee on tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu. Postimehe kirjastuselt on ilmunud tema „Vestlusi sarimõrvaritega“, mida maailmas on müüdud üle 100 000 eksemplari. «Laenutusosakond»

image112 КопироватьTammsalu, Jaan. Surm on edasitee : pajatused paratamatusest / Arndt-Kalju, Margit, koostaja. - Tallinn : Varrak, 2021. - 211, [1] lk. : ill.

Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.

Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp. «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image113 КопироватьMarçal, Katrine. Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid / Okas, Kadri, 1986-, tõlkija. - Tallinn : Rahva Raamat, 2021. - 336 lk.

Miks meil läks 5000 aastat, enne kui märkasime reisikohvrile rattad alla panna?
Kuidas on seotud rinnahoidjad ja reis Kuule?
Milline võiks olla maailm, kui me kuulaksime rohkem naisi?


„Leiutades maailma“ on paeluv uurimus majandusest, tehnoloogiast ja innovatsioonist. Katrine Marçal näitab meile, kuidas soolised eelarvamused takistavad majanduslikku arengut, pärsivad innovatsiooni ja moonutavad meie arusaamist ajaloost. Näiteid toob ta nii elektriautodest kui ka rinnahoidjate õmblemisest kuni tehnoloogiavaldkonna miljardärideni välja. Ehkki me räägime raua- või pronksiajast, võiksime sama hästi rääkida ka keraamika- või linaajast, sest need tehnoloogiad olid inimkonna arengus täpselt sama olulised. Ent leiutisi, mis on seotud naistega, ei peeta tavaliselt kuigi tähtsaks ...

Marçali raamat teeb silmi avava ringkäigu maailma majanduses ja kannab kaalukat sõnumit: alles siis, kui saame lahti eelarvamustest, õnnestub meil oma potentsiaali täielikult rakendada.

**
Nutikas, vaimukas ja lummav hoiatus ajaloost. Mulle meeldis see raamat väga.
Caroline Criado Perez


Raamat, mis taotleb radikaalseid muutusi ... Marçali eesmärgiks pole midagi vähemat kui revolutsioon selles, kuidas me endist mõtleme.
The Times


Ratastega reisikohvritest kuni nõiaprotsessideni – selles naljakas, nutikas ja provokatiivses raamatus paneb Katrine Marçal lugeja ajaloole täiesti uue pilguga vaatama.
Helen Lewis «Laenutusosakond»

image114 КопироватьTrofimov, Tiit. Lõpp on algus : julgus elada iseendana / Maling, Jaana. - [Tallinn] : Pilgrim, 2021. - 208 lk., [8] l. fot.

See raamat on suurepärane kirjeldus inimese arengust. Erinevalt teoreetilistest raamatutest, mis kirjeldavad inimeses elu jooksul toimuvaid muutusi, põhineb see teos autori isiklikel kogemustel. Teoreetiliselt on lihtne öelda, et tõeline areng hakkab siis, kui oled kaotanud kogu oma eelneva elu, teine asi on seda ise kogeda ja siis kirja panna. Ehedalt, avatult, ilma tsensuurita, just nii, nagu seesmiselt tunned. Ja sellega on autor väga hästi hakkama saanud.

Taoline arenguline muutus toimub tavaliselt mitte enne 35. eluaastat. Kui üldse toimub. Tihti ei julgeta seda hüpet ette võtta ja üritatakse eelmist elu tagasi saada, kuid kui inimene valib endasse vaatamise ja kõik sellega kaasneva, siis pärast seda ei ole enam miski endine. Maailm muutub mitmedimensiooniliseks, senise elu mustrid läbinähtavaks, inimene ise autentseks. Ta aktsepteerib maailma ja ennast nii, nagu see on, ning tema tegevusi ei määra enam kitsad egoistlikud ja materiaalsed vajadused, vaid elule tekib sügavam mõte. See on uue elu algus.
„Lõpp on algus“ näitab selgelt, et transformatsioon keskeas on võimalik ja tegelikult ka vajalik. Ja peaks olema samasugune loomulik osa elust nagu noorukist täiskasvanuks saamine.
Aitäh, Tiit, et sa jagad oma senist teed! «Laenutusosakond»

image115 КопироватьSiegel, Daniel J. Draamata distsipliin : ajukeskne viis kaoses rahu luua ja lapse arenevat mõistust toetada / Bryson, Tina Payne. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 317, [3] lk. : ill.

