Нарвская Газета, (2007) 17 мар., Nr.020, с. 3
Маузер, А
Молодежь Эстонии, (2007) 2 мар., Nr.050, с. 5
Ашихмин, Е.
Виру проспект, (2007) 1 мар., Nr.017, с. 12
Соболева, Н
Молодежь Эстонии, (2006) 29 дек., №302, с.8
Шаромов, Е.
Laupäeval, 10. novembril toimub Narva keskraamatukogus martsipani voolimise õpituba.
Raamatukogu töötaja Tatjana Krivolap jutustas, et mart-sipan on maiustus ja toiduaine. Olemuselt on see peaniiselt suhkrust ja mandlijahust koos-nev pasta, mis on kergesti voolitav mitmesugusteks knjunditeks. Martsipani värvitakse toiduvärvidega ning sellest lõigatakse ja voolitakse erisugu-seid asju, alustades südametest ja lilledest ning lõpetades ioomade ja tervete komposit-sioonidega.
Vanasti oli martsipan nii kallis, et seda peeti sobili-kuks kingiks valitsejatele. Ise-gi rikastes peredes maiustati martsipaniga vaid pidupäeva-del. Magusast mandlimassist valmistasid kondiitrid tõelisi kunstiteoseid.
"Paljudes lastele mõeldud lugudes, nii Anderseni, Grimmide kui ka Hauffi loomingus, on martsipan laste õnne süm-bol," selgitab Krivolap. "See on looduslik ja kasulik mains: puhtad pähklid ja pisut kva-liteetset tuhksuhkrut. Paarikümnes mandlipähklis on ini-mesele vajaliku E-vitamiini päevane norm. Siinkohal oleks ehk hea meenutada, et ühe le-gendi järgi leiutati martsipan just ravimina.
Euroopa ühes vanemas, XV sajandi algul ava-tud Tallinna Rae apteegis müüdi seda peavalurohuna. XIX sajandil avati siin pood, mis hakkas müüma martsipani kui kondiitritoodet.
Tänapäeval on Euroopas kasutusei tile 500 martsipani tüübi. Euroopa martsipani pealinnaks loetakse Lübecki linna. Tänapäevani on martsipan säilitanud oma populaarsuse, harukordsuse ja natuke ka aadliverd. Martsipan on maius, mida süüakse harva, mida kingitakse lähedastele. Paljudes pealin-nades on turistide jaoks avatud martsipanimuuseumid.
Õpituba, mida juhendab Ljubov Nikolas, on avatud raamatukogu lasteosakonnas kella 11-13. Töökeelteks on eesti ja vene keel.
Samal päeval korraldab Narva keskraamatukogu mardipäevaürituse. Sei puhul loetakse ette Jaan Krossi jutustust "Mardi-leib". (PR)
Pohjarannik (2012) 08.10, lk.7
Kuigi ekspertiisi pole tehtud, näivad laienevad praod Narva keskraamatukogu hoone välisseintes ja trepimademetel ohtlikud. Raamatukoguhoone kahtlasest seisundist teavitati linnavalitsust juba eelmisel aastal.
Lugemissaali seinas olevat pragu varjavad raamaturiiulid. Lugejad seda ei näe, raamatukogu töötajate eest seda varjata ei õnnestu, nagu ka paljusid teisi õõvastavaid defekte, mis on peidus raamatukoguhoone konstruktsioonielementides, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Narva keskraamatukogu uus hoone avati 1987. aasta jõulude ajal. Nagu nõukogudeaegsete ehitustega ikka, valmis see kiirustades. Ehitaja eesmärk polnud mitte kvaliteetne töö, vaid objekti valmimine aasta lõpuks. Nüüd on näha, mida see kaasa on toonud.
"Jah, kui on suured vihmad, siis siin põrandal lainetab ja see on raamatukoguhoidja igapäevane töö, see vesi siit ära korjata," rääkis Narva keskraamatukogu direktor Maritsa Ort.
Narva raamatukogu külastab päevas 300 kuni 700 inimest, see näitab, et raamatukogu on piirilinnas vaja.
"Kindlasti on vaja, eriti lastele, kes veedavad siin oma vaba aega ja kellele korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Nad tunnevad end siin väga koduselt," kinnitas Ort.
Narva uue raamatukogu jaoks oli isegi koht välja valitud, kuid linnavolikogu otsustas selle anda õigeusu kirikule. Raamatukogu asemel ehitatakse piirilinna kolmas õigeusu kirik.
