Häid pühi!

Lihavõttepühamunapühakiigepüha

Ülestõusmispühadel rahvapärased nimetused on: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, 

Ülestõusmispüha märgib suure paastu lõppu. Eestlaste jaoks pole munapühad ainult religioosne tähtpäev, vaid pigem kevade tervitus. Lihavõtted on liikuv püha.

Sümbolid:

Muna: Muna on iidvana maailma loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. Samuti elu, elujõu ja õnne sümbol.
Usuti, et munadepüha hommikut tuleb alusada muna söömisega.

Jänes: Lihavõtte sümboliks on ka jänes, mis sümboliseerib elujõudu ja elu.
Jänes oli vanas germaani kultuuris sigivuse sümbol. Sarnaselt munale tähistab jänes uue hea sündi.

Tärkav muru:
Muru roheline värv sümboliseerib loodust, tärkamist ja kasvamist.

Kombed:

Värvitud munade kinkimine:
Lihavõttepühade kombestiku järgi värvitakse mune lihavõtte laupäeval, kuid kingiti pühapäeval – munadepühal.
Värvitud muna kinkimisega sooviti tervist ja jõudu kogu ülejäänud aastaks

Munakoksimine:
Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele.

Pühadekaardid:
Pühadekaardid lihavõttejäneste, munade ja tibudega jõudsid Eestisse 20 sajandil Saksamaalt

Toidud:
Munadepüha laualt ei puudunud värvitud koorega munad, aga ka munavõi, täidetud munad. Samuti valmistati kohupiimatoite: näiteks pashat, sõira.
Lisaks urbepuder, liha, leib. Kindlasti on igal perel omad munadepühatoidud. 

Kaunistamine:
Tube ehiti pajutibu okstega, lihavõttemuruga jne.
Aga on võetud kasutusele ka muud vahendid: laastukorvid värviliste lillede ja väikeste kingitustega.

Kiikumine:
Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg.
Lõuna-Eestis oli kombeks suurel Neljapäeval või hiljemalt Vaiksel Laupäeval valmistada kiik, et siis pühapäeval, munadepühal alustada kiikumist.
Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: keskelt kiigena toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi lauaotsale maanduda.

Rahvamängud:

  • Munade värvimine
  • Silmapesemine
  • Munakoksimine
  • Munaveeretamine: lihtne, kohtunikega, õues jne.
  • Muna puhumine
  • Munajooks
  • Munaga ennustuamine
  • Munapeituse mäng
  • Lõnga kerimine
  • Kanga kuhumine
  • Tibu-tibu ära näita
  • Kiikumine
  • Karunaha panemine
  • Jalad kõva kui raud

Kokkuvõte:

Lihavõtte pühade kombestiku järgi kestavad lihavõttepühad terve nädala, pühapäevast pühapäevani.
Lihavõttepühade nädalasse kuuluvad:

  1. Urbepäev,
  2. Suur neljapäev,
  3. Suur Reede,
  4. Vaikne laupäev,
  5. Lihavõttepühad.

 

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga