Kohtumisel Svetlana Loginova esitleb oma uut raamatut „Must lesk“, mis ilmus sel aastal. Detektiivilugu toimub Eestis, Venemaal ja Ameerikas. Raamat põhineb reaalsetel sündmustel, aga see ei ole uuriv ajakirjandus, vaid on ilukirjanduslik teos, mis on kirjutatud kriminaalžanris.
Neljapäeval, 12. detsembril, kell 16.00 toimub loominguline kohtumine Peterburi kirjaniku Ljudmila Iljuninaga, kes esitleb oma uusi raamatuid. Ta on tuntud kirjandusteadlane, ajakirjanik, luuletaja ning Aleksandr Bloki muuseumi teadur 20 aastat.
L.Ijunina on kolmekümne raamatu autor (kümme nendest on pühakutest) ning õigeusu ja teadusperioodika artiklite autor. Samuti « Санкт-Петербург» õigeusuraadio, «Град Петров» raadio ja «Союз» õigeusu telekanali saatejuht.
Aastast 2001 kuni tänaseni on ta «Православный Летописец Санкт-Петербурга» ajakirja pearedaktor ja «Контраст» kirjastuse redaktor.
Laupäeval, 14. detsembril kell 11.00 - 15.00.
Oodatud on kõik käsitöö müüjad ja ostjad!
Osalejate registreerimine tel. 3592415 Tatjana Iotšine
Women in Science teaduslaagris Girls' STEAM Camp (lühidalt WiSci) USA
Saatkonna Tallinnas eestvedamisel, kutsusid Ida-Viru tütarlapsi vanuses
15-18, et jagada oma kogemusi STEAM (Science, Technology, Engineering,
Art and Design and Mathematics) valdkondades. Inglisekeelsel seminaril
jagati kogemusi, viidi läbi praktilisi tegevusi ja julgustati
tüdrukuid osalema WiSci teaduslaagrites tulevikus.
James Thurber’i 1939 aastal ilmunud lühijutul põhinev filmiadaptsioon on tragikoomiline lugu Walter Mitty, ajakirja Life illustraatori kentsakatest seiklustest, kes püüab ümber maailma rännakul päästa enda ning oma sõbra töökohti.
Almanahhis on avaldatud materjalid, mis on seotud Narva ja Narva- Jõesuu linnade minevikuga, peale selle sisaldab almanahh aruannet Narva H. Hanseni muinsusseltsi kodulooretkest, mis toimus 2018. aastal, oktoobris.
Rubriigis “Ajalooline portree” esitame materjale Narvast pärit kirjanikust Monika –Aino Jõesaarest, kelle raamatud olid pühendatud meie linna ajaloole. Artikkel on koostatud tema 80. sünniaastapäevale.
2019. aasta suvel sai Narva Heinrich Hanseni muinsusselts viie aastaseks! Sellepärast rubriigis “Narva raamatusõber” on esitatud eripärane ülevaade – mõtisklus sellest, mis sai tehtud viimaste aastate jooksul ja mis on lähitulevikus plaanis teha.
Eesti sõjaväed olid ühed esimestest, kes said 1940. aasta kommunistliku terrori ohvriteks, mis kestis ka edaspidi. Enamus nendest olid tegevteenistuses kindralid, vanemad ohvitserid ja samuti üle 500 nooremohvitsere, reservohvitsere ning eruohvitsere, kes olid arreteeritud ja mahalastud või surnud kinni istudes. Nõukogude aja terrori ohvriteks said 801 tegutsevaid ohvitsere ning sõjaväe ametnikke, kes moodustasid veerandi Eesti ohvitserikorpusest. Umbes kaks kolmandiku nendest osalesid Vabadussõjas. Nende hulgas olid 198 Vabaduse Risti kavalere.
Ajakiri “Inostrannaja literatura” № 10 on täielikult pühendatud Horvaatia kirjandusele. Horvaatia kirjanduse allikateks on peamiselt kuueteistkümnenda ja seitsmeteistkümnenda sajandi Vahemere kirjanikud. Võib öelda, et me räägime väikesest, kuid dünaamilisest ja elujõulisest kultuurist, mille kogemus kajastub suure maailma kogemustes. Väljaandes esinevad sellised autorid nagu Miljenko Jergović, Bosnia ja Horvaatia kirjanik, ajakirjanik; Mate Matišić, näitekirjanik, stsenarist ja proosakirjanik; Maša Kolanović, proosakirjutaja; seitsme kirjanduspreemia laureaat Ivana Bodrožić.