23. novembril kell 12.00 Narva Keskraamatukogu kutsub ajaloohuvilisi avalikule loengule „Kadunud linn. Narva kirikute ajaloost“
Sel aastal tähistame Eestis kultuurilise mitmekesisuse aastat.
Narvas on elanud palju erinevaid rahvuseid. Juba 16. sajandil oli lõpuks oli Narvast kujunenud Eesti kõige kirjuma rahvusliku koosseisuga linn. Siin on elanud eestlased, venelased, taanlased, rootslased, sakslased, soomlased jne. Narva on seisnud suurte kaubateede ristumiskohas ja kahe riigi piiril. Erinevatel aegadel ja eri arhitektuuristiilides ehitatud kirikud andsid linnale omanäolise pildi. 17. sajandi keskpaigaks sai Narvast üks peamisi Rootsi valduste usukeskusi Balti riikides.
Aeg pole meie linnale armuline olnud: sõjad ja vallutajad on kirikuid nii ümber ehitanud kui hävitanud.
Bibliograaf-ajaloolane Tatjana Klimina ja raamatukoguhoidja-kunstikriitik Elena Howarth räägivad kuuest kadunud Narva kirikust.
Loeng „Kadunud linn. Narva kirikute ajaloost“
- Üksikasjad