1.-3. klass

Niikaua kui inimesed mäletavad, on headus ja kurjus alati olemas olnud. Nad lihtsalt on. Nagu on must ja valge, nagu on sõbrad ja vaenlased, nagu on soe ja külm. Kust headus ja kurjus tulevad, seda ei tea täpselt keegi. Arvatakse, et sündides on kõik lapsed head. Ja et kurjus tuleb mõnede sisse alles ajapikku läbi hirmude. Kust tulevad unenägudesse hirmud?
Teatakse rääkida, et kusagil Unedemaal on kaks riiki – Ilusate Unede Kuningriik ja Koledate Unede Kuningriik. Ilusate Unede Kuningriigis elavad head une-mehikesed unilased, kelle kuningaks on Tema Majesteet Headus. Koledate Unede Kuningriigis aga elavad koledad hirmud ehk hirmikud ja nende valitsejaks on Tema Koledus Kurjus ise.

Miks saabub kiriku kõrvale väljakaevamispaika ootamatu öine külaline? Kadunud pole justkui midagi, aga jalajälgi on küllaga. Kas need on sissetungijate jäljed? On neid, kellele arheoloogilised väljakaevamised ei meeldi, kui on ka neid, kes on nendest vägagi huvitatud. Lasse ja Maia taipavad, et peavad saladuse päevavalgele toomiseks kaevuma päris sügavale!

See on haarav seiklusjutt väikesest poisist Jakobist, kes satub ootamatult Riia kõige salapärasemasse rajooni – Maskačkasse. Seal tutvub ta oma sugulastega: tõelise meremehe Kotka ja täiesti väljakannatamatu tüdruku Mimmiga ning saab sõbraks Maskačka Bossi endaga – rääkiva koeraga. Sellest hetkest muutub kõik, sest just Jakob saab aidata kohalikel võidelda Võimatu Ahnepäitsuga, kes kavatseb teha nende rahulikust rohelisest kodukandist kõrghoonete metsa.

Raamat on võitnud Läti kirjandusauhindade jagamisel parima lasteraamatu tiitli.

MÄGRA MAJA

Mägral oli maja

nii nagu vaja,
see temalt võttis

kogu tema aja:
juba tehti treppi,

Siin raamatus on lugusid NummiPeal elavatest inimestest, kellest on varem juttu olnud “Väikeses veidras linnas”.

Veel leiab siit ka peotäie limerikke. Limerik on väike jabur luuletus, millele sobibki väga hästi nimeks just limerik. Nimi on pärit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.

Raamatu illustratsioonid on teinud Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn.

Kui tähti Asta küpsetatud mõnusast, mahlasest Napoleoni koogist üks tükk üle jääb, ei suuda Pärt kuidagi leida sõnu, et see endale küsida. Nii püüab ta olla hea poiss ja teisi rõõmustada lootuses, et need ise tema suurt soovi taipavad. Olukord muutub veelgi täbaramaks, kui koogikarp äkki laualt kaob… Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää aga poiss ka seekord oma murega üksi.

“Seisa siin, Pärt!” on viiest raamatust koosneva sarja neljas raamat. Pärdi-raamatud räägivad sellest, kuidas poiss täbarate olukordadega hakkama saab. Samast sarjast on seni ilmunud “Pärt ei oska saltot”, “Seisa siin, Pärt!” ning „Pärt ja ploomid”. Tulekul on veel “Pärt läheb uuele ringile”.

Ühes väikses talus Lõuna-Rootsis elab poiss nimega Nils Holgersson. Tema juuksed on linakollased ning ta on piitspeenike. Poiss on väga õel ning kiusab rõõmuga talus elavaid loomi – ja ka kõiki teisi.

Kuid ühel päeval ilmub härjapõlvlane ja muudab Nilsi pöialpoisiks. Sellest hetkest saab alguse Nilsi uskumatu seiklus, kus ta lendab koos metshanedega, võitleb ohtliku rebasega ning vabastab targa kotka.

Kirjandusklassiku Selma Lagerlöfi teose südamlik ümberjutustus ja Anne Suessi lummavad illustratsioonid köidavad kindlasti nii suurt kui väikest lugejat.

Eesti on väike maa ja siin elab vähe inimesi. Siiski mahub siia sadu vanu losse ja linnuseid, mis on väidetavalt koduks väga paljudele kummitustele. Osa neist hoonetest on varemeis või kurvas seisus, teised kenasti korda tehtud.

Eriti palju leiab kummitusmõisaid Lääne-Virumaalt, aga ka teistest piirkondadest. Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam elabki ju hoopis Haapsalus. Muuseas, Must Daam on ka täiesti olemas ja tema koduks on juba mitu sajandit Sagadi mõis.

Tallinna vanalinn lausa kubiseb kummitusmajadest, nii et nendest on Jaak Juskelt ilmunud samas sarjas omaette raamat.

Une-Mati viimased udujutud on järg ja eelviimane osa raamatutele “Une-Mati udujutud” ja “Une-Mati uued udujutud” ning “Une-Mati väga uued udujutud”. Sisaldab 7 juttu autori illustratsioonidega. Raamat räägib sellest, kuidas Une-Mati viib vanaisa vanamööbli poodi müüki, hakkab vahelduseks naiseks, teeb kosmosejaama küljes nööriga rippudes tiiru ümber maakera, leiutab terve rea täiesti mõttetuid asju, päästab Madli meteoriidisurmast, peatab aja ja paneb sõdalased Madli väikevenna arvutimängudes puhkepausi tegema. Lõpuks leiab Une-Mati, et Madli on juba nii suureks kasvanud, et talle polegi varsti vaja enam unejuttu rääkida. Pealegi hakkavad Une-Matil udujutud otsa lõppema ja normaalseid oskab ju Madli isegi välja mõelda.