1.-3. klass

Vahvad lood kunstnik Kukkeli ja kummitus Kummi elust ja tegemistest vanalinna väravatornis. Edgar Valteri tekst ja joonistused uues kujunduses.

Muinasjutud sirelikaru ja loomade seiklustest!

Autor, suhtlemispsühholoog ja pedagoogikadoktor Heiki Krips on seisukohal, et raamatu muinasjuttude seiklusliku ja sageli naljaka sisu taha peidetud sõnumid aitavad lastel paremini mõista, miks tuleb teisi aidata ja olla sõbralik, aga ka seda, mis on headus.

Läbi muinasjututegelaste käitumise õpetatakse koostegutsemise põhimõtteid, näiteks seda, et liigse enesekesksuse tõttu võib sõbrad kaotada, ja palju muudki. Seepärast sobivad siinsed muinasjutud lastele kodus ja lasteaias ettelugemiseks, aga ka algklassi õpilastele iseseisvaks lugemiseks.

Karukaksikute Oti ja Pätsu ema on mures, et mõmmikud vaatavad liiga palju telerit. Ta peab nõu doktor Mesikäpaga, kes ütleb, et lapsed, kes iga päev mitu tundi teleri ees istuvad, põevad telekahaigust. Karuemale on selge, et nii see enam edasi kesta ei tohi, kuna telekatõbi on nakatanud juba ka karuisa. Kuidas karuema mõmmikud ja karuisa telekahaigusest terveks ravib, sellest raamatust teada saabki.

Kes kardavad rohkem, kas poisid või tüdrukud?

Klassikaaslased Carla ja Hugo lähevad ägedalt tülli selle üle, kumb neist on julgem. Nad sõlmivad hirmuäratava kihlveo. See, kes pistab esimesena plehku hüljatud Saint-Malmori mõisast, kus pidavat elutsema kummitused ja koguni vampiir, ongi suurem argpüks.

„Mina küll ei karda!“ on põnev ja natuke õudnegi lugu sellest, kuidas kaks 9-aastast last oma julguse proovile panevad. Kas kõik on ikka nii vaprad, kui teistele näida püüavad? Ja kas mõni asi on ikka nii hirmus, kui esialgu tundub? Me kõik kardame midagi ja see on täiesti loomulik, aga mõnikord on hirmul suured silmad ja tegelikult polegi selleks alati põhjust.

Valleby muuseumist kaob hinnaline maal. Loo muudab eriti kummaliseks valvekaamera pilt, millelt on näha, kuidas selle varastab… muumia. Kas tõesti ärkab muuseumi iidne Egiptuse muumia öösiti ellu ja kondab mööda näitusesaale ringi? Raske uskuda, eks? Juhtum on LasseMaia detektiivibüroole otsekui loodud ning just nemad selle kohemaid ka käsile võtavad!

„Jassi pass” on lugu poisist, kes tunneb end sageli üksi. Ema ja isa teenivad raha ja on hädas pangalaenu maksmisega, neil ei ole aega Jassi murede ja hirmude jaoks. Poisile on seltsiks Ämblik-Mati, Oranžide Täppidega Koll ning unistused kaugel planeedil elavatest rohelistest mehikestest, kelle juurde minekuks meisterdab ta endale passi.

Siis saab Jass teada, et isa peab raha teenimiseks minema tööle välismaale. Ta jääb emaga kahekesi ja märkab, et ema on tihti kurb ja väsinud. Jass hakkab aimama, et isa ei tulegi vist enam mitte kunagi tagasi…

Friederike elab Annatädi juures. Tal on kass Kõuts ja punased juuksed. Tulipunased, ütlevad lapsed ja naeravad Friederike üle. Nad hüüavad: „Tulipunane Friederike sealt tuleb! Peas tal tuli, tuli põleb!” See muudab Friederike kurvaks. Kuna aga tema juuksed ei ole mitte tavalised punased juuksed, saavad peagi alguse ebatavalised lood…