Narva Keskraamatukogu kutsub 1.-12. klasside õpilasi osalema XVIII igaaastasel Puškini konkursile «Опять я ваш, о юные друзья!», mis toimub 2020. aastal virtuaalses keskkonnas.
Konkursi reglementi saab vaadata SIIN.
Info: Narva Keskraanatukogu, 35 94360
Narva Keskraamatukogu kutsub kõiki huvilisi muinasjututeraapia õpituppa, mis toimub 14.11 kell 14.00
Muinasjutud on seotud lapsepõlvega ja kaasnevad meiega kogu elu. Trollid ja päkapikud, kurjad nõiad ja head võlurid, kodukäijad ja paharetid, kes kunagi ammu elasid Skandinaavia tihedates metsades, udustes fjordides ning nendega kohtumine võis inimese saatust muuta. Rahvajuttude ainel koostati palju hämmastavaid, maagilisi lugusid, mis jäid Rootsi, Soome, Taani, Norra, Islandi rahvaluulesse.
Esmaspäeval, 16. novembril kl 17.00 toimub Narva Keskraamatukogus Vladislav Sumaroki luulekogu «Среди котов, небес и листопадов» esitlus.
Muusikalised vahepalad: luuletaja-bard Vladimir Bobrov „Menestrel“.
Esitlusel võib osta raamatu autori autogrammiga.
Sissepääs tasuta.
Info: Narva Keskraamatukogu, 35 94360
„Capote“ on Ameerika kirjaniku Truman Capote’i eluloofilm, mis kajastab perioodi, mil autor kirjutas raamatut „Külmavereliselt“ (eesti keelde tõlgitud 1968). Peategelase rolli mänginud Philip Seymour Hoffman sai rolli eest mitmeid auhindu, sealhulgas ka parima meesnäitleja Oscari
1959. aastal The New Yorker’i jaoks kirjutav Truman Capote saab jälile võikale mõrvale Holcombi linnas Kansases. Inspireeritud sellest jubedast sündmusest, asub Capote koos oma sõbra Harper Lee’ga („Tappa laulurästast“ autor) mõrvamüsteeriumit lahendama. Uurides lugu jõuab Capote arusaamani, et see on väärt iseseisvat kirjandusteost. Nii sünnibki „Külmavereliselt“ idee, mis peagi muudab oma ajastu modernse kirjanduse suunda.
Head lugejad!
Narva Keskraamatukogu kutsub kõiki huvilisi raamatukogupäevade raames vaatama filmi „Букет Эстонии“.
Erilise armastusega loodud filmi oleks kasulik vaadata nii täiskasvanutel kui ka lastel. Kaunis videoülevaade omapärastest eesti kohtadest äratab elavat huvi ja soovi külastada Eestimaa looduskauneid paiku, et paremini tundma õppida eesti ajalugu, kultuuri, looduskauneid kohti.
Linastuse lõpus ootame kõiki soovijaid põnevale viktoriinile, mis on pühendatud Eestimaa mitteametlikele pealinnadele.
Kohtumiseni raamatukogus.
Head lugejad!
Eesti Koostöö Kogu avab 4. novembril kell 15.00 Narva Keskraamatukogus näituse „Kodukoha kompass“.
Rändnäitus „Kodukoha kompass“ kutsub narvalasi märkama oma linnaruumi ning kaasa rääkima elukeskkonna parandamises.
29. oktoobril 2020 kell 16.00 kutsub Narva Keskraamatukogu ajaloolisele ülevaatele „Narva ajalehed 100 aastat tagasi“.
Aastal 1609 hakkas Saksamaal ilmuma ajaleht “Aviso-Relation oder Zeitung” ning teda peetakse esimeseks regulaarseks infoväljaandeks. Esimene vene ajaleht ilmus 1703. aastal. Meie linna esimene ajaleht aga ilmus 1701. aastal saksa keeles ja kandis nime "Narvische Post-Zeitungen". 1888. aastal ilmus Narvas eestikeelne ajaleht "Virmaline". 10. jaanuaril 1898 ilmus kohaliku venekeelse kirjandus-, kaubandus- ja tööstuslehe „Narvskii Listok“ esimene number.
Eesti Vabadussõja aastatel 1918-1920 ilmuvad ajalehed koos voldikutega olid kõige levinumad ja tõhusamad propagandavahendid. Kokku selle perioodi jooksul ilmus Narvas vahelduva eduga 10 ajalehte, mille trükk sõltus valitsevast võimust.
Loeng on pühendatud naiste kohale ja rollile kaasaegses ameerika kirjanduses. Arutlusele tuleb afganistani naiste olukord ja saatus kahekümnenda sajandi lõpus, mida arutatakse afgaani-ameerika kirjaniku Khaled Hosseini romaani “Tuhat hiilgavat päikest” näitel.
Kohtumise lõpus toimub arutelu.
Lektor: Tallinna Ülikooli õppejõud Paul Rüsse, kes õpetab kirjanduskriitikat, kaasaegset ameerika kirjandust ja inglise keele stilistikat.
Loeng toimub vene keeles.
Raamat on saadaval Narva keskraamatukogus.
„Suur valss” on lugu Johann Strauss noorema läbimurdest XIX sajandi Viinis. Valsikuninga muusika ja ajastuvaimu edasiandmiseks on kasutatud leidlikke lavastuselemente nagu imelised Viini aiad ja luksuslikud lossid. Straussi valsside särtsakate seadete autoriks on kuulus Dimitri Tiomkin ja laulusõnad on Oscar Hammerstein II-lt. Ilmekas kaameratöö tõi filmile Oscari. Rezissööriks on Prantsuse filmikunsti üks pioneere Julien Duvivier, kes kutsus filmi osalema kaks korda Oscari võitnud Luise Raineri, Fernand Gravet' ja särava lavatähe Miliza Korjuse.