
Eesti vanasõnad on osa Eesti rahvuskultuurist ja keeletraditsioonidest, mille juured ulatuvad sajandite taha. Need on lühikesed, mõistulised väljendid, mis peegelduvad rahva tarkuses ja elutarkuses. Vanasõnad on tavaliselt välja kujunenud igapäevaelu kogemustest ja pakuvad eluõpetusi, väärtusi ning elu tõdesid.
Eesti vanasõnade päritolu ulatub peamiselt rahvaluule ja suulise traditsioonini, mille kaudu need on põlvest põlve edasi kantud. Need on sageli seotud looduse, töö, peresuhete, tarkuse ja elu igapäevaste nähtustega. Ajalooliselt oli Eestis suur roll talupoegade eluviisil ja igapäevaelu kogemustel, mis andsid vanasõnadele ainest.
Paljud Eesti vanasõnad on sarnased teiste Euroopa rahvaste või isegi kogu maailmaga jagatud mõtteavaldustega, kuna erinevad rahvad on kergesti ühiseid kogemusi jaganud, luues sarnaseid õpetusi ja mõistatusi.
Varaseimad andmed pärinevad aastast 1587 ja tänaseks on kokku kogutud üle 200000 eesti vanasõna ja kõnekäänu. Enamik neist koguti viimase saja aasta jooksul.
Narva Keskraamatukogu kutsub 1.–5. klassi õpilasi joonistama pilte eesti vanasõnade kohta emakeelepäeva eel, mis tähistatakse 14. märtsil.
Töid saab tuua Narva Keskraamatukogu lasteosakonda (Malmi 8, 3. korrus, tuba 42) kuni 29. märtsini (kaasa arvatud).
Joonistuse esiküljele peab olema kirjutatud illustreeritav vanasõna; tagaküljel – joonistuse autori ees- ja perekonnanimi (trükitähtedega), vanus, kool, klass, kontakttelefon (või e-mail) ja õpetaja nimi, kui tema juhendas.
Joonistuste hindamine toimub näituse külastajate poolt 31. märtsist 10. aprillini lasteosakonnas. 12. aprillil kuulutatakse välja võitjad.
Auhinnad saavad kaks osalejat igast vanuserühmadest.
Tulemustega saab tutvuda meie kodulehel www.narvalib.ee/lastekas .
Töid saab vaadata 3. korruse fuajees kuni 19. aprillini.
Info: Narva Keskraamatukogu. Tel. 35 91467