Sootak, Berit. Hõberebane
Romantiline ulmepõnevik „Hõberebane“ on „Hingelinnu saaga“ triloogia viimane osa, milles jõuab lõpule noore tütarlapse Säde Oja kangelaslik teekond tavalisest inimesest Viimase Hingelinnuni. Säde on lõpuks pühitsetud Eesti Eriliste Eriüksuse agendiks ja koos oma partneri, hundimoonduja Susiga, peab ta taga ajama müstiliste ja eluohtlike helendavate kapslite jälgi, mis annavad nende tarbijale hetkeks erilised võimed ja mis ohustavad tervet riiki.
Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud.
7.-9. klass 06.05.2024
16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana.
Jaan jääb kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seejärel aga ulakate poiste kooli. Kõigi oma kõhkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, õiglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on küllalt, et kõigist ohtlikest seiklustest ja katsumustest võitjana välja tulla?
„Oodates Norra kuningat” jälgib teismelise Hele kujunemist nelja aasta jooksul. Tüdruku suurim vaenlane on ta enese sisemine ebakindlus: ta on veendunud, et ei oska kedagi enda elus hoida ning pole tegelikult väga hea inimene. Kuna vajalikku tuge ei paku ka tema perekond, kus keskendutakse fassaadi näitamisele, usub Hele, et ainus väljapääs on luua oma turvaline maailm koos poiss-sõbra Ivoga.
Kaunite fotodega raamat tutvustab lapsele metsas, savannis, džunglis, polaaraladel ja kodus elavaid loomaperesid. Pehme tekstiiliosaga pildid kutsuvad väikestele armsatele loomapoegadele pai tegema.
Kui ühel päeval saabub kohale kurnatud võõras, kaasas vaid kohver, tekitab see palju küsimusi. Miks ta siin on? Kust ta tuli? Ja mis tal seal kohvris on? See on lugu inimlikkusest, lootusest ja lahkusest nende vastu, kes meie abi vajavad.
Karusõdalane süüdistab oma kindluse uputamises kõiki teisi: tammivahte, hirvsiga, rebast ja linde. Tema pahameel on nii suur, et ta lubab süüdlase mõõgaga pooleks raiuda. Ühel hetkel saab ta aga aru, et süüdi pole keegi muu kui ta ise.
Päris raske on iseennast leida — ära tunda, kes sa oled. Oled sa nagu see kana, kes tahab saada suusahüppajaks, ise märkamata oma munemise annet? Või oled nagu ämblik, kes on peaaegu rahul oma rolliga siin ilmas, kuni üks võrku jäänud kärbes sulle “aitäh” ütleb? Ehk oled hoopis nagu see tiiger, kelle unenägu sebra omaga vahetusse läks?
Uudishimu ronib kõrgele korstna otsa. Rõõm kargleb batuudil. Hirm kükitab roostetanud plekkpurgis riidekapi all. Hoolivus aitab väikesed teod üle tee … Iga emotsioon saab selles raamatus endale karvase tegelase näo ja karakteri. Pehmed pildid ja inspireeriv poeetiline tekst annavad lugejale kinnitust, et me kõik jagame sarnaseid tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid, ja kutsuvad meid oma tundeid märkama ja nende üle arutlema.
Suvevaheaeg on läbi. Markus ja Peeter peavad jälle kooli minema. Poisid on nüüd Vaablase põhikooli teises klassis ja üllatusena hakkab Peetri vanaisa direktori palvel selles koolis muusikat ja matemaatikat õpetama. Ta ei tee seda kui Peetri vanaisa, vaid kui Võrumaalt pärit vanatädi Laine. Selle tarbeks valmistati kaugel planeedil ülitugev ränikiududest keha, mis on täpne koopia matsakast vanatädist, kelle poisid Peetri koduplaneedile meelitasid.