7.-9. klass

Marchi pere õed Louisa May Alcotti menukast romaanist „Väikesed naised“ on võitnud põlvkondade viisi igas vanuses lugejate südameid.

Siin on andekas sahmerdaja ja tulevane kirjanik Jo, traagiliselt habras Beth, kaunis Meg ning romantilise meelelaadiga ja ärahellitatud Amy, keda seob siiras õdede vaheline armastus ja raskused kodusõjaaegsel Uus-Inglismaal.

Pole saladus, et „Väikesed naised” põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes „naiste töid“, nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine. Kuid peagi mõistis Louisa, et võib kirjutades rohkem teenida.

Siia raamatusse on kokku korjatud mõned kõige iseäralikumad ja lõbusamad küsimused, mida surma kohta üldse küsida võiks. Surm pole mingi raketiteadus, sõbrad! (Või noh, peatükk „Mis juhtub kosmoses astronaudi surnukehaga?“ natuke on.)

Kõik surma puudutavad küsimused on head küsimused, Ja kõige otsesemad ja provokatiivsemad neist pärinevad just laste suust. (Vanemad, jätke see endale meelde!) Noored inimesed olid vapramad ja sageli selgepilgulisemad kui täiskasvanud. Ja nad ei pelga sisikonda ja verd. Nad mõtlevad küll oma surnud papagoi hinge peale, aga tegelikult tahavad nad teada, kui kiiresti papagoi vahtra all kingakarbis roiskuma läheb. Seepärast pärinevad eranditult kõik selle raamatu küsimused lastelt ja need on esitatud ausalt ning loomulikul viisil.

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga.

Maik Klingenberg ei mõista, miks inimesed teda igavaks peavad. Hästi, tal pole just palju sõpru (okei, tal pole ühtegi sõpra). Ja kõik saavad kõvasti naerda, kui ta klassis oma kirjandit ette loeb. Ja teda ei kutsuta kunagi pidudele – ka mitte populaarse klassiõe Tatjana sünnipäevale.

Andrei Tšihhatšov hüüdnimega Tšikk (isegi õpetajad ei oska tema perekonnanime hääldada) on uus poiss koolis ja samuti ebapopulaarne, kuid teistel põhjustel. Ta näeb alati välja, justkui oleks äsja kakelnud, tema riided on totaalne katastroof ja ta ei räägi kunagi kellegagi.

Ühel päeval ilmub Tšikk ootamatult Maiki juurde koju. Ka teda pole Tatjana juurde peole kutsutud, aga tal on plaan. Nad otsustavad „laenata” auto (väljavalituks osutub üks helesinine Lada Niva) ja nii saabki alguse kahe poisi pöörane suvine seiklus ilma vanemate, selge sihi, teekaardi ja mobiilita. Kas nad eksivad ära? Kindlasti!

Reeli Reinausi uue raamatu sündmused leiavad aset tänapäeva Hiiumaal, kuid noorte peategelaste elu ja suhteid mõjutavad oluliselt ammused salapärased sündmused, millesse olid segatud Suuremõisa aadlik Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg ja tema alluvuses töötanud kapten Carl Johan Malm.

Miikael tuleb Hiiumaale seletust otsima painavatele unenägudele ja kummalisele ettekuulutusele, et teda seob saarega verevõlg. Teda abistab sensitiivsete võimetega Vika, kellel on aga saare ja poisi aitamisega hoopis omad plaanid. Samal ajal püüab Ingel maksku mis maksab oma teadmata kadunud poiss-sõbra jälgi ajada. Ja Ingli sõbranna Saara ei tea ise ka täpselt, kuidas ta äkki nende peadpööritavate sündmuste keskele on sattunud.

„Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind?

Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine.

Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda…

„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” on mõtteline järg raamatule „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu „Maariuses”, põimuvad ka „Mortenis” noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.