Maskott
Vana võlur võttis endale noore õpilase. Võlur õpetas talle selgeks kõik nõidused ja imetrikid, mida ta teadis. Möödus päris palju aastaid ja võlur saatis õpilase maailma teadmisi otsima. Võluri õpilane maskeeris end tavaliseks poisiks ja reisis mööda maad. Ta rääkis lindudega laantes ja loomadega metsades. Ta veetis pikki päevi kuulates lainete muusikat ja mööda randa kõndides rääkis väikeste kaladega.
Lõpuks jõudis võluri õpilane ühte suure jõe ääres asuvasse linna. Ta otsustas linna inimeste käest küsida kust saab teadmisi.
„Koolist.“ Vastas üks väike poiss. Aga koolis oli võluri õpilane kunagi käinud ja ta teadis, et koolis tuleb teadmiste saamiseks kaua käia.
„ Raamatutest.“ Vastas kooliõpetaja. „ Ja raamatuid saab raamatukogust.“
Võluri õpilane polnud kunagi varem raamatukogus käinud seega seadis ta oma sammud selle suunas.
Linna raamatukogu oli suur ja kandiline hoone. Kui poisikeseks maskeerunud õpilane raamatukokku sisse astus sattus ta segadusse, kuhu ta nüüd täpselt minema peaks? Igal pool liikusid inimesed tosinas erinevas suunas. Lõpuks juhatas keegi ta treppidest üles raamatulinna. Võluri õpilane luges tundide viisi erinevaid raamatuid. Ta istus nähtamatuna päevade viisi raamatukogus ja luges. Kui ta silmad ära väsisid jälgis ta enda ümber liikuvaid lapsi ja raamatukoguhoidjaid.
Kuu aega hiljem oli ta lugenud läbi kõik raamatud, mis talle huvi pakkusid ja otsustas vana võluri juurde tagasi minna.
Tänu täheks raamatutest saadud teadmiste eest jättis ta raamatukokku kingituse. Raamatukoguhoidjad leidsid ühel hommikul tööle tulles oma saalist suure pruuni muna. Pärast pikka uurimist tuli välja, et tegemist oli draakoni munaga.
Mõne aja pärast koorus munast pisike draakonipoeg, kes võitis kohe kõigi raamatukogutöötajate südamed. Talle pandi nimeks Julius.
Ilmnes, et Julius armastab raamatuid ja lastega mängida. Vahel kutsub ta lapsi endale külla ning käib ka ise erinevatel raamatulinna üritustel.
Veel meeldib Juliusele kirju saada ja neile vastata.
Juliusele saab kirjutada aadressil: