Vanasõnade kasutamine rikastab meie kõnekeelt.
Vanasõnad on rahvatarkus, lühike kujunduslik väljaütlemine, mis on tihti õpetliku sisuga. Nad on abiks igapäevaelus nii hea nõustaja, kiitja kui ka laitjana. Nende tõeteradega tuleb arvestada.
Eesti vanasõnade päritolu on küllaltki laialdane. Põhimõtteliselt sündisid need rahvatarkusest, lauludest, muinasjuttudest, Piiblist, uskumustest. Paljud sündisid inimeste elu ja looduse vaatluste tulemusena. Seetõttu ütleb ka rahvasuu, et “Magavale kassile hiir suhu ei jookse“ või „Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest“.
Varaseimad andmed pärinevad aastast 1587 ja tänaseks on kokku kogutud üle 200000 eesti vanasõna ja kõnekäänu. Enamik neist koguti viimase saja aasta jooksul.
Inimesed on pärinud rahvatarkuse tohutu pärandi ja meie ülesanne on seda alles hoida ja kasutada seda rikkust oma kõnes.
14. märtsil tähistatava emakeelepäeva eel kutsub Narva Keskraamatukogu üles oma lugejaid joonistama pilte eesti vanasõnade kohta.
Lasteosakonnas (t. 42, 3. korrusel) saate joonistada individuaalselt 6.-13.03. Kõik noored kunstnikud saavad raamatukogust kaasa kingituseks meene.
Valminud töödega saab tutvuda kuni 1. aprillini.
14. märtsil pannakse tööd üles Narva Keskraamatukogu lasteportaali www.narvalib.ee/lastekas 14. märtsist kuni 17. märtsini toimub vaatajate online hääletus, mille käigus on võimalik ära märkida kõige huvitavamad tööd.
Hääletada saate ühest arvutist ainult üks kord, märkides 5 kõige rohkem meeldinud tööd.
Auhinnad saavad 3 tööd, mis saavad vaatajate online hääletuse tulemusel kõige rohkem hääli.
Ühelt IP-aadressilt antud hääled kustutatakse.
Võitjate väljakuulutamine toimub 18. märtsil 2021 ja tulemustega saab tutvuda meie kodulehel.
Info: Narva Keskraamatukogu. 35 91467
Joonistame eesti vanasõnu
- Üksikasjad