7.-9. klass

“Tahaksin süüa su pankreast” on Jaapani kirjaniku Yoru Sumino südamlik noorteraamat, mis on tõlgitud ka inglise keelde ja mille põhjal on tehtud film.

Gümnaasiumipoiss leiab oma klassiõe päeviku ja saab teada saladuse, mida seni teadis ainult tüdruku perekond.
“Tahaksin süüa su pankreast,” ütles tüdruk. Kui Sakura Yamauchi selle veidra ja ootamatu mõtteavaldusega lagedale tuli, täitsin parasjagu oma kohustust raamatukoguhoidja abina, sättides raamatuid tolmustele riiulitele. Esiotsa mõtlesin temast mitte välja teha, kuid peale meie polnud seal kedagi ja märkuse ilmselgeks eesmärgiks oli morbiidset uudishimu tekitada.

Mitte midagi olulist pole olemas. Milleks üldse midagi teha, kui ühelgi asjal pole mõtet, tähtsust ega tähendust?

Klassikaaslased ei suuda kuidagi nõustuda poisiga, kes just nõnda väites keeldub tegemast seda, mida pere, kool ja kogukond temalt ootavad. Nad võtavad eesmärgiks Pierre Anthonile tõestada, et elus on palju olulisi asju. Täiskasvanute eest varjatud omamoodi põneva mänguna alanud ühine tähenduseotsimine viib nad üha suuremate ja julmemate panusteni.

Menuki „Üks meist valetab“ autori uus põnevik paljastab sünged saladused

Milly, Aubrey ja Jonah Story on nõod, kuid nad vaevu tunnevad üksteist ega ole kunagi kohtunud oma vanaemaga. Too rikas ja eraklik proua ütles oma lastest lahti juba enne Milly, Aubrey ja Jonah’ sündi. Nii et kui noored saavad kirja, milles nad kutsutakse suveks saarel olevasse kuurordisse tööle, on nad üllatunud … ja neis tärkab uudishimu.

12-aastane pisut eraklik koolipoiss Malte armastab arve ja harjutab tublisti matemaatikaolümpiaadiks, mille ta tingimata võitma peab. Ta on valitud maakondlikus voorus osalema oma koolist ainsana. Kui nende juurde kolib tema seitsmeteistaastane poolõde Josefine, kellest poiss varem vaevalt kuulnud on, ei ole aga kodus enam kõik nii nagu varem. Ilma mingi hoiatuseta kukub Malte korrastatud maailm kaardimajakesena kokku. Tuleb välja, et elus ei ole kõigele üheseid vastuseid nagu matemaatikaülesandes – sageli võivad tunded olla vastuolulised ja mõnikord saab keegi haiget. Lisaks ilmub matemaatikaklubisse Lale, kes pole lihtsalt tõsiseltvõetav konkurent, vaid ka „kaunis nagu kaheksa“.

17-aastane Louise on kolinud oma kodukülast Ålesundi ning käib seal gümnaasiumis. Ärasõit oli omamoodi põgenemine – aasta tagasi hukkus tema poiss-sõber Tormod. Unenäod ja mõtted Tormodist on aga visad kaduma.

On suvi. Louise tuleb koju vaheajale, mis kahjuks algab vanaema matustega. Taaskohtumisel ema, vanema õe ja sõbrannaga näib Louise vaoshoitud ja eemalolev. Valu vaigistamiseks on lihtsam juua õlut, kui paljastada oma haavatavust. Suvine tööots hooldekodus ja kohtumine dementsete vanainimestega paneb teda eluväärtusi ümber hindama ja mõistma, mis elus tegelikult tähtis on. Louise suudab minevikuvarjudest vabaneda ja koguda jõudu, et pilk tulevikku pöörata.

„Uskumatult oluline ja väestav lugemisvara.” Natasha Ngan

Nüüd algab vastupanu
Keegi ei räägi lunastuseaastast. See on keelatud.

Meile on kõneldud, et meil on võim täiskasvanud mehed voodist välja meelitada, poistelt mõistus võtta ja abikaasad armukadedusest hulluks ajada. Usutakse, et meie nahk eritab võimsat armujooki, nooruse eliksiiri, naiseks saava tüdruku lõhna. Seepärast pagendatakse meid kuueteistkümnendaks eluaastaks, et me vabastaksime oma nõiaväe metsikus looduses, enne kui tohime inimeste sekka tagasi tulla.

Sügisene koolivaheaeg täidab Sigridi ja ta sõbrad rõõmsa elevusega. Sigridit on tallis ees ootamas päris oma hobune ja lisaks meelitab teda sinna võimalus kohata üht noormeest … Oh, kui imeline oleks ise olla talliomanik! Noored peavad nädal aega talli järele valvama, kuid see polegi nii lihtne, kui algul arvatud. Tagatipuks tuleb veel kuulata isepäise praktikandi Agnese sõna ja lahkarvamused on kerged tekkima. Neil, kel päris oma hobune, peaks ju olema rohkem õigusi, või kuidas? Sigrid ei ole veel unustanud eelmisel aastal juhtunud õnnetust, kuid nüüd vajab tema tuge sõber, kes seisab omakorda silmitsi raske valikuga.