Arnek, Pille. Elli kirjad
Ellil ja Noral on kombeks kasutada maha jäetud talu postkasti, et üksteisele kirju kirjutada. Sügisvaheajal kolib Nora aga ära. Elli viimane kiri jääb tal saamata. See vedeleb postkastis mitu nädalat. Koolist tulles Elli mõnikord piilub postkasti, aga sinna vaatamine teeb ta kurvaks. Ta igatseb Norat.
Ühel päeval on kiri kadunud. Elli ei oska sellest midagi arvata. Aga kui ta mõne aja pärast vanast harjumusest postkasti kiikab, on seal uus kiri. Käekiri on võõras. Selles tänatakse Ellit heade soovide eest. Aeg olevat raske ja iga selline kiri toob vaheldust ja pisut rõõmu. Kirjutajaks on Henn.
Elli kuuleb sellist nime esimest korda. Ta uurib kirja ümbrist, kiri on posti pandud eile… või ei… oot… kuupäev on küll eilne, kuid aastaarv on 1918. Täpselt sada aastat tagasi. Selgub, et Henn elab Narvas.
4.-6. klass, 7.-9. klass 04.04.2019
Ainult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.
„Puud ei oska nalja visata, aga kahtlemata oskavad nad lugusid jutustada …”
Puhkus talus? Anton ei ole vanemate puhkuseplaanidest just vaimustuses. Et mitte igavuse kätte ära surra, räägib ta väikesele vampiirile augu pähe, et see kaasa tuleks. Aitas ju Anton ükskord ka väikese vampiiri täbarast olukorrast välja. Aga vampiiriga reisima minek toob kaasa omajagu raskusi. Sest harilikult vampiirid ju rongiga ei sõida …
Millalgi 20. sajandi alguses ühes Eesti või Liivimaa Hopspelleri nimelises mõisas hakkab kolmele mõisa ümber mängivale lapsele, mõisnikupere võsudele Pipale ja Egonile ning aednikupoiss Mattisele tunduma, et mõisa esinema tulnud tsirkusetrupiga ei ole kõik päris korras. Kui siis pärast komejantide lahkumist avastataksegi, et maja on kalliskividest ja hõbenõudest tühjaks tehtud, otsustavad lapsed kuritöö paljastada. Algav tagaajamine osutub mõistagi märksa ohtlikumaks kui algul arvatud.
Orvuks jäänud kümneaastane Lewis Barnavelt läheb elama onu Jonathani juurde ja saab õige ruttu teada, et nii tema onu kui ka nende naabrinaine on võlurid, kes püüavad üles leida onu Jonathani maja seinte sees tiksuvat õudset kella. Kas nad suudavad kolmekesi maailma kindlast hävingust päästa?
Kunagistel noortel kriminalistidel Piial ja Matil on seljataga pikk ja põnev elu. Nüüd veedab üheksakümne ühe aastane endine kriminaalpolitseinik Mati Lindpere oma päevi Peipsi järve lähistel kaunis männimetsas asuvas Päiksemetsa vanadekodus. Ühel saatuslikul päeval hakkavad vanadekodus toimuma kriminaalsed sündmused. Mati toakaaslane, kaheksakümne seitsme aastane Artur, satub eluohtliku mürgistusega haiglasse ja Matil tekib kahtlus, et mängus võib olla jõhkrate kurjategijate käsi.
Lastekirjanduse klassikasse kuuluvas Kenneth Grahame’i raamatus „Tuul puhub pajuokstes” ootavad ees võrratud ja isevärki seiklused, mis viivad lugeja imelise looduse rüppe ja heidavad pilgu metsaasukate põnevatele seiklustele. Teose sündmused arenevad ühe jõe kaldal ja seda ümbritsevatel niitudel, kus kõigil raamatu tegelastel – Mutil, Vesirotil, Kärnkonnal, Mägral jt – on igal ühel ajada oma asi. Nad kutsuvad lugeja endaga uitama, sõpru leidma, üksteist aitama ja lõbutsema. Kuid alatihti satuvad nad mingitesse sekeldustesse, täpselt nagu inimesedki. Raamatu autor ongi kõigile tegelastele omistanud inimeste parimad omadused, mis aitavad nad üle kõigist takistustest.
Kui Upe ühel ilusal koolivaheaja päeval nastikut päästes tema käest valusasti peopessa hammustada saab, pole tal veel aimugi, missugustesse seiklustesse ta sel kombel juhatati. Riidekirstust leitud vanaema võluraamatu kaudu avanevad salajase Nastiktaasia väravad ja poiss saab osa pöörastest sündmustest.
See raamat on pühendatud kõikidele isadele, kes veedavad puhkuse koos perega. Ja teevad seda Eestis. Kuigi loo alguses võtab perekond vastu üksmeelse otsuse veeta perepuhkus Hispaania päikeserannikul Costa del Solis, leiavad nad end ühel päeval hoopis Lääne-Virumaalt Parakatkust. Parakatku oli aga kunagi kuulus seal elutsevate karude poolest. Esialgu kohtub perekond küll vaid hiirega, aga karudki ei jää tulemata.