4.-6. klass

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.

Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi. Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.
Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud. Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks.

„Minuga teil juba igav ei hakka!“ ütleb rändrott Krõssu alalõpmata ja tõstab oma terava nina uhkelt pilvede poole. Krõssu, kes raamatus meile eri maailmajagude linde, loomi ja taimi tutvustab, on tegelikult autori alter ego. Tema jalajälgi on täis kõrbed ja metsad, mererannad ja savannid. Lugeja saab tuttavaks huvitavate ja eriskummaliste taimedega ja kõikvõimalike loomadega alates tillukestest putukatest kuni maailma suurimate imetajateni.

Raamat sobib ühtviisi nii suurtele kui väikestele loodusesõpradele ja teadmishimulistele lugejatele. Info on teaduspõhine, kuigi seda esitleb lustakas tegelane. Lugude juures on ka Krõssu õpetlikud küsimused koos vastustega, mis annavad huvitavaid faktiteadmisi.

Lisaks rohketele loodusfotodele seikleb neil lehekülgedel ringi ka Anne Pikkovi joonistatud peategelane.

APPI – puberteet!!! Hirmnaljakas lugu sõprusest ning suureks kasvamise rõõmudest ja muredest.

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.

Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole.

Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. Suki on Della oma hunt – tema kaitsjahunt.

Aga kes kaitseb Sukit? Kui Suki üritab ennast tappa, kukub Della maailm kokku. Seni on Della rasketes olukordades kasutanud vaikimise taktikat, aga võib-olla on nüüd aeg end kuuldavaks teha.

Kimberly Brubaker Bradley jutustab kahest õest, keda seob armastus teineteise vastu ja ühised traumad. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest, abi otsimisest ja leidmisest.

„Kõik saab korda, kui sa võtme üles leiad. Ja keera kaks tiiru, mitte üks. Kas jääb meelde?“ Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. See on traditsioon. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Kuhu vanaema läks? Miks ta kadus? Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnud … Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid.

Huumorikogumik „Tants pika tüdrukuga“ pakub valikut Mart Juure jutuloomingu paremikust. Lugude tegelasteks on põhiliselt inimesed, ei puudu ka loomad ja muusika. Punase niidina läbib teost autori raugematu usk inimkonna helgesse olevikku.

Raamatut kaunistavad kunstnik Ave Taaveti lõbusad illustratsioonid.

“Värvikas pildigalerii meie igapäevasest elust, vürtsitatud martjuureliku huumoriga.” – Olav Osolin, krimikirjanik

Lastele õpetatakse sageli, et valitsus kaitseb meie elu, vabadust ja vara, kuid kas võib olla tõsi, et mõned seadused lubavad teistel inimestel meile tegelikult haiget teha ja meie asju ära võtta? Ühine Ethan ja Emily Tuttlega, kui nad saavad teadmisi vara, piraatide ja röövimise kohta. Oma naabri Fredi abiga peavad kaksikud ära arvama, mida nad saavad teha, et peatada halvad inimesed valitsuses.

Frédéric Bastiat oli Prantsuse majandusteadlane ja klassikaline liberaal, kes kirjutas raamatu „Seadus“, millele see raamat põhineb. Lõbusate illustratsioonide ja kaasahaaravate dialoogide kaudu aidatakse noortel lugejatel mõista vabaduse põhimõtteid ja valitsuse õiget rolli.

Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. Suki on Della oma hunt – tema kaitsjahunt. Aga kes kaitseb Sukit? Kui Suki üritab ennast tappa, kukub Della maailm kokku. Seni on Della rasketes olukordades kasutanud vaikimise taktikat, aga võib-olla on nüüd aeg end kuuldavaks teha. Kimberly Brubaker Bradley jutustab kahest õest, keda seob armastus teineteise vastu ja ühised traumad. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest, abi otsimisest ja leidmisest.

Ühel päeval, kui Tiril ja Oliver Ottoga jalutama lähevad, märkavad nad kahtlast kilekotiga meest. Nad otsustavad teda jälitada. Kui mees turuplatsil koti enda kõrval istuva naisega salaja ära vahetab, ei anna uudishimu Tirilile ja Oliverile rahu. Mis neis kottides on ja miks neid salaja vahetatakse?
Detektiivibürool nr 2 on taas käsil uus juhtum.

Käesolevas inimese ja muu looduse suhteid kajastavas raamatus tutvustan meie kalafaunat. Võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti – nemad on veteriigi elanikud, kohastunud eluks teistsuguses keskkonnas.