"Ma lugesin ka sellest ja see üllatas mind. Meil on küllalt kirikuid, miks neid veel vaja on," ütles raamatukogu külastaja Ljudmilla, kelle arvates oleks raamatukogu ehitamine mõistlikum olnud.
Lugejad raamatukogu köögipoolt ei näe. Need kohad, kuhu nad pääsevad, on kenad ja korras. Seepärast ei olnud need inimesed, keda"Aktuaalne kaamera" küsitles, raamatukoguhoone seisundi üle mõelnud.
Narva linnavalitsusest "Aktuaalne kaamera" täna kommentaari ei saanud. Ajalehele Põhjarannik on linnavalitsuse liige Viktoria Lutus öelnud, et uue raamatukogu ehitamine on kirjas linna arengukavas, kuid tähtajad sõltuvad eelarve võimalustest.
(Foto: ERR)
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=50411
http://uudised.err.ee/?06261199
Gaškov, A.
Narva keskraamatukogu hoone jõuab kriitilisse seisukorda: seinapragudest pudiseb raamatutele krohvi ja hoidlad hallitavad.
1987. aastal spetsiaalselt raamatukoguks ehitatud hoone on 25 aastaga tehniliselt ja moraalselt amortiseerunud. Probleemi arutatakse linnavalitsuses ja kohalike poliitikute tasemel, kuid probleemi lahendusi pole keegi näinud.
Veerandsaja aastaga on maja vananenud
Raamatukogu direktor Maritsa Ort asus ametisse kuu aega tagasi, kui tema eelkäija pensionile läks. Orti sõnul pole temale üle antud dokumentides remondiplaane ega hoone seisukorra eksperthinnanguid. On vaid linnavalitsusele adresseeritud abipalvetega kirjade koopiad. Neist viimane on juba 11 kuud vastuseta.
Oktoobris 2011 kirjutas raamatukogu direktor Ingrid Erilaid linnavara ja -majandusametile, et hoone on ohtlikus seisukorras. Algselt oli see projekteeritud 220 000 raamatule, nüüd on neid 270 000. “Muret teeb hoone tehniline seisukord, sest ruumide siseseintes tekkinud praod laienevad ja uusi tuleb juurde. On alust arvata, et praod võivad olla ka välisseintes,” kirjutas Erilaid ja palus läbi viia hoone ekspertiisi, et ära hoida ohtu lugejate ning raamatukogutöötajate tervisele ja elule.
“Minule teadaolevalt on seda teemat arutatud ja kõik lootsid, et algab raamatukogu uue hoone ehitus, aga nüüd sellest ei räägita,” ütleb direktor Ort. Tema sõnul olid kõik päri Narva linna kavaga ehitada raamatukogu uus hoone kesklinna Mõisa tänavale, kuid nimetatud krunt anti mullu 99 aastaks rendile õigeusu kirikule, kes ehitab sinna pühakoja.
Hoone nõuab investeeringuid
Praegu pudeneb raamatukogu saalides juba krohv, lastekirjanduse osakonnas õnneks veel mitte. Vihmaga ja lume sulades ei tule sadeveesüsteem veega toime ning vesi tungib hoidlasse. Seal on hallitama hakanud. Olukorda halvendab nõrk ventilatsioon. 20. sajandi lõpu aegne elektrisüsteem ei tule samuti tänapäeva koormusega toime. Ka see ei ole veel kõik: päästeameti ettekirjutuse kohaselt peavad 2012. aasta lõpuks hoones olema turvauksed, aga neid ei saa paigaldada, sest seinad on kõverad…
“Kõik on vana,” kurdab Maritsa Ort. “Hoone näeb väljastpoolt isegi hea välja, aga ainult väljast.”
Narva linnavalitsuse liige Viktoria Lutus, kes tegeleb kultuuri ja haridusega, vastas küsimusele raamatukoguhoone edaspidise saatuse kohta lühidalt.
“Nii remont kui ka raamatukogu ehitus on võetud Narva arengukavasse, kuid konkreetsemad plaanid sõltuvad linnaeelarvest,” ütles Lutus.
Narva keskraamatukogu hoone, kõigest 25 aastat vana maja, tundub korras olevat ainult väljast. Sees on praod, rõskus ja pudeneb krohv.
Pohjarannik (2012) 12.09, lk.3
Нарвская газета, (2006) 30 нояб., №92, с.3
Кивимяэ, И.
Кренгольмский проспект, (2006) 29 нояб., №92, с.14