Tina Payne Bryson ja Daniel J. Siegel, kelle sulest on eesti keeles varem ilmunud menukas „Lapse ajukeskne kasvatus“, on oma uues teoses ette võtnud laste kasvatamise ühe kõige keerukama probleemi ja väljakutse – kuidas hoida distsipliini. Tuginedes seostele, mis tekivad lapse ajus vanemate erinevate käitumistaktikate korral aju neuroloogilise arengu erinevatel etappidel, pakub „Draamata distsipliin“ välja tõhusa ja empaatilise tee, kuidas jonnihoogude, pingeolukordade ja vastaseisude lahendamisega toime tulla. Ja seda kõike ilma draamata!

Tuginedes lihtsale alustõele – juhenda, mitte ära karju ega noomi – selgitavad autorid, kuidas emotsionaalselt keerulises olukorras lapseni läbi murda, tema tunded maandada ja ümber pöörata ning seda nii, et plahvatusohtlikust konfliktist saab arendav võimalus, mis katkestab negatiivse käitumise (ja karistuse) tsükli. Probleem on lahendatud nii, et võidavad kõik.

Siit mõistustpäästvast käsiraamatust leiad:
* strateegiad, mis aitavad lapsevanemal mõista oma kasvatus- ja distsiplineerimisfilosoofiat ning omandada paremad meetodid, mis säästavad nii sind kui last;
* faktid lapse aju arengu kohta ja neile vastavalt distsipliini kehtestamise võimalused, mis on vastavas eas ja arengustaadiumis kõige tõhusamad ja sobivamad;
* moodused, kuidas jõuda lapseni kõige rahulikumalt ja armastavamalt ükskõik kui äärmusliku käitumise puhul, pannes siiski tema jaoks paika selged ja vankumatud piirid;
* näpunäited, kuidas aidata laps jonnihoost välja arusaamise ja empaatiaga, mis viib käitumise paranemiseni;
* kakskümmend viga lapse korralekutsumisel, mida teevad isegi parimad vanemad;
* juhtnöörid, kuidas hoida kindlalt lapse ajukeskse kasvatuse kurssi ja teha selle distsiplineerimistehnikast elu püsiv osa.


Illustreeritud ja mänguliste joonistuste lugudega tõsielust õpetab „Draamata distsipliin“, kuidas toetada lapse arenevat mõistust, lahendada rahulikult konflikte ning inspireerida õnnetunnet ja tugevdada kogu pere ühtekuuluvust. «Laenutusosakond»

image116 КопироватьGebhardt, Miriam. Kui sõdurid tulid : saksa naiste vastane vägivald Teise maailmasõja lõpul / Weidebaum, Reet, 1962-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2021. - 277, [1] lk.

„Kui sõdurid tulid“ räägib Saksa naiste vastasest vägivallast Teise maailmasõja lõpul ning vahetult sellele järgnenud perioodil. See on üks esimesi põhjalikumaid uurimusi valusal teemal, millest kannatanutel on siiani raske rääkida ning mitmel pool poliitilistel põhjustel lihtsalt ei soovita kõneleda. Kuigi suur osa sellisest vägivallast pandi toime nõukogude sõdurite poolt, on täielik pilt kirjum, sest sama tegid ka ameerika, prantsuse ja briti sõdurid. Paljude allikate ja kohati väga ränkade mälestuskildude põhjal kirjeldatakse toimunud sündmuste ulatust.

