7.-9. klass

Ühel varasel hommikutunnil langeb Lydia sõbranna juurest tulles vägistamise ohvriks. Kuigi romaanis on ka kriminaalne liin, keskendub sündmustik siiski juhtunuga toimetulemisele: kui algul tundub Lydiale, et parim tee traumast ülesaamiseks on seda eirata, kõik endasse matta ja teha nägu, et midagi pole juhtunud, leiab ta lõpuks sõprade ja vanemate toel, et tugevus pole eitamises, vaid abi otsimises.

Klassivend ütleb tema kohta „vaikne vaatleja“. Katrina ise peab end kõrvalseisjaks. Kuid kunagi tahtis ta meeleheitlikult kuhugi kuuluda. Mida selline soov endaga kaasa toob, kas lõpupeol juhtunut ajendas juhus, aastaid tagasi külvatud vaen või esmapilgul pisiasi nagu näiteks üks kollane jope, rullub lahti noorteromaanis „Enne lõppu“. See on ühe täiesti tavalise gümnaasiumi abiturientide lugu ühe traagilise sündmuse eel ja järel.

Rikkaliku pildimaterjaliga raamat maailma avastamisest ja kaardistamisest.

Esialgu jättis inimene tuttavad paigad seljataha ja siirdus uusi teid avastama eelkõige selleks, et hinge sees hoidmiseks toitu leida, kuid tõelised põhjused, mis tõukasid inimkonda edu pandi või turvalisuse puudumise kiuste tundmatuid maailmu avastama, olid vallutusiha, janu rikkuste või teadmiste järele ja eelkõige armastus seikluste vastu.
Maadeavastajad, kes vanadel hallidel aegadel söandasid merd künda, teadmata, mis neid ees ootab, olid uudishimulikud reisimehed, keda innustasid tegudele teadus, usk või unistus kuulsusest ja aaretest. Nende eeskuju ja kogemused innustavad jätkuvalt astuma paikadesse, mida me veel ei tunne. Ja meile on selle vapruse üles näitamiseks valla terve ilmaruum.

„Ickabog” on raamat, mille J.K. Rowling kirjutas oma lastele juba üle kümne aasta tagasi. Ta ei avaldanud seda tookord, vaid hakkas kirjutama raamatut täiskasvanutele. 2020. aasta COVID-19 karantiini ajal otsustas ta avaldada raamatu osade kaupa pisut muudetud kujul tasuta internetis. J.K. Rowling organiseeris ka laste joonistusvõistluse ning parimad illustratsioonid ilmuvad paberraamatus. Joonistusvõistlus on korraldatud ka Eestis ning eestikeelset raamatut illustreerivadki Eesti noorte joonistused!

Evelin on julge ja asjalik kolmeteistaastane tüdruk, kes elab paljulapselises peres – tal on kolm venda ja kolm õde. Raha on neil küll alati vähevõitu ja paljustki puudus, ent see-eest ei hakka nii suures peres kunagi igav ja see Evelinile meeldib!

Raamatu esimeses loos „Evelin ja popstaari õde“ sõbruneb Evelin tõelise popstaariga ja saab teada, et kuulsate ja rikaste elu ei olegi alati nii õnnelik, kui paista võib. Loos „Evelin on lapsehoidja“ läheb Evelin taas tööle – lapsehoidjaks koju, kus leiavad aset seletamatud üleloomulikud sündmused.

Armastatud lastekirjaniku Ketlin Priilinna „Evelini elu“ on järg raamatutele „Evelini lood“ (2011) ja „Evelini uued lood“ (2016).

Kui öde-venda Marilla ja Matthew Cuthbert otsustavad võtta vaeslaste varjupaigast endale talutöödele abiks poisi, pole neil aimugi, kuidas kogemata kombel Rohelistesse Viilkatustesse saadetud punapäine tüdrukunääps nende elu pea peale pöörab.

„Roheliste Viilkatuste Anne“ on haarav ja romantiline lugu tundlikust ja kärme keelega Anne Shirleyst, kelle päikseline loomus ja äärmiselt elav kujutlusvõime toovad talle niihästi hulganisti sõpru kui ka paksu pahandust.

Raamatu järgi on tehtud näidend ja muusikal, multifilm, vändatud film ja teleseriaale, millest viimast näitab ka ETV.

“Bella?”

Edwardi vaikne hääl kostis mu selja tagant. Ma pöördusin ringi ja nägin teda kergel sammul verandatrepist üles hüppamas, juuksed jooksmisest tuulesasitud. Ta haaras mind otsekohe oma embusse ja suudles mind jälle. See suudlus kohutas mind. Viisis, kuidas tema huuled minu omi riivasid, oli liiga palju pinget, liiga tugevaid tundmusi – just nagu kartnuks ta, et meile olid jäänud veel vaid loetud hetked.

Seattle’it vapustab rida salapäraseid tapmisi ning ähvardav oht sunnib igipõliseid vaenlasi liitu sõlmima. Bella kistakse üha sügavamale müütide ja üleloomulikkuse maailma, kus võitlust ja vastuseisu on oodata rohkem kui ühel tasandil ning head ja kurja, lähedast ja kauget, elu ja surma tundub eraldavat vaid õhkõrn piir.

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.