4.-6. klass

Lõbus, hirmutav, õpetlik ja südamlik lugu sellest, mis juhtub siis, kui ühel päeval kaovad linnast kõik täiskasvanud ja lapsed peavad kõigega ise hakkama saama. Eks igaüks meist on aeg-ajalt mõelnud, et täiskasvanud on lihtsalt tujurikkujad: keelavad, õpetavad, käsivad … Tore oleks, kui saaks ise otsustada, teha seda, mida hing igatseb, süüa ainult komme ja rämpstoitu. Mis aga saab siis, kui nii juhtubki?

Whiffingtoni linn elu muutub täielikul – mustus ja hais, lapsikuks muutunud täiskasvanud, keda lapsed nüüd ohtudega riskides peavad päästma.
Kas popid poisid ja tüdrukud on ka hädaolukorras popid või päästavad maailma „nohikud“?

Maad on tabanud tulnukate rünnak ning neli ajarändurit peavad leidma lahenduse, kuidas kaugest tähesüsteemist pärit vaenlased kahjutuks teha veel enne, kui nad üldse Maale jõuavad. Esimest korda elus sooritavad nad kolmekümne üheksa valgusaasta pikkuse kvanthüppe, kuid samal ajal tuleb neil ka ajas mitukümmend tuhat aastat tagasi liikuda. Koos agressiivsete tulnukate hävitamisega õnnestub rändajatel päästa ka kauge planeedi tsivilisatsioon, mis on Maa omaga hämmastavalt sarnane. Kui rändajad saabuvad tagasi koduplaneedile, ootab neid murelik õpetaja Leho Anderson, kellel on Eesti tuleviku kohta väga halbu uudiseid. Pikemalt mõtlemata võetakse ette uus reis, et päästa Eesti ja terve planeet globaalsest kliimasoojenemisest. Kõik aga ei suju nii lihtsalt kui loodetud, sest ka kogenud ajaränduritel on raske vahet teha, kus lõpeb oma ja algab võõras maailm.

Robinson Crusoe jääb laevaõnnetuses ainsana ellu ning satub üksikule saarele. Kakskümmend neli aastat ei näe ta ühtki inimolevust, kuni ühel päeval toob saatus tema saarele Reede, kellest saab Robinsoni ustav kaaslane.

“Robinson Crusoe” ilmus 1719 ja pani aluse ühele tänapäeva müütidest – inimese võimesse tulla toime iseenda ja loodusega, oskusesse säilitada kaine mõistus ja optimistlik meel ka rasketes olukordades.

Niikaua kui Penelop end mäletab, on ta juuksed olnud hallid nagu vanaemalgi. Sellega on ta ammu harjunud. Nagu ka sellega, et ta teab juba ette, mida ema talle järgmisel hetkel ütleb. Ja sellega, et tema sünnipäeval sajab alati vihma, aga kummalisel kombel ei tee see vihm märjaks.

Ühel hommikul peeglisse vaadates aga näeb Penelop, et ta juuksed on äkki leekivpunased. Tüdruk tajub endas senitundmatut jõudu. Ta ei saa aru, mis temaga toimub, kuid punased juuksed tunduvad seiklusi nagu nõiaväel ligi tõmbavat …

Annie M. G. Schmidti uus põnev raamat seiklushuvilistele lastele!

Aabel töötab uues suures Knotsi kaubamajas liftipoisina. Ta teab, et kõige ülemist, salapärast rohelist nuppu ei tohi ta mingil juhul vajutada. Kuid uudishimulik nagu ta on, teeb ta seda juba esimesel tööpäeval. Enne kui Aabel ja tema kolm reisikaaslast arugi saavad, lendab lift hoonest välja ja tõuseb noolekiirusel kõrgusse. Algul ehmatavad kõik koledasti, kuid siis mõistavad, et lendav lift on suurepärane! Hullumeelsel reisil, mis viib neid New Yorki, Lõuna-Ameerikasse ja lõpuks Uus-Meremaale, kogevad nad uskumatuid seiklusi.

Ainult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Aga kuidas otsida kõikide poolt ihaldatud pärlit, kui reisikaaslaseks tuleb tüütu sirts, pidevalt vadistav tüdrukutirts, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata?

„Puud ei oska nalja visata, aga kahtlemata oskavad nad lugusid jutustada …”

Selle tammepuu nimi on Punane ja tal on palju aastaringe. Ta on piirkonna soovipuu: inimesed kirjutavad oma soovid riideribadele ja seovad need Punase okste külge. Ühes varesest sõbra Bongo ja teiste loomadega, kes Punase õõnsustes elutsevad, peab soovipuu naabruskonna üle vahti. Võiks arvata, et Punane on näinud kõike. Aga ühel päeval kolib piirkonda uus perekond. Sugugi mitte kõik ei ole nende vastu külalislahked ja Punase roll soovipuuna muutub olulisemaks kui kunagi varem.

Puhkus talus? Anton ei ole vanemate puhkuseplaanidest just vaimustuses. Et mitte igavuse kätte ära surra, räägib ta väikesele vampiirile augu pähe, et see kaasa tuleks. Aitas ju Anton ükskord ka väikese vampiiri täbarast olukorrast välja. Aga vampiiriga reisima minek toob kaasa omajagu raskusi. Sest harilikult vampiirid ju rongiga ei sõida …

„Väike vampiir sõidab ära” on sarja kolmas raamat. Varem on ilmunud „Väike vampiir” ja „Väike vampiir kolib”.