Praegustesse riigikeeltesse ungari, soome ja eesti keelde tõlgiti Piibel juba varakult. Eesti keeles ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament aastal 1686 ja põhjaeesti Uus Testament 1715. Tervikpiibel trükiti 1739. aastal.

Meie hõimurahva soomlaste kirjakeelele pani aluse hilisem Turu piiskop Mikael Agricola, kelle koostatud aabits ilmus esimese soomekeelse trükisena 1543. aastal. Agricola tõlgitud Uus Testament ilmus 1548. Esimene soomekeelne Piibel nägi trükivalgust 1642. aastal.

Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844, seni oli ametlikuks ladina keel. Varajaste käsitsi kirjutatud ja trükitud piiblitõlgetega kujunes välja ungari kirjanduslik keel. Esimene Uus Testament ilmus aastal 1541 ja kogu Piibel 1590. aastal.

Paljudel idapoolsetel soome-ugri rahvastel puudub aga tänaseni emakeelne Piibel. Osaliselt on seda mõjutanud õigeusklik kultuuritaust, kus emakeelse pühakirja olemasolu ei olnud oluline: ka venekeelne Uus Testament ilmus alles 1822 ja tervikpiibel 1876. Venemaal oli alates 1820. aastaist soomeugrilastele tõlgitud mõningaid Piibli osi, kuigi nende kirjakeel ei olnud veel välja kujunenud. Udmurdi keelde oli ristiusuga seotud kirjandust tõlgitud 19. sajandi alguseks. Sajandi keskel alanud tõsisem teaduslik uurimine seostub aga akadeemik F. J. Wiedemanni nimega, kes on ka eestikeelset piiblitõlget toimetanud. Tema tõlgitud ja revideeritud on komide (nii sürja- kui permikomi) Matteuse evangeelium, toimetatud aunusekarjala, niidu- ja mäemari ning liivikeelne Matteuse evangeelium. 20. sajandiks oli soome-ugri keeltesse tõlgitud peale evangeeliumide siiski vaid üksikuid piibliosi.

Enamikul neist rahvaist algas 20. sajandi lõpul rahvuslik ärkamine, mis tõi kaasa huvi kristliku kultuuri põhiväärtuste vastu. Aastal 1983 asutati Helsingis Piiblitõlkeinstituut, et koordineerida piiblitõlketööd Nõukogude Liidu soome-ugri rahvastele. Tõelise hoo sai see töö sisse 1990. aastate alguses. Piiblitõlketööd on algusest peale juhtinud Anita Laakso.

Tänaseks on tervikpiibel kuuel soome-ugrirahval: soomlastel, ungarlastel, eestlastel, saamidel, udmurtidel ja komidel. Uus Testament on ilmunud juba rohkem kui kümnes keeles. Venekeelses kultuuriruumis on tõlkijate vähesuse tõttu tõlgitud tihti vene keele vahendusel, samas on tõlke kvaliteet tagatud vastava valdkonna ekspertide kaasamise kaudu.

Kõige sellega saab tutvuda vastaval näitusel 1. märtsist kuni 12. aprillini.