4.-6. klass

Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele.

Raamat „Väike prints“ on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti.

Ainult südamega näed hästi.
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Doris Kareva lustiluule raamat „Puhas lora“ on suurele ja väikesele lugejale, Regina Lukk-Toompere vahvate piltidega.

Imelik, et sorav lora / piiri-pääri ääriveeri / piserdatud piruplära / teinekord teeb tuju heaks, / kuigi üldsegi ei peaks.

Male on maailma parim mäng: see õpetab õigesti arvutama ja arendab mälu. Jess ja Jamie õpetavad sulle lõbusal moel kõike, mida nad male kohta teavad. Nad selgitavad, kuidas mängulaud „lahinguväljaks“ valmis seada, räägivad, miks lipp on leidlik, oda toimekas, vanker vankumatu ja ratsud näljased. Jess ja Jamie teavad, kuidas kuningat kaitsta või matistada, millal saab vangerdada, ja sedagi, mis on etturimaagia. Nad jagavad oma teadmisi rõõmuga ka sinuga.

Lisaks on Jess ja Jamie välja mõelnud ka pisut riukalikke mõistatusi, mille lahendamine annab kindlasti sulle selles maailma parimas mängus vilumust juurde.

Surnukirstul viisteist meest ja kannukene teed! Vapper Miki Hiir ei pelga mäslevat röövleid täis merd – ega üleüldse mitte midagi! Loe R.L. Stevensoni romaani järgi loodud haaravat kolmeosalist piltjutustust – Aarete saarel juhtub nii mõndagi!

„Muumimamma seeneraamat“ on imepärane teejuht kõikidele seenesõpradele ja metsas niisama uitajatele. Seal on kirjeldused ja klassikaliselt ilusad joonistused enam kui saja levinuma seene kohta.

Lugejad saavad tuttavaks arvukate pilvikute, kõikide lemmikriisikate ja värvikate mittelehikseente, aga ka maitsvate limanutiliste, heinikute ning kummaliste tindikutega.
Kaunite piltidega „Muumimamma seeneraamat“ on ühtlasi paeluv pilguheit metsadesse ning neis peituvate seeneniidistike ja viljakehade maailma. Läbi käiakse ka seente määramise põhitõed, mille tundmine võimaldab igaühel ohutult korjata maitsvaid söögiseeni ning leida parimaid seenekohti.

Rikkalikult illustreeritud entsüklopeedia annab põhjaliku ülevaate kõigest, mis liigub – hobuveokitest superautodeni, esimestest algelistest õhusõidukitest kosmoselennukiteni. See on suurepärane täiendus iga tehnikahuvilise täiskasvanu ja noore raamaturiiulisse.

Raamatu kolm osa on pühendatud vastavalt maismaa-, vee- ning õhu- ja kosmosesõidukitele.

Iga osa algab sõidukite arengulugu esitava ajajoonega ning ülevaatega füüsika põhimõtetest, millel põhineb maismaal, vees või õhus liikumine.

Sarja viimases raamatus lõpeb Laura Ingalls Wilderi seiklus väikese tüdrukuna ning algab tema uus elu naise ja emana.

„Väike maja preerias“ sarja viimane raamat jutustab Laura ja Almanzo abielu esimestest aastatest ja nende tütre Rose’i sünnist. 1890. aasta kevadeks oli Laural ja Almanzol tulnud liiga palju raskusi taluda, et Lõuna-Dakotas talupidamisega jätkata. Nende maja hävis preeriapõlengus ja nende teine laps, poiss, suri enne kuuvanuseks saamist.

„Esimesed neli aastat” avaldati aastal 1971, neliteist aastat pärast Laura Ingalls Wilderi surma. Käsikiri leiti Laura paberite hulgast. Arvatavasti kirjutas ta selle visandi 1940. aastate lõpus, aga kaotas pärast Almanzo surma huvi selle avaldamise vastu.

Tempokas suveseiklus ja avastamist ootav mereröövlite aare.

12-aastasele Robin Mereröövlile on tema perekonnanimi alati nuhtluseks olnud. Kui poiss suveks vanaisa juurde Saaremaale saadetakse, kuuleb ta üllatusega, et nimi Mereröövel ei olegi tühja koha pealt tekkinud. Koos uute sõprade Säde ja Kirsikaga asub ta uurima legendi Mereröövlite suguvõsa needusest ja peidetud varandusest. Ent lapsed ei ole sugugi ainsad, kes aaret leida ihkavad. Alguse saab uskumatu seiklus, millest võitjana välja tulemiseks peavad Robin, Säde ja Kirsika appi võtma kogu nutikuse ja trotsima ohte.

„Neetud aare“ on ühel ajal sõpruse ja koos lustimise lugu, perekonnaväärtuste ja suguvõsalugu, ümbritseva märkamise ja tundma õppimise ning uute teadmiste saamise lugu.

Raamat „Minu harukordne aju“ tutvustab kooliealistele lastele neuroerilisust ja aitab mõista, et iga inimene on ainulaadne ja väärtuslik.

Autor Louise Gooding on raamatu „Minu harukordne aju“ jaotanud tinglikult kolmeks. Et teemat paremini mõista, selgitab ta esmalt, mis üldse on inimaju ja kuidas erinevad ajuosad toimivad ning meid mõjutavad. Samuti seda, milliste teadmisteni on aju uurimine tänaseks jõudnud. Raamatu kõige mahukama osa eesmärk on selgitada, mida tähendab neuroeriline aju ja kuidas see inimest ning tema elu mõjutab. Pikemalt on lahti kirjutatud 16 erinevat diagnoosi, sh näiteks autism, ärevushäire, ATH, düsleksia, OKH, bipolaarne häire, epilepsia jne. Seejuures peab autor väga oluliseks rõhutada, et neuroerilisus pole mitte puudus, vaid ainulaadsus.

Tagasihoidlik õunapuu koduaias, külatänaval või vanaema juures ei ole kuigi suur ega ka aukartustäratavalt vana, kuid ta võib olla hea sõber. Parimad on muidugi tema mahlased õunad suvel või sügisel. Äkki ripub ta tugevaimal oksal ka kiik?

Kaunis raamat võtab sind kaasa põnevale rännakule läbi õunapuuaasta: heleroosadest õitest kevadel kuni raagus oksteni talvel. Saad teada, kuidas puu muutub, ning tutvud paljude loomadega puu otsas ja puu ümber.