Miriam Gebhardt (snd 1962) õppis ajalugu Müncheni Ülikoolis ja kaitses doktorikraadi Münsteris. Ta töötab Konstanzi Ülikoolis, kirjutab raamatuid ning teeb kaastööd ajakirjandusele. „Kui sõdurid tulid“ sai ilmudes suure tähelepanu osaliseks, lisaks on ta kirjutanud raamatud mh Rudolf Steinerist, vastupanuliikumisest Hitleri-aegsel Saksamaal ning lastekasvatusteooriate ajaloost. «Laenutusosakond»

 

image117 КопироватьRead, Katrin. Alasti : minu mittemonogaamne elu : keha, tunnete ja mõistusega / [Tallinn] : Minu Raamat, 2021. - 122 lk.

“Alasti” on sada protsenti tõsielul põhinev, äärmiselt ehe lugu ühe Eesti naise teekonnast mittemonogaamsete suhete maailmas.
Raamat kompab sotsiaalsete normide piire, seades kahtluse alla narratiivi, et suure armastuse, “ühe ja õige” leidmine peaks tähendama, et siis enam teistega seksuaalseid-romantilisi suhteid olla ei saa. Saab küll, ja kuidas veel! See teekond ei ole lihtne, aga see on väga põnev, ja autor avab akna sellesse maailma - näidates mitte ainult seksuaalsust, vaid ka tundeid ja intellektuaalseid arutelusid, mis selle kõigega kaasa tulevad.
See on kaasahaarav ja erutav lugemine, millesse on põimitud palju sügavat psühholoogilist analüüsi, tõstes teose seeläbi oluliselt kõrgemale lihtsalt armastuslugude žanrist. See on raamat, mis võiks haarata olenemata soost iga lugejat, kellele pakuvad põnevust enda ja teiste sisemaailma sügavused ning kes tahab oma elu ise luua, selle asemel, et järgida pimesi ühiskonna poolt ette antud reegleid.
Elamusi pakub ka raamatu vorm, mis on kombinatsioon ühest küljest klassikaliselt väljapeetud sõnaseadest ning teisest küljest parajas doosis kõige siiramast kõnekeelest, sh sisaldades muutmata kujul Facebook Messengeri vestluseid.
«Laenutusosakond»

image118 КопироватьGoldbach, Pavel. Mister Navalnõi / Kangur, Paavo, 1966-, toimetaja. - [Tallinn] : Paradiis, 2021. - 231, [1] lk. : ill.

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi riigiduuma saadikuks.

Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti liigub ta üle piiri teemadesse, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks.

Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale. «Laenutusosakond»

 

 

image119 КопироватьKahn, Hubert. Tänan president Pätsu : Hubert Kahni ajaloolis-poliitiline essee ja lapsepõlve mälestusi / Palts, Päivi, 1969-, kujundaja. - Tallinn : Hubert Kahn, 2021. - 282, [1] lk. : ill.

Raamat keskendub Eesti Vabariigi väljapaistva rajaja, korduvalt riigivanemaks ja esimeseks presidendiks valitud Konstantin Pätsu tegevusele. Vaatamata sisemistele vastuoludele ja välisjõudude mahitustele suudeti suuresti tänu temale ülesehitada rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariik, mis sai eelduseks Eesti iseseisvuse taastamiseks. Just sellepärast nägid Eesti omariikluse vastased temas peamist vaenlast, keda püüti igati laimata ja seda enam viiskümmend aastat kestnud okupatsiooni ajal. Sündmuste analüüs osutab, et Pätsu otsused oli võimalikest parimad ning tagasid Eesti rahva püsimajäämist. Raamatu teises osas manavad esile toonase ajavaimu ning olustiku autori lapsepõlve esimese kümne aasta mälupildid. «Laenutusosakond»

 

 

 

image130 КопироватьBlount, Jeb. Tehing lukku! : kuidas õige taktikaga müügiläbirääkimistel edu saavutada / Garshnek, Jan, kujundaja. - Tallinn : Äripäev, 2021. - 320 lk. : ill.

