4.-6. klass

Lõbusad lood üha sekeldustesse sattuvast südist koolipoisist Toomas Linnupojast, tema esimesest suurest armastusest ning suhetest pere, õpetajate ja klassikaaslastega kuuluvad laste- ja noortekirjanduse klassikasse – nende seltsis on mõnusalt aega veetnud mitu põlvkonda eestlasi. Armastatud lastekirjanik Heljo Mänd (1926–2020) kirjutas Toomas Linnupoja lood aastail 1965–1974, ühtede kaante vahel ilmusid need esimest korda aastal 1978.

Eesti lastekirjanduse kullafondi kuuluv raamat „Jutte loomadest“ koosneb kolmest loost „Mäger Urask“, „Ahnuse palk“ ja „Kodus ja metsas“.

Haaravalt kirjutatud põnevad jutustused kirjeldavad loomade elu, nende omavahelisi suhteid ja võitlust ellujäämise eest. Need on lood sõprusest, ahnusest, laiskusest ja töökusest.

Sisaldab aastail 1974–1976 ilmunud kolme raamatukese lugusid hakkajast maapoisist Leopoldist. Kolmanda raamatu eest pälvis autor 1977. aastal Juhan Smuuli nimelise laste- ja noorsookirjanduse preemia.

Jutustuse sari “Leopold”, “Vaatame, mis Leopold veel räägib” ja “Leopold aitab linnameest” räägivad maapoiss Leopoldist, kelle igapäevaste tegevustega antakse edasi meeleolukas pilt maaelust. Teosed sisaldavad olulisi eetilisi tõdesid, kui samas on läbivalt humoorikad.

Väikese tüdruku Anna mängude maailm põimub tegelikkusega. Lihtsad hetked muutuvad tema fantaasiates ootamatult värvikateks. Anna mõtetes ja päevades elustuvad armsalt kummalised tegelased. Kõnelused ja tegemised nendega on humoorikad ja omamoodi.

Need lood on kirjutatud ühtaegu nii väikestele kui suurtele. Siin kajastuvad vaikimisi kolme erineva põlvkonna arusaamad ja ellusuhtumised – tegelasteks väike Anna, ema ja vanaema, aga ka vend, isa ja vanaisa.

Raamatu teeb eriliseks ka selle kujundus ja illustratsioonide paigutus. Kunstnik Jarõna Ilo mustvalged ideede visandid on pikitud teksti vahele ja valmis pildid paigutatud omaette peatükina raamatu lõppu.

Maailm on just selline, millisena me seda ise näeme ja tõlgendame.

Raamat räägib poisist nimega Karl ja tema suveseiklustest maal, vanaisa-vanaema juures. Kuidas Karl koos oma sõpradega leiab metsast valge kitsetalle ning millistesse sekeldustesse see leid neid viib.

Raamatus on palju looduskirjeldusi ja peidetud õpetussõnu laste loodushariduse edendamiseks. Põnevad faktid, muhedad tegelased, vahvad tegevuspaigad ning huumor, mille vanameister Jaan Rannap on põiminud toredaks lastejutuks.

Päär elab väikeses külas, kus tema perekonda peetakse natuke veidraks: toidublogijast ema ja töö pärast kratte valmistav isa pole just kõige tavalisemad vanemad. Koolis narritakse Pääri Pärdikuks ning ehk just seepärast pole tal ka sõpru. Nii tõotab koolivaheaeg kujuneda sama igavaks kui eelmised… Kuid seekord läheb kõik teisiti – alates kohtumisest Ingliga võtavad sündmused ootamatu pöörde ning Päär satub uskumatute seikluste keerisesse. Vaid tema ja ta sõbrad saavad päästa hauaröövlite küüsist Rootsi kuninga kadunud haua, ent enne tuleb see haud üles leida. Kogu lugu võtab suisa kriminaalse pöörde.

Hea lugeja!

See raamat, mida hetkel käes hoiad, on kokku pandud vanal ajal rahva seas räägitud ja hiljem kirja pandud Suure Tõllu lugudest, mis on väga tugevasti seotud erinevate kohtadega Saaremaal.

Aga kes see Suur Tõll üldse oli? Küsimus, kas Tõll on ajalooline või mütoloogiline isik, on mitmel puhul päevakorrale tõusnud. Omal ajal Tõllu lugusid uurinud eesti kirikuõpetaja ja kirjamees Martin G. E. Körber ja eesti kirjandusloolane Mihkel Kampmanngi kalduvad sinnapoole, et Tõllu tuleb pidada ajalooliseks isikuks. Keele- ja folklooriuurija Villem Grünthal-Ridala tunnistab ta pelgalt mütoloogiliseks isikuks. Väga põhjalikult Tõllu lugusid kogunud ja uurinud eesti köster, õpetaja ja literaat Peeter Südda aga jätab meile selles küsimuses hoopis vabad käed.

Eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluva raamatu „ Agu Sihvka annab aru” uustrükk on kuuenda klassi pioneeri Agu Sihvka seletuskirjade täielik kogu, milles on nii kolmes eelmises väljaandes kui ka kogumikus „Koolilood” ilmunud lood, samuti varem avaldamata lugu „Kuidas ma purustasin koolilõuna vitamiinirikkuse lootuse”.

Lisaks kahekümnele Agu Sihvka seletuskirjale on raamatu kaante vahel ka neli Edgar Valteri koomiksit, kolm neist on varem avaldatud kogumikus „Koolilood”, üks – „Kuidas me soodustasime gripiviiruse levikut” – ilmub esimest korda.