Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva auks kokku pandud näitus vaatleb armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enim ehk saarestiku ilu ja üksindus.
Näitus koosneb 80 aasta jooksul tehtud fotodest, millest varaseim on pildistatud Tove sünniaastal 1914 ja hiliseim aastal 1994.
Piltide taga on kaks fotograafi. Tove vend Per Olov Jansson pildistas teda lapsepõlves ja noorusaastatel. C–G. Hagström jäädvustas Tovet alates 1960ndatest kuni vanadusaastateni välja. Piltidelt kumab Tove mõtlik ja vaikne iseloom – üldiselt kaamera suhtes häbelik kunstnik näib neil fotodel tundvat end erakordselt vabalt. Lisaks kahe fotograafi loomingule on väljas ka mõned pildid Janssonite perealbumist.
Näitusetekstid on kirjutanud kunstiajaloolane Erik Kruskopf. Pildiallkirjadena on kasutatud tsitaate Tove Janssoni raamatutest ”Suveraamat” ja ”Haru, üks saar”(„Kesäkirja“ ja „Haru, eräs saari“), Tuula Karjalaineni kirjutatud Tove Janssoni elulooraamatust ning C–G. Hagströmi märkmetest.
Näituse koostas Ingrid Orman Soome Instituudist, tõlkisid Anu Saluäär ja Kadri Kaljurand. Näitus on eesti keeles.Näitus on avatud Narva Keskraamatukogus 5.–30. septembrini.