Näituse materjalid peegeldavad maakondade sümbolite kujunemise ajalugu.

Maakondade sümbolite loomine sai Eestis alguse 1920. aastatel.

Kuigi ministeerium korduvalt kiirustas maakonnavalitsusi, edenes vappide väljatöötamine siiski visalt. 1928. aasta aprilliks oli kavandid esitanud vaid viis maavalitsust, nende kavanditest kinnitati 1929. aasta jaanuaris vaid kaks.

Muudatus selles vallas toimus 1935. aastal. Moodustati komisjon, mis ühtlustas vappide kuju, muutis vapid heraldiliselt õigeks ja korraldas uute kavandite valmistamist. Väljatöötamisel oleva Maaomavalitsuse seaduse eelnõu sätestas, et igal maakonnal on lipp ja vapp. 1936. aastal kinnitati Maakondade lippude ja vappide seadus, mis määras sümboolika kinnitamise protseduuri. 1936. aasta mööduski kavandite koostamise ja nende maavalitsustes kooskõlastamise tähe all. Maakonna vapist oli saamas kogu maakonna sümbol. 1937. aasta veebruaris kinnitas riigivanem maakondade uued vapid.

Maakondade lippude väljatöötamine algas 1937. aastal. Maakonnalipuks valiti maakonna vapiga valge-roheline kangas. Vabariigi President kinnitas selle 7. augustil 1939. aastal.

Näituse Eesti maakondade lipud ja vapid koostas Riigiarhiivi arhivaar Liivi Uuet.

Näitusega saab Narva Keskraamatukogus tutvuda 11. novembrist 4. detsembrini.

4.- 5. klassi õpilastele viiakse läbi ekskursioone.

Info ja ekskursioonile registreerumine: Narva Keskraamatukogu lasteosakond. Tel. 35 91467