Läbirääkimised on müügitöö lahutamatu osa. Ometi ei osata neid tihti ka talutaval tasemel pidada. Jeb Blount – maailma üks lugupeetumaid arvamusliidreid müügi, juhtimise ja kliendikogemuse vallas – põrutab otse, et enamus müügirahvast on läbirääkimistes lihtsalt kobad.

Blount väidab, et keskmine müügimees ei näita oma töös üles vähimatki emotsionaalset kontrolli ega distsipliini. Tihti seisab untsu läinud läbirääkimiste taga võimetus oma segavatest emotsioonidest üle olla: hirm, ebakindlus, viha, kiindumus, agarus ja meeleheide õõnestavad võimet selgelt mõelda ning külma närvi hoida. Allahindlused ja tingimustes järeleandmised lähevad kärmelt käiku ka siis, kui neid pole üldse küsitudki.

Kui tüüpiline läbirääkimiste raamat algab kohutava pantvangikriisi, murrangulise ühinemistehingu või ennekuulmatu rahvusvahelise diplomaatilise võiduga, kus kangelasest autor saab hakkama ilmvõimatuga, räägib Blount adrenaliinist nõretavate lugude asemel sellest, kuidas müügis asjad tegelikult käivad. Sellest raamatust saab muu hulgas teada:

millised on müügiläbirääkimiste seitse vääramatut reeglit;

miks „kõik võidavad“ tähendab enamasti seda, et sina kaotad;

millist müügiläbirääkimiste reeglit ei tohi kunagi rikkuda;

kuidas kasutada motivatsiooni, mõjutusvahendite ja võimu strateegiat, et võiduvõimalus enda kasuks pöörata;

kuidas ostja läbirääkimisstiilidega kohanduda;

kuidas DEAL müügiläbirääkimiste vestlusraamistikku ära kasutada ja tehinguid sõlmida;

kuidas olla üle seitsmest segavast emotsioonist, mis müügiläbirääkimistel pärsivad;

kuidas kaitsta end psühholoogiliste mängude eest, mida ostjad armastavad mängida. «Lugemissaal»

image131 КопироватьSinger, Peter. Loomade vabastamine / Garbuz, Martin, 1990-, tõlkija. - [Tartu] : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. - 388 lk.

Austraalia päritolu Peter Singer on Princetoni ülikooli bioeetika professor ning üks tänapäeva mõjukamaid filosoofe, seda ka väljaspool akadeemilist maailma. „Loomade vabastamine“ (esmaväljaanne 1975) on Singeri kuulsaim teos, millel on suur panus loomade vabastamise, kaitsmise ja uurimise temaatikasse ning mis tõi käibele spetsiesismi mõiste. Ehkki Singer on palju mõjutanud loomaõiguste liikumist, ei tegele ta ise loomade õigustega. Tema põhiargument on oma olemuselt utilitaristlik, keskendudes otsuste eetilisuse vaagimisel nende tagajärgedele ning kannatuste vähendamise kohustusele. Singeri arvates on elusolendeid siduvaks moraali keskmeks kannatusvõimelisus, mistõttu tuleb ka loomade huvidega arvestada ja ebavõrdset kohtlemist põhjendada.

2021. aastal pälvis Peter Singer Berggrueni auhinna, mida on nimetatud filosoofia-Nobeliks. «Lugemissaal»

 

 

image132 КопироватьSchwab, Charles. Investeeritud : kuidas ma investorite harjumusi jäädavalt muutsin / Sokk, Helve, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2021. - 344 lk. : ill.

Korduvalt investeeringute „demokratiseerijaks“ tituleeritud Charles Schwab pani pea pool sajandit tagasi aluse soodusmaakleriärile, mis tõmbas erainvestoritele käima sootuks uue ajastu. Millised olid selle norme ja piiranguid trotsiva teekonna keerdkäigud, sellest räägib tema tavatult isiklik raamat „Investeeritud“.

1970ndate alguses oli Ameerika Ühendriikides sadu maaklerifirmasid, kuid neist ükski ei vastanud Schwabi ootustele: „Mõtlesin, et kui suudaksin eemaldada kogu aktsiate ostmise ja müümisega seotud pahna – vigased uuringud, võltsanalüüsid, väheusutavad soovitused, kõik viisid, millega Wall Street oli ajalooliselt õigustanud suuri vahendustasusid – ja müüa lihtsalt tavalist tehingute teostamise teenust, saaksin kulutusi kärpida, keskenduda efektiivsusele, hindu dramaatiliselt langetada ja ikkagi kasumit teenida.“

Schwab tunnistab, et tema ettevõte Charles Schwab Corporation sündiski puhtast pettumusest: „Uskusin, et pean ise oma rahalise saatuse eest vastutama. Viimane asi, mida vajasin, oli mõne maakleri kaheldava väärtusega nõu, et mida osta ja millal osta või müüa. Ja panin pahaks, et pidin maksma teenuste eest, mida ma ei kasutanud.“ «Lugemissaal»

image133 КопироватьÕun, Mati. Narva, nagu ta oli. - Tallinn : Ammukaar, 2021. - 72 lk. : ill.

Raamat annab ülevaat Narva linna ajaloost keskajast kuni tänapäevani. Kõige üksikasjalikumalt käsitletakse linnaelu erinevaid aspekte 20.sajandil. Raamat on varustatud rohkete piltidega. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image134 КопироватьSemjonov, Igor. Eesti sirelid : klassika ja kaasaeg = Estonian Lilacs : the classics and the new = Эстонские сирени : классика и современность / Semjonov, Igor, fotograaf. - [Pärnu] : Hea Tegu, [2020]. - 135, [6] lk. : ill.

Raamatu autor, Moskva taimefüsioloog bioloogiateaduste kandidaat Igor Semjonov, tunneb hästi Saksamaal, Poolas, Valgevenes ja Balti riikides levinud sirelisorte. Alates 2015. aastast külastas ta korduvalt Eestit, et pildistada siinsete aretajate Adolf Vaigla (1911–2001) ja Aavo Mägi loomingut. Selles albumis on rikkalik valik neist fotodest ja ülevaade aretajate tegevusest. Raamatus on autori koostatud 23 Adolf Vaigla klassikalise sordi kirjeldused. Teda võluvad rohked Aavo Mägi efektse õieehitusega kaasaegsed aretised, millised väärivad tunnustamist sortidena.

Raamat on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. «Lugemissaal»

image144 КопироватьŠein, Hagi. Digiajastu teleraamat : digiajastu televisioon Eestis 2000-2020 / Rannu, Salme, 1951-, toimetaja. - Tallinn : Hagi Šein, 2021. - 686, [1] lk. : ill.

Nende kaante vahel on põhjalik ülevaade televisiooni arengust Eestis 21. sajandil. See võtab kokku meie telejaamade kui organisatsioonide ja nende programmide arengulood, analüüsib telepoliitikat ja -majandust, jälgib telekommunikatsioonifirmade teenustespektri kujunemist ning maalib mõningaid teoreetilisi tulevikuvisandeid. Raamatust leiab lugeja ka viimase 20 aasta tunnustatud teletegijate ja -juhtide biograafilise leksikoni. Dokumentidel põhinev ajalookäsitlus, faktiküllus, rikkalik teabegraafika, fotod „kaadrist ja kaadri tagant“ ja meie telekultuuri mõtestamine teeb „Digiajastu teleraamatu“ väärtuslikuks lugemisvaraks nii professionaalidele kui ka laiemale huviliste ringile.

„Kirjeldan oma kolmandas teleraamatus viimase kahekümne aasta televiku muutumist. Digitaalsus ehitab meie silme all ja meie osalusel uut maailma. Ent millist siis? Taiplikud iseõppivad algoritmid valivad tohutust teabe- ja meelelahutuse voolust igaühele meist seda, mis just mind huvitab ja köidab. Igaühele oma lahutab meid üksteisest ja me oleme ekraanide ees juba hakanud seda ohtu tajuma. Arvan, et televisiooni olulisim roll on meid koos hoida, seda ka digiajastul. Sest kui pole kohta, kuhu kogukonnana ja rahvana kokku tulla, siis oleme ilma sellest, millel kõik muu püsib."

Hagi Šein «Tehnikakirjanduse osakond»

image145 КопироватьLaitinen, Niina. Armsaimad villased sokid / Plado, Helen, tõlkija. - Tallinn : Tänapäev, 2021. - 176 lk.

Niina Laitinen on kudumismaailma suurmeister. “Armsaimad villased sokid” on tema neljas raamat. Selle inspiratsiooniks, punaseks jooneks ja ajatuks teemaks on armastus.

Kõigist kaheksateistkümnest sokimudelist on kaks erinevat versiooni: üks sihvakama, teine veidi tugevama jala jaoks. Pitse, palmikuid ja mustreid erineva jämedusega lõngast.

“Armsaimad villased sokid” jutustab armastusloo päris algusest, esmakohtumisest peale. Tekiila ja tutvumine, alguse joovastus ja kõhus tantsivad liblikad. Kaunid hetked looduses linnulaulu saatel, käsikäes antud tõotused ning suveöine õnn. Turvatunne ja kindlus oma valikus, seiklused armumerel ja ööpimeduse katte all. Tantsu maagia, valsi keerud ning usk ühtekuulumisse, ühisesse õnne. «Tehnikakirjanduse osakond»

image146 КопироватьZolotar, Stina. Taimne toidulaud : ideid hommikusöögist magustoitudeni / Zolotar, Stina, fotograaf. - Tallinn : Varrak, 2021. - 295, [1] lk. : ill.

Küllap me kõik nõustume väitega, et köögiviljade söömine teeb tervisele head. Taimetoidud on äärmiselt mitmekülgsed ning toitvad. Selle raamatu kaante vahelt leiate ideid, kuidas erinevaid juur- ja puuvilju rohkem oma toidukordadesse kombineerida. Raamatus on üle 100 taimetoiduretsepti, mis pakuvad ideid hommikusöögiks ja kiireks vahepalaks. Leiate ka kergemate ning toekamate roogade retsepte, mis valmivad pannil, potis ja ahjus. Ei puudu ka magustoidud ja maiused, mis ei sisalda gluteeni ja valget suhkrut.

Raamatu alguses on lühikokkuvõte soovitustest, millele peaks taimetoitlane tähelepanu pöörama, samuti nimekiri toiduainetest, mida võiks koju varuda, et kiirelt maitsev toidukord valmistada.
Et olen ametilt arst ning läbinud toitumisnõustaja koolituse, siis soovin kõigile südamele panna, et väga paljuski sõltub meie tervis meie toidulauast.


See raamat sobib ka neile, kes soovivad toituda gluteenivabalt.

Proovige, katsetage, kombineerige, nautige!

Olgu toit ravimiks ja ravimiks olgu toit. – Hippokrates «Tehnikakirjanduse osakond»

image147 КопироватьToite peolauale / Kroom, Gerda, pseudonüüm, koostaja. - [Tallinn] : Odamees, 2021. - 120 lk. : ill.

Pidupäevad on meie elu lahutamatu osa: sünnipäevad, juubelid, pulmad, matused ja muud tähtpäevad või lihtsalt pidulik vastuvõtt. Mida aga panna peolauale? Igas peres on selles osas välja kujunenud omad traditsioonid, kuid vahetevahel tulevad kasuks ka värsked ideed.

See raamat aitabki võõrustajal oma lauale uusi ja huvitavaid maitseid leida. Olgu nendeks siis külmad suupisted ja salatid, soojad toidud, maitsvad magusroad või turgutavad joogid. Eraldi peatükk on ka visuaalselt huvitavate roogade valmistamisest.

Head pidu! «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

image150 КопироватьVana kannel. XIV, Peetri regilaulud / Kõiva, Ottilie, 1932-, koostaja. - Tartu : [Eesti Kirjandusmuuseumi] Teaduskirjastus, 2021. - 996, [1] lk.

„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud eesti regilaulud koos viisidega. Peetri kihelkonna köide esindab Põhja-Eesti põlise põllunduspiirkonna rikast ja järjepidevat regilaulutraditsiooni. Eri aegadest pärinevad kihistused laulutekstides annavad meile infot nii laulikute kaasaegse elu-olu kui ka iidsete uskumuste kohta. Vanimad kirjapanekud on Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt, kes kogus 1828. aastal üliõpilasena 28 regilaulu Viisu külast, kuid veel 20. sajandi algupoolel on Peetrist jäädvustatud rohkesti regilaule. Senistel andmetel viimased Peetrist pärit regivärsid on helisalvestatud 1990. aastal. Regilaulutekste on köites kokku 1633, eri laulutüüpe 645. Erakordselt rikkalik viisikogu sisaldab rohkesti kõige vanemat tüüpi regiviise – käsikirjaliste noodistustena on talletatud 170, helisalvestustena 9 viisi.

Sissejuhatavad peatükid annavad ülevaate Peetri kihelkonna ajaloost, murdekeelest, laulude kogumisest, regilaulude teemadest ja tüübistikust, olulisemate laulikute repertuaarist ja regiviisidest. Väljaande lõpus on registrid, murde- ja vähetuntud sõnade sõnastik ning laulude sisukokkuvõtted inglise keeles. «Kunstiosakond»

image151 КопироватьSõbast seinavaibani : [museaalid Eesti Rahva Muuseumi kogudest] = From traditional wrap to wall tapestry / Reemann, Vaike, 1952-, koostaja. - [Tallinn] : Eesti Pank, 2011. - 120 lk. : ill.

Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 3000 vaiba. Enamik neist on Eestist, üle saja erinevatelt soome-ugri rahvastelt, mõned on rännumehed kaugetest maadest kaasa toonud ning hiljem muuseumile annetanud. Vanimad vaibad pärinevad 18. sajandist, kõige uuematega täienevad muuseumi kogud pidevalt. «Kunstiosakond»

 

 

 

image152 КопироватьEesti kunstnikud Põhjamaades = Estonian artists in the Nordic countries / Koll, Kersti, 1961-, koostaja. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2007. - 87, [1] lk. : ill.

Album pakub väikese valiku Eesti kunstnike Põhjamaa-nägemusest, mis suuresti kujunes välja 20. sajandi alguses. Eesti kunstnike ja kirjanike 20. sajandi algusaastate Ahvenamaa suved, Soome rahvusromantilise kunsti mõjutused ja osasaamine tollal Euroopa kultuuriringkondades üldlevinud Norra-ihalusest jätsid tugeva jälje Eesti esimese iseseisvusperioodi kultuurielule. Lisamõõtme Eesti kunsti seostele Põhjamaadega tõid maailmasõja-aastad, mil tuhandete eestlaste seas pages Rootsi ka tuntud Eesti kunstnikke. Albumi näol annab Eesti Pank oma panuse Eesti rahvusliku kunstipärandi tutvustamisel. «Kunstiosakond»

 

 

Uute raamatute täisnimekirjaga saate tutvuda SIIN

   
© Narva Keskraamatukogu